Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud
Esivanemate pärandi hoidmine Rahvuse prioriteet Martin Arusoo Eesti rahvas on oma tänapäevase kultuuriga püsinud juba sadu aastaid, olenemata tõsiasjast, et eestlased on saanud seda pindalalt justkui ebaolulist maalappi kutsuda Eestimaaks vaid mõnikümmend aastat. Ülejäänud aja oleme olnud sunnitud kutsuma seda maad kellegi teise poolt dikteeritud nimega ja nime Eestimaa oleme pidanud vaikselt sosistama, kuid siiski on püsima jäänud meie keel ja kultuur ning see võimaldas meil luua oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema. Suurkeelte valitsetud maailmas on oma rahvuse püsimajäämise võti keele hoidmises ja arendamises. Kunagised Ameerika põliselanikud, kes küll kaotasid oma riigi kolonistide...
Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu................................................................................................................. 5 Minu kodukoha kirik................................................................................................................. 6 Kuulsus minu kodukohast...............................................................................
9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-,
KA teatrietendused ei puudu mu elust.Käin Colosseumis, mis on ovaalse plaaniga ehitis ning neljakorruseline. Need on humoorikat, ning tihti väga ropud ning ebaviisakat. Seal kujutatakse tavaliselt igapäevaelu ja inimmeste erinevaid stereotüüpe , mis mulle väga meeldib. Mõnikord satun ka hobukaariukte võidusõite vaatama, kuid see ei ole mu suur kirg. Need toimuvad Circus Maximuses, mis on keisrite palee kõrval. Austan väga oma esivanemate hingesid, ning usun et esivanemad kaitsevad mind kurjuse eest. Meie perel on ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagab meie perekonna püsimise. Minu majal on kaitsevaimud. Neid leidub kõikjal- nii kivides, puudes , kui ka loomades jne . Austan ka jumalanna Vestat , kellejaoks põleb meil koldetuli . Saturnus kaitseb mu põldusid.
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk mu...
neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres.Töö-ja tarbeesemete luust-savist. Oli
Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a
Noor poiss oskas kõike muud- matemaatikat, geomeetriat, kuid nende oskustega ta vanaisaga ei räägi. Niisiis ongi tähtis, et me oskaks ikka oma lähedastega suhelda, isegi siis kui nemad ei ela meiega samas ajas,kultuuris ja keeles. On oluline oma lähedastega suhtlemine. Koos keelega peab ka jääma püsima meie kultuur. Mitte ükski asi ei saa jääda püsima, kui seda ei hoita, ei uuendata ning ei kanta edasi järmistele põlvedele. Meie esivanemad, nende esivanemad ning veel nende esivanemad on ju meile midagi pärandanud. On andnud meile kultuuri. Kultuuri, mida tuleb hoida ning armastada. Miks me peaksime seda rüvetama, mitte hoidma? Meie kultuur on loodus, meie ajalugu, Eesti rahvas ning näiteks tantsupidu. Oleks ju patt ning ennekuulmatu, kui me ei korraldaks enam tantsupidusid või laulupidusid. See oleks kuidagi veider nii meile, kui ka meie vanematele, see oleks ebaõiglane. Loodame, et
Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud
vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa? Mitmed aastatuhanded tagasi jõudsid läänerannikule meie esivanemad. See hingematvalt kauni loodusega maa, oma kiviste mererandade, peegelsiledate järvede, imeliselt lõhnavate kadakaste karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ole. Võib ju mõelda, et elu näiteks Aafrikas on miljon korda parem. Ehk kukuvad seal isegi banaanid puu otsast pähe ja kõhu täis saamiseks piisab vaid nende koorimisest
Minevikus olid asjad teisiti. Kaua aega vastas raha väärtus otseselt oma füüsilisele väärtusele. Väärtuse arvutamise aluseks oli peaaegu kõikjal kulla hind. Aja jooksul on raha palju muutunud. Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutati edukalt musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Tuhandeid aastaid tagasi tegelesid meie Euroopa esivanemad jahipidamise ja põlluharimisega. Metallid olid veel avastamata, niisiis pidasid nad jahti ja harisid põldu kivist tööriistadega seda ajastut nimetatakse kiviajaks. Kiviaja inimestel polnud kasutada tänapäevaseid rahatähti ega münte. Selle asemel vahetasid nad üksteisega kaupu: näiteks võis jahimees vahetada põlluharijaga vilja vastu loomanahku või vahetas kalur ilusad merekarbid jahimehe lihvitud kivikirve vastu. Sellist vahetust nimetatakse barteriks
Kõige tähtsamad haldusüksused, kihelkonnad, tekkisid külakondade vabatahtliku ühinemise tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. Sõna "võlg" on eesti keeles väga ürgne ja pärit ajast, mil meie esivanemad Läänemere ääres veel ei elanudki. Ka võlg tagati - pandiga. Pantida võidi mingi asi, oma majapidamine, aga pärast võõramaiste vallutajate tulekut ka iseennast võlaorjusesse. Sõna "laen" on meie keelde tulnud hiljem kui "võlg" (umbes meie ajaarvamise alguses) ning pärineb germaani keeltest. Selle sõna meie keelde tuleku aeg ja päritolu kinnitavad, et meie esivanemad olid juba siis osa Euroopast. Ning loomulikult pidi meie arusaamine õigusest paljuski haakuma mujal
Mida sügavamates kihtides on organismide jäänused, seda vanemad nad on. On leitud ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus- nt. seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- nt. kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga. elasid. 2.Võrdlusmeetodid. *Võrdlev anatoomia-Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad.. võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadesse. Samasse rühma kuuluvad isendid on sarnased organid või välisehitus, nad on homoloogilised. 3.Embrüonaalne areng- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivatavad ka täiseas. 4.Geneetilised võrdlused. Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende esivanemad. 5
Anna Verschik. . Seda telesaadet näidatakse telekanalil ETV2. Selle saade teemaks oli keele fenomeenist ning miks peaksinimene tänases maailmas valima just eesti keele ja kui oluline koht on keeltel tänases maailmas. Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt, ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme. Kes olid meie vanemad ja esivanemad ning ka meie rahvuse ajalugu. Ma mõtlen, et kui mingi keel sureb ära, siis kõik mälestused, kõik sellest keelest kaob. Selle rahvuse ajaloost juba keegi ei pida/ pea meeles. Või kui inimene kollib teise riiki, paljud inimesed unustavad enda nagu rahvakombeid, õpivad uue keele ning kui elavad teises riigis palju aega, unustavad oma emakeele. On palju näided ka sellest, kui pere kollis teise riiki, seal nad sünnivad lapsi, kohe
kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Kuna mets ei kuulunud talupoja igapäevasesse eluringi, tuli metsa minnes luua vastavate tavade abil eriline,
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eurot,
soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. (1;2;3;4) Alates hetkest kui hakati uurima uurali keeli on valitsenud arvamus et ligi 8000 aastat tagasi elasid uurali keeli rääkivate rahvaste esivanemad Uurali mäestiku lõunaosas, kus räägiti uurali algkeelt. Paljude erinevate keelte teket põhjendati väljarände ja keelte mitmekordse jagunemise tulemusena. See keelte tekkimise mudel põhineb darvinistlikul teoorial, et keeled muutuvad rahvastiku eraldatuse tõttu sarnaste keelte rääkjatest. Seda teooriat iseloomustavad ka keelesugupuud koos algkeelega. (1;4) Viimasel kümnendil on mitmete uute asitõendite tõttu hakanud viimane teooria vankuma lööma
on nende järeltulijad. Europiidid Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad. Need on kolm põhirassi, kuid lisaks on maailmas veel olemas inimesed Ameerikas ja Austraalias. Vastavalt indiaanlased ja aborigeenid. Inimesed Ameerikas Esimesed inimesed Ammerikas oled Ameerika indiaanlaste esivanemad. Umbes 35 000 aastat tagasi tulid nad üle Beringi väina, mis tollal oli maismaasillaks Aasia ja Ameerika vahel. Ajapikku levisid inimesed põhja poolt ka Lõuna-Ameerikasse. Ameerika indiaanlased põlvnevad Aasia rahvastest, seepärast ongi neilgi mongoliidsed näojooned. Inimesed Austraalias Umbes 38000 aastat tagasi ei elanud Austraalias kedagi . Siis saabusid sinna europiidid. Nad purjetasid kanuudega või suundusid Malaisiast, mis tollal oli arvatavasti maismaasillaks Aasia
Kelly Talimaa 9B/II Kas olla või mitte olla EV kodanik? Kas olla või mitte olla, selles on küsimus. On väga palju põhjuseid miks olla ja väga palju põhjuseid miks mitte olla. Meie esivanemad ju võitlesid meie vabariigi eest, me esivanemad tegid kõik selleks, et me oleks toimiv riik. Mina kui teismeline Eesti Vabariigi kodanik, olen ääretult õnnelik, et mul on olemas kool, tasuta lõuna koolis, koolibuss on tasuta ja kõik huvialaringid on olemas. Kui juba siin väikeses maakohas on olemas sellised võimalused, siis mis linnalastel viga on elada Eestis. Olgugi, et neil on seal küll huvialaringid ja koolid tasulised ja maksavad rohkem kui meil,
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin
vaadata. Rainer Sarneti fantaasiafilmis oli ka kordades rohkem komöödiat. Mis väljendus läbi veidrate grimasside ja tegelaste imelikul käitumisel. Minu jaoks suurimaks probleemiks filmi vaadates oli see, et film oli mustvalge, mis tegi minujaoks liiga süngeks. Samuti ei ole ka veidrad grimassid minu sorti huumor, need pole isiklikult mind kunagi naerma ajanud. Veel oli segav faktor minu jaoks see, et film justkui näitas, eestlaste esivanemad olid väga juhmid, ahned ja enesekasupüüdlikud. Mis oli natukene solvav mulle kui eestlasele, inimesed on erinevad aga antud filmis tembeldati eestlaste esivanemad kõik ühtemoodi juhmiks ja ainult enese heaolu peale mõtlevateks. Kokkuvõttes võin öelda, et mulle film ikkagi ei meeldinud. Just nimelt tänu nendele grimassidele ja eestlaste esivanematest juhmide ja ahnete inimeste mulje jättis. Kuid samas oli mul alati filmi huvitav vaadata, nii et võib öelda, et
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng.
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse,
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
INDIAANLASED KES ME OLEME ? Me oleme indiaanlased Elame Põhja-Ameerikas Usume jumalasse KUST ME TULIME ? Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel. KUIDAS ME VÄLJA NÄEME Meil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk. MIDA ME OSKAME TEHA Indiaanlased kõnelevad erinevaid keeli, erinevad ka nende tegevusalad. Indiaanlastel on 1200 erinevat keelt. Naised kasvatavad maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käivad jahil ja kalal. MEIE JUMAL
Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ●
lastest hoolivad, kes on loonud turvalise kodu, kuhu tahaks alati minna, kes ei joo ja kes võimaldavad oma lastel elada ja kasvada muretult ja südemevaludeta. On oluline, et perekonnas on nii isa kui ema. Samuti on ka vanavanematel tähtis osa perekonnaelus. Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel. Olin väike poiss kui minu vanaisa suri. Kahjuks ei õnnestunud temalt kuulda huvitavaid meremehe pajatusi. Kuid kõike seda huvitavat olen kuulnud oma vanaemalt, kes elab
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine Raha ja toidu hankimine ehk pere ülalpidamine Viikingiks saamine Viikingiks saadi pärimuse kaudu Viikingite pojad tahtsid olla isade
Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt. Pühad ja pidustused Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Asulad Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula)
EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG XX SAJANDINI Kes me oleme? 1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid)
aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. · Tänapäeval on isuri keel halvas olukorras keel on püsinud, ent seda kasutavad üksnes vanema põlvkonna esindajad. Keele ajaloost · Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. · 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. · Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel
Minu emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Gerli Reilson Juhendaja: Tiiu Ojala Teema valik Valisin uurimistöö teemaks oma emapoolse suguvõsa, kuna viimasel suguvõsa kokkutulekul tundus mulle väga huvitav kuidas sai see suguvõsa alguse ja kuidas minu esivanemad elasid. Eesmärk Minu töö eesmärkiks on saada teada oma suguvõsa vanimate inimeste kohta. Peatükid Töö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimese peatükis räägin suguvõsa vanimatest inimestest. Teises peatükis tutvustan Neumannide järeltulijaid. Esimene peatükk Neumannide suguvõsa vanim teadaolev inimene on Häärmann. Häärmann sai kaheksa last. Peale oma esimese lapse Jakkapi sündi kolis Häärman Järelpallu(praegune Järelpallo)
New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". Filmid: Ilv Uuspõld lä Isiklik elu On olnud abielus 3 korda ja tal on 4 last (2 poissi, 2 tüdrukut). On olnud Esivanemad pole eestlased. Tema Tuntud om Tuntud ja kardetud oma väljaütlemiste poolest. Tal on resi Tal on residents linnast väljas, Hundisilma talus. Tunnustused ja tiitlid Tunnustused ja tiitlid Pressivaenlane 1995, Läti Pressivaenlane 2010, Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2005 Vabariigi Kolme Tähe orden 2004 Edgari ema Marie sai kolhoosiesimehe ründamise eest viis aastat vanglakaristust
funktsioonid võivad olla erinevad (sisemises ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtset põlvnemist). Vestiigiumid ehk mandunud elundid ehk rudimendid - lähedastel liikidel talitlevad elundid, kuid vaadeldaval liigil mitte. Oma esialgse (eellasel vajaliku) otstarbe) kaotanud. Molekulaargeneetiline võrdlus - Mida sarnasem on võrreldavate organismide DNA/RNA nukleotiidne järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Mida sarnasem on võrreldavate organismide valkude aminohappeline järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Pseudogeenid - on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. … on tulnud viirustelt, bakteritelt. Planeet Maa – 4,5 miljardit elu teke, esimene rakk – 3,5 miljardit Eukarüoodid – 2 miljardit
tervislikust seisundist Liigid Sinikaelsed Mustakaelsed Hallikaelsed Punasekaelsed Toitumine Eelistab taimset toitu loomsele toidule Sööb hästi ristikut ja lutshernest Nad vajavad ka sobiva suurusega kive, et abistada seedimist Huvitavat jaanalindudest Esimese eluaasta lõpuks tõuseb kaal kuni 100 kg-ni Normaalne kehatemperatuur on 39-40 kraadi Ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast Kaugemad esivanemad elasid juba dinosauruste ajal Kasutatu kirjandus http://www.slideshare.net/kaureermaa/jaanalind http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loom Tänan tähelepane eest!!!
tegeleksid naturaalmajandusega, põlluharimisega, karjakasvatusega jne. Kõik toimetused tuleks ise korda ajada, alustades majapidamistöödest ja lõpetades remonditöödega. Elektri asemel kasutataks siis arvatavasti küünlaid ja õlilampe. Tegelikult oleks selline elu mõnes mõttes isegi hea, sest et siis ei peaks muretsema kust seda raha jälle saab ja kuidas maksta see maks ja teine maks. Ilma rahata saaks tegelikult väga hästi hakkama, sest et kui said meie esivanemad ilma rahata saaks meie kaa. Söök oleks olemas. Jook oleks olemas. Süüa saaks põlluharimise teel ja ka karjakasvatamise teel. Põllumajanduse poole pealt saab süüa kartuleid, tomateid, kurke, kapsast, vilja(kui haritakse viljapõldu)ja viljast leiba ja kõike muud sellist. Aga karjakasvatuse poole pealt saab lehmadelt piima, sigadelt liha, kanadelt muna ja liha. Niiet tegelikult ei olekski millestki nii puudust kui inimesed tegelikult arvavad.
August Gaililt ,,Leegitsev süda" ,,Leegitsev süda" on raamat, mida võiksid lugeda igas vanuses olevad inimesed. Noortele annab see teos suurepärase ettekujutuse elust, mida elasid meie esivanemad. Vanematele inimestele, aga see-eest toob mälestused mõõdunud ajast. Küll aga sobiks see raamat eriti lugeda isikutel, kes mõistavad kunsti ja elu vahelist suhet, sest teose kohta on õeldud sellised laused: ,,Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad
Eestlane või eurooplane? Mulle meeldib eesti keel ja Eestimaa, millel ma elan. Me oleme olnud võõra võimu all mitukümmend aastat. Nüüdseks kuulub Eesti Euroopa Liitu, mis on minu jaoks samuti võõra võimu all olemine. Kuid samas me ise valisime selle tee. Meie esivanemad on vabaduse nimelt teinud kõik, et säilitada oma vabariik, selle nimel nad elasid. Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Nüüdseks oleme seal olnud 5 aastat. Kuulumine Euroopa Liitu ei tähenda enam eestlaste olemist, see tähendab eurooplaste olemist. Me kuulume selle 27 riigi sekka, kus toimub ühesugune majandamine. Eestlased oleksime siis, kui meil oleks oma riik, oma majandamine ja me ei kuuluks ühegi võõra võimu alla
Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte
asusid. Film on väga kaasahaarav ja põneva süzeega. Teos on suurpärane, sest olles väga informeeriv Eesti ajaloo kohta, on seda ka huvitav vaadata. Film teeb hea ülevaate ajast, mil Eesti võitles Vabadussõjas Punaarmee vastu. Samas on film ka väga tundeline ning selles esineb rõõmu ja armastust, kuid ka hirmu ja kurbust. Eestlastele tähendab see film väga palju, sest me kõik teame eestlaste võitlusest vabaduse nimel, kus ka meie esivanemad pidid mõtlema, kas ja kelle eest võidelda. Välismaalastele, kes Eestist suurt midagi ei tea võib jääda film arusaamatuks. Kuid arvestades, et paljudel riikidel on olnud sarnane saatus ja film on lavastatud niivõrd hästi arvan et, filmi tegevus ja tunded ei jääks arusaamatuks ka neile. Arvan, et "Nimed marmortahvlil" on suurepärane teos ja minu arvates sellel polegi nõrkusi. Selle suurimad plussiks on see, et see on väga õpetlik aga samas ka väga huvitav ja tundeline
SINU KOOLI NIMI Referaat Kasuubid Autor : Tallinn Kasuubid Kasuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas. Nende ametlikuks keeleks on kasubi keel, mida kõneleb umbes 50 000 inimest ning seda peetakse ka üheks Poola keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego.
Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik Indoeurooplased iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased, germaanlased. Kreeklaste esivanemad. Hetiidid aasias. Aarialased indias ja Iraanis. Iraanis pärslased. Keldi Itaali ja germaani rahvad lääne-euroopas. Hetiidid Esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Pealinn Hattusa. Väike- Aasia keskosa. Kaarikuvägi. Kuninga kõrval oli sõjaline ülikkond. Kasutasid rauda. Pärsia suurriik Algselt Iraani lõunaosas. Kyros II ajal vallutas suurema osa Iraanist ja kergelt Mesopotaamia jne. Hiljem ka Egiptus
See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning sellest kuidas kõik inimesed metsast küladesse kolivad. Teos on väga sündmusterikas ning peategelase elu raske ja masendav. Need ammused ajad, millal meie esivanemad, maod ja lõbusad karud elasid metsas nagu vennad. Ratsutati huntide seljas ja tuhandete meeste suust kaikuvate ussisõnade toel kutsuti appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab entusiastlikult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus, õpib rääkima saksa keelt, et raudmeeste käest veelgi vahvamaid ja uudseimaid vigureid õppida.
Kantrimuusika • Kantrimuusika (ka kantri, country, country and western) on USA lõunaosariikide muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses traditsioonilisest folkloorist, keldi muusikast, bluusist ja gospelist. Mõjukaimad kantrilauljad on Jimmie Rodgers ja Hank Williams. Päritolu • Nooruspõlves uskus Cash kuuldud juttude põhjal, et temas on indiaaniverd, kuid hilisem uurimine selgitas, et tegelikult olid tema esivanemad šoti päritolu. Sellest hoolimata tundis ta indiaanlastega hingesugulust ja pühendas neile paljud oma laulud (näiteks "The Ballad of Ira Hayes", "Old Apache Squaw"). Tema esivanem William Cash (Caesche) randus Ameerikas 1667. aastal. Johnny vanavanaisa võitles Konföderatsiooni poolel kodusõjas. 2000. aastad • June Carter Cash suri 15. mail 2003 73- aastasena südameoperatsiooniga kaasnenud komplikatsionidega. Johnny Cash suri suhkurtõve komplikatsioonide
Eesti on ometi nii väike kaardi peal, kuid üsna silmapaistev. Oleme tuntud oma teotahte ja jonnakuse poolest, mis on paljudes kohtades kasuks olnud. Meie riik on tulnud omadega toime palju paremini kui mitmed teised. Tänu meie koolidele, eriti Tartu ülikoolile, on siin haridus ja teadus kõrgel tasemel. Eestis on palju häid sportlasi. Keegi neist ei häbene, et nad eestlased on. Mis siis ühele eestlasele tähtis on? Olulised on kindlasti meie vaimuvara ja ajalugu, mida me esivanemad põlvest põlve on pärandanud. Rahvaluule maht on nii suur, et üks inimene ei suudaks seda eales läbi töötada. Seda kõike anti sajandeid edasi ainult suuliselt. Kõige tähtsam on ikkagi meie keel, eesti keel, millele on sageli omistatud ilusaima kõlaga keele tiitlit. Samas keeles toimuvad meil ka regulaarselt üldlaulupeod, väiksematest rääkimata. Sellele üritusele tuleb kokku inimesi igast Eestimaa nurgast, et laulda ja tunda ennast ühtse rahvana.
Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena
meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb paljud eakamad inimesed muretsema, mis saab vanadest kommetest, keelest ja kultuurist, mida meie esivanemad austasid, tulevikus. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama just emakeele najal. Seega on vajalik teha selgitustööd noorte hulgas, et nad saaksid aru, et eesti keel on nende ainus emakeel. Minu arvates ei tea tänapäeva noored emakeelepäevast suurt midagi. Nende jaoks on see lihtsalt üks päev. Ometi peaks see meile meelde tuletama esivanemate saavutused oma keele loomisel. Üks põhjus on äkki muutunud maailm ja mõtteviis, millega keel peaks ühte käima
annaabi.ee 
