Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas olla või käituda ?
  • Kus lõppeb kangelaslikkus ja algab kuritegelikkus ?
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse arvestus
Pilet 1: August Gailiti elu ja looming.
August Gailit elas 1891 – 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima – kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt.
Gailit õppis Valgas . 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 – 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria.
1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - „Öö“. Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga.
1920 – 1922 (29 – 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatašee. 1922 – 1924 reisib Euroopas. Euroopast saabudes elas Tartus ning oli seal vabakutseline. 1932 – 1934 oli Vanemuise direktor. Hiljem kolis jälle Tallinna ning oli vabakutseline kirjanik. 1944 põgenes Eestist ja jõudis Rootsi, Örebro linnakesse, kuhu ta on ka maetud .
Gailit on üsna erandlik autor. Ta oli suur romantik, kasutas sümbolismi. Gailiti eeskujuks oli Knut Hamson, Norra kirjanik, kellelt ta sai ekspressionismi ja impressionismi jooned. Üleüldiselt oli Gailit lüürilisromantiline kirjanik, kelle teosed olid taotluslikult erinevad. Gailit tõi Eesti kirjandusse heas mõttes romantilise kangelase. Ta tõi kirjandusse selle, mida eestlastes endis vähe oli, selles mängis rolli ta segaverelisus.
Esimene loomeperiood oli 1909 – 1924 ehk alates 18-aastasest kuni Euroopa-reiside lõpuni. Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu „Klounid ja faunid “. Novellikogudest ilmusid „Saatana karusell“, „August Gailiti surm“, „Rändavad rüütlid“. Romaanidest „Muinasmaa“ ja „ Purpurne surm“. Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged – meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism , elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit. Gailiti tegelastel on väga omapärased nimed.
Teine loomeperiood oli 1924 – 1944 ehk Euroopa rännakute lõpust Eestist lahkumiseni. Sel ajal avaldas ta kaks novellikogu - „Vastu hommikut“ 1926 ja „Ristisõitjad“ 1927. Teine periood oli esimesest erinev. Teemad olid tõsisemad ja realistlikumad, vaade elule oli üsna pessimistlik. Mõned novellid olid Piibli-teemalised. Palju oli lugusid haiglase hingeeluga inimestest, näiteks novell „Punased hobused“.
„Vastu hommikut“ oli omapärane pikem novell, mis räägib 1924. aasta 1. detsembri mässust. Jutt on nelja inimese viimasest ööst ja elust, kellele on surmaotsus tehtud. Need neli inimest on revolutsionäär, maata talumees ehk pops , teenijatüdruk ja poisiohtu nooruk. Revolutsionäär leiab, et on võidelnud valede asjade eest, teised ei saa millestki aru, sest nad on juhuslikult kinni võetud. Küsimus: Kuidas olla või käituda?
„Kuristik“, novell Venemaa kodusõjast ehk sõjast punaste ja valgete vahel. Lugu valgete armeest Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret.
1928 avaldas „Toomas Nipernaadi “, mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust . Tegu oli esimese pitoreskse ehk kelmiromaaniga Eesti kirjanduses.
1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani „ Isade maa“. Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu.
1938 romaan „Karge meri“, mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu kogukonnast ja tugevatest naistest ning sellest, mis juhtub seal võõraga.
1941 avaldas „Ekke Moori “, mis on sarnane Nipernaadile. See on lugu inimese suurekskasvamisest. Ekke Moor oli keelatud raamat.
Kolmas periood oli 1944 – 1960 ehk Rootsi minekust Gailiti surmani. Tehti palju teoste kordustrükke, kuid mitte näitekirjandust, sest puudus Eesti publik . 1951 avaldas „Üle rahutu vee“, mis oli väga gailitlik teos. See räägib ühest seltskonnast, kes põgeneb Eestist ning nende eludest. On palju erinevaid inimesi – aus kalur , politseinik , ärimees. Aastatel 1951 – 1959 avaldas viimased teosed, kolmeosalise proosa „Kas mäletad, mu arm“. Need on mälestused ja lood Eestist, kus näiteks 9 meest on Põhja-Rootsis puid langetamas ja räägivad oma mälestusi.
Pilet 2: „Ekke Moori“ või „Toomas Nipernaadi“ analüüs
„Toomas Nipernaadi“
Žanr: Romaan novellides – koosneb seitsmest novellist. Tegu on pitoreskse ehk kelmiromaaniga ja vagabondromaaniga.
Aeg, koht: 1900 alguses Lõuna-Eestis
Pea- ja tähtsamad kõrvaltegelased: Tähtsaim oli Toomas Nipernaadi. Ta oli pikk kõhn mees, umbes 40-des aastates. Oli rändurihingega kirjanik, kes sai rännakutest inspiratsiooni kirjutamiseks. Luiskas, aga ei valetanud. Armastas naisi. Mänguline. Räägib asjadest, mida ei ole, aga ei meeldi, kui keegi teine sama teeb. Kui tuleb otsustav hetk, siis lahkub . Toob inimesi rutiinist välja, aga võib-olla ka rikub nende elu. Räägib lugusid, sest naised armastavad kõrvadega. Nipernaadi on hingelt suur inimene. Ka Nipernaadile ei olnud nii palju julgust, et oma elu täielikult muuta.
Kõrvaltegelastest kõik naised armuvad Nipernaadisse, aga Anne-Mari ei armu .
Lühidalt süžee: Nipernaadi rändab varakevadest hilissügiseni. Ta kohtab palju naisi, kellele ta luuletab ja lauiskab, naised armuvad temasse. Nipernaadi lahkub alati otsustaval hetkel, kuid tema lahkudes on naised jälle inimväärses elus, kuigi lahkumine murrab alati ka naiste südame. Lõpuks tuleb Nipernaadi enda naine talle järele ja viib mehe koju tagasi.
Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt.
Probleemid: Kuninganna otsimine. Rutiin . Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine.
Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs
Marie Under elas aastatel 1883 – 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt.
1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle „ Teataja “ toimetusse. Samas töötas ka Vilde , kellesse Under lootusetult armus . Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima.
1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa . Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga.
Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte „ Postimees “ trükki esimene luuletus , trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas .
Esimene loominguperiood oli 1904 – 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu „Sonetid“. 1918 ilmus kaks kogu - „Sinine puri“ ja „Eelõitseng“. Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus.
Sonett tuleb itaaliakeelsest sõnast sonare ehk helisema. Kirjandusse tõi soneti mõiste Petrarca . Skeem on abba abba cdc dcd (kaks katrääni ja kaks tertsetti). Igas reas 11 silpi , kokku 14 x 11 = 154 silpi. Heas sonetis on lõpus puänt. Shakespeare 'i sonett on kolm katrääni ja üks kaherealine .
1919 – 1920 muudavad Siurulased oma tõekspidamisi. Nendeni jõuab tõdemus, et inimene ei saa asetada end väljaspoole aega. Underi luulesse ilmub sõjateema.
Teine periood on murrangu ajajärk, 1919 - 1923. Üks sõda on just lõppenud, vabadussõda veel käib. Siuru hakkab lagunema . Ärgatakse, hakatakse tähele panema , siis minnakse laiali. Under tõlgib saksa luuletajaid. 1920 ilmub tõlkekogu „Valik saksa uuemast lüürikast“. 1921 teeb esimese välisreisi Saksamaale, kus parajasti on juhtiv stiil ekspressionism . Palju oli sõjavastasust, sest Saksamaa oli sõja just kaotanud. Palju oli ka sõjasante – Under oli aga elanud turvalist elu. Saksamaal nähtu läks talle väga hinge.
1920 luulekogu „ Verivalla “. Oli kõlbeline puhastumine, kirjutatud enne sõjasantide nägemist. Peateemad süü- ja leinatunne. Palju vabadussõja- temaatikat .
1923 „Pärisosa“. Nüüd oli ta sõjasante juba näinud. Tunne on õõv ja õud. Sõjaaegse Berliini pildid. Luuletused „Sõjapime“, „Tänaval“. Pärisosa ehk kuidas peab elama. Luule muutub filosoofiliseks.
Samal ajal tõlkis Maeterlincki ja Baudelaire 'i, tutvus Dostojevskiga.
1924 kolis Tallinnast Keila -Joale.
1925 Tallinna elanik .
1933 vabaneb maja Nõmmel.
Underi puhkekohtadeks oli Pühajärve ümbrus, ka Hiiumaa ( Kassari ). Populaarsed sihtkohad Toila, Narva-Jõesuu, ka Pärnu. Tegeles keeleõppega Wiedemanni sõnaraamatu abil (eest-saksa sõnaraamat), luges Kreutzwaldi „Ennemuistseid jutte “.
Kõrgperiood oli 1923 – 1935.
Luulekogud „Hääl varjus “, „Rõõm ühest ilusast päevast“, „Õnnevarjutus“ - ballaadid , „ Lageda taeva all“, „Kivi südamel“.
Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. „Õnnevarjutuses“ on 12 ballaadi.
1927 „Hääl varjus“ ja 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus , sotsiaalne viletsus , üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus „Kontvõõras“ - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus „Rõõm ühest ilusast päevast“.
1930 „Lageda taeva all“. Suures osas filosoofiline mõtteluule.
„Kivi südamelt“ jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle – olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega. Inimene on kaduv , aga mälestuste kaudu igavene .
1935 – 1980
Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga – H. Ibsen „ Peer Gynt“. Valmib maja Nõmmel, tunneb huvi idamaade filosoofia vastu, eriti vägivallatuse teooria vastu. Tõlgib Lermontovi luulet.
Viimane kodumaal ilmununud kogu ilmus 1942. Teemad kodumaa ja surm. Luuletus „Jõulutervitus 1941“ - küüditamisest.
1944 septembris lahkus Under perekonnaga Eestist. Elas elu lõpuni Stockholmis. Läks Rootsi, sest Soome ei saanud minna, aga Rootsi oli Eesti lähedal. Under töötas teatrimuuseumi arhiivis . Luuletustes kodumaaigatsus, tihti Tartu või Hiiumaa, inimelu ja riikide kaduvuse teema.
1954 „Sädemed tuhas“
1963 „Ääremail“
Ilmusid ka kogutud teosed, uustrükid.
Under suri 25. september 1980. Maetud Stockholmi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #1 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #2 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #3 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #4 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #5 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #6 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #7 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #8 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #9 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #10 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #11 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #12 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #13 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #14 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #15 Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Norra Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõik punktid vastatud suhteliselt pikalt. Puuduvad punktid või vastamata kohad siin infos märgitud. 1. August Gailiti elu ja looming. 2. \"Toomas Nipernaadi\" analüüs. 3. Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs - luuletuste analüüs puudub. 4. Vabal valitud teose analüüs - puudub. 5. Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus - luuleanalüüs puudub. 6. Ivan Bunini elu ja looming. 7. Henrik Visnapuu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus - luuleanalüüs puudub. 8. 20. sajandi ajaloolised ja kultuurilised erijooned. 9. Mäe Andrese ja Oru Pearu võrdlus. 10. Anton Hansen Tammsaare elu ja varasem looming. 11. Anton Hansen Tammsaare loomingu kõrgperiood. 12. Anton Hansen Tammsaare \"Juuditi\" lähivaatlus. 13. \"Tõde ja õigus\", romaani osade tutvus ja loetud osa(de) lähivaatlus - vt punkt 14. 14. Romaani \"Tõde ja õigus\" I osa analüüs. 15. Ivan Bunini nelja novelli lähivaatlus - tegemata. 16. Karl Ristikivi elu ja looming. 17. Vabalt valitud Karl Ristikivi teose analüüs - puudub. 18. Siuru ja Noor-Eesti tegevus ja tähtsus Eesti kultuuriloos. 19. Naiste elu kujutamine \"Tões ja õiguses\".

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
33
rtf
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
58
doc
Kirjanduse eksam
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
53
doc
Kirjanduse eksami piletid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun