Karl August Hindrey "Kaugekõne" Karl August Hindrey novelle oli kohati keeruline lugeda. Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi erinevatest lähtepunktidest tegidki lugemise natuke keeruliseks ja mitte hästi sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugem...
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. [redigeeri] Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935
Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978
Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed: · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935
*1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" *1908 poeem ,,Meri" Uusromantilised teosed : *1908 novellikogu ,,Kahekesi" *1913 novellikogu ,, Õhtu taevas" *1913 valikkogu ,,Liivakell" Tähtsamad novellikogud *1917 novellikogu ,,Saatus *1920 ,,Raskuse vaim" *1925 ,,Hingede rändamine" Romaanid : * 1915 ,,Felix Ormusson" *1937 ,,Väike Illimar" Tuglas novellistina Ta järgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse ka uuendusi ja koguni kujundas isikulise novellitüübi. Sarnased teemad ja ideed: *armastuse jõud ja tragäädia *mõistmatu elusaatus *kättesaamatu vabadus
juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu) "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;) "Elu aseaine" (1939; romaan; 2. trükk 1969, järelsõna Mart Mäger) "Töörahva riik" (1941; värsiraamat lastele) "Sild" (1946; novellikogu) "Edasiminek" (1947; luulekogu) "Mõtteid rahutul hommikul" (1958; novellikogu) "Elu ja luule" (1963, kriitikavalimik) "Valge krae" (1987, novellivalimik Eesti novellivara sarjas, koostanud ja järelsõna: Mari Tarand) Revoldikatse
Treffneri gümnaasiumis • 1906-1917 pagulasaastad Elukäik • 1917 asus elama Tartusse • Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) • 1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele • Suri 15. aprillil 1971. aastal Looming • Realistlikud teosed: • 1905 novell “Hingemaa” 1908 poeem “Meri” Uusromantilised teosed: • 1913 novellivalimik “Õhtu taevas” 1913 valikkogu “Liivakell” Tähtsamad novellikogud: • 1917 novellikogu “Saatus” 1925 novellikogu “Hingede rändamine” Romaanid • 1915 ``Felix Ormusson`` • 1937 ``Väike Illimar`` Kirjandulikud rühmitused • “Noor - Eesti” 1905-1916 (Tartus) • “Siuru” – 1917-1919 (Tallinnas) • “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri
New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED · 2000: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Liblikmees") · 2001: Betti Alveri debüüdiauhind ("Vanameeste näppaja") · 2001: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Härra Pauli kroonikad") · 2002: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Ilus Armin") · 2007: Kultuurkapitali kirjanduse vabaauhind ("Rändaja õnn") · 2010: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Puhkehetkel") TEOSED · Novellikogu "Vanameeste näppaja" (2001) · Lühiromaan "Härra Pauli kroonikad" (2001) · Audioraamat "Esimese eestlase jutustus. Kohtumine Taageperas" (2004) · Audioraamat "Tere/Liblikmees" (2004) · Romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" (2005) · Novellikogu "Rändaja õnn" (2007) · Luulekogu "Sügaval elu hämaras" (2009)
· Jätkab Rootsis Örebros kirjanduslikku tegevust kuni surmani. · Sureb 05 november 1960 ja on maetud Rootsi Örebro põhjakalmistule. Looming · Oma trüki debüüdi tegi ta 1909 aastal esimese raamatuna ilmus jutstus ,,Kui päike läheb looja". · 1914 kirjutas romaani ,,Muinasmaa" · Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" koos H. Visnapuuga. · 1924 ilmub romaan ,,Purpurne surm" · 1926 ilmub novellikogu ,,Vastu hommikut" · 1927 novellikogu ,,Ristisõitjad" · 1928 ilmub romaan 7 novellides ,,Toomas Nipernaadi" + · - Romaani keskne tegelane on romantilise hulkurina esinev kirjanik, kes vastandab end kõigele argipäevasele ja omakasu püüdlikusele. · - Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust, upsakust, rumalust ja omakasupüüdlikust. · - Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõõtja, sookuivendaja, pärlipüüdja ja siis jälle ühe talu sulane
1903.a ilmus "Hunt", groteskne novell külaelust. 1905.a trükiti novell "Hingemaa", sotsiaalkriitiline teos vaese mehe elust, kes tahab maad, kuid lootust on saada vaid oma hauaplats. 1908. a ilmub romantiline poeem "Meri", mis väljendab 1905.a revolutsiooni meeleolusid ja on kirjutanud Toompea vanglas. 1913.a ilmub novellikogi "Liivakell" Uusromantilised teosed Tuglase kiire areng algas 1905.a, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline laad. 1908.a ilmus novellikogu "Kahekesi", mille tähtsamad novellid on "Suveöö armastus" ja "Toome helbed", kus impressionistlikus laadis räägitakse tütarlapse elamustest. Novell "Jumala saar" on kunstiuuenduslik. Elu on vangistus, inimene võitleb erinevate jõududega, võitlus on hes ja kurja vahel. Siin on kolm tegelast: vanu jumalaid kummardav Esä, tema lapselaps Margus, kes on traagiline kuju ning Marguse armastate Maie, kes juhuslikult sattub ohvrisurma. Tegelastest võimsam on maastik. Põlistammedega
Algul jäid tumedad toonid varju, esiplaanil on gailitlik bravuur. Just kolmandas köites tähendab muutumine ka enamat süvenemist ja probleemsust. Päritolu, Gailiti haridustee, Gailiti ametikäik, Gailit paguluses, Mälestusmärk Nipernaadile võiksid olla vormistatud alapeatükkidena. 6 TEOSED · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · ''Saatana karusell" (novellikogu), 1917 · ''Muinasmaa" (romaan), 1918 · ''Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · ''Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · ''Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · ''Toomas nipernaadi" (romaan novellides), 1928
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982).
"Tsementaed" Ian McEwan Ian McEwan Sündinud 21.juuni 1948 Ülikooli haridus kirjanduses Briti kirjanik Avaldanud 2 novellikogu ja 8 romaani Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaani kirjeldus ja mõte Minavormis Lihtne lugeda Kummastav ja teistsugune Moraalselt häiriv Kasutatud kirjandus http://lugemisarhiiv.blogspot.com/2011/04/imcewantsementaed.html http://www.ianmcewan.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/The_Cement_Garden http://www.ianmcewan.com/publicity.html
● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige kuulsaim romaan “Ulysses” ● 1939 Romaan “Finnegans Wake” Miks on Joyce oluline? ● Originaalne ja ilus looming ● Erinevad kirjutamise stiilid ● Väljendas kõike, mida tahtis ● Oskas segada müüte ja tegelikkust
02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´´ tegevuses ● Eesti Penklubi esimees
– "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). • Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. • Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. • 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)" Tänan kuulamast!
20-ndate aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928
Elulugu 1954. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia 1960. aastal lahkus Kuubalt Sattus depressiooni 1961. aastal sooritas Hemingway enesetapu. Ernest Hemingway Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looming 1924. aastal avaldas Pariisis oma esimese raamatu novellikogu ,,Meie ajal" 1926. aastal romaan ,,Ja päike tõuseb" ,,Mehed ilma naisteta" (1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (1933) Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks oli osalt autobiograafiline romaan ,,Hüvasti, relvad!" (1929) ,,Surm pärastlõunal" (1932) 1938. aastal näidend ,,Viies kolonn" ,,Kellele lüüakse hingekella" (1940) Looming 1952. aastal ,,Vanamees ja meri" Hemingway jättis endast maha hulga käsikirju, ,,Pidu sinus eneses Vähemalt 1950
EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI. SONETT-LUULEVORM, MIS PÄRINES KESKAEGSEST ITAALIA KIRJANDUSEST. SEDA VÕIB PIDADA EUROOPA LUULE LEVINUIMAKS KINNISVORMIKS. SONETIL ON 14 VÄRSIRIDA. 6. BOCCACCIO "DEKAMERON",NOVELLI MÕISTE ,,DEKAMERON" ON NOVELLIKOGU, MILLE BOCCACCIO KIRJUTAS AASTATEL 1349-1353. RAAMAT JUTUSTAB KOLMEST MEHEST JA SEITSMEST NAISEST. NOVELL-TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT, MIS PIIRDUB HARILIKULT ÜHE KESKSE, TEEMAGA.
1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli" . Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)"Noortelaul"-räägib noortest, kes suudavad ja tahavad maailma muuta. ,,Mehed"-ülistab mehelikkust; ,,Nooruse aeg"-ülistab noorust; ,,Lõpp ja algus". 1913 ilmub II luulekogu ,,Tuulemaa" Tuntum luuletus ,,Kerkokell"-ema jaoks, filos. mõtisklus elu üle. Edaspidistes luuletustes ja hilisemates luuletes on valdavalt pessimistlik meeleolu, nt. paguluses olles-koduigatsus) Friedebert Tuglas-1908 ilmus novellikogu-,,Kahekesi", mille täht. novellid ,,Suveöö armastus" ja ,,Toome Helbed"-esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906). Romaan-,,Väike Illimar"-kujutab lapse silma läbi nähtud mõisaelu-ja inimesi. novell ,,Inimese vari"-sõjavastane, seda võib pidada ekspressionistlikuks novelliks. Marie Under-esimesed luuletused kirjut. saksa keeles.Tema esimesed
Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock)
Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock)
laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
• 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V klassi teenetemärk 1940 • Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 • Eesti NSV rahvakirjanik 1964 • Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid
1943. aasta suvel lähetati Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud "Roosa kübar" (1961) ja "Lamav tiiger" (1964), mida üksmeelselt peetakse tema kaalukamaks koguks.
Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi,
Novell, hümn, draama Novell • Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton
vabu kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Üliõpilasaastad on Ristikivi esimene loominguline kordaminek, mis tõstis ta korrapealt silmapaistvale kohale eesti romaanikirjanike seas. 3. Looming ja tuntumad teosed Karl Ristikivi on kirjutanud peamiselt proosa kirjandust, kuid ka palju triloogijaid, diloogijaid ja väga väikese koguse luulet. Samas on tal veel novellikogu. ,,Tallinna triloogia" on esimene realistlik proosateos. Sisuliselt ei ole kolm romaani seotud, ent kõik räägivad noorte meeste kujunemisloo. Mehed on juurtelt maainimesed, aga sattunud linna. Neil on suured unistused ja lootused, aga kahjuks need ei täitu. 1) ,,Tuli ja raud" tegevus toimub 19. sajandi lõpust alates läbi kolme sugupõlve. Tol ajal algas linnastumine Eestis. 2) ,,Õige mehe koda" (esialgselt ,,Võõras majas") 19. sajandi viimased kümnendad kuni
Maupassant ,,Bel-Ami" silmakirjalikkus, omakasupäädlikkus, labasus Daudet ,,Kirjad minu veskilt" Provanci elanikud L-Pr ühiskonnakihtide elu kirjeldamine, novellikogu Rolland ,,Colas Breugnon" Colas Breugnon hukkamõist sõjale Verne ,,80 päevaga ümber .." P. Fogg ,,20 tuhat ljööd.." Kapten Nemo Inglismaa Jane Austin ,,Uhkus ja eelarvamus" Elizabeth, Jane, Darcey Ch. Bronte ,,Jane Eyre" Jane, Pochester E. Bronte ,,Vihurimäe" Headcliff, Catherine W.M
,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist". Kirjaniku järgnevat loomingu arenemist võis jääda ootama huvitusega.
pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. ·1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. ·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. ·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. "Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline. "Nimed marmortahvlil" Teose ajalooline taust. · 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. · 12.11
moonamajas. •1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. •1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. •1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan “Nimed marmortahvlil” (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. “Nimed marmortahvlil “ on paljuski autobiograafiline. “Nimed marmortahvlil” • 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. • 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis
Aastal 1917-1919 ilmus Tuglase ettevõttel Siuru ühisväljaannetena kolm suurekaustalist albumit. Saavutuseks võiks nimetada tähelepanu pööramist vähetuntud Jaan Oksale. 1917 ilmuvad eraldi debüütkogud M.Underilt (sonetid 1000 tükki paari kuuga läbi müüdud). Visnapuult üsna julge ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango". Kõik need kogud äratavad tähelepanu ning müüvad hästi. Galit avaldab fantastilise ja ulmelise ,,Saatana karusselli" nimelise novellikogu. Ei saa märkimata jätta, et oma kaheksa väljaandega moodustas Siuru 1/6 1917. aastal ilmunud ilukirjanduse koguarvust. Kõik Siuru teosed andsid kirjastusele puhastulu tegemist polnud ärilise ettevõtmisega. Siurulased on oma koosolekuid pidanud Pika jala tornil.
Kroonikate triloogia – „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963) Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi „Rooma päevik“ (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu „Klaassilmadega Kristus“ (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on „Eesti kirjanduse loo“ (1954) ja lühimonograafia „Bernard Kangro“ (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu „Viimne vabadus“ koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7
Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,Isade maa" (romaan), 1935 ,,Kas mäletad, mu arm?" (koosneb mitmest proosazanrist), 1951-1959 ,,Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 ,,Ekke Moor" (romaan), 1941 Teoste omapära Romantiline maailmanägemus: väärtustab unistusi ja vabadust. Teostele on omased meeleolumuutused ja ootamatud dramaatilised pöörded. Kasutab võrdlusi ja metafoore. Isiklik elu
muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" *(1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat
.. Dekameron on teos, mis kirjutatud ligi seitse sajandit tagasi itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio poolt. Seda raamatut peetakse ilmselt tänaseni itaalia proosa üheks tähtteoseks. Kindlasti on Dekameron üks neist vähestest kooli kohustusliku kirjanduse raamatutest, mida viitsitakse läbi lugeda ning erootilise alatooniga novellid on pakkunud intrigeerivat lugemisainet mitmetele põlvkondadele üle terve maailma. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja
aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis See oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest Teine ainus suurtöö oli Corbaccio Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud Ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust Jumalasulaste liiderlikkusest Ükski novell ei räägi otseslt Ühiskondlikest teemadest Poliitikast Religioonist Filosoofilistest teemadest "Dekameron" 1348. aastal, suure katkuepideemia ajal on ühte Firenze lähedasse villasse varjunud rühm inimesi 7neidu ja 3noormeest
"Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970) • Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige • Oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest ning ka Asutava Kogu liige • 1944. aastal kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile • Looming: "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919), "Hiina kett" (novellikogu, 1918), "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused: Valgetähe V klassi teenetemärk (1940), Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1964) August Jakobson (1904-1963) • Oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks • Oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid
Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud Toompea vanglas 4) Elas paguluses 1906-17 5)ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga. (LOOMING) 1)2 novelliliku ülesehitusega romaani ,,Felix Ormusson", ,,Väike Illimar" 2)kutsuti teda kirjanduspaavstiks 3)tähtsaim on loomingus novellistika 4)novellikogu ,,Raskuse vaim" 5)novell ,,Inimese vari" FAKTID G.SUITSU ELULOOST: (ELU) 1)õppis Tartus 2)töötas koduõpetajana 3) töötas 1. Eesti kirjanduse lektorina TÜ-s 4)tema kodu põles maha koos käsikirjadega 5) elu lõpus Rootsis (LOOMING) 1)esikkogu ,,Elu Tuli" 2) ,,Oma saar" 3)poliitilise sisuga luule 4) ,,Tuulemaa"-sümbolistlik luulekogu 5)"Kõik on kokku unenägu"
Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama, elas aastaid it ja moskavas, psüühiline ebastabiilsus tegi tema elu raskeks. * süüdistati rahva laimamises õigeusu salvamises. Looming: poeem ,,hans küehelbecker" novellikogu ,,õhtud külas Dikanka lähedal" , ,,mirgorod", ,,arabeskid" . '35a algab vene naturalism. '36a ilmub ,,revidents". Elu kõige tähtsam teos: romaan ,,surnud hinged", novell ,,sinel", jutustus ,, tarass bulba (1841)" ,,portree (1842)" ,,Õhtud" ,,Arabeskid" ,,Mirgorod" ,,Surnud hinged" ,,Tarass bulba" Peterburi jutustused
keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis filosoofiat ja psühholoogiat. 1929. a tutvus Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Oli 1933.-1934. a Prantsuse Instituudi stipendiaat Berliinis, kus sai mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid. Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism. Distantseeris end igasugusest „ametlikust“ kultuurist, keeldus ka Nobeli kirjanduspreemiat vastu võtmast. Esimene mõjukas töö oli „Olemine ja olematus“. Peaidee on, et
Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandus, filosoofiat ja igapäevast elu. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi, nagu tarkus, ilu ja julgus. Hakati väärtustama iha. Renessansiaegne riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. Mina arvan, et Dekameron on üpris tänapäevane, kui välja arvata katk ja see, et teos kirjutati seitse sajandit tagasi. Inimesi on samasuguseid ja nad teevad samasuguseid tegusid, samade põhimõtetega, aga teises kontekstis. See novellikogu on väga hea lugemiseks just noortele, sest siit õpib nii mõndagi.
Südamedaamiks Laura ,,Laulude raamat" 365 luuleteost/laulu 317 sonetti Itaalia sonett 4+4+3+3 abba/abba/cde/cde abab/abab/cde/cde I osa ,,Laulud madonna Laura eluajal" II osa ,, Laulud pärast madonna Laura surma" Laura loorber (maine kuulsus)/ õrn puudutus 4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus Iseloomulikud jooned: vaatluse all on kõikide klasside esindajad naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust hindab taibukust, teravmeelsust
Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest
Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Teoste temaatika Kesksed mõisted teostes on vabadus ja vastutus. Kirjaniku esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele ja filosoofilistele probleemidele. Eksistentsialistlikes teostes pole harv teose aja- ja ruumitasandite ebatraditsiooniline korrastatus. Teosed Romaanid “Iiveldus”(1938) ja “Sõnad”(1964) Novellikogu “Sein”(1939) “Kärbsed” (1943) “Kinnine kohus” (1944) “Räpased käed” (1948) “Altona vangid” (1959) “Vabaduse teed” (1945) “Eksistentsialism on humanism” (1946) Romaan “Iiveldus” Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi
annaabi.ee 
