kuulsaks ning olla armastatud. Iseloomujooned- teda lummas Napoleoni lend, ta on Vautrini tegelasse pannud palju enda iseloomujooni. Ta ihaldas võimu ja tahtis maailma muuta. Mõningaid fakte temast: · Esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal (,,Suaanid"), kuid varjunimede all oli avaldanud kergemaid romaane juba 1821. aastast. · kirjutas 20 aasta jooksul üle 80 teose. · Erinevates romaanides on kokku 3000 tegelast. · Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi · oli veendunud, et inimest ümbritsev keskkond on tema mõtete materiaalne peegeldus. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha · 1847. Aastal tervis halvenes. · 1849. Aastal abiellus Ewelina Hanskatiga, kellega ta oli olnud kirjavahetuses juba 15 aastat. Nad abiellusid 1850. aastal Berdõtsivis. · Abielu jäi üürikeseks balzac suri kolma kuud pärast abielu sõlmimist.
Kesk-Prantsusmaal Tourais kodanlase peres(aadlipartikli de lisas oma nimele ise). Hiljem kolis pere Pariisi, kus Balzac ülikooli astudes juuraõpinguid valis.Juristi kutses pettus ta aga peagi ja otsustas hoopis filosoofia ja kirjanduse kasuks, nähes kirjutamises ühtlasi võimalust saada kuulsaks ja rikkaks. Jõukusest ja edust unistas Balzac kogu elu, kirjutamise kõrvalt katsetas ta mitme äriprojektiga(nt. trükikoda,ajakiri), kuid kõik need läksid järjest pankrotti, jättes Balzaci elu lõpuni suurtesse võlgadesse. Otsekui kompenseerimaks kirjaniku alatist rahahäda, unistavad paljud tema tegelased suurest varandusest, sageli kujutab ta nii kiiret rikastumist kui ka laostumist, et lasta sel taustal ilmneda raha kõikemääraval jõul. Ka kirjanduse vallas ei saatnud edu Balzaci kohe algusest peale. 1820.aastail ilmus ta sulest hulk õudus- ja seiklusromaane, mis jäid laiema tähelepanuta. 1820.aastate lõpul huvitus ta tollal
olla mingid tagajärjed. Iga asi toob endaga ju midagi kaasa. Inimesed on väga erinevad: leidub neid, kel pole enda väljendamisega kunagi mingeid raskusi ja samas on palju teisi, kes aga lihtsalt seda ei suuda teha. Neil oleks vaja veidi suunamist, kuidas ikkagi armastusest kõnelda. Paljudele inimestele läheb millegi pärast väga korda see, mida teised neist arvavad ning ei mõelda selle peale, kas teiste soosingu nimel ollakse ise õnnelikud. Mulle tundus, et Balzaci teoses ,,Isa Goriot" kartsid tütred isale oma armastusest rääkida, sest neil oli hirm, mida abikaasad sellest arvavad. Meestel, kes olid üle linna tuntud, tundsid piinlikkust oma naiste isa pärast. Kuid kindlasti pole see eelmiste sajandite probleem. Tundub, et järjest rohkem ja rohkem pööratakse tähelepanu teiste arvamusele just praeguses ühiskonnas. Kui mu sõbranna õde hakkas mõni aasta tagasi koos elama oma praeguse abikaasaga, olid paljud vägagi kriitilised
Kätlin Ilves 11 B Armastus õnn ja õnnetus? Armastus on sellel kaks poolt? Kas armastus saab olla nii õnn kui õnnetus? Isa Gorioti ja Eugene de Rastignaci jaoks küll. Isa Goriot'i jaoks tähendas armastus ainult tema tütreid, kelle heaolu jaoks ta kõike oli nõus tegema. Eugene de Rastignac armastas oma perekonda ja armastas ka Goriot'i tütart Delphine'i, kuid nendest rohkem armastas ta kõrgseltskonda, kuhu pääsemiseks oli valmis peaaegu kõigeks. Isa Goriot armastas oma tütreid jäägitult. Ta ostis neile kõik, pani nad rikastele ja võimukatele meestele mehele, andis kaasa suure kaasavara, oli nõus lahkuma ja elama pansionis, et tütardele mitte probleeme põhjustada ja lõpuks andis ära kõik oma vara, mis tal ...
nimelt koorekihti kuulumine, hea maine saavutamine ja mõjuvõimu võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta ...
Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis "Isa Goriot" Õnn on emotsioon, mida on kahtlemata tundnud oma elupäevade jooksul kõik inimesed. Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud
Honoré de Balzac Isa Goriot Miljöö Proua Vauquer'i pansionaat Vaesed, luksuseta elavad inimesed, kellel elus ei vea Õnnetud igas mõttes: hüljatud, väljatõugatud seltskonnast Tegelased Pansionaadi elanikud: Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige is...
,, Isa Goriot" Honore de Balzac Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see ...
Armastus H. De Balzaci romaanis "Isa Gorit" Prantsuse realismiaja kõige kuulsama kirjankiku Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" näitab suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele
Honore de Balzac Marten Arandi Honore de Balzaci elu • Sündis 20. mail 1799. aastal Toursis, Prantsusmaal. • Suri 18. augustil 1850. aastal Pariisis, Prantsusmaal (ületöö, südamehaigused, kopsupõletik) • Talupojast isa oli prokurör ja ema oli oma mehest 31 aastat noorem. • Esimesed eluaastad veetis kasuvanemate juures, põhjuseks karm ema. Side perekonnaga nõrk. • Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega
saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid rõhu inimesele kui bioloogilisele olendile, kelle elus ja saatuses on enamik asju looduse poolt ette määratud. Sellega kaasnes inimese kehalise toimimise, haiguste ja muu sellise üksikasjalik kirjeldamine. Eesmärk ei olnud kujutamise ilu, üksnes tõepära. Sageli kujutati alatust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Peaesindajaid: prantsuse kirjanduses – Émile Zola (1840 –
Honoré de Balzac ,,Isa Goriot" August 2009 · Alguses kirjeldatakse pikalt üht pansioni (kostikorter) Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), ...
Realism (+ võrdlus romantismiga) 1. Romantism on loomingu meetod, mis näeb maailma sellisena nagu teda näha tahetakse. Põhijooned: 1. vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2. tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3. erandlikud kangelased tegelased on üdini head või halvad. Tegelased on siirad, kangelaslikud, õilsad. 4. romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. 5. tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale. Realism on vastukaaluks romantismile, kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tag...
..........................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on raamat ,,Isa Goriot." Valisin antud raamatu sellepärast, et mu õde on seda raamatut lugenud ja ütles, et see on hea teos. Referaadi eesmärgiks on tuua lugejani ülevaade nii Balzaci eluloost, loomingust kui ,, Isa Goriost." Balzac oli tuntud kui realismi kirjutajana ning seepärast tutvustan ka realismi. Info oma referaadi jaoks sain erinevatest raamatutest ja Internetist. 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD Honoré de Balzac[onor'e dö balz'ak] oli prantsuse kirjanik (20. mai 1799 Tours 18. august 1850 Pariis). Balzac sündis revolutsioonijärgsel Prantsusmaal rikastunud ametniku perekonnas. Tema
Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid.
inimväärikust. Tahtis pakkuda karmi tõtt. 16. Kes on ,,Punase ja musta" peategelane? Mis teda iseloomustab? ,,Punase ja musta" peategelane on Julien Sorel. Teda iseloomustab 17. Mis on beilism? Beilism on tulnud Stendhali kodanikunimest ja tähendab küünilist minakultust elust tuleb kõik rikkused välja kaevata, koguda tuleb ebatavalisi kogemusi. 18. Nimeta Stendhali teoseid. 1),,Parma klooster". 2)"Punane ja must". 3)"Armance". 4)"Lamiel". 19. Mida tead Balzaci elust ja ametitest? Sündis Tours'i linnas. Tema isa oli pärit talupoegkonnast. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honore lisas sellele aadlipartikli de. Sai hea koolihariduse, lõpetas Pariisi juriidilise kooli. Juristina ei töötanud. Oli veendunud, et temast saab kirjanik. Katsetas äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem. 20. Mida tead Balzaci suurteosest
Britt Vaher ,,Isa Goriot" , kui realistlik teos Honore de Balzaci kirjutatud realistliku romaani ,,Isa Goriot" tegevus leiab aset enamasti Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui näeb
koguda ebatavalisi kogemusi. 21. Stendhali teosed on nt romaan ,,Punane ja must", romaan ,,Parma klooster", reisikirjad ,,Rooma, Napoli ja Firenze", romantiline esikromaan ,,Armance". 22. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal, Tours'i linnas, sai hea koolihariduse, lõpetas Pariisi juriidilise kooli. Kuigi temast sai jurist, ei töötanud ta kunagi sel ametikohal, ometi proovis ta kätt äris, teades kogu aeg, et temast saab kirjanik. 23. Balzaci suurteoseks pidi saama ,,Jumalik komöödia", mis pidi koosnema 140 romaanist, valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante ,,Jumalikust komöödiast". ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". 24. Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola, M
8) Dostojevski elu ja looming Pärit Moskvast, vaestehaigla arsti perekonnast. Isa oli loomult sünge, keevaline ja ihne, ema oli vastand- tasakaalukas ja jagas hellust, kuid suri, kui D oli 16. (tiisikusse) Saadeti koos vennaga Peterburi sõjaväe inseneride kooli. 18 aastaselt jäi orvuks(isa tapeti). Peale insenerikooli lõpetamist tahtis saada kirjanikuks ja seega andis sisse erru mineku palve. Esimene töö oli Balzaci „Eugenie Grandet“ tõlge. Kuna oli hasartmängu sõltlane elas vaeselt ja võlgades. Peale esikteose („Vaesed iinimesed“) ilmumist saatis teda menu ja ta võeti vene realistide sekka. Ta liitus mitme põrandaaluse ringiga ja astus võimudele vastu, seega ta arreteeritakse ja saadetakse Peeter-Pauli kindlusesse(karmim vangla) ning talle määratakse surmnuhtulus. LOOMING: „Märkmeid surnud mehest“, „ Alandatud ja solvatud“, „Vaesed inimesed“,
romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. Flaubert avaldas vaid viimse piirini tihendatud ja viimistletud teoseid. Autor läheb stiilipindade tagant otsekui kaduma ja just seda ta taotles. Tal oli eriline oskus luua sõnastusega otsekui liikuvate piltide jadasid- niiviisi arendas ta oma tekstides välja stseenide vaheldumise, rütmilise visualiseerimise, montaazi-ja dialoogitehnika. 2. Balzaci loomingu iseloomustus Viljakaim realismiautor, prantsuse kirjanduse suurkuju. Esialgu saatis tema kirjanduslikke katsetusi ebaedu. Esimese kirjandusliku edu tõi romaan ,, Suaanid ehk Bretagne aastal 1799". Pärast selle ilmumist asus ta oma põhiteose juurde. Kavandatud hiigeltöö suurejoonelisus peegeldub juba selle koondpealkirjas- ,,Inimlik komöödia" Esimene Balzaci tõeliselt realistlik romaan ,,Eugenie Grandet" kirjeldab just seda
kaotas oma töö. Õnneks oli tal peale teenutud raha ka võlakirju ning väärisesemeid. Seega ei pidanud tema ega ka ta tütred elus millestki puudust tundma, elu oli ilus, kui muidugi välja arvata see, et naist polnud enam mehe kõrval. Kuid aeg läks edasi ning kõik ilus sai ükskord otsa. Goriot vaesus iga päevaga ning tema elu muutus ilusaks vaid neil hetkedel, kui ta nägi oma tütreid õnnelikena. Balzaci teose põhjal saab väita, et elu iluks on armastav naine ning toredad lapsed, kes sinust hoolivad. Päris elus on selleks kõikvõimalikud materjaalsed ja mittematerjaalsed väärtused, mis inimeste ellu rõõmu ning õnnetunnet süstivad. Selleks ei pea olema suur hunnik raha toanurgas ega miljoneid maksev auto maja ees, ei, selleks võib olla kasvõi kass, kes õhtul sülle hüppab ning nurruma hakkab. Pisaiasjad ongi need, mis elu ilusaks ning elamisväärseks teevad
Raha ja perekond Inimeste elus on alati tähtsalt kohal olnud perekond ja raha. Viimast vajatakse igapäeva eluks ning perekond on tugipunkt, kuhu alati saab toetuda. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" olidki põhiprobleemiteks raha ning perekond. Perekonnas peaks saama alati kõik loota üksteise peale, kuigi elus pole see alati nii. Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil
komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK jaguneb kolme ossa: * "Kommete etüüdid" (enamus teosest); * "Filosoofilised etüüdid"; * "Analüütilised etüüdid". IK oli omaette maailm Balzaci kaasaegne maailm. · Romaan "Isa Goriot" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Eugénie Grandet" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Sagräännahk" ("Filosoofilised etüüdid") IK on hiiglaslik panoraamteos. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kõikide ühiskonnakihtide elu kaasajal. Balzaci realismi toetab täpne kirjeldus. Balzaci arvates sõltub inimeste käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest
Sealt hakkab Eugene minu silmis alla käima. Ta muutub samasuguseks kõrgklassi meestega. Kasiinod ja ballid sisustavad tema elu. Hiljem tuleb ka välja, et see naaber, kes talle raha andis oli vanglast põgenenud kurjategija ja vangide rahahoidja, midagi pankuri sarnast. Rastignac saab sõbraks Isa Goriot'ga ja hoolitseb isa eest kuni ta sureb. Pärast matuseid läheb ta tagasi kõrgklassi, et tütardele kätte maksta isaga käitumise eest. Mulle ei meeldinud Balzaci kirjutamise viis. Ta kirjeldas liiga pikalt ruumide ja inimeste igat detaili. Need on nii tühised asjad, mis ei jää esimese korraga kellelegi meelde. Mis mõte siis selle lugemisel on? Jätame kohe paar lehekülge teksti vahele. Sündmuseid kirjeldas ta aga lühidamalt. Oli selgesti ära öeldud, mis juhtus. Hea. Isegi tänapäeval on samasuguseid inimesi, keda Balzac kirjeldanud on. Vanemad varuvad lastele raha, et viimased saaksid üksi elama asudes kohe järje peale
saavutanud seda, mida oli lootnud. Selle asemel tabas teda nõdrameelsus ja ta olukord kehvenes varasemast veelgi. Raskolnikovi lugu oli näide sellest, et oma põhimõtetele kindlaks jäämine ei vii alati soovitud eesmärgini. Alati ei teegi sisemise kurja hääle kuulamine halba. See võib olla tee õnneni. Hea näide selle kohta esineb H.de Balzaci teoses ''Isa Goriot'', kus noor Rastignac on enda eesmärgiks seadnud vaesusest pääsemise kõrghariduse omandamise teel. Ta suundub Pariisi õppima, kuid seal elades selgub talle kui väike osa on rikkuse saavutamise juures õppimisel ja hoopis suurem tähtsus pettustel, kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese
Mitmed figuurid on Rodin ka eraldi teinud. 7. ,,Calais kodanikud" valmis 1888. On monumendiks 1347. aasta juhtumile Saja-aastase sõja ajal, kui tähtis Prantsuse Calais sadam oli üle aasta inglaste piirde all. Kuna Rodin kopeeris tihti osasid oma skulptuuridest, on sellelgi kaks identset pead ja ka mõned käed on kahekordses kasutuses. 8. ,,Monument Balzacile" Rodinile määrati skulptuuri tegemise ülesanne 1891 aastal ning peale seitse aastat Balzaci kohta uurimist lõpetas ta töö. Materjal pronks. Skulptuuri eesmärk pole Balzaci portreteerimine vaid ta isiku välja toomine.
mis mõneti juhindub egoismist: ei lasta ennast naeruvääristada. Järelikult ei saa väita, et mõni isik on täielik egoist või täielik altruist. Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult on see võimatu. Ollakse lihtsalt kohustatud arvestama teistega ja neid abistama. Mõni inimene tunneb seda kohustust lihtsalt rohkem kui teine. Tänapäeval on altruismi osatähtsus ühiskonnas vähenenud. Inimesed aitavad teisi siis, kui see on neile endale kasulik. Balzaci ,,Isa Goriot's" andis Vautrin Rastignacile nõu ja abi vaid selle eesmärgiga, et viia ellu enda unistus, mille täitmiseks ta vajas raha. Siiski leidub inimesi, kes pole isekad ning hoolivad nendest, kel ei lähe nii hästi. Nn "omakasupüüdmatud" toimingud tekitavad inimestes endaga rahulolu. Eestis lõid abivalmid inimesed 2010. aastal vaestele inimestel toidupangad. Need on heategevad logistilised organisatsioonid, mis on spetsialiseerunud viima toitu sealt, kus on selle ülejääk,
Balzac kirjutas umbes 20 aasta jooksul üle 80 teose, millest suur osa koondub ,,Inimlikuks komöödiaks" (lõpliku kava esitas Balzac kirjastustele 1841. aastal; 137 planeeritud teosest sai kirjanik valmis 90). Teosed grupeeris Balzac vastavalt tegevuspaigale: stseenid maaelust, stseenid provintsielust, stseenid elust Pariisis, stseenid poliitikaelust. Kõik 3000 tegelast, kes erinevates romaanides esile kerkivad, tegutsevad restauratsiooni (1815-1830) ja Juulimonarhia (1830-1848) ajal. Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi: hoolega meditsiini (pseudo)teooriaid jälgiv kirjanik oli veendunud, et inimest ümbritsev keskkond on tema mõtete materiaalne peegeldus. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. Palavikulise kirjutamise (1834. aastal ilmunud ,,Isa Goriot" olevat kirjutatud kolme ööpäevaga) kõrval jõudis ammendamatu energiaga mees elada ka seltskonnaelu, reisida ning edutult poliitikaga tegelda. 1829. aastal ilmus ,,Abielu
,,Isa Goriot" Eespool viidatud Delphine de Girardini romaanis ,,Hr de Balzaci ja-lutuskepp" antakse Balzacist selline pilt: ,Just eraelu on see, mida ta nii võimsalt kujutab. Ning kuidas on tal õnnestunud kõike ütelda, kõike teada, kõike näidata lugeja üllatunud silmale? Selle koletu ja- lutuskepi abil. Hr de Balzac on nagu rahvasõbrast prints, kes maskeerib end, et külastada vaeste hurtsikut ning rikaste paleesid, keda nad tahavad proovile panna, hr de Balzac varjab end, et vaadelda."
(suaan pärineb bretooni murdesõnast chouan öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena.
Raha eest saab kõik? Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad
See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK jaguneb kolme ossa: * "Kommete etüüdid" (enamus teosest); * "Filosoofilised etüüdid"; * "Analüütilised etüüdid". IK oli omaette maailm Balzaci kaasaegne maailm. · Romaan "Isa Goriot" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Eugénie Grandet" ("Kommete etüüdid") · Romaan "Sagräännahk" ("Filosoofilised etüüdid") IK on hiiglaslik panoraamteos. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kõikide ühiskonnakihtide elu kaasajal. Balzaci realismi toetab täpne kirjeldus. Balzaci arvates sõltub inimeste käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest
Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Jõgiromaan – Jõgiromaan on romaaniseeria, milles iga üksikteos on omaette tervik ning samal ajal seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Tuntud on näiteks Honoré de Balzaci "Inimlik komöödia", mis koosneb ligi sajast teosest. Balzaci jõgiromaan kujutab Prantsusmaa kõigi kihtide elu ajavahemikul 1815–1848 ning selles on mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi. Jõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy ("Forsyte'ide saaga") ja Romain Rolland (10-osaline arenguromaan "Jean Christophe"). [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12] Vormi järgi
kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". 1. Iseloomusta Stendhali, Balzaci, Flauberti ning nende peateoste põhiprobleeme. 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv. Isa oli rojalist, vanaisa mõjutas teda teises suunas. Stendhal jagas inimesed kahe tüübi järgi: * punane üllad, hispaanialikud, revolutsionäärid, bonapartistid * must kelmid, kuningavõimu pooldajad, rojalistid. · Romaan "Punane ja must"
Kuid võib tekkida küsimus, miks meile üldse raha vaja on. Poodi minnes ei saa keegi lihtsalt niisama süüa, riideid või muid vajaminevaid asju võtta, vaid peame nende eest tasuma. Kuna kahjuks on maailmas ka neid, kellel ei ole võimalus osta vajalikke, võib tekkida probleeme. Et endale süüa või varjualust leida, hakatakse tegelema kuritegevusega, näiteks varastamisega. Kuid seda ei saa väita kõikide väikese sissetulekuga perede kohta. Honore de Balzaci romaanis oli üheks peategelaseks üliõpilane, kes ei olnud just kõige jõukamast majast. Et endale elatist teenida, ei keeranud nad end halvale teele, vaid üritasid pääseda rasketest olukordadest ausat tööd tehes. Nende ainsaks lootuseks, et saada rikkamaks, oli Rastignac, kes läks Pariisi õppima. Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid
algas juba 1822. aastal ja kestis väikeste vaheaegadega 1840. aastate lõpuni. 1823. aastal mängis ette Beethovenile, kes tunnustas Liszti suurt annet. Samal aastal püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Liszt oli pettunud, kuid võttis tunde väga heade eraõpetajate juures. 1820. aastatel edukad kontsertreisid Inglismaale, kirjutas oma esimesed teosed, ilmnes huvi müstika ja religiooni vastu. Peale isa surma jäi elama Pariisi. Luges palju (eriti Hugo ja Balzaci teoseid) ning sulandus Pariisi kultuuritegelaste seltskonda (puutus kokku Hugo, Balzaci ja Georges Sandiga). Olulisemateks muusikalisteks mõjutajateks olid Berlioz ja Paganini, hiljem ka Chopin. 1830. ja 1840. aastad olid pianistikarjääri hiilgeaeg andis üle mitme tuhande kontserdi üle kogu Euroopa, samuti esines Iirimaal, Rumeenias, Türgis, Venemaal ja isegi Eestis (Tartus), tema populaarsus oli tohutu, saalid olid kõikjal välja
proua Vaqueri pansioni valinud? Toome lugejani rahast, eluviisist ettekujutuse ja ära ei jää ka Pariisi avalikud mõjukatest ülestunnistused. majadest, kus elavad Beause`ant`I, Räägime Restaud` ja lähemalt Nucingeni Honore de Balzaci loomemeetodit est Kire skandaalid, vihkamine, tänamatus- Kõmuline peamised intervjuu teemad “Isa Eugene de Goriotis”. Rastignaciga Miks kirjeldab autor kõike nii detailseslt, kui üldse saab? Kas “Inimlik
maailmavaade. Ta jäi endiselt humanistiks, kuid asus ka kristliku moraali positsioonidele. Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Järgneval aastal asus Dostojevski innukalt ja viljakalt kirjutama. 25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. 1845 "Vaesed inimesed", "Jutustused". Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". Jutustus "Valged ööd", "Sortsid", "Nooruk", "Vennad Karamazovid" 1860-1862 ilmusid olukirjeldused sunnitööst- "Märkmeid surnud majast", "Alandatud ja solvatud 1866 "Kuritöö ja karistus"- tõlkis Tammsaare. 1868 "Idioot
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat
aastal näidend "Ivanov" valmis kümne päevaga Pärast vend Nikolai surma 1889. aastal kirjutas Tšehhov jutustuse "Igav lugu" ja näidendi "Metsavaim" 1900-1901 aastal valmis näidend „Kolm õde“ HONORÉ DE BALZAC Sündis 20.05.1779 Tours’is Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledžist kordagi kodus perekonna juures Oli kuulsaks saanud kui üks realismi loojaid Ta avas oma grammatika kooli Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Ta hakkas kahekümneaastaselt kirjutama Esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal „Šuaanid” Balzac kirjutas umbes 20 aasta jooksul üle 80 teose Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi 1829. aastal ilmus „Abielu füsioloogia”, mis pälvis naislugejate hulgas suure populaarsuse
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks.
Mis on edu? Selle mõiste definitsioon on kindlasti igale ühele erinev. Osadele materiaalne heaolu(raha), teistele aga vaimne või emotsionaalne(kunst, kirjandus, teadmised). Tänapäeval tähendab edukas olemine ilmselt seda, kui inimesel on palju teadmisi, oskusi või palju raha. Balzaci teoses ,,Isa Goriot" aga kõrgseltskonnas olemist, mis oli ka tolle aegsele ajastule iseloomulik. Soov olla edukas, on inimestel peas olnud läbi aegade. Paljud pühendavad selle peale peaaegu kogu oma elu, teised proovivad jällegi tagasihoidlikumalt. Kumb viis on aga õige? Edukad ning jõukad inimesed tahaksid kahtlemata paljud olla ning kui mitte kõik siis vähemalt valdav enamus maailma rahvastikust. See on loomulikult ka enesest mõistetav, kuna edukus annab palju paremad võimalused elu nautimiseks. Tihti peale aga ollakse oma kinnisidees nii kinni, et edu üritatakse saavutada muude väärtuste arvelt (näiteks pere). Ning võrreldes aastatega ei ole need põhimõ...
Õpetlikku Balzaci romaanis ,,Isa Goriot'' ,,Isa Goriot" on kirjutatud 1835. aastal. Balzac annab selle raamatuga põhjaliku ülevaate Pariisi kõrgseltskonna elust. 19. sajandil olid inimeste käitumistavad ja moraal teistsugused võrreldes tänapäevaga. Siis olid inimestele kõige tähtsam raha, aadlitiitel ja seltskond. Tihti astuti selle pärast oma tõeliste põhimõtete vastu. Raamat toobki tähelepanu nendele probleemidele ja õpetab, et maailma keskuseks pole ainult raha. Isa Goriot oli ise valinud oma ajastu väärade ideaalide tee. Sellel ajal oli vaene olemine häbiasi ja näitas inimese saamatust. Isa Goriot kartis just kõige rohkem, et ta tütardel ei lähe hästi ning nad satuvad häbisse. Ta oli teinud valesti, andes neile raha ja neid nii ära hellitades, selle asemel et isiklikult nende juures olla ning neid aidata. Tema arvates suutis raha lahendada kõik probleemid, sest tolleaegne ühiskond oli sellise arvamuse enda rahakesk...
Isa Goriot 1.Teose autor ja pealkiri ? Honoré de Balzac "Isa Goriot" 2.Tutvusta lühidalt teose autorit Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseks sai "Isa Goriot" . Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma
Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte maksavad. Raamatu lõpus Julien hukatakse. Selle
kummardaja. Pärast Juuli revolutsiooni ei olnud tal diplomaatilises teenistuses enam endist edu. Ise ta ütles, et langes koos Napoleoniga. Tema kirjaniku saavutused jäävad aga just sellesse aega. Balzac Prantsuse realismi tähtsaim esindaja. Juba noorena arvas, et temas on kirjanik. Vanemate soovil läks juurat õppima, 20 aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli "Cromwll". Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju. 1829 ilmus "mateo Falcone" Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle, inimese ja ühiskonna suhetest. Peab novellis oluliseks sündmust . ta oli väga hea kujutaja(kõiges) ja ka väga hea psühholoog. Puskin on tõlkinud palju Merimee ballaade. "Kuninga nägemus", "Vanja"
Chateaubriand," (Eugene de Rastignac) "Raha on elu. Rahaga saab kõike." (Hr Goriot) "Kuldsed ahelad on kõige rängemad." (pr de Nucingen) "Säärane on poole Pariisi naiste elu: väline luksus, hinges aga julmad mured." (Pr de Nucingen) "Surm ei küsi meie nõusolekut." (Pr Vauquer) "Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma." (Eugene de Rastignac) 8.1. Teised teosest 1) 19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac Mulle ei meeldinud Balzaci kirjutamise viis. Ta kirjeldas liiga pikalt ruumide ja inimeste igat detaili. Need on nii tühised asjad, mis ei jää esimese korraga kellelegi meelde. Mis mõte siis selle lugemisel on? Jätame kohe paar lehekülge teksti vahele. Sündmuseid kirjeldas ta aga lühidamalt. Oli selgesti ära öeldud, mis juhtus. Hea. Isegi tänapäeval on samasuguseid inimesi, keda Balzac kirjeldanud on. Vanemad varuvad lastele raha, et viimased saaksid üksi elama asudes kohe järje peale
Chateaubriand," (Eugene de Rastignac) - "Raha on elu. Rahaga saab kõike." (Hr Goriot) - "Kuldsed ahelad on kõige rängemad." (pr de Nucingen) - "Säärane on poole Pariisi naiste elu: väline luksus, hinges aga julmad mured." (Pr de Nucingen) - "Surm ei küsi meie nõusolekut." (Pr Vauquer) - "Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma." (Eugene de Rastignac) 8.1. Teised teosest 1) 19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac Mulle ei meeldinud Balzaci kirjutamise viis. Ta kirjeldas liiga pikalt ruumide ja inimeste igat detaili. Need on nii tühised asjad, mis ei jää esimese korraga kellelegi meelde. Mis mõte siis selle lugemisel on? Jätame kohe paar lehekülge teksti vahele. Sündmuseid kirjeldas ta aga lühidamalt. Oli selgesti ära öeldud, mis juhtus. Hea. Isegi tänapäeval on samasuguseid inimesi, keda Balzac kirjeldanud on. Vanemad varuvad lastele raha, et viimased saaksid üksi elama asudes kohe järje peale. Mõni ei
Kas võib esineda ka olukordi, kus armastus inimesed hukutab? Selliseid näiteid, kus inimesed üksteisele ei andesta, võib igapäevaelus kohata naabrite läbisaamises. Isegi kõige lihtsamad sõnad:"Palun vabandust!" lasevad end mõnikord kaua oodata. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" loob hea ettekujutuse naabrite alalisest tülitsemisest, kus ükski pool ei suuda teisele ei andestada ega andeks paluda, vaid soovib alati kätte maksta. H. Balzaci romaan ,,Isa Goriot" on hea näide n.ö ahviarmastuse kohta. Isa Goriot` armastus oma tütarde vastu oli nii suur, et ta andis neile andeks kõik halva, mis nad talle olid teinud. Tegelikult pettis ta aga ennast ning kujutas ette, et tütred temast veel hoolivad. Selline armastus hukutas nii isa Goriot` kui ka tema tütred. Ma arvan, et kui kõik inimesed suudaksid üksteisele alati andestada ja teineteisega arvestada, ei oleks maailmas praegu nii palju vihkamist ja vaenu
Mõni inimene on rõõmus, et ta saab priiskavalt elada ja süüa, samal ajal, kui keegi võib-olla tänab jumalat, et saab kolme kartuli asemel viis süüa. Nagu oli kirjas ka Anton Tsehhovi novellis ,,Rõõm" , kui üks üliõpilane tormas oma vanemate juurde ja oli seletamatult õnnelik, et temast kirjutati ajalehes. Tema vanematele ei olnud see , aga nii suur rõõm, kuna ajalehes kirjutatu polnud vanematele midagi rõõmustavat, vaid pigem häbiväärne. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" rõõmustas lapsi see, et isa andis neile raha. Nende peamine väärtus oli rikkus, mille nimel olid valmis oma isast loobuma. Isa Goriot tegi aga laste kurbus õnnetuks, kuna ta oli nii hea inimene, kes pidevalt muretses oma tütarde pärast ning oli valmis kõigest loobuma, et neil hea oleks, kuid mis oli vale tegu. Läbi sajandite on noorte rõõmud ja mured üldiselt samaks jäänud , lisandunud ja kadunud on, vaid ajastust tulenevad probleemid