Mida teha ettevõtluskeskkonna parandamiseks Pärnus? Ettevõtluskeskkonnal Pärnus on palju miinuseid, mida oleks vaja parandada. Kõige suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tavaliselt lähevad kõik kõrgelt haritud inimesed Pärnust Tallinnasse või Tartusse, kus on neil palju paremad võimalused tasuva töö leidmiseks. Samas paljud noored jäävad pärast õpinguid samasse linna, kus nad õppisid, sest nad on selle linnaga ära harjunud ja näevad seal suuremaid valikuvõimalusi ning ei taha Pärnusse tagasi tulla, sest siin ei ole neile rakendust. Selle tõttu on Pärnusse raske rajada suuri ettevõtteid, mis vajavad kõrgete teadmistega töötajaid. See omakorda tingib selle, et Pärnusse ei rajatagi suuri ettevõtteid, mis turgutaksid siinset majandust. Et seda olukorda lahendada, tuleks Pärnus koha peal koolitada spetsialiste, sest siis on sellel noorel võimalik kooli kõrvalt juba vaikselt tööle hakata ja sellega ta se...
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima
· Looduses erineval 92 elemendil on praegusel ajal teada kokku üle 300 stabiilse isotoobi. · Isatoobide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerub üks või kaks isotoobi · Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isatoobides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne. · Raskemate elementide (Z>30) stabiilsetes isotoobides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks. Radioaktiivsus · 1896 Atonie Henri Becquerel · Marie Pierre lurile · Uraan, raadium, poloonium · Tuumade iseeneselik kiirgus. Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivsest kiirgust on kolme liiki. · . kiirgus läbib vaevalt paberilehe. Heeliumi tuumade voog. · . kiirgus võib läbitungida kuni 3 mm alumiiniumilehest. Elektronide voog. · . kiirgus läbib mitme cm beetoni. Suure sagedusega elektromagnettained.
Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad Difraktsioon ja interferents on iseloomustavad mõlemad lainete liikumist, kuid teevad seda erinevalt. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks.
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest
Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada
Võlg on võõra oma Paljud inimesed on sattunud rahahätta töö kaotades ja neil pole enam raha sissetoovat allikat. Hakatakse otsima kedagi, kes annaksid neile laenu, olgu see siis pank või mõni sõber. Nad ei arvesta sellel hetkel kui nad laenu võtavad, et võlaga kaasnevad ka intressid. Algul võetud laen on kasvanud suuremaks ja tasumisele kulub rohkem raha. Laenu võetakse pankadelt ja ka sõpradelt. Peab kokku leppima laenu tagasi maksmise tingimused, enne kui laenu võtad. Kui laen on lõpuks võetud tuleb hakata mõtlema, kuidas seda tagasi maksta. Ongi nii, et hea võtta aga paha maksta. Inimestel hakkavad tekkima probleemid raha tagasi maksmisel. Võetakse veel laenu, et maksta eelmine laen ära. Elu võlgnikuna ei ole hea. Hakatakse vaatama kust saaks raha, et maksta võlg mis on
Väikese väina ökoloogilise seisundi parandamine Väikese Väina ökoloogilist seisundit halvendab eelkõige Väikese väina tamm, mis sai valmis juba aastal 1896. Kuna tamm eraldab väina kaheks, on see peatanud vee läbivoolu Väikeses väinas ning seetõttu koguneb tammi lähedale sete ja vesi on sunnitud taanduma. Samuti kasvavad roosaared tammi lähedal aina suuremaks ning on lindude pesitsuspaigaks saanud. Niikaua kuni tamm on olnud, on ka olnud vaidlused tammi kahjulikkuse üle, kuid ette pole võetud siiani mitte midagi. Mina arvan, et kõige rohkem suudaks väina ökoloogilist seisundit muuta silla ehitamine ja tammi lõhkumine. Usun, et samasse seisu, kui oli väin enne tammi ehitust, ei ole võimalik seda enam taastada, aga kindlasti saaksime seda muuta paremaks. Roosaared ei vohaks enam nii, nagu hetkel ja väin oleks ühtne tervik
allapoole uudiskünnist. (Annaabi) Ise pooldan vastuseisu ümbrikupalkadele, kuid tean väga hästi, kui raske on siiski ausat ja õiglase tasuga tööd saada. Elan just Kesk-Eestis ja näen kõiki probleeme lähedalt, s.t. sõbrad jms. Olukord pole kiita, aga tulevikule mõeldes võtan pigem vähemtasuva legaalse töö kui tulusama, kuid ebaseadusliku ja –kindla. Usun, et see on iga realistlikult mõtleva inimese otsus ja loodan, et ka need, kes on pidanud ümbrikupalkadest saadavat kasu suuremaks kui kahju, suudavad oma probleemidest või puhtast ahnusest üle saada ja mõista, et see tee kaugele ei vii. Kasutatud kirjandus: www.delfi.ee www.postimees.ee www.annaabi.ee
................................................................................11 2 Sissejuhatus Tüdrukute ja poiste erinevused saavad alguse juba sündides. Üldjuhul kestab poiste sünd tüdrukute omast poolteist tundi kauem, mis võib olla seotud sellega, et poiste kaal on ka enamasti suurem kui tüdrukutel. Vastsündinud tüdrukud erinevad vastsündinud poistest füüsiliselt ning mõned neist erinevustest muutuvad suuremaks paari esimese elukuuga: tüdrukud soovivad tõenäoliselt puudutamist rohkem kui poisid, paljud suudavad iseseisvalt mängida ja end varem lohutada kui poisid, nad hakkavad sageli poistest varem roomama. Sündides on tüdrukud juba neli kuni kuus nädalat poistest arengus ees. Isade tähtsus on oluline nii poistele kui tüdrukutele. Ilma isata kasvanud poisid on enamasti vägivaldsemad, vigastavad end sagedamini, satuvad pahandustesse, õpivad koolis
Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. oktoobril 1791. aastal Londoni lähedal käsitöölise pojana. Michael sai väga vähe koolis käia, sest tal tuli vara ise elatist teenima hakata. 13-aastasena asus Michael tööle raamatuköitja õpipoisina ja omandas põhiosa teadmistest iseseisvalt. Kui raamatud tema küsimustele looduse kohta vastust ei andnud, püüdis poiss lahendusteni jõuda katsete abil. Nii kujuneski ta üheks suuremaks seni elanud meistriks füüsikaalaste katsete väljamõtlemisel ja teostamisel. Tõde oli Faraday jaoks alati tähtsam teadussaavutustega kaasnevast ühiskondlikust tunnustusest. Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist
Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo) ja relvastatud rühmitused, üheparteisüsteem (Natsionaalsotsialistlik
näiteks agressiivsus, närvilisus, teatud raskused, kas kodus või koolis. Üks sagedamaid põhjuse tekitajaid on lähedase kaotus, kuid kardetakse veel valitsevat vägivalda, kuritegevust, haiguste levikut ja narkomaaniat. Lapseea hirmud sõltuvalt vanusest on hoopis teistsugused. Kui laps kooliteed alustab, kardab ta alguses sattuda võõrasse keskkonda ja seal läbi lüüa. Hiljem leidub veel palju selliseid olukordi, mida suuremaks lapsed saavad, seda uuemad on ka hirmud. Hirme saab ka vältida, sisendades lastele, et nad usaldaksid neid oma muredest rääkima. Lahti saada hirmudest on vaja tugi, vanematelt, kes annavad turvatunde. Õppides jagu saama ja suunates millelegi muule mõtlema. Rääkides täiskasvanutest on neilgi neid sõelaga jagada. Esimeseks kõige suuremaks hirmuks võib pidada oma lapse ees, seda mis teda eluteel ähvardab. Pole ka ime, kui viimasel ajal
tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik.
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib...
atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV kosmoselael ,,Pioneer 11" avastas 12 Saturni pisikest kuud ja 1980 jõudis sinnakanti USA kosmoselael ,, Voyager 1". Kuna Titani atmosfäär on värviline, peeti teda selle tõttu suuremaks, algselt peeti teda suuremaks ka Ganymedesest ja arvati üldse, et Titan on Päikesesüsteemi suurim kuu. Atmosfäär on nähtavas valguses läbipaistmatu seal hõljuvate osakeste tõttu. Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Sellist õhku oleks võimeline inimene hingama, kuid Titani atmosfäär on väga mürgine. 98,4 % Titani atmosfäärist on lämmastik ja 1,6% metaan, lisaks väikestes kogustes ka etaani, propaani, atsetüleeni jms
.. 100V) U = __50________________________________V 5. Sulge luliti ja veendu, et hooglambid ,,suttiksid" st hakkaks ,,kiirgama" valgust. Lambist valjuvate ,,kiirte" tihedus, ,,paksus" ja levimise ,,kaugus" iseloomustavad lambi eredust (kiiratava valguse intensiivsust). Mida tihedamad, heledamad ja kaugemad on need kiired, seda eredamalt lamp poleb. Muuda ,,moodiku" abiga patarei pinget suuremaks ja vaiksemaks. Kirjelda kuidas muutub seejuures hooglampide poolt kiiratava valguse eredus. Vastus: Mida suurem on pinge patareis, seda eredamalt poleb ka lamp. Mida vaiksem on pinge seda vahem eredamalt lamp poleb. 6. Lisa oma skeemile (teise varviga) pinge ja voolutugevuse mootmiseks vajalikud mooteriistad voltmeeter (uhendatakse roobiti) ja KAKS ampermeetrit(uhendatakse jadamisi). (tehtud) 7. ,,Uhenda" voltmeeter lambi klemmidega (roopuhendus) ning aseta
1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- pealkiri ja tekst seonduvad omavahel kuna tekstis on juttu
Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei
Õppimine- kellele? Ja milleks? Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama aastast 1994. Ma olin siis veel väike ja ei teadnud maailmast suurt midagi. Ma õppisin palju, isegi igast liigutusest. Selle tulemusel õppisin ma kõndima. Siis rääkima ja natuke kirjutama. Loomulikult õppisin natuke paremini kah kirjutama, aga mitte eriti hästi. Kasvasin vähe suuremaks ja siis ütles naabri mees mulle: ,,Igal inimesel on hetk kui tal tuleb mõistus kodu." Ja mina jäin seda heameelega uskuma. Õppida oli maailast veel palu ja selleks, et kõigest sellest teada saada läksin kooli. Algus oli suht hea, aga mida suuremaks läks klassi number seda halvemini minema hakkas. Enda arust olin umbe tark ja tegin palju ullusi. Aga kogu tõde oli see, et ma ei teadnud maailmast veel mitte kui midagi. Koolis olin käinud vähe ja õppida oli veel palju
Kas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad ? Mida aeg edasi seda suuremaks muutuvad põlvkondadevahelised erinevused. Sellel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid näiteks see kuidas neid kasvatati ja mis olid ühiskonna normid. See mis on praegu täiesti igapäevane, võib vanevanematele tunduda ettekujutamatu. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused ja kas need on välditavad ?
2,3 × 0,144 9= = 0,1104 3 Järeldused. Zelatiini isoelektriline täpp on pH= 6,12 ja = 0,46 cm-1 juures ehk sellise pH juures on ühendi summaarne elektrilaeng null. Optiline tihedus oli kõige suurem lahuse nr. 5 juures (0,594) ja kõige väiksem lahuse nr. 2 puhul (0,119). Sellest lähtuvalt on lahuse hägususe maksimum ka lahuse nr. 5 juures ( 0,4554) ja minimum vastavalt lahuse nr. 2 puhul ( 0,0912). Seega mida suuremaks läheb lahuse optiline tihedus, seda suuremaks läheb lahuse hägusus. Antud ülesandes sisaldas lahus nr. 5 10 ml zelatiini lahust ja 10 ml vett, lahus nr. 2 vastavalt 10 ml zelatiini lahust, 6 ml vett ja 4 ml HCl.
Mida otsis Ekke Moor Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast. Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi
5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed lähenevad sedavõrd et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks. 10.Mida avastas inglise botaanik Robert Brown? R.Brown avastas et aineosakesed liiguvad korrapäratult. 11.Mis on Browni liikumine? Browni liikumiseks nim. Osakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist. 12.Milline on aineosakeste liikumine? Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. 13
Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada.
kui villaste sokkide hind tõuseks kuni 11,4€, salli hind langeks kuni 12,5€ ja kampsun kogused samaks. Kui A lõnga kogus oleks vahemikus (360-97;360+∞) ehk (263;∞) ei muutuks sihifunk ühiku tõusu või languse korral muutuks sihifunktsiooni väärtus vastavalt 96,7 võrra vä lõnga B korral vahemikus (225-11,1;225+15) ehk (213,9;240). Lõnga C ja lõnga D üh sihifunktsioon vastavalt 60 võrra ja 120 võrra väiksemaks või suuremaks. See kehtib l vahemikku (400-70;400+42,5) ehk (330;442,5) ja lõnga D korral vahemikus (120-11,7 (Limits report) Antud tabelist selgub, et ülesandel on ainult üks lahendus, et sihifunktsioon ol 0, villased sokid(x2) 170, sall(x3) 140, kampsun(x4) 440. se asulasse. Seoses sellega soovitakse olemasolevad ressurssid rim. Käsitöö vabrikul on laos nelja lõnga: vastavalt A lõng, B te valmistab hetkel nelja erinevat toodet: käpikud, villased saadav kasum ühe toote kohta. (€)
Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest
Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused?
immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib ennast tunda üsna hästi väga pikka aega. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Tänapäeval kulutab inimkond hiigelsummasid HIV viiruse uurimiseks, ravimiseks ning ohjeldamiseks. Kahjuks tuleb tunnistada, et HIV on ka Eestis muutumas aina suuremaks probleemiks. Nakatunute arv on tõusnud oletatavalt juba üle 15 000 inimese, kuid reaalselt saavad ravi neist väga vähesed, kuna HIV viiruse ravimine on väga kallis (umbes 6400 eurot aastas). Samuti teeb murelikuks see, et Eesti on Euroopas HIV levimise kiiruselt esimesel kohal ning see, et nakkuse võib saada ka püsisuhetes, kui ei olda kindel oma partneri HIV staatuses ja kindel saab selles olla vaid testi tegemisel. Nakkus levib eelkõige just noorte seas, seega on
.. Mulle teadaolevalt, ei ole ükski laps Eestis oma vanemaid kohtusse andnud. See, et laps on oma õigustest teadlik kodanik, ei tähenda, et tal puuduksid kohustused. Meil kõigil on ühesugused õigused, kuid nendest õigustest tulenevad ka meie kohustused. Oluline on, et täiskasvanud selgitaksid lastele ka õiguste kasutamisest tulenevat eakohast vastutust. Kes on Eesti lastele nende lähedaste seast kõige suuremaks toeks, kas selleks on vanavanem, vanemad, õed-vennad või hoopis mängukaaslased? Mis on praegu Eesti laste kõige suuremaks mureks? . Probleeme on palju ja erinevaid, kuid peamiselt on mure seotud õppetööga ning suhetega koolis (sõbrad, kiusamine jpm). Maailmas on kindlasti ka palju niisuguseid kohti, kus on elu kehvem kui Eestis. Mille puhul
vale, seega vajab ta lapsevanema abi ja tuge. Ma usun, et igal inimesel tuleb arusaam vastutamisest erineval ajal, kellel tuleb see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine. See ei pea olema ilmtingimata midagi suurt. Mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks meie mured lähevad. Mõni inimene jääbki lapseks ja ei hakkagi kunagi oma tegude eest vastutama. See olukord on juba keeruline. Ma ei kujutagi ette, kas sellisele inimesele on võimalik selgeks teha, et elu ei toimini nii. Nad on süüdimatud. Ilmselgelt ei saa me oletada, et kui inimene saab 18, on ta täiskasvanud. Osad noored on juba ammu enne seda küpsed ja teised on veel 25 ja ikka veel lapsele omase käitumisega. Minul oli väga raske suhestuda enda
On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suuremaks. Miks on kaitse alla ? • Oht, et liik kaob – suurimateks ohtudeks on inimtegevus ja kliimamuutus. • Inimtegevus – sookured sõltuvad suurel määral põllumajandusest. • Tihenev elektriliinide võrk – sureb igal aastal kümneid ja sadu linde. • Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks. Kliima soojenemisega võib selle sajandi lõpuks pesitsusala liikuda 1000 km põhja poole.
Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8
Sellises olukorras võivad haruvoolud olla
suuremad kui koguvool. Taoline olukord tekib ainult kindlal sagedusel. Kui xL
Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8
vähendamise ja protsesside efektiivsuse tõstmise suunas. On ju selge, et palju kasulikum on näiteks viia ravim otse haige raku juurde kui jääda lootma statistilisele tõenäosusele ja kogu organism ravimiga üle ujutada(3). Seega võib öelda ka, et nanotehnoloogia leiab kasutusala lähiajal kindlasti ka arstiteaduskonnas ning tänu sellele muutuvad kindlasti paljud seni ravimata jäänud haigused ravitavaks. Üheks esimeseks suuremaks kordaminekuks nanotehnoloogias Eestis võib lugeda universaalse tööstus- ja tehnikaõppe teravikmikroskoobi väljatöötamist ja väikeseerias tootmist. Antud mikroskoope turustatakse juba ka Rootsi(3). Kokkuvõtteks võib öelda, et nanotehnoloogia lubadused on suured ja ambitsioonikad ning teatud skeptitsism on õigustatud. Aga isegi juhul, kui ainult väike osa visioonidest kunagi igapäevaelus kasutamist leiavad, on arengusuund ilmselt ennast õigustanud, sest
olemas valguse osakesed ehk kvandid. 15. välisfotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest. sisefotoefekt, mille korral valgus lööb elektrone välja keemilistest sidemetest aatomite vahel, aga elektronid ainest ei välju. 16. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. 17. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). 18. Selgendav kate: need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. 19. Mingi eseme holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse kiirtekimbu interferentsi. Tugikimp, suunatakse peegliga enne holografeeritava esemeni jõudmist fotoplaadile või – filmile. Esemekimp suunatakse sinna pärast holografeeritavalt esemelt peegeldumist. 20
a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus. Aristoteles Inimene ja inimsuhted · ,,Kaheldes jõutakse tõeni..." Cicero · ,,Põrgu, see on teised." Sartre · ,,Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb?" Barbara Mandarell · ,,Õnn sõltub meist endist." Aristoteles · ,,Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis." Hando Runnel
Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Briti muuseum Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum. Muuseum asutati 1753. aastal,
arvama. Paljud ei saa aru, et meie kõik elame ühes riigis ja peame teine teist audtama. Statistika järgi 60% eestlastest ei tahaks, et kooliklassid koosneksid pooleli mitte eestlasest. 52% maaelanikutest ei tahaks näha premier-ministrina vene poliitikut. See fakt ütleb meile sellest, et suhtlemine venelastesse eriti ei muutu. Venelaste ja eestlaste vahel on alati olnud pingulised suhted, mida iga venelane tunneb oma elus. On veel suuremaks probleemiks - sooline ebavõrdsus. Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe
Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma, see võtab kaua aega.. Kui gaasipilv on kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23)Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe gravitatsiooniväljast, mis hoiab koos gaasi ennast.. Ainsaks jõuks, mis raskusjõudu tasakaalustades hoiab tähte kokku langemast, on gaasi
............. 19 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ 20 Lisa 1 KÜSITLUS................................................................................................ 22 SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö teemaks „Avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis“. Valiku tegin õpilaste tegevuse orbserveerimise tulemusena vahe- ja õppetundide ajal. Probleem on, et õpilased surfavad internetis tunni ajal liigselt. Kõige suuremaks kiusatuseks tundub olevat nutitelefon. Eesmärgiks on selgitada välja milliste piirangutega peaks olema Tapa Gümnaasiumis avatud traadita internet. Üritan ka tõsta mobiilse interneti levimise probleemi aktuaalsust ja teadlikust koolikeskkonnas. Töö esimeses osas uurisin traadita võrkude ajalugu ja erinevaid traadita interneti liike. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja mida õpilased teevad tundide aeg internetis ja missuguste piirangutega peaks olema
Vaimset vägivalda peetakse üldjuhul hullemaks, kui füüsilist vägivalda. Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringus selgus, et vaimset vägivalda kasutatakse rohkem, kui füüsilist. Samas oli ka ära märgitud see, vaimset vägivalda kasutavad ka õpetajad, kes sellest tihti ise arugi ei saa. Õpilased aga rääkisid, et vaimset vägivalda kasutavad rohkem tüdrukud ja et poisid eelistavad füüsilist vägivalda. Õpetajad aga arvasid, et mida suuremaks inimene kasvab, seda vähem kasutab ta füüsilist ja rohkem vaimset vägivalda. Mõlemad pooled aga olid ühel arvamusel, et vägivallale eelistatakse vastata vägivallaga, sest tihti kardetakse väljastpoolt abi paluda. Tänapäeval on noorte seas hakanud levima nii-öelda ,,kampade poliitika". Sellega aga kaasnevad probleemid. Tihti esineb kahe erineva seltskonna noorte vahel arvete klaarimisi,
tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega. Maailmasõda tundus liiga ebareaalse lahendina, et selle vastu võidelda. Kuigi tegelikkuses oleks võinud I maailmasõda pidamata jääda kuna kõik riigid teadsid, et sõda on alati majanduslikult laastav. Ning Sõda iseenesest sai alguse ju Balkanilt, mis ei olnud üldse kõige suuremaks imperialistlike riikida huvide konflikti piirkonnaks. Siiski lasti kõigel omakulgu veereda, mis tõi kaasa kiire ahelreaktioonini alates sõja kuulutamisest Serbiale, mida polnud enam võimalik peatada ja millele järgnes väga julm ja ohvriterohke sõda. Teiselt poolt, oli ka rahva silmis sõjal romantiline ja positiivne tähendus kuna inimesed polnud näinud veel modernset sõda ja sellega kaasnevaid koledusi. 20. sajandi alguses levis
1440. Johann Gutenberg 10. Miks nimetati Piiblit raamatute Raamatuks? 11. Mida tead Vanast Testamendist? Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega - iisreallaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: * Seadus * Ajalooraamatud * Tarkuseraamatud * Prohvetiraamatud Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna. 12. Mida tead Uuest Testamendist?Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi
Eesti Vabariigi 92. aasta möödumist tähistati sel aastal 24.veebruaril Tartus Vanamuise Teatri Kontserdimajas. Presidendi vastuvõtul oli üle 900 külalise ja nende meeleolu tõstsid 120 muusikut. Saalis kõlas Eesti Vabariigi hümn, mis võttis nii mõnelegi pisara silma. Peala hümni pidas meie Vabariigi President ToomasHendrik Ilves oma traditsioonilise kõne, milles kõige suuremaks valupunktiks pidas ta meil suurt tööpuudust. ...................................................................................................................
1.Millest sõltub see, kas pealelangev valgus tekitab fotoefekti või mitte? Vastus: valguse sagedusest. 2.Mida tähendab valguse dualism? Vastus: Valgust võib vaadelda nii laine kui osakesena. Difraktsioon ja interferents Difraktsioon- lainete kandumine teele jäävate tõkete taha. Näiteks veelained jõuavad vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda. Interferents- lainete liikumine, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks, teises kohas väiksemaks. Näiteks visata tiiki samaaegselt kaks kivi, siis kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Selleks et tekiks interferents, peavad liituvad lained olema koherentsed. Koherentne- lainetel peab olema ühesugune lainepikkus ja nende faaside vahe ei tohi aja jooksul muutuda. Kontrollküsimused: 1.Missugune tingimus peab olema täidetud, et lainete interferents oleks jälgitav? Vastus: lained on koherentsed. 2