Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

"remarque" - 300 õppematerjali

remarque – Õppis katolikus toomkoolis väga hästi ja unistas muusikukarjäärist, tal oli 2 õde. 1916 sai ta sõjaväekutse, pärast 4kuulist väljaõpet saadi poisid rindele, sõdis samas rindelõigus Hitleriga.
remarque

Kasutaja: remarque

Faile: 0
7
docx

Erich Maria Remarque - referaat,elulugu,looming

KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamat...

Kirjandus - Keskkool
195 allalaadimist
10
ppt

Erich Maria Remarque

juunil 1988. aastal Saksamaal Osnabrückis · Isa oli raamatuköitja Peter Franz Remark (sündis 14. juunil 1867, Kaiserswerthis) ja ema oli Anna Maria Remark. Peres oli kaks tütart: Ella ja Elfride · Unistas noorena muusikukarjäärist · Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, kelleks oli näit...

Kirjandus - Keskkool
60 allalaadimist
4
doc

"Läänerindel muutuseta" E.M. Remarque raamatukokkuvõte

M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki...

Kirjandus - Keskkool
185 allalaadimist
2
docx

Erich Maria Remarque

Sõdis samas rindelõigus Hitleriga. 1917 juulis sai Remark 5 kohast haavata. (Pärast sõda bravuuritses ja uhkeldas saksa lambakoer Wolfiga) Romaan "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Tänaseks on teos tõlgitud enam kui 50 keelde. 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Remarque annab ülevaate sõjakoledustest ja nende mõjust sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses maailmasõjas osalenuna oma jutustust objek...

Kirjandus -
16 allalaadimist
2
doc

"Armasta oma ligimest" Erich Maria Remarque

nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on teisigi, annab kuidagi hea tu...

Kirjandus - Keskkool
190 allalaadimist
11
ppt

Erich Maria Remarque

06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis New Yorki Los...

Kirjandus - Keskkool
104 allalaadimist
2
doc

"Taeval ei ole soosikuid" - Remarque

M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga ­ asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab. Nad ei lahkunud teineteisest hetkekski ning ka uue võistluse ilmnedes kutsus Clerfayt Lilliani kaasa, kus saavuta...

Kirjandus - Keskkool
741 allalaadimist
2
docx

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta"

Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" minategelane Paul Bäumer * Albert Kropp * ,,kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees" (lk6) Müller V * ,,kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab ­ isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi" (lk6) Leer * ,,kes kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu" (lk6) Tjaden ,,kõhn lukksepp, samavanune kui meie,...

Kirjandus - Keskkool
319 allalaadimist
3
odt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ­ ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian. ,,Siis on veel ohtlikum," vastas Clerfayt. ,,Sest siis muutud hoolimatuks." Et ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp val...

Kirjandus - Keskkool
340 allalaadimist
2
doc

Erich Maria Remarque "Tagasitee"

Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud. Riigil puudus ühtne tugev võim ja sõjaväge kasutati ekst...

Kirjandus - Keskkool
126 allalaadimist
1
txt

Remarque

juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le. Seda...

Kirjandus - Keskkool
53 allalaadimist
2
docx

Erich Maria Remarque - Triumfikaar

M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse ­ naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama. Kellaajast olenemata veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta oli mõistuseinimene - põhimõttekindel ja (vahel ehk liigagi) realistlik ega uskunud suurtesse sõnadesse. Ehkki mehel polnud võimalik ametlikult arstina töötada, oli ta omal alal tegelikult märkimisväärselt hea. Tal jätkus piisavalt külma närvi operat...

Kirjandus - Keskkool
591 allalaadimist
2
docx

Erich Maria Remarque

Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ravic- kirurg 15 aastat, ise 40 aastane Boris Morozov- Ravici üks paremaid sõpru, keda sai usaldada. Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest operee...

Kirjandus - Keskkool
94 allalaadimist
2
odt

Tsitaate Taeval ei ole soosikuid Remarque

Riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat. Inimene ei suuda suletud süsteemis kaua vastu pidada. Joomine on nakkav haigus. Abitus on naise ohtlikem relv- sest tegelikult ei ole ükski naine abitu. Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei ole täisk...

Kirjandus - Keskkool
113 allalaadimist
14
ppt

Remarque "Triumfikaar (arc de triomphe " powerpoint esitlus

Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa ­ 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Uno Liiv...

Kirjandus - Keskkool
130 allalaadimist
3
doc

Taeval ei ole soosikuid Remarque

Tegelased 1)Lillian Dunkerque ­ tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ­ ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ­ ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, sest ta teadis, et tänane päev võib jääda tema viimaseks. 2)Clerfayt ­ autovõidusõitja, kes elas oma elu kogu aeg surmaga riskides. Ta armastas väljakutseid, seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale Lillianiga kohtumist ning temasse armumist soovis ta võidusõitja karjääri kõrvale heita ning hakata autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston ­ Lilliani onu. 4)Boris Volkov ­...

Kirjandus - Keskkool
129 allalaadimist
1
doc

Kirjand "Armastus ei vali aega" Remarque teoste põhjal

Nad ei küsi, kas preagu on sobiv aeg ja kas sa tahad seda. Nii saabub ka armastus inimeste südametesse väga ootamatult ja vahel ka eneselegi märkamatult ning sellest on võimatu lahti öelda ja raske alla suruda. Armastus lihtsalt tekib ja sinna ei saa midagi parata. Teoses ,,Triumfikaar" tärkas Ravicis armastus väga ootamatult. Ta hoidis pigem omaette, uitas omapäi ja sai iseendaga suurepäraselt hakkama.Ta justkui ei oodanudki ega vajanduki kedagi enda kõrvale. Mõnes mõttes pidi Ravic isegi hoiduma armastusest, sest pagulasena ei tea kunagi, mis järgmiseks saab ja milliseid keerdkäike elu ette toob. Vangi sattudes ja maalt lahkudes tekitab oma armastatust eemalolek tohutut südamevalu. Ravici armastus Joani vasti ei alanud küll esimesest silmapilgust, esialgu tahtis ta sellest naisest hoopis vabaneda, kuid armastus tekkis peale mitmeid kohtumisi ning...

Kirjandus - Keskkool
33 allalaadimist
3
doc

Remarque , Hemingway , Ristikivi elulugu

1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. ­ euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II maailmas...

Kirjandus - Keskkool
25 allalaadimist
2
docx

Remarque ´´Aeg antud elada, aeg antud surra´´

Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Raamat räägb Saksa sõduripoiss Ernst Graeberist, kes on olnud juba ligi kaks aastat ilma puhkuseta sõjatandril II Maailmasõjas Venemaa vastu. Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks saab tal olema par...

Kirjandus - Keskkool
57 allalaadimist
1
docx

Remarque "Läänerindel muutuseta" kiri Paul Bämerilt

Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse neid selle eest tappa või vastupidi? Huumorimeel on ainuke, mis aitab säilitada tervet mõistust. Kohe kui hakata sügavalt mõtlema kõikide koleduste peale, mida me näinud oleme ajab see meid hulluks. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad...

Kirjandus - Keskkool
25 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun