Hasso krull (käsileht) · Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab
Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid. Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. (Nt. Klassis, kus lapsed istuvad hiirvaikselt, õpivad nad vähem, kui klassis, kus õpetaja lubab omavahelist töist vestlust) / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis. Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest.(Nt. Ei alluta korrale, õpetaja püüab alternatiivide abil saavutada distsipliini, raudne distsipliin ilma austuseta, austusest tulenev distsipliin) Individuaalsel tasandil
I Loe läbi Hallapi tekst ning vasta lühidalt järgmistele küsimustele: 1. Mis on argument ning mis osadest see koosneb? Argumentatsiooniteooria määratleb argumendi kui mõtlemisstruktuuri, mis koosneb teesist ja põhjendusest. Teine, sisult samaväärne võimalus on öelda, et argument on kogum väiteid, kus ühtedest väidetest (eeldustest) järeldatakse teised (järeldused). 2. Mis on lihtargument ning kuidas nendest moodustub ahel? Nimetatakse ka järeldusvormiks, mis koosneb eeldustest ja järeldusest. Lihtvormid põimitakse arutluses omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise argumendi eeldus. 3. Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel? Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini. Paralleelstruktuur tekib siis, kui ühe teesi kaitseks argumenteerime mitmel loogiliselt sõltumatul alusel. 4. Kuidas teha vahe...
Biheivioristide jaoks on õppimine inimese ja teiste kõrgemate organismide võime vältida kogemuse alusel sündmusi, mis on ebameeldivad või mis võivad kaasa tuua kannatusi. See alateadvuslik ajend kujundab inimestel käitumisharjumusi ja iseeneselikke reageeringuid keskkonna märguannetele. Biheivioristide arvates saab kogu inimkonna käitumist seletada õigete reageeringutega keskkonna märguannetele. Mõtlemine on biheivioristide arvates õppimise juures teisejärguline (Krull, 2001). Biheivioristlikes õppimisteooriates käsitletakse peamiselt klassikalist, assotsiatiivset ja operantset tingitust (Krull, 2001). Klassikaline tingimine seisneb indiviidi võimes õppida tootma emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone sarnaselt instinktiivsetele või reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihti...
biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest rakendades biheivioristlikke õppimise seaduspärasusi. Samuti antakse vastused küsimustele, millistel seaduspärasustel rajanevad metoodikad õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste
Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv
Sissejuhatus Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.). Konstruktivistlikud õppimiskäsitlused on kasvanud välja õppimise kognitiivsetest käsitlustest. Erinevalt traditsioonilistest kognitiivsetest käsitlustest on konstruktivistlikud teooriad koondanud oma tähelepanu tunnetusprotsessi ainulaadsusele ning õpitulemuste unikaalsuse respekteerimisele. (Krull, 2000) Käesolev referaat on valminud õppeaine „Õppe kavandamine“ raames ja käsitleb konstruktivistlikuid õppimiskäsitlusi. 3 1. Konstruktivismist üldiselt Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajajad. Konstruktivism on välja kasvanud kognitiivsetest õppimiseteooriatest. (Teppan, s.a.)
Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete
käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371) PQ4R-i meetod aitab arendada järgmisi õpioskusi (Weinsteini ja Mayeri näitel): kordamis- ehk meeldejätmisoskus (suutlikkus hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus), arendus-ehk seostamisoskus (suutlikkus luua uue ja juba tuntu seosed), organiseerimisoskus (võime integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega), monitooroskused ( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu
eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete
On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile
Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria
Referaadi lõpposas üritan näidata anarhistliku mõtteviisi relevantsust ja vajalikkust ka tänapäeval, seda läbi juba mainitud Julia Kristeva mässukäsitluse. Eestikeelset materjali antud teema käsitlemiseks just liigselt ei ole. Juba mainisin "Vikerkaare" anarhismi-eri [Vikerkaar 1998 a., nr. 1/2.], millele suuresti tuginen; samuti on "Akadeemias" ilmunud Barbara Goodwini anarhismikäsitlus [ "Akadeemia" 1994, nr. 3, lk. 572-589; nr. 4, lk. 799- 814]. Lisaks on Hasso Krull pidanud 1996/97 õppeaastal Eesti Humanitaarinstituuudis erikursuse "Anarhism ja kirjandus", mis valgustab anarhismi ideelisi tagapõhju ning selgitab mõisteid (selle ilmne kättesaamatus ning trükis mitteilmumine teeb raskeks sellele viitamise: seepärast viitan sellele ja kasutan seda - vaid äärmisel vajadusel). Ka on Hasso Krull avaldanud trükis anarhismi kaasaegset relevantsusust selgitavad artikleid ning samuti tõlkeid.
Mõtlemise osa peavad biheivioristid teisejärguliseks. Viidates asjaolule, et mõtlemisprotsesside puhul on tegemist järelduslike konstruktsioonidega, leiavad nad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab kindlalt fikseerida, on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad: · Klassikaline tingitus: Ivan Pavlov (18491936) · Operantne tingitus: Edward L.Thorndike (18741949) · Assotsiatiivne tingitus (Krull E, 2000) 6 2. KLASSIKALINE TINGITUS Klassikalist tingitust seostatakse harilikult vene füsioloogi Ivan Pavlovi (18491936) avastusega. Pavlov uuris esimesena eksperimentaal meetodil õppimist. (Krull E, 2000) Klassikalisel tingimisel toimub õppimine siis, kui kaks sündmust esinevad ajas koos. Toimub
võrdusmärgi luule, unenägude ja armastuse vahel, mida kõike ühendab nende seletamatus. Nii nagu ei ole kindlaid tõendeid unenägude seletamiseks või armastuse mõistmiseks, ei saa ka luuletust üheselt lahti seletada. Luulega võib ka kõige ebareaalsemad kujutelmad reaalsusele natuke lähemale tuua. Ning kui luule on paberile pandud saab igaüks sellest erinevalt aru ja see on ka täiesti loogiline ka kellegi teise unenägusid või armastus pole võimalik täielikult mõista. Hasso Krull peab luuletus kingituseks, kuid mitte selliseks, nagu on materiaalsed kingitused mis kaotavad ajapikku oma väärtuse. Luule on kingitus keelele, rahvale, riigile. Iga luuletus kannab endas ajalugu, tundeid, filosoofiat ning erinevaid maailmavaateid. Tänu nendele on võimalik keelt oma kõige kaunimas vormis edasi anda. Krull on võrrelnud keelt võrgustikuga , mille üks paljudest lastest on luule. Tema sõnul on luule nagu elusolend, kes muutub kogu aeg ajas koos keelega
Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks, kuid ei saanud ka ,,keisri usk" Eesti- ja Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku, Siim Krull Aaspere, Raikküla), kuid stiili järgiti isegi postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis oli seotud otseselt ülikooli taasava-misega; ülikooli kõrval sai kunstielu südameks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit; Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. 19. aastasaja esimesel poolel tõusulainet kogenud nind
Kuigi maapähk- lid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahu vähendamise eesmär- gil lüdituid maapähkleid. Maapähkli algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Kultuuristamist alustati Pe- ruus 2000 aastat tagasi. Päritolumaaks peetakse siiski Aasiat: pärast Ameerika avastamist jõu- dis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda Siim Krull lk nr 1 23. veebruar 2008. a juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähk- liks nimetati. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, parandades vereloo- loomet; arahhis osaleb ka punavereliblede moodustumisel. Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult,
taotledes, et kõik jääks nii, nagu on (status quo). Vastuseisud said lahenduse suveräänsusdeklaratsiooni abil, kui ENSV seadused kuulutati ülimuslikeks ning alustati Eesti omariikluse taastamise propageerimise ja realiseerimisega. Üheks parimaks iseseisvuse ennistamise soovi näiteks kujunes Balti kett, toimudes 23. augustil 1989, kulgedes 600 km pikkuse umbes kahest miljonist ini-mesest koosneva ahelana Tallinnast Vilniuseni. Siim Krull 1989. aasta lõpul tunnistas NSVL viimaks MRP salaprotokollide olemasolu, ent kuulutades need ,,juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks"; MRP sidet Baltikumi hilisema allutamisega ei tunnistatud. 1991. aasta jaanuaris leidis aset kari NSVLi vägivallaakte Balti riikides, mis lõppesid Boris Jeltsini vahele sekkumisega. Pärast luhtunud riigipöördekatseid Moskvas taastatakse 20. augustil 1991 Eesti Vabariik. Sellele järg-nesid mitmed tunnustused, Ühinenud
Tartu Kutsehariduskeskus MDF ja HDF plaadid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Merily Vendelin Tartu 2018 MDF plaadid MDF plaat on puitkiudplaadi ja puitlaastplaadi vahepealne plaat. Puidutolmust ja sideainest tehtud ning surve all kokku pressitud plaat. Saaduseks on tihe, suhteliselt ühtlase ehitusega kiudplaat. Seda on kerge töödelda. Tiheduseks 640-850 kg/m3. Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N.
Puidu kaitsmine seente ja nende ärahoidmine Tamer Paide MT213 Juhentaja: Aivar Krull 2013 Tartu Kutsehariduskeskus Sisukord 1. Hallitusseente teke põhjused 2. Puidu kaitsmine hallirusseente eest 3. Hallitusseente ära hoidmine 4. Hallitusseente leviku peatamine 5. Piltid Hallitusseente teke põhjused suur õhuniiskus tase kõige sootsam on seente jaoks on 30 60 % Soe õhk, seente jaoks parim temperatuur 15 25 kraadi Kui tuba on liiga umbne ja õhk ei liigu Eriti meeldib seentele vahelduv õhuniiskus
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist,
ka muutustes suhtlemisel vastassugupoole esindajatega. Identiteedi moodustumisega seostuv kriis toob peaaegu alati kaasa varem omaks võetud tõekspidamiste ja väärtuste ümberhindamise. Seoses murdeea varasema saabumisega tekib tüdrukutel ka varasem huvi vastassoo esindajate vastu. Et oma klassi poisid pole selliseks rolliks füüsiliselt ega sotsiaalselt valmis, hakkavad tüdrukud otsima endale sümpaatiaid ja partnereid kas vanemate klasside poiste seast või väljastpoolt kooli (Krull, E.). 2. SUHTED Üldjuhul vaadatakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda, sh ka kooli ja massikommunikatsiooni. Viimase kõige võimsamaks vahendiks on siiani televisioon, kuid üha suuremat rolli omandab kooliealiste laste seas internet. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem (Krull, E.).
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
Tegevus õpetab õpilastele seoste loomist ja analoogiate leidmist. Seoste märkamise oskus on vajalik selleks, et õpilane suudaks kasutada varasemaid teadmisi ja luua seoseid ette antud ülesannetes. Seostamise oskus on üks suuremaid õpioskuse liike, mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4. luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine; 3.2.3.1 Mõisted: riim. Õpetaja valmistab ette töölehed, kus ühes servas on erinevad sõnad nt puu, pass ja kõrval on erinevad pildid, mis riimuvad nende sõnadega nt suu pilt ja tassi pilt. Iga õpilane saab ühe
2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen" 2008- Jean-Marie Gustave Le Clézio-"Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" 2007- Doris Lessing-"Imerohi ei ole müüdav". 2006- Orhan Pamuk-"Lumi" 2005- Harold Pinter-"Majahoidja!
käitumises suhteliselt Kujuneb nii välismaailmaga püsivad muutused (Krull, 2000). vahetus kontaktis olles kui ka varem tajutuga mõttes opereerimise teel.
Kassikisa sündroom Syndroma Cri du chat Tegemist on kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigusega, mille põhjuseks kro-mosoommutatsioon e muutus kromosoomi pikkuses ja/või struktuuris. Kassikisa sündroom esineb sagedu-sega 1 20 000-50 000st, tüdrukutel sagedamini kui poistel, ja enamasti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud v kaduma läinud on just lapse viienda kromosoomi õlg. Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada. Tõbi avaldub erineva raskusega vasta-valt sellele, kui suur osa on kromosoomist haaratud. Sümptomid e avaldumine · Kassikisa meenutav nutt (väikelastel), mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ja alaarene-nud kõrist. · Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. · Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastam...
teatrihoone. Hiljutistest sündmustest arvatavasti märkimisväärseim on esimene CD-lindistus orkestri poolt, kellel on küll väga pikk ajalugu seljataga, kuid kes pole enne lindistamisele jõudnud. Vanemuine loodab lähema 4 aasta jooksul suurendada külastajate arvu 250 000-ni aastas. Kahjuks ei ole Vanemuise orkestri kava Internetist leitav. Orkestri dirigendid läbi aegade on olnud: Samuel Lindpere Juhan Aavik Juhan Simm A. Liiv Artur Kapp Arkadius Krull Eduard Tubin Erich Kõlar Toomas Kapten Endel Nõgene Toomas Vavilov Hendrik Vestman Lauri Sirp Mihkel Kütson Mihkel Kütson sündis 11. septembril 1971 Tallinnas. Ta lõpetas 1989 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooriaerialal. Edasi jätkas õppinguid EMA-s koorijuhtimiserialal. 1992 suundus DAAD-i (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaadina õppima Hamburgi Kõrgemasse Muusika- ja Teatrikooli, mille lõpetas orkestrijuhtimise erialal aastal 2001. Kasutatud kirjandus: http://et
Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja
Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid
antud ajahetkes, teadvuse tühjus. "Unt liigub objektiivsuse suunas, kuni läbielajast saab irooniline kõrvaltvaataja, kelle 70ndate aastate probleem on mälu ja kultuur. Kuid talle jääb ikka tähtsaks romantiline, kohati sentimentaalne ja labane nostalgia. Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist, alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis." (Hennoste, 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, "mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust. See teos on juba väga iseloomulikult undilik topeltparoodia, siin travesteeritakse õieti lugematut hulka meie tegijaid ja teoseid, Karl Ristikivist Agatha Christie'ni, ulmezhanrist eksistenstialistliku romaanini." (Krull, 1993) Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse.
isikliku plaadifirma ja stantsis J.M.K.E. "Tere perestroika" vinüüli. See singel viis J.M.K.E. esimese Eesti bändina välisriigi edetabelitesse, olles Soomes aasta müüduimate singlite esikolmikus. 1989. aasta novembris valmis ka esimene suur plaat - LP "Kylmälle Maalle" Stupido Twins'i kaubamärgi all. 1990. aastal toimus lõplik koosseisumuutus. Trummar Venno Vanamöldri kohale istus Ardo Põder, Nähvitsa asemele asus Lembit Krull. "Rumal nali" "Kylmälle Maalle" Aastad 1991 1992 Nendel aastatel, käis bänd palju tuuridel. 1992. aasta lõpul tehti ring peale Skandinaaviale. 1991. aastal, ilmus Soomes veel EP "Savist saar". Eestis sai rahvas viimaks iseseisvuse . Sarnaselt kõigi teiste "vabaduslaulikutega" ülistati vähe aega veel ka Villu Tammet, kuid unustati siis peagi. Näiteks ajalehe "Muusik" 1992. aasta parima ansambli valimisel ei
Laul oli ka enam- vähem rockstiilis, kuid mitte ka päris puhas rock. Seda lugu oli väga mõnus üle pika aja jälle kuulata ning esitatud oli see ka väga hästi ning puhtalt. Lugu sobis kontserdi konteksti väga hästi, kuna minu arust on ka see laul üks neist aegumatutest paladest. Kontserdil musitseerisid: Hendrik Sal-Saller vokaal, kitarr Mihkel Raud kitarr Mihkel Mälgand bass, kontrabass Tarvi Krull klahvpillid Kaspar Kalluste trummid Ma ei ole siiani just väga suur Mihkel Raua fänn olnud ning seega läksin rohkem kuulama ikka Hendrik Sal-Sallerit, kuid kontserdi jooksul sain aru, et nad sobivad tõesti päris hästi koos lavale ning mehed võiksid edaspidigi koos esineda ja korraldada veelgi ühiseid kontsertturneesid. Kui ma olin umbes kaks tundi kontserdit väga põhjalikult kuulanud ning jälginud, sain ma lõpuks päris palju ka uut informatsiooni nendest meestest
Essee Kristlus Euroopas Euroopa ajalugu on kristluse ajalugu. See on geograafiline piirkond, kus kristlus valitses, mõjutades nii ühiskonnakorda, ülikoole kui ka käitumiskultuuri. Tuntud ajaloolase Norman Davise järgi (kellelt ka tsitaadid eelmises lõigus) hakati kristliku kogukonna asemel kasutama poliitilist mõistet «Euroopa» siis, kui tugevnevad kuningad ei tahtnud ennast enam paavsti võimu alla heita. Siis, umbes 1700. aastatel hakati rääkima rohkem Euroopast, poeetiliselt on sellest kirjutanud sellised valgustusaja suured nimed nagu Voltaire ja Rousseau. Euroopa on maailmajagu, milles me elame, kuid tema poliitiline tähendus on ajast aega muutunud. Külma sõja ajal tähendas Euroopa eelkõige Lääne-Euroopat, täna on põhjust rääkida kultuurilise Euroopa taasühendamisest. Aga millised riigid ja rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Eur...
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia RISTVINEERID! Tartu khk Miko Saarniit 15.10.2012 Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Mis on vineer? 2. Miks on nimetuseks ristvineer ? 3. Kuidas tehakse ristvineeri? 4. Spoon ja ristvineeri mõõtudest. 5. Kasutustingimused. 6. Kasutusalad. 7. Vineeriplaat (Pilt). 8.Video. 9. Kasutatud materjal. Mis on vineer? Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel. Miks on nimetuseks ristvineer ?
sajandi eesti luule põhijooned 1990. aastate luulest? Kivisildniku skandaal (1996) toimus kirjandusmuutuste uute kehtestamise aeg (internet). Hüpertekstuaalne versioon Aare Pilve luulekogu ,,Üle" ning Hasso Krulli ,,Trepp" hakati uut moodi tekste kirjutama tänu internetile. Tehti luuleteos, mida ei saa raamatukujul esitada. Tehnika muudab kirjanduse olukorda ja selle levikut. Alates 1990. aastate keskpaigast ja/või 21. sajandi algusest. Varasema murrangu juhtautorid (Krull, Kivisildnik jt) saavutasid järk-järgult hea positsiooni. Murrang 90ndate alguses oli järsem, kui varasemad ja hilisemad muutused. Tekkisid vastuolud ja pinged. Uusi luuletajaid tuli juurde 00ndate alguses murrangujärgsetes meeleoludes peegeldatakse eelkäijad, mõned on inspireeritud eelkäijatest. Eesti-vene luule muutub arvestatavaks nähtuseks ja võru luule saab laiema kandepinna. Varem vabavärsi suurem levik (muutuse algus on 90ndate aastates).
11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm · Taimo Toomast Sündmused : 1. Esimene avalik ooperiteater 1637 a. Veneetsias. 2. 1865 a. kujunesid teatrid " Vanemuise " ja " Estonia " 3. 1906 a. said nendest kutseteatrilised seltsid. 4. Alates 1949 on "Estonia" muusikateater, " Vanemuises" lavastatakse tänini muusika- ja sõnalavastusi. 5
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6
Juhan võis juba uksel kõiki haaravalt esinema hakata. Mitte näitlema, aga siiski kogu seltskonna tähelepanu endale tõmmates.(Kaarel Tarand) Juhan õpetas, otseselt õpetamata. Oma olekuga. Õpetas värve. Musta ja valget. (Kaarel Tarand) Sellest argipäevast, kus Juhan ei olnud näitleja ega luuletaja, tuli musta ja valget lisaks. Neid kandis Juhan pidevalt kaasas oma riietuses.(Kaarel Tarand) Pärast surma on ilmunud... Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond
............................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viidingu loomingut peaks käsitlema koos elulooga, sest looming on väga tihedalt põimunud tema lapsepõlve ja noorusajaga. Juhan Viiding oli rahutu hing. Hasso Krull on arvanud näiteks, et Üdi oli nii populaarne, et hulk tema tekste saigi tollase popkultuuriosaks, sellal kui kriitikat jahmatas Üdi piiramatu mängulisus, ootamatud vastandused ja ümberpööramised. Elo Viiding, plaadikogumiku ,,Juhan Viiding" saatesõna Juhan Viidingu sõnamõjus selles kontekstis harjumatult otsekohase hinnanguga elule ja inimestele; see puudutas, ärritas ja pani muigama; raputas või lohutas, kuid ei jätnud iialgi kedagi külmaks.
,,Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst mulje, nagu oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud, ,,varjatud valem". Selline ülima määratuse efekt kontrasteerub tugevasti eesti luule praeguste põhisuundadega, nii sotsiaalse ,,eluläheduse" kui määramatust rõhutava keeleluulega." (Hasso Krull Sõnatalisman Sirp 14.03.2003) Kuid ma tundsin: sääl all keegi on, kes kähiseb, ägab ja kiljub. Tahtsin tõelusse, temani murda, tahtsin toetada, toita ja joota. Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba ja metsikut peeglis, siis lasintal langeda. Liig oli loota. Elu ja uni - lehed ühelt ja samalt puult, ruumitust raamatust. Kes loeb järjest, see elab, kes lehitseb, see näeb und. Elu ja uni - kaks õde. Kolmas, noorim, on surm.
Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene? Põhjuseid on kindlasti palju, oma rolli mängivad siin eetilistest piirangutest vaba loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seisab siiski inimene, kes oma ratio (ld.k. mõistus) varal elu-olu kergemaks muutes kaotas silmist kõrged ideaalid ja tõekspidamised. Hasso Krull on raamatus ,,Katkestuse kultuur" väitnud, et viimasel aastasajal on aset leidnud kolm surma Jumala, kunsti ja inimese surm. Nende surmadega kadus inimkonna jaoks midagi lõplikult, minevik oli möödunud ja ületatud, passe et depasse (pr.k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets UNIVERSAALSAED JA TÄPSUSSAED Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 Sissejuhatus Antud töö eesmärgiks on tuua välja kahte erinevat tüüpi saed ning nende saagide ohutusnõuded ja kasutusalad. Töös on kavas kasutada ainult internetist saadud materjale. Universaalsaed Universaalsaag GSA 1200 E kaal 3.7Kg Võimsus 1200 W Käigusagedus 0-2800 min-1 Käigupikkus 19 mm Saagimissügavus Puidus kuni 250 mm
1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka
annaabi.ee 
