Teiste riikide/linnade mainimine, Kirjutab naiste ilust ( ,, Jaagu laul ") mitte Inglismaa/Sotimaa( Nt. ,,I" mainib ta Lissaboni, Egiptust) Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine Poliitika (,,Ood maisipurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile") Luuletused on energilised, rõõmsad. Muidugi on ka kurbasid(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul") SARNASUSED Romantismiajastu kirjanikud Kahekõne kasutamine ( ,, Karjaste laul " J.K.Peterson / ,,II" G.G.Byron) Pühendused/oodid ( ,, Jumalale" J.K.Peterson / ,, Nutvale neitsile " G.G.Byron) Surma mainimine ( ,, Mardi Lutheruse päeval " J.K.Peterson / ,, Su elu lõppes" G.G.Byron) Lootus(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul" ; ,, Lootus " K.J.Peterson / ,, Maryle"- G.G
Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne --
1822 "Beiträges" - rahvausundisse soome muinasjumalad. Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, vaimu, sõprust, armastust. "Kuu" sisse kuuluvad värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus kokkuvõttes pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud, mille eeskujuks võetud antiik, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku
Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud. Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Renessansi maalikunst Giorgione 1477-1510 Päivi Margna Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco); oli Itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos 1477.aastal. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Peamiselt töötas ta eratellijatele, kes soovisid väikesi poeetilisi või filosoofilise sisuga maale. Ta oli esimene kiriku kütkest vaba maalikunstnik, kes hülgas usulise temaatika. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510.aastal. katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju õpilasi, kellest tuntuim on Tizian. Veel r...
nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga. Üks nägudest vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana Diana oli vana-rooma mütoloogias jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Lühidalt jumalatest:
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse ja võitlused Sarvikuga). Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli- ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. Ka siin olid tegelasteks ideaalsed kangelased, kuid seikluslikkus jäi tagaplaanile, andes ruumi tunnete ja elamuste kirjeldusele. Taasavastati seikluskirjandus 19. sajandil, mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu või varasemate kirjanduslike ainete põhjal (nt. Alexandre Dumas vanema romaan "Krahv Monte-Cristo" või H. Pyle'i "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused"). Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul. Peategelane satub usutavaisse ja
6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja võõrapärast inimese- ja usukäsitlust. 10. Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi? Hieronymus Bosch. Paradiisi ja põrgu.
teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti.
ristilt võtmine" ,,Arnolfini abielupaar" Genti altar Maalis Jan van Eyck koos venna Hubertiga Asub Belgias Genti linna katedraalis (6) Koosneb 24st pilditahvlist Piiblistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks (6) Värviperspektiiviga saab edasi anda sügavusillusiooni (7) Portinari altar Hugo van der Goes maalis itaalia kaupmehe Portinari tellimisel Altari kesktahvel kujutab karjaste kummardamist (8) Itaallasi hämmastas see kõrgetasemelise peenmaali, õlivärvide võimaluste ning neile võõrapärase inimese ja usukäsitluse poolest (9) Hieronymus Bosch Tema loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia, mis sobib eriti hästi kolmeosaliste altarimaalide kujutamiseks (10) On inspireerinud 20.saj. sürrealiste Inimene armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkumisele (11)
peeglil kui abielu tunnistajana. · R. VAN DER WEYDEN vähem detailsust ja ruumilisust, rohkem tundelisust. Tegutsenud Burgundias maalikunstnikuna õukonnas. "KRISTUSE RISTILT VÕTMINE" dünaamiline ja emotsionaalne Kolgata grupp, jalge ees ema Maarja, Punases rüüs toetab Maarjat Johannes, Kristus on surnud. · HUGO VAN DER GOES "PORTINANI ALTAR" peenmaalitehnikas ja väga detailitäpne. Tekitas Firenzes sensatsiooni. Keskmine tahvel kujutab karjaste kummardamist. · H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. 3-osalised altarimaalid, vasakul pattu langemine ja Paradiisist väljaheitmine, keskel maine elu pattudega, paremal põrgupiinades vaevlemine. "PÜHA ANTONIUSE KIUSAMINE", "LÕBUDE AED", "NARRILAEV", "KADUNUD POEG" · BRÜGGE Madalmaade maalikunsti keskus saatuslikuks sai, et sadam jäi kuivale nüüd väike koht. o seal elas/töötas H
laterguse, kus ma laulan. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. Neid lauldi ringmänge mängides. Meil on kaval kassikene, hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga.
htm 4. Gerson, R. F. (1996). Great Customer Service For Your Small Business. Menlo Park (Calif): Crisp Publications 5. Gerson, R. F. 2000. Measuring Customer satisfaction. Menlo Park (Calif): Crisp Publications 6. Godin, S. 2000. Promission marketing. Fontes 7. Hayes, B.E. 1997. Measuring customer satisfaction.AQS 8. Hill,N. Allen, R. 2007. Customer Satisfaction: The Customer Experience Through the Customer's Eyes. Cogent Publishing 9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister)
2.3. Kasutusalad Gabardiinist õmmeldakse meeste ja naiste ülerõivastust, eririietust ja ohvitseride vormiriietust. Kangast kasutatakse ka interjööris (n., kardinad, padjapüürid, laudlinad). [2] 5 3. HANEJALARUUT 3.1. Ajalugu Hanajalaruut/ Houndstooth/ Pied-de-poule on kahevärviline geomeetriline muster, mis on pärit Šotimaalt (1800 a). Esialgselt seda kasutati karjaste ülerõivastuses. Kaasaegne hanejalaruut ilmus XIX saj., aga varem seda nimetati „border tartan“. Kangast kasutati peamiselt mantli või jopi õmblemisel, hiljem hakati õmblema seelikuid, kleite, salle. [4,5] 3.2. Kanga kirjeldus Muster kujuneb kui põimuvad 4 tumeda ja 4 heleda värvi lõngad. Tavaliselt võib näha selle mustriga tviidi või villa kangas. Kõige levinud on must-valge värving. [4]
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevi...
Sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast. Sümbolid: öökull, kiiver, oda, madu Apollon- Valguse ja muusikajumal; mõistuse; haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal. Üks armastatumaid jumalaid. Sümbolid: loorber ja lüüra Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; loomade ja inimeste kaitsja. Sümbolid: nool, oda, hirv Hermes- Jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja; hingede juht allmaailma. Sümbolid: tuvilised sandaalid ja tiivuline kübar Aphrodite- Ilu- ja armastusejumalanna; seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Sündis merevahust ja oli abielus Hephaistosega. Sümbolid: tuvi, varblane, jänes, mirdipuu Dionysos- Viljakus- ja veinijumal. Ainukene jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla maa peal, oli sageli purjus ja ohjeldamatutest olevustest koosneva seltskonnaga. Sümbolid: veinipeeker, viinamarjakobar.
Elaval tulel usuti olevat suur mõju inimestele, taimedele ja loomadele, mistõttu ei võinud näiteks jõuluõhtul ja nääriööl lasta tulel ega küünlavalgusel langeda põllule, sest muidu n-ö põleb vili sellelt kohalt ära ja sinna ei kasva midagi. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha. Naised käisid külas ja kõrtsis. Naiste töö tegid ära mehed. Mihklipäev 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja räägiti laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumides, kuid ka koolides ning lasteaedades. Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev. Püha Miikael
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon
püüdsid üksteist üle trumbata. * Endastmõistetavalt lauldi talgutel. * Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. (Liegajus on eeslaulja rea viimase silbi kaasalaulmine koori poolt) * Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik
poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse. Enkidu asus elama karjaste külas, kuniks tuli, mees Urukist, kes kutsub Enkidu appi Gilgamesile vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks.
igapäevaselt. Klienditeeninduse tase tõuseb aastatega märgatavalt ning kliendid saavad ostu teadlikumaks igapäevaselt. Teenindaja peab teadma, mis ta müüb või mis teenust ta pakub. Head teeninduskeelt on lihtne ära tunda. Seal ei ole erilisi nippe, see on lihtsalt üks tavaline suhtlus osa, mis koosneb viisakusest, abivalmis olekust ning tahtmisest suhelda.VIIDATUD ALLIKAD 1. Naessen, L-O. 2001. Parem teenindamine. Tallinn: Avita kirjastus. 2. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Tallinn: Ilo kirjastus 3. Tschohl, J. 1997. Teeninduskunst. Tallinn: Koolibri kirjastus 7
sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused
5 mardi-kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll. Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. (http://www.evm.ee/id/376/) KOKKUVÕTE Mardipäev on meie kalendri järgi 10.novembril. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga.
linnaproosaga, süzeed laenatud, mille tegevuse tõi Itaaliasse, kõik ühiskonna kihid Ekloog-karjaselaul, Erasmus- varauusaja tähtsaim ,,Esseed"-Montaigne, Euphes- Lyly E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja Sannazaro ,,Arkaadia" ,,Narruse kiitus" , mõtiskleb elumõtte ja ,,Euphes ja tema
Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks? soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. PõhjaMadalmaad (praegune Holland) iseseisvaks ja LõunaMadalmaad 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? (praegune Belgia) jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. Karjaste kummardamist 3. Kuidas suhtusid Madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Luterlus suhtus tõrjuvalt ja kalvinism eitas seda täielikult. Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja 4
Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin...
Kristjan Jaak Peterson Referaat Sisukord Sissejuhatus....................................................3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. ...
Küll ütles vanatühi: „Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu!” Karu ei hoolinud sest midagi, vaid virutas hullemini. Viimaks sai vanatühi mahti ja kadus kui maa alla. Rehepapp tänas karutantsitajat hea nõu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks. Aga vanapagan ei usaldanud sest ajast saadik enam rehepappi tülitama tulla. Mõne aja pärast hulkus vanatühi jälle mõisa lähedal ja küsis mööda minnes karjaste käest: „Kas teie teate või nägite, on mõisa rehepapil see must kass veel alles?” Karjased teadsid küll, et rehepapil must kass oli, aga karuloost ei teadnud nad midagi, ja vastasid vanapaganale: „Alles jah! Olid teisel hiljuti veel kolm poega.” „Ei ma siis küll enam sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale; kust ma ta nüüd enam kätte saan!” kahetses vanatühi.
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
Küll ütles vanatühi: ,,Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu!" Karu ei hoolinud sest midagi, vaid virutas hullemini. Viimaks sai vanatühi mahti ja kadus kui maa alla. Rehepapp tänas karutantsitajat hea nõu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks. Aga vanapagan ei usaldanud sest ajast saadik enam rehepappi tülitama tulla. Mõne aja pärast hulkus vanatühi jälle mõisa lähedal ja küsis mööda minnes karjaste käest: ,,Kas teie teate või nägite, on mõisa rehepapil see must kass veel alles?" Karjased teadsid küll, et rehepapil must kass oli, aga karuloost ei teadnud nad midagi, ja vastasid vanapaganale: ,,Alles jah! Olid teisel hiljuti veel kolm poega." 4 ,,Ei ma siis küll enam sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale; kust ma ta nüüd enam kätte saan
olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Mihklipäev - 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". OKTOOBER. Simunapäev - 28. oktoober Märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks. Kolletamispäev - 14. oktoober Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes
Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Ma...
moirad- 3 Kreeka saatusejumalannat. Nende määrata oli surelike käekäik ja elu pikkus. Esimene ketras elulõnga, teine mõõtis lõnga pikkuse ja kolmas lõikas selle läbi. Ari üia-tormideemon. Pooleldi röövlind, pooleldi inimene. Jälgid ja inetud. Lethe- Allmaailma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud jõid, et unustada oma endine elu. Styx- jumalate murdumatu tõotuse jõgi saatür- metsik, himur, ülemeelik loodusvaim. Pooleldi sokutaolised. Dionysose saatjaskond. Paan- karjaste, väikekariloomade jumal, metsavaim. Kitse jalgadega, sageli pea, sarvedega. Leiutas karjaseflöödi. adne lõng- juhtnöör. Lõngakera, millega Theseus labürindist tagasitee leidis. Atlantis- Atlandi ookeani suur saar, mis vajus esiajaloolisel ajal vee alla. Atlas- Prometheuse vend. Karistuseks titaanide poolel võitlemise eest pidi ta oma õlgadel kandma taevavõlvi. Pegasos-tiivuline võluhobune, hüppas välja Medusa kehast, kui viimasel pea maha löödi. harp
Apollon valguse ja muusika jumal, alati kujutatud lüüraga (Apollo) Hephaistos tule- ja sepatöö jumal (Vulcanos). Artemis jahijumalanna, kujutatakse alati hirvega (Diana). Poseidon merejumal, kujutatakse alati kolmhargiga (Neptunus). Hestia kodu- ja kustumatu kolde jumalanna (Vesta). Demeter maa- ja viljakusjumalanna (Ceres) Ares sõjajumal (Mars) *Hades allmaailma valitseja, manajumal (Pluton). **Hermes jumalate käskjalg, elas ka Olümposel. Petturite, varaste, karjaste ja karja kaitsja. Rändurite ja teekäijate jumal. Tunnus: tiivulised sandaalid. 7. Maailma loomine, Zeusi võitlused Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Siis tuli Maa loomisele appi ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered.
puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest. Puhtpraktiline väärtus oli karjaste ja öösiti metsas tööloomi - härgi ja hobuseid söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati metsakiskjaid ning puust või plekist krappidel (karjakell). Käristit kasutati ka mõisa ajujahtidel. Pillina on mõnevõrra kasutatud helirauda, mis kujutab endast metallvõru või trianglit, mida löödi metallkepikesega. Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
Roudi märkab eemal Baumgartenit, kel tõsiselt kiire maafoogti ratsanikud on tal jälil, kuna too oli kaitsnud enda ja oma naise au. Baumgarten palub ennast üle järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi. Samal ajal, kui Baumgarten ja Tell järvel lainetega võitlevad, saabuvad foogti ratsanikud. Karistuseks põgeniku aitamise eest, põletavad ratsanikud karjaste onnid ja tapavad nende loomad. Rahvas ootab päästjat. Teine pilt Stauffacher ja Pfeifer tulevad juteldes. Pfiefer lahkub ja Stauffacher istub pingile. Gertrud tuleb temaga juttu rääkima. Ta innustab meest maafoogti ikkele vastu hakkama. Stauffacher saab sellest jutust väga puudutatud. Samal ajal, kui Gertrud ja Stauffacher tahaplaanile kaugenevad, tuleb Tell koos Baumgarteniga. Tell palub Baumgartenil jääda Stauffacheri (kõigi hädaliste isa) juurde. Kolmas pilt
võis leegitsema lüüa ega sumbunud õhupuudusel" EÜS-is oli komme koosolekuil kõnesid pidada rahvuslikkude ainete kohta. V. Reimani osaks sai kõneleda priiuse järjekordsel aastapäeval 1883, oma teisel ülikooliaastal. Suvevaheajad ta veetis kodus ja töötas gümnaasiumiõpilasena ja üliõpilasenagi, pastlad- rätid jalas, oma talu väljadel ja luhtadel, aga ka mõisaväljal. Üliõpilasena käis vahel pühapäevahommikuti karjaste eest karjas või viis neile süüa. Üliõpilasena oli ta kodus heinaajal alati kuhjategija. Paunal oli palju heinamaad ning palju heina, ja kuhje sai palju, nii et Villemil tulnud ühtelugu kuhja otsas olla. Üliõpilasaja- kulud n V. R. enda ülestähenduste järgi olnud ligi 2300 rubla, see oleks meie rahas üle 5000 krooni, seega küllaltki suur summa. Ei ole kindlasti teada, kas V. Reiman selle raha kõik isalt sai
Selle töö sümboliks on tal heeroldikepp, mis algselt oli võlukepp, mille ümber keerdus üks madudepaar. Tihti kujutatakse teda tiibadega kübaraga ja sandaalidega, mille küljes on tiivad. Hermese tööks on ka inimeste saatmine viimasel teekonnal Hadesesse. Ta on Zeusi ja kauni nümfi Maia poeg. Müüdi kohaselt leiutas just tema lüüra ning lepituse märgiks väikse pahateo eest kingib ta selle oma suuremale vennale, Apollonile. Vastutasuks saab ta endale karja. Hermes on karjaste ja karja jumal. Hephaistos Lombakas ja inetu Hephaistos, kes on Zeusi ja Hera poeg, on sepakunsti jumal. Tegelikult ei ela ta Olümpose mäel, kuna ta ema jälestas teda ning lükkas ta mäelt alla. Hephaistos on ka nii relva- kui ka kullassepp, skulptor kui ka pronksivalaja. Kreeklaste poolt väga armastatud jumal, sest ta on sirgjooneline, istu, abivalmis ja julgustav isiksus. Kuigi ta oli inetu, lõi ta palju ilusat enda ümber. Tema naiseks on Aphrodite, kes on vastukaaluks
o. enne 25. juulit. Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Ka anti loomadele hommikul püssirohu ja soolaga viilakas leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. · Mihklipäev Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Üheks Elin Palumäe SR13 oluliseks ohvriloomaks on olnud veel kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. Ka on kana- ja kukeliha olnud hingedeajal hingedele viidavaks toiduks. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju
nagu Aabraham ja Lott (1Ms 13:5)15 seda tegid, et nad asuvad elama eri paikadesse 14 Vanas Testamendis öeldakse, et Aabraham "elas võõrana" Egiptuses (1Ms 12:10),Kaananimaal (1Ms 17:8),Geraris (1Ms 20:1) ja vilistite maal (1Ms 21:34). 15 "Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke. Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada. Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal. Siis Aabram ütles Lotile: "Ärgu olgu riiduminu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu ning laiendavad oma karjamaid sinna, kus neile kõige parem näis. Ja samal põhjusel lahkus Eesav oma isa ja venna juurest ning külvas maha Seiri mäestikus (1Ms 36:6).16 39. Niisiis, kui me ei eelda, et Aadamale anti isiklik omandiõigus kogu maailma üle,
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule ka teise osa, mis ilmus 1615. ...
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
Jäär muutuski nooreks, seega tahtis ka kuningas oma peal sama proovida. (keev vesi ja vürtsid, sinna pidi sisse hüppama). Kuningas hüppas ka ise katlasse ning suri. 19. Iason unustas oma lubaduse Medeiale ja otsis endale teise mõrsja, kelle Medeia hukatas. Medeia põgenes võluvankriga Iasoni juurest kaugele. Herakles 1. Heraklesel oli juba lapsena palju jõudu, kord vihahoos tappis ta oma õpetaja lüüraga. 2. Karistuseks saadeti ta mägedesse karjaste juurde, kus ta õppis erinevaid tarkusi. 3. Ta valis oma eluteel suunda näitama Vooruse ja jäi ka Olümpose jumalatele oma hea südamega silma, nad kinkisid talle vibu, nooled, nuuletupe ja mõõga. 4. Mükeenia valitseja Heraklese sugulane kuningas Erystheus soovis Heraklest alandada, ta tahtis, et H. ta teenistusse astuks. 5. H. küsis nõu Delfi oraaklit, too ennustas talle, et ta peab 10 vägitööd ära tegema ja siis on ta vaba. 6
millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka ühtlasi hingedejaa piirtähtpäev. Mardipäeva eelõhtul käisid maskeeritud külanoored mardid peres perre. Mardipäeva laud oli rikkalik mardihane söömine on eestlastel küll hiline, germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme. Üks tuntumaid mänge, mida mardipäeval ka tänaseni mängitakse, on laulumäng, millega mardisandid paluvad endid tuppa sisse lasta
laulja suurest missioonist. "Kuu" - värvikad välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" P.suri esimesed eestikeelsed näidendid. Toimetustöös oli 4.08.1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. tema lähim abiline tütar L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
