Denis Diderot Prantsuse filosoof, kunsti kriitik ja Varajane elu Denis Diderot sündis 1713. aasta 5. oktoobril noaseppmeistri Didier Diderot' ja tema abikaasa Angélique Vigneroni perre. 17231728 aastal õppis ta Langres´is jesuiitide kollegiumis. 1732. aastal lõpetas Diderot magistrikraadiga Pariisi ülikooli. Ta tegutses ajutiselt eraõpetajana, advokaadi abina, tõlkis inglise keelest ja kirjutas lühiartikleid ja jutlusi tulevastele vaimulikele. 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid Varajane elu 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid. 1743. aastal abiellus ta Antoinette Championiga, kellega ta sai neli last.
Charles de Montesquieu · Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poeg
seiklused". Smollett ei ilusta tegelikkust, ta toob esile elu tumedamaid külgi. Peategelase elukooliks on seiklused, sünged olukorrad jne. Smolletti eripära on peaaegu naturalistlikus kujutusviisis. Smolletti Inglismaa on sama mis Fieldingi oma, ainult et seda on nähtud palju pessimistlikuma pilguga. Fieldingi teose elujaatavat koomikat asendavad Smolletti romaanides sarkasm ja grotesk. Denis Diderot (1713-1784) Denis Diderot oli entsüklopeediliste teadmistega filosoof, teaduste süstematiseerija, kunstiteoreetik, kunstiteoreetik ning kriitik. Ta tundis hästi nii kirjandust kui ka muuskiat, kujutavat kunsti ja teatrikunsti. Denis Diderot koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Kokku ilmus tema juhtimisel 17 köidet ja 11 lisaköidet. See oli oma aja kõige eesrindlikum teadus-, kunsti- ja tehnikaalaste teadmiste kogu.
rahva tahet. Oli Prantsuse revolutsiooni ja kommunistlike ideede eelkäija. Ei idealiseeri eraomandit. Pooldab võrdsust. Entsoklüpedistid 1751. aastal alustas ilmumist ,,Entsoklüpeedia". Sinna püüti kokku koguda inimeste teadmisi igalt elualalt. Käsitleti neid teadmisi valgustuspõhimõtetest lähtuvalt ja andis seega hävitava hinnangu feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioosetele institutsioonidele. Denis Diderot (1713-1784) oli entsüklopeedia väljaandja. Sündis noasepa pojana Ida- Prantsusmaal. Isa pani poja jesuiitide kolledzisse soovides teha temast vaimulikku. Diderot siiski loobus vaimulikutööst ja teenis elatist õpetamise ja tõlkimisega, õppides samal ajal keeli ja loodusteadusi. Vaatamata peatsele kirjastuskeelule, suutis Diderot töö lõpule viia. Tolleaegne teadlane ja mõtleja tegeles korraga kõikvõimalike teadusaladega. Sellist
järeldas et zadigiga toimub mõttetuks ja ebaloogiliseks. ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle canddide e optimism candide satub koos õpetaja keskmeks avaldusvormiks ühiskonna tõhutlemine penelossiga täbarasse olkuradesse, kus saab tunda vähemuse poole. elukibedust. diderot: montesquieu: Pameau vennapoegdialood, kus vestlevad minategelane, Saladuslik vaim käsitleb inimõigusi ja usulist sallivust, vaene filosoof, nimitegelane ja rikas noormees. ta jõuab kritiseerib absolutismi ja toob esile konstitutioonilise tõdemuseni et kasvatus pole kõikvõimas monarhia. nunn lühiromaan esitab noore neiu Suzannei pihtimuse,
· Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid · Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim · Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul · Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas Pierre augustin de beaumarchais Antoine François Prévost Denis Diderot Jean-Jacques Rousseau Denis Diderot Antoine François Prévost Jean-Jacques Rousseau Pierre augustin de beaumarchais 4 3 2 TÄNAN KUULAMAST! · "On ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik. " Denis Diderot
midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus Psühholoogia "teadus on organiseeritud teadmised, tarkus on organiseeritud elu" teadusena on psühholoogia võimatu, sest inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "mina olen", mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Seega saab psühholoogiat käsitleda empiirilise teadusena. Denis Diderot 1713 1784 5 oktoober 1713 Langres'I linnas Õppis jesuiitide kolleegiumis, hiljem Pariisi ülikoolis 1743 abiellus Antoinette Championiga alates 1746 aastast tegeles Entsüklopeediaga 1749 mõisteti artikli "kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks" eest kolmeks ja pooleks kuuks vangi 1762 aastast oli kirjavahetuses Vene tsaarinna Katariina Iiga kes määras Diderot endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks Looming: 46 Pensees pholosophiques - valik adorisme 47 Promendade du sceptique
Naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid, intriigid, elav kõne. Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed. Prantsusmaa. Inglismaa, Saksamaa Inimese harimine ja inimene ise, inimmõistuse tähtsustamine, loogiline mõtlemine. Loodus- ja täpisseaduste saavutused.Entsüklopeediad. Romaanid. Teater ja draama. Luuleareng aeglustus. Iroonia. Diderot- esimene enstsüklopeedia. Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Teatriesteerika- alased tööd. Näidendid "Vallaspoeg", ,,Perekonnapea". 18. saj keskpaik. Swift- allegooriliselt esitas tekste. 17.-18. saj. Filosoofiline proosa. Teenistus Inglismaal, kuigi sündinud Iirimaal. Pamfletid ,,Raamatute lahing" ja ,,Tünnilugu". Filosoofiline satiir ,,Gulliveri reisid"- sümbolistlik, utopistlik, allegooriline, filosoofiline. Montesquieu- 18. saj algus. ,,Pärsia kirjad". Pr. Akadeemia
kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega "Nunn"(1760) ja "Fatalist Jacques"(1773)
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe,
hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus
Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab alguse Jonathan Swiftist. Jutustav, arutlev aga teravalt pilkav jutustav teos. Tema peateos on ‘'Gulliveri reisid’’, filosoofiline satiir. Seikluslik ja imepäraste juhtumistega teos. 8 Daniel Defoe ja robinsonaad Daniel Defoe oli Inglise kirjanik, ajakirjanik, spioon
fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing). Ilu sõltub objekti osade suurusest,
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime"
Jean-Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750. aastal traktaadiga „Arutlus teadusest ja kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta nägi väljapääsu rahva suveräniteedis, mille põhimõtetele vastas kõige paremini vabariik, kuigi ta kahtles ka selles. Valgustusideede levitamisel oli tähtsal kohal „Entsüklopeedia“, mille alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmuski 1751. aastal esimene köide, mis mõistis hukka feodaal-absolutistliku korra institutsioonid ning ideed, kuid see koondas oma aja eesrindlikke, aga ikkagi erinevaid inimesi. Dideroti kahele esimesele köitele astusid vastu katoliku kirik ja ametivõimud. „Entsüklopeedia“ keelati ning selle trükkimine ja müümine olid karistatavad vanglakaristusega, kuid Diderot jätkas illegaalselt tootmist.
Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju. Tuntud vorm on ka avalik kiri ehk kiri rahvale. Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat. Reisikiri oli selline zanr , millel täpset zanrsimääratlust on väga raske teha. Reisimine muutus tihedamaks ja siis hakati ka üha rohkem reisikirju kirjutama. 18.sajandi reisikirjades on tihtipeale valetatud lugusid. Alguses räägitakse küll, et reisikiri jne, aga hiljem avastatakse, et tegelt on autor valetanud ja kirjutanud hoopis nagu ilukirjanduse
ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu nägi Rousseau rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele põhimõttele vabariik. Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel nimega ,,Entsüklopeedia", mille alusepanijaks oli filosoof DIDEROT. Selle väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud. See keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Diderot jätkas tööd illegaalselt ja viis selle 1772a lõpuni. ,,Entsüklopeedia" uudsus seinses eelkõige selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele.
ei hari ennast nii paljudest valdkondades, kui inimesed. Mina arvan, et inimeste eesmärk peaks olema haridus. Eesmärk on inimese teadliku tegevuse taotletava tulemuse ideaalne , mõtteline kujund. Ma arvan, et meil kõigil on hingesopis soov olla tark ja haritud, aga me ei paiguta seda oma eesmärgiks, mille suunas me liigume ja pürgime, sest õppimine on juba nii rutiinne tegevus meie elus, et me vaevu märkame seda. Prantsuse filosoof Diderot on öelnud- ,,Kui pole eesmärki, ei tee sa midagi, ja sa ei tee midagi suurt, kui eesmärk on tühine". Sellega tahtis Diderot öelda, et ilma eesmärgita inimene võib elada kogu oma elu ära nii, et ei tee midagi märkimisväärset, mille pärast teda hiljem mäletada. Ma isiklikult arvan, et eesmärgi saavutamine on kogu elu alus ja miks ei võiks eesmärgiks olla haridus. Haridust ei omanda me ainuld koolis vaid ka igapäeva elus. Ma isiklikult arvan,et palju
Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupärastest õigustest Religioon on seotud inimeste isiklike veendumustega (mitte kirikuga)
Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse
Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat ,,Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle." Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau' le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: ,,Julie ehk Uus Héloïse" ja ,,Émile ehk Kasvatusest." Tema viimased teosed on autobiograafilised: ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on ,,Vallaspoeg" ja ,,Perekonnapea." Diderot' arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama. Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust. Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799) Beaumarchais kirjutas satiirilisi päevakajalisi pamflette
kristliku ligimesearmastuse ideest, mis rõhutas inimväärikust ja hingeelu rolli. Rousseau: inimene peab elama vastavalt oma olemusele. See on ka LEARNING BY DOING- teooria aluseks. M. Montessori (1870-1952) · Jätkas eelkäijate ideid, mis omakorda kujunesid eelduseks tänapäevastele meetoditele nagu juhtumitöö (case study), eneseabi vms. · Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks. · Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel oleks igal klassil mingi domineeriv põhiaine. · NB: pole midagi uut siin päikese all. J. Pestalozzi (1746-1827) ajal Toimus S'veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas
Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, levis Venemaale, Hispaaniasse jt. · Romantismi perioodil hakkasid rahvad hindama oma minevikulugu. · Märksõnad: demonkratism, mineviku idealiseerimine, tundeline periood, valdab lüürika, oluline on erandlikkus, tegelased individuaalsed.
Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783) Riigiteadlane parun de Montesquieu (1689-1755). Keskseks kirjanduslikuks saavutuseks kujunes ENTSÜKLOPEEDIA . Diderot jõuti 17. kõiteni. Autoreid süüdistati kuningavõimu kõigutamises: "Oma suureks meelehärmiks peame täiesti avameelselt nentima, et on olemas programm, et on moodustatud ühing materialismi toetamiseks, religiooni hävitamiseks, sõnakuulmatuse levitamiseks ja kommete rikkumiseks."
VALGUSTUS SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM A J A T E L G 18.saj algus 18.saj keskpaik 18.saj lõpp 1830ndad - 1860ndad - 19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi Defoe Hugo Tsehhov Rousseau Puskin Lermontov
rõhutasid Valgustusajastut. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Suuremateks väärtusteks muutusid reeglipärasus ja kord. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. kuulsaimad esindajad Valgustajad: Voltaire Montesquieu Diderot John Constable William Turner Caspar David Friedrich Eugene Delacroix Theodore Gericault Francisco Goya
reljeefid, skulptuurid Jacques Louis David "Horatiuse vanne" Klassitsism filosoofias Ratsionalistlik tendents Kõige tugevamini Rene` Descartes`i töödes Tema kuulsaim töö "Arutlus meetodist"(1637) Tema tuntud lause "Mõtlen, järelikult olen" seab tõe aluseks üldistava mõtte, umbusaldades samal ajal meelelist kogemust Tähtsad on ka Rousseau , Voltaire`i ja Diderot`teosed Klassitsism muusikas Püüti luua selge ülesehitusega teoseid Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat allegro vorm Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven Franz Joseph Haydn 17321809 Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Ludwig van Beethoven 17701827
Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline Euroopa romaani ülesehitus, vaid katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi, jutustused keerulised, raskesti jälgitavad, kõrvale tekivad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, st lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. Denis Diderot 1713-1784 õppis jesuiitide koolis, hiljem juurat, meditsiini ja matemaatikat ning Inglise filosoofiat. 33-aastaselt esines esmakordselt oma filosoofiliste töödega. 1746. a ilmus ,,Filoloogilised mõtted" ja 1747. ,,Skeptiku jalutuskäik". Tähelepanuväärne teos ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad" mõistuse ja meelte poolt omandatud teadmiste suhe. Peategelane on pime matemaatik, kes surivoodil tõestab, et maailmapildi võib luua matemaatiliselt, seda ise nägemata. Räägib
Jumalat hakati vaatlema kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisse enam ei sekku. Valgustusliikumse kodumaaks peetakse tihti ekslikult Prantsusmaad, tegelikkuses on valgustuse alguseks siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajaid inspireeris kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega, et need prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes
Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige paremini filosoofiline romaan ja jutustus, populaarseks muutus ka esseistlik vorm tuline
• Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad ideaalsest maailmast. • Tuntuimaks romaaniks olid Daniel Defoe „Robinson Crusoe“. • Valgustuse ideede mõjul hakati enam tähelepanu pöörama rahvaharidusele ning hakati parandama ka talurahva olukorda. • Inglise filosoofid T. Hobbes ja J. Locke pooldasid seisukohta, et Jumal
kuuest metallvardast koosnevale peotäiele, mida kasutati vääringuna enne drahmi kasutuselevõttu Kreekas. Eesti kroon · Kasutusel alates 1924-1940 ja 1992-2011 · Rahatähtede ja müntide kujundus Günther Reindorff ja Georg Vestenberg (1927) · Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger (1992) Natuke nalja ka... · Igaüks on rahul oma pea sisuga ja pole rahul oma rahakoti sisuga. (Denis Diderot) · Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. SUURED TÄNUD KUULAMAST !
Klassitsism Tallinn Algus 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud arhitektuuri- ja kunstisuund Mõjutajad: 1. Valgustajad(Voltaire,Diderot,Montesquieu) 2. Väljakaevamised(Pompei,Herculaneum) 3. Kirjandus(J.J. Winckelmann) Kuidas jagatakse? Klassitsism jagatakse kaheks: 1. Varaklassitsism(1770-1800) 2. Kõrgklassitsism(1800-1830) Prantsuse klassitsism jaguneb kolmeks: 3. Loius XVI stiil(1760-1790) 4. Direktooriumistiil(1790-1800) 5. Ampiirstiil(1800-u.1820) Tunnused 1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) -vastas eitavalt Djoni akadeemia poolt küsitud küsimusele ,, kas teaduse ja kunstide areng on soodustanud kommete parandamist. Leidis, et väljapääs peitub rahvasuveräniteedis=võim lähtub rahvast. Pooldas vabariikliku korda kuigi ka selle suhtes oli skeptiline, ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. Entsüklopedistid: Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste
Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine
W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus
arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J
*1703- hakati ehitama Peterburi linna (pealinnaks 1712) *1724 loodi Peterburi Teadiste Akadeemia *Peeter I käskis aadlikel habemed maha ajada, parukad ära võtta ja Euroopalikult käituda Mihhail Lomonossov (1711-1765) *Pani aluse vene uueaegsele kirjandusele *Poeet, teadlane *füüsik, keemik, astronoom,geograaf,keeleteadlane *Polüglott *Kirjutas oode *Lõi ilukirjanduse stiilide ja zanrite teooria Valgustus *L-Euroopas tekkis valgustus XVIII saj keskel *Montesquieu , Voltaire , Diderot, Lessing *Venemaal- A.Radistsev(1749-1802) *väärtustati inimese vabadust, võrdõiguslikkust ühiskonnas *Ülim väärtus-inimene *Ostutati tähelepanu lihtsale inimesele *klassitsismis ideaaliks oli riiklik inimene Valgustusajail- inimlik riik *Teatrilavale ilmus tsaaride asemel lihtinimesed Aleksandr Redistsev (1749-1802) *Pärines vanast aadlisuguvõsast *Õppis Leipzigi ülikoolis *"Reis Peterburist Moskvasse" *See protsestiavaldus ja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu *1790 a
inglane John Milton (1608-1674) -1824) EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19
Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist: a) Kiriromaan b) Romaan c) Autobiograafiline teos Voltaire (1694-1778) 1) Kirjutas klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi jne. 2) Klassitsist 3) Teosed stiililt teravmeelsed ja elavad Diderot (1713-1784) 1) Toimetas suurt valgustuslikku ,,Entsüklopeediat". 2) Pidas ilukirjanduslikku tööd meelelahutuseks ega rutanud neid avaldama. Romaanid ilmusid pärast tema surma. 3) Realist Inglise valgustuskirjandus · Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas · Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745)
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL
Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabadust. Ühiskonna arenguks oli tal geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. · Rousseau rahva suveräniteet, mis tähendas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. · Denis Diderot hakkas välja andma entsüklopeediat, mis käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra vastu. See koondas erinevaid inimesi, kes muidu poleks kokku saanud · Thomas Hobbes absolutismi pooldaja · Cant iseseisev mõtlemine, ,,alaealise elu on mugav, kuna ta ei vastuta" · John Locke ühiskondliku lepingi teooria, võimude lahususe printsiip, puhas leht.
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu
Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses.
Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki? Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss
täielik võim. Entsüklopeediatesse sooviti kätkeda kõik inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" (prantsuse Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers) oli prantsuse esimene entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail 17511772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) õieti Daniel Foe 1660. aasta algus või september 21. aprill või 26. aprill 1731 Inglise kirjanik, kes on kuulus raamatu "Robinson Crusoe" autorina. Koostaja: Terttu-Triin Tomusk
*inimeste ja riikidevaheline omapära tuleb geo. Paiknemisest *seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahus. Rousseau(1712-1778) *vabariik on ideaalne riigikord *võrdsuse väärtustamine *loodus lähedus, inimese areng ei ole elu kergendanud, ka lastekasvatuses peab loodusest lähtuma. *andis oma lapsed(7) lastekodusse, arvates, et ei suuda neile head elu tagada Entsüklopeedia-teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Denis Diderot(1713- 1784). 1751 ilnus I köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle esimesd 2 köidet määrati hävitamisele ning entsüklopeedia keelati. Diderot jätkas illegaalslt ja 1772a. Ilmus 28 köiteline teos, millele hiljem lisandus 5 köidet. *ühiskonna ja teaduse probleemide käsitlemine, andes samas hävitavat hinnangut feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele ideedele
välja, et tema taotluseks on kirjutada inimese hinge lugu (-> see on ka romantismile iseloomulik idee). 3. „Üksildase uitaja mõtisklused“ a. Siin on samuti nähtav võõrandumise võte. Autor väärtustab üksildust, eemale tõmbumine maailmast on vajalik (avaldub ka teatav misantroopiline motiiv). Looduse motiiv -> looduses üksi olemine muudab inimese ka ükskõikseks ängistava maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784) on üsna tugevate Voltaire’i mõjutustega, ta oli ka üks tema õpilasi. Suur mässaja, ta on rohkem vana lõhkuv kui uut loov autor. Kirjandust on ka palju kirjutanud. Prantsuse valgustuse üks suurkujudest. Entsüklopeedia idee algataja ja koostaja – tema töö selle kallal tõuseb ilmselt ka tema teistest teostest ja tegevustest rohkem esile. Diderot on nagu kõik prantsuse autorid – mitmekülgne. Ta on dramaturg ja otsib teatrile uusi väljundeid
läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja soosikud, kellele ta heldelt kinkis maad ja talupoegi. Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku
annaabi.ee 
