Üldiselt Esmakordselt esitati „Othello”'t 5. veebruaril 1887. aastal Milano ooperiteatris La Scala Ooper põhineb Shakespeare'i sama nimega näidendil Teose muusikaline materjal on väga ühtne, seega on seda raske jaotada kontsertnumbriteks Eestis on „Othello”'t lavastanud Eesti Draamateater „Othello” tegelased Othello (tenor)- mauride väepealik Desdemona (sopran)- Othello naine Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta Emilia (metsosopran)- Jago naine Cassio (tenor)- kapten, vihatud Jago poolt auastme pärast I vaatus Othello saavutas võidu Türgi laevastiku üle Othello määrab Cassio kapteniks. Jago vihastab, sest teda ei edutatud Jago võtab appi Roderigo, kes armastab Desdemonat. Jago ajab Cassio Roderigoga tülli. Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades
OTHELLO Othello-maur, Veneetsia riigi teenistuses Brabantio-Veneetsia senaator, Desdemona isa Cassio-Othello leitnant Jago-Othello lipnik Rodrigo-Veneetsia saadik Montano-Küprose asevalitseja Grantiano-Brabantio vend Lodovica-Brabantio sugulane Kloun-Othello teener Desemona-Othello naine, Brabantio tütar Emilia-Jago naine Bianca-kurtisaan Esimene vaatlus Rodrigo ja Jago räägivad Othellost. Rodrigole ei meeldi Othello. Kuid Jago on Othello lipnik ja austab teda. Kuigi tegelikult teenib ta teda ainult oma kasu pärast. Nad on Brabantio akna all ja kavatsevad ta üles ajada karjudes et tema maja röövitakse, kuid nad tahavad lihtsalt talle teada anda et tema tütar Desdemona on hetkel Othelloga koos. Brabantiole see ei meeldi. Jago lahkub sest ei taha Othellole vahele jääda. Brabantio arvad et Othello võrgutas tema tütre tänu nõiduse. Nad suunduvad Othellot ja Desdemonat otsima.
“Othello”Teose analüüs Teose autor on kirjutanud selle teaose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääri redelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . ,
armastus egoismi. ,,Othello" ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail. Tegudes on ta julge ja otsekohene. Naise Desdemonaga ühendab teda puhas usalduslik armastus. Salakaval Jago süstib Othellosse armukadedust ja kahtlust, pannes ta oma naises, kes on tegelikult süütu, kahtlema. Jago teeb seda enda naha päästmiseks. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Järgneb kättemaks. 2.3. Luule Ka luule jooni on Shakespeare näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja inimese elujanu: armastus ja sõprus.
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teist...
väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armastatuks sai Soomes. Ta on saanud ka Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetuse, mis kõige kõrgem tunnustus tol ajal. Etendused, milles tal on roll olnud: · Jevgeni Onegin · Papageno · Jeletski, Escamillo · Rigoletto · Renato · Jago · Don Giovanni · Porgy · Figaro · Mees La Manchast · Deemon (tema tuntuim nimiosa on sealt) Georg Ots on mänginud ka filmis ja tema loominugutee parimaks saavutuseks on olnud ,,Mister X" , mis tehti opereti ,,Tsirkuseprintsess" põhjal, kuid on ka mänginud filmides ,,Kolme katku vahel", ,,Colas Breugnon". Pärast ,,Mister X-i" linateost hakkas tema hääl kõlama igas raadios ja telekanalil üle kogu Venemaa
02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks
tookord ühelainsal etendusel) ei jäänud viimaseks. Kakskümmend neli aastat hiljem sai Germontist Otsa viimane ooperiroll. Selle kahe tosina aasta sisse mahtusid aga veel Verdi viis erineva sisemaailmaga ooperikangelast. Kui Amonastro ''Aidas'' (1964), mida Ots on kolmel korral edukalt laulnud ka väljaspool koduteatrit, jäi laulja natuurile oma keevalisuse ja kindlameelse juhiloomusega natuke võõraks siis teised René ''Maskiballis'' (1961), Jago ''Othellos'' (1963), Rigoletto (1968) ja Rodrigo de Posa ''Don Carloses'' (1971) said teenitult suure menu osaliseks. ''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle
Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde. Tal jäi Moskva ülikooli professori J.Heymi vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine
a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsamaid rolle: Pimpinone ( Telemanni Pimpinone ), Maletesta ( Donizetti Don Pasquale ), Rigoletto, Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu
meistersportlase kandidaat sambos. Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja (bariton). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tsehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid nagu Rigoletto, Jago, Boccanegra, Nabucco, Germont, di Luna, Macbeth. On ka võitnud mitmeid auhindu: Georg Otsa preemia, Tartu Kultuurikapitali aastapreemia ja Suure Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest.
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika Kodutöö Jago Niin 123835 IASB12 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 123835. Saadud 8-kohaline 16-süsteemi arv on 10247E89. Määramispiirkonna leidmisel tuleb arv F31680. f(, , , ) = 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks. Leian MDNK Karnaugh' kaardiga. f(, , , ) = x3x4 00 01 11 10 x1x2
käsku või mitte. Pärast surma tasutakse hea ja halb saab karistuse. Kultus Peamised palverännakute Juudi jumalateenistus Palvetatakse 5 korda (palvused, sihtkohad olid Rooma ja toimub sünagoogis. Seal päevas, mis võtab aega jumalateenistus, Sant Jago de Compostella palvetatakse. vaid mõned minutid. Jumalateenistus väga palverännakud klooster Hispaanias, kuhu Moslem võib palvetada individuaalne - kodus,
Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,,Kristjani Jago Petersoni laulud Riia linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing (1763-1832), kes avaldas Eestis esimese aabitsa ja Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes avaldas luuleloomingu ,,21 eestikeelset luuletust´´. Kroonika ajaraamat, mis esitab ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras. Katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat.
Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago ,Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"'is, kaksikroll Cervantes, Don Quijote Leigh muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis" Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama
kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. · 1853.a. Trubaduur · 1853.a. Traviata · 1855.a. Sitsiilia verepulm · 1857.a. Simone Boccanegra 7 · 1859.a. Maskiball · 1862.a. Saatuse jõud · 1867.a. Don Carlos · 1871.a. Aida · 1887.a. Othello - lugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. · 1893.a. Falstaff 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi http://lepo.it.da.ut.ee/~helena_m/kodulehtuus/verdi/verdi.html http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=rep&mid=421&kat=&etendus=157&lang=est http://www.edinboro.edu/cwis/music/Cordell/comp-verdi.html http://www.parmaitaly.com/verdi.html
rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. Siiski pidas ta kõige tähtsamaks emakeelt, mis oli tema arvates vajalik esmalt korralikult ära õppida. Oma päevaraamatus, mille kirjutamist alustas juba keskkooli päevil, jäi ta aga truuks eesti keelele. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri ja seletab tema vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L
algust. Alles 20.sajandi künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette. Ta oli haritud eeslane, kes ei häbenenud eestlikku päritolu ja selle märgiks musta kuube kandis. Sündis 14.märtsil 1801. Käis Riias koolis. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keelt. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil, samal ajal kirjutas ta oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristjan Jago Petersoni laulud, Rialinnas, 1818" 1819.aastal astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Pärast üliõpilaselu Tartus läks tagasi Riiga, kus elatas end keeletundide andmisega, et saaks välismaal edasi õppida. Tervise nõrgenemise tõttu ei olnud see enam võimalik. Tema luuleloomingus on põhiosa heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ta ülistab
on tugevate isiksuste roll ja tähtsus ajaloos. 3) Tragöödia- traagika. Õilis inimlikkus põrkub kasuahnuse ja egoismiga. Parimad hukkuvad. Lõpus valguskiir. ,,Romeo ja Julia" põhiidee on see, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Paljud tragöödiad on ülesehitatud kadeduse motiivile. ,,Othello" mustanahaline valitseja, kes on kiindunud oma abikaasasse Desdemonasse, kuid see ei meeldi ta parimale sõbrale Jagole, et talle ei pööra Othello nii palju tähelepanu. Jago väidab, et Desdemona petab Othellot ja vihahoos O tapab D. Kui selgub tõde jääb Othellot painama sooritatud mõrv, kahtlemine truuduses ja sõbra reetlikkus. ,,Kuningas Lear" kadeduse temaatika; võimuahne kuningas arvab, et rahvas pole keegi. Tal on 3 tütart, kellest 2 vanemat on isale meele järele kuna soovivad võimu ning noorem teeb isale etteheiteid ja kriitikat. Lear viskab noorema tütre lossist välja, sest ei talu kriitikat. Kui vanemad tütred saavad võimu, siis
valitsejate sees.Kokkuvõtteks: TUGEVATE ISIKSUSTE TÄHTSUS AJALOOD ON OLULINE 3) Tragöödia. Õilis inimlikus põrkub kokku kasuahnuse ja egoismiga, see toob kaasa parimate inimeste hukkumise. Lootuse kiir on lõpus. ,,Hamletis" tulevased põlved saavad tõe teada. Olulisemad: ,,Romeo ja Julia" kahe perekonnavaheline vaen. Film, ooper, ballett. ,,Hamlet" 1601. Armukadeduse teema. ,,Othello" mustanahaline valitseja, südamelt armunud Desdemonasse. Valitseja sõber Jago valetab Othellole, et Desdemona on teda petnud ja othello tapab tema. Ta saab aru, et parim sõber reetis ta, ta ei uskunud naist. ,,Kuningas Lear" reetmise teema. Filmiklassikas on Jüri Järvet mänginud. Ita ever mängis Kuningat. 3 tütart, 2 vanemat on mesikeelsed, noorim kritiseerib isa. Kuningas ajab tütre tänavale ja annab võimu vanematele tütardele. Isast saab kerjus. Lear saab kokku noorimaga. Armastuse mõistmine tuleb enne surma. ,,Macbeth" süngeim teos
2. Romaani tegevuse tempo on aeglane, laineline, algul kirjeldatakse elu lühemate ajavahemike jooksul VI PILET 1. Shakespeare´i näidendid zanr, põhiteema, sõnum (3 omal valikul) 2. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I osa erinevad peremehetüübid ja naiskarakterid. Vastused: · * ,,Othello" tragöödia Teose autor on kirjutanud selle teose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääriredelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema, kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armuprobleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub
1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab" 1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi) 1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe" ja A. von Kotzebue "Der Trunkenbold`i" järgi). Peale 1824.aastat läks Stinsberg Saksamaale ja tema hilisem elukäik on teadmata. PROFESSIONAALNE EESTI MUUSIKATEATRI TEKKIMINE Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 24. juunil 1865. aastal asutas "Vanemuise Seltsi". "Vanemuise Selts" organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 24.juunil 1870
Mrozhek Tango 2002 Eric Swan Michael Cooney Rahauputus 2002 Shmuel Sprol Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Padraic M. McDonagh Inishmore'i leitnant 2004 Benzo-Benozzo Madis Kõiv Finis nihili 2004 Sir Percival Glyde Wilkie Collins N A I N E VA L G E S 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele J U L I A 2005 Girolamo Savonarola Mart Kivastik S AV O N AR O L A T U L E R I I T 2005 Roberto Miranda Ariel Dorfman S U R M J A T Ü TA R L A P S 2005 Jago William Shakespeare O T H E L L O 2006 Biff, Willy Lomani poeg Arthur Miller M Ü Ü G I M E H E S U R M 2006 Paul/breton Andrus Kivirähk S Y R R E AL I S T I D 2006 Mihhaila Aleksandrovits Rakitin Ivan Turgenev K U U A E G A M A A L 2007 Nikolai Stavrogin Fjodor Dostojevski S O R T S I D 2007 Hjalmar Ekdal Henrik Ibsen M E T S PA R T 2008 Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F 2008 Riho Vetemaa, Aule, Karusoo S I G M A T A U -C7 05
William Shakespeare (1564 1616) Eluloo põhifaktid Shakespeare elust teatakse kindlalt erakordselt vähe; nii vähe, et see on andnud alust kahtlustele, kas sellist kirjanikku nagu Shakespeare üldse olemas oli või on tegemist mitme autori ühistööga. Olgu kuidas on, lugejate jaoks on tähtis, et sellised suurteosed on maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on...
Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875. Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi nimeks Endla. Esimese põhikirja järgi on "Endla" Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine. Seltsi
Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui ka renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail. Tegudes on ta julge ja otsekohene. Naise Desdemonaga ühendab teda puhas usalduslik armastus, kuni salakaval Jago Othellosse armukadedust ja kahtlust süstib. Ta penab mehe oma naises kahtlema. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Järgneb kättemaks. ,,Kuningas Lear" ainestik on pärit keskaegsest Britanniast. Kuningal lastakse oma elusaatuse najal veenduda, et kõik, mida ta enne kõrgelt hinnanud oli, oli tegelikult võlts. Ta ei oska mõista inimesi ega rahva häda. Vanemad tütred Goneril ja Regan saavad teeskluse abil isa poolehoiu osaliseks.
a. Sitsiilia verepulm · 1857.a. Simone Boccanegra · 1859.a. Maskiball · 1862.a. Saatuse jõud · 1867.a. Don Carlos · 1871.a. Aida- Kirjutas selle Egiptuse valitsuse ettepanekul. Oli mõeldud Suessi avamiste pidustustele. Aida on tema 26-st ooperist 24-s. Ta ei kirjutanud 16 aastselt peale sedxa mitte ühetgi heliteost. Lihtsalt elas rahul. · 1887.a. Othello - lugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. · 1893.a. Falstaff Pjotr Iljits Tsaikovski (1840-1893) Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli
mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824 Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875 Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi nimeks Endla. Esimese põhikirja järgi on "Endla" Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine
ja kuulub armastusele. Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu. Räägib 2 suguvõsa vahelisest vaenust ning noortest armastajatest. Othello1604, jääb kirjandus ajalukku klassikalise armukadedus tragöödiana. Ent ka selles ei sünni konflikt puhtisiklikult pinnalt, vaid saab olulisi varjundeid renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. See onlugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. Kuningas Laer. Näitab keskaegse Britannia kuninga Laeri õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Alles kannatustes, saadetuna viletsusse oma võimuahnete, uusaegset egoismi ja saamahimu kehastavate vanemate tütarde poolt, hakkab Laer vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Macbeth.vapustab oma neg peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma
vooruslikud ja ausad ootas paradiis, kurje ja patuseid inimesi aga piinlemine põrgus. Arvati, et erinevalt elust on piinad põrgus ja mõnu paradiisis igavene. Neid, kes küll patustasid, kuid polnud end veel siiski täiesti kurjusele ära andnud, ootas puhastustuli. Seal tuli kannatada, kuni patud lunastatud, et siis puhtana jumala jalge ette ilmuda ja paradiisi pääseda. Pattude lunastamiseks käidi palverännakutel. Põhilised kohad selle jaoks olid Rooma, Sant Jago de Compostella klooster Itaalias, Palestiina ja Jeruusalemm. Palverändur pidi olemavaene, alandlik ning rõhutatult tagasihoidlikus riietuses. Palve rännakule mindi pattude lunastamiseks, kodukohas autoriteedi tõusmiseks, feodaalkoormisdeast vabanemiseks ja tunti huvi Idamaakaupade vastu. Kasu said palverännakutest araablased ja türklasedseldzukid, kelle valduses oli tol ajal Palestiina, lasid kristlasi mõõduka mõõduka tasu eesta Jeruusalemma. Mõisted:
(2011) Tourism ecology: towards the responsible, sustainable tourism future. Worldwide Hospitality and Tourism Themes. Vol. 3, No. 3, pp. 210 216. Doing Business in Belize (2012) Commercial Guide for U.S. Companies. http://photos.state.gov/libraries/belize/231771/PDFs/2012%20Doing%20Business%20in %20BELIZE%20Country%20Commecial%20Guide.pdf 19/03/2013 Edgell, D. L. (2006) Managing Sustainable Tourism A Legacy for the Future. The Haworth Press Inc. USA. Faulkner, B., Fredline, L., Jago, L. (2003) Progressing Tourism Research. Multilingual Matters. Australia. Harris, R., Griffin, T. & Williams, P. (2002) Sustainable Tourism. A Global Perspective. Elseiver Science Ltd. UK. Higinio, E. & Munt, I. (1993) Eco-Tourism gone awry. NACLA Report on the Americas. Vol. 46, No. 4, pp. 8-10. Hunter, C. (1997) Sustainable Tourism as an Adaptive Paradigm. Annals of Tourism Research. Vol. 24, No. 4, pp. 850-867.
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
1795.aasatl Tallinna-lähedase Lehmja mõisa koka pojana, õppis Tallinnas saksa ja vene kreiskoolis (1809-1812) ja töötas aastail 1817-1824 Tallinna saksa teatri näitlejana, mispeale lahkus oma kodulinnast. Tema elu esapidise käigu kohta on teated ebamäärased; mõningatel andmetel olevat ta tegelenud Saksamaal kaubanduse alal. "Krappi Kaie willetsuse" osasles Steinsberg ka osatäitjana, samuti nagu ta mängis nimiosa 1824.a. suvel Pärnus lavastatud kahevaatuslikus jandis "Permi Jago unne-näggo", mille näitleja oli koostanud Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold"("Lakkekauss") järgi. Selles Lääne-Euroopa kirjanduses laialt levinud süees (Kotzebue eeskujuks oli taani teatri rajaja L.Holbergi "Mäeotsa Jeppe" - "Jeppe paa Bjerget") kujutatakse, kuidas purjuspäi magama jäänud talumees mõisa viiakse ja saksa kombel riietatakse, et teda pärast ärkamist mõisnikuna austada. Uuest viinauimast ärgates leiab mees ennast jällegi endises olekus külakõrtsi ukse alt,
ei olnud üldse tavaline. Alguses kõneleb oma isa vaimuga, kes ütleb, et ta vend Claudius on ta tapnud ja abiellunud tema naisega, Hamleti ema Gerthrudiga, ning seeläbi troonile saanud. 26. mai "Othello" (1604). Klassikaline armukadedus tragöödia. Othello on araabia päritolu ja kellel on suured teened Veneetsia ees, ta on kindral. Sellele räägivad vastu rassistlikud eelarvamused. Põlgus on sama suur nagu oli "Veneetsia kaupmehes" (kus oli Shylock juut). Jago põlgab Othellot, sest ta on samuti teistsugune, nagu Shylock. Jagot tõukad kõige lihtsam kadedus. (Unomuno "Udu"; "Ühe kire lugu" kadedus, Kaini kadedus Abeli vastu) "Kuningas Lear" (1606). Keskaegne inglise ajaloo teema, Britannia kuningas, keda võim on võõrandanud, on väga kapriisne, aremeneb peaaegu et muinasjutuline teema tal on 3 tütart. Alles pärast kannatusi hakkab Lear mõistma elu tõelisi väärtusi ja et tema varasemad eelistused on tehtud pimesi. "Macbeth" (16)
Fr. J. Knüpffer, A. W. Hupel, P. H. Frey, R. J. Winkler jt) hakkas ajakirjas esinema eesti soost autoreid (O. W. Masind, Kr. J. Peterson) ja külaharitlasi (A. Holter, A. Jervitson). „Beiträges“ avaldatud luuletustest koostas ta värsipõimiku „Lillikessed“ (1814), mis esindas tolleaegse eesti luule paremikku. Tänu Rosenplänterile tõusis Pärnu mõneks ajaks eesti kirjanduselus juhtivale kohale. Tema algatusel etendati seal esimesed eestikeelsed näidendid, sealhulgas „Permi Jago Unnenäggo“ 1824. a. Süžee poolest on teos sarnane Willmanni jutuga „Joonud Tallopoeg“ (vt lk 61 – 63). Rosenplänteri „Beiträge“ etendas ligi20 aasta jooksul (1813 – 32) juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Ajakirjas avaldatud materjalid pole tänini oma väärtust kaotanud, ikka pakuvad nad teadlastele vajalikku informatsiooni ja huvitavaid ideid. Otto Wilhelm Masing (1763 – 1832)
Tallinna saksa teatris jõuti eesti keeleni taas pärast pärisorjuse kaotamist, esimeseks Tallinna saksa teatri täiseestikeelseks lavastuseks ,,Häbbi sellel´, kes petta tahhab!" (1819), selle autoriks peetakse Peter Andreas Johann Steinsbergi, kes oli ka selle teatri näitleja-lavastaja 1817-1824. 1821. aastal tõi Steinsberg lavale J.Hutti järgi seatud näitemängu ,,Krappi Kaie willetsus, ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama", 1824. aastal ,,Permi Jago unne-näggo" Tallinna saksa teatri eestikeelsed lavastused ei loonud eestikeelset teatritraditsiooni ega taganud eestikeelse näitekirjanduse väljakujunemist. Saksakeelsete näidendite vahele või õhtu lõpuks mängitud eestikeelsed tükid mõjusid juhuteatrina. 16. F. R. Faehlmanni looming ja tegevus. Teisi eesti rahvusluse kujunemist ettevalmistavaid estofiile (A. H. Neus, G. J. Schultz-Bertram jt).
Boito täitis kuulekalt Verdi vähimaidki soove, tegi helilooja näpunäidete kohaselt ooperi plaani ja libretot korduvalt ümber, enne kui lakooniline, tekstilt väljenduslik ja reljeefse motiveeringuga ooperilibreto valmis sai. Shakespeare'i ideed säilitades suhtusid "Othello" autorid draama ümbertegemisse äärmiselt hoolikalt. Nad kärpisid teksti, eemaldasid kõik ooperi seisukohalt kõrvalise, keskendasid tähelepanu Othello, Desdemona ja Jago kujudele. Othello seesmise konflikti teravdamiseks toodi libretosse Othello ja Desdemona armastusduett, koorid ja ansamblid. Kõige selle tulemusena säilis Shakespeare'i tragöödia mõte, kusjuures tragöödia omandas sellele lisaks Verdi muusikas uue elu. Muusikas, mis itaalia ooperidramaturgia, harmoonia ja orkestri kaasajastumisele, rütimi ja vokaalse virtuoositsemise vastu suunatud võitlusele tugeva tõuke andis
Oskas rääkida väga paljusid keeli. Ometigi pidas Peterson õigemaks, et lapsed peavad kõigepealt selgeks õppima oma emakeele. Oma päevaraamatus jäi truuks eesti keelele, ent sealt saame aimu tema suurest keeleoskusest ja lugemusest. Ilmneb, et mees luges erikeeles kirjutatavaid ja eri kultuure esindavaid autoreid. Päevik sisaldab dialooge, sentense ja seletab tema vaateid. Päevaraamatuga paralleelselt kirjutas ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". 1819. aastal astub ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, teda köidab misjonäritöö. Kuid rahalised põhjused katkestasid tema haridustee ning noormees oli sunnitud tagasi pöörduma koju Riiga. Kojuminekumeeleolusid on ta jäädvustanud lahkumisluuletuses ,,Laul". Väikepala ,,Üks jutt" on valminud jalgsimatkal Tartust Riiga. Riias elatas end tundide andmisega, lootes hiljem haridusteed jätkata. Plaanid nurjas tuberkuloos, mis noore poeedi hauda viis.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
