Mis hea, et te räägite nii paljusid erinevaid keeli, Kui ma kuulen kitsaspeade kirisemist sest nende kaudu teile liginedes saan ma selle puhul, et nad ei osanud öelda alles rumeenia habemeajajale, kas lõigata õiguse ülistada teid ja teie näol inimkonda soengule terav või sirge nurk, ennast! KOKKUVÕTE Ain Kaalep on tuntud luuletaja, õpetaja, filoloog, keeleuuendaja ja kriitik. Ain Kaalep on südinud Tartumaal, kuid hetkel elab Elvas. Ta omandas hariduse Hugo Treffneri nimelises Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina. Ain Kaalepi esimene luulekogu ,,Aomaastikud" ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu ,,Muusad ja maastikud" ilmus aga 2008. aastal. Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga.
kirjastus "Noor-Eesti" Tähtsus: "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. · Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Marilin Niilus 11B klass 25.01.2011
kirjanduse rühmitus ,,Siuru". sõltumatus Rühmituse ridades t ja alustas oma iseseisvat keeleuuendaja tööd väärtust Johannes Aavik. ning olid Nooreestlased veendunud hoolitsesid Juhan Liivi , et eest.
a.- "Vaba Sõna" ajakiri Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · moto: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks Tähtsus · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. · Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Tähtsus · Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. · Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule. · Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/documents/main/ref
eesti ühiskonna muutmise. 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri, viis kirjanduskriitika paremale tasemele, tõstis raamatukujunduse taset, elavdas kunstielu, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi, sellest kasvas välja rühmitus Siuru, rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik, nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. SIURU (Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.) Aeg:1917-1919 Liikmed:A.Gailit, M.Under, J.Semper, Fr.Tuglas, A.Adson, H.Visnapuu. Stiil:Elujõuline, muretu, rõõmus, indiviidikeskne, romantiline, (erootiline), looduslähedus. Eesmärk:Kodumaa kirjanduse avadlamine,noorte kirjanike loomingu toomine rahva ette. Elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjandustegevust.
Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Tammsaare (1878-1940) · Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas, Albu vallas, Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. · 10-lapselise pere 4. Poeg · Kodutalu järgi võttis perekonnanimeks Tammsaare · Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis sai mõjutusi luuletaja Jakob Tammelt · Hugo Treffneri eragümnaasium · Tartu Ülikool juura ei lõpeta, sest haigestus · Viiulimäng ja muusikaarmastus · Vene kirjanduse põhjalik tundmine
Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 6-7. "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS'' Leiti, et kirjandusse on vaja tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia seda ka Euroopasse. Ei tohiks kaotada oma eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski astuda samm edasi tuleviku suunas. Ühisväljaanded: N.E albumid I-V, ajakiri N.E . 8-9.Siuru- Loodi 17.mail 1917. Aastal Iseloomustus: Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu
Noor-Eesti tähtsaimateks saavutusteks olid: · 1905 1919. aasta kultuuri elavdamine · Kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri tõstmine · Kirjanduskriitika paremale tasemele viimine · Raamatukirjanduse taseme tõstmine · Kunstielu elavdamine · Eesti keele arendamine ja sõnavara rikastamine · Eesti lugejaskonnale maailma filosoofiliste suundade tutvustamine · Rühmitusele ,,Siuru" aluse panemine · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Esimese "Noor-Eesti" albumi (1905) ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige aadel kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja
Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised
tegutses vaid kirjastus ,,Noor-Eesti" Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Esimese "Noor-Eesti" albumi (1905) ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab
Et poliitiline olukord Neinis paari kuu jooksul ei normaliseerunud, katkestati 1905. a. detsembri keskpaiku ajutiselt Neini instituudis õppetöö. Aavik sõitis Neinist esiteks Tartu ja sealt varsti Peterburi kaudu Helsingisse, kus ta kavatses ülikooli astuda, et seal oma poolelijäänud õpinguid jätkata. Esimese pikema keelealase artikli "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" avaldas Aavik "NoorEesti" I albumis (1905). Siin nendib keeleuuendaja motiveeritult, et eesti kirjakeele sõnavara on liiga väike: puuduvad paljud kõige igapäevasemaid mõisteid märkivad sõnad. Eesti kirjakeele sõnavara rikastamiseks soovitab J. Aavik kasutada sõnade tuletamist liidete varal olemasolevaist tüvedest ja sõnade laenamist eesti murdeist, soome keelest ja võõrkeeltest. Ta peab tarvilikuks moodustada seesugused tuletatud käänd ja pöördsõnad, nagu arusaadavus, kalduvus; eksimatus,
õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ (käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 siin: keel kui instrument, mis vajab pidevat täiustamist, vajadusel ka kunstlikku rikastamist Ses raamatus tarvitet tähtsamad keeleuuendused Aavik ü asemel y; 1910 lõpetanud -nud asemel -nd (lugend); Helsingi ülikooli -tud asemel (loet, kirjutet);
välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis - Uute autorite tulek - Kirjastuse loomine - Arendati sõnavara
Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Tähtsus "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taste Elavdas kunstielu Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. Sellest kasvas välja rühmitus Siuru Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest.
F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas. S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886 K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik, rõhk, nimetav). J. Aavik – keeleuuendaja, „Uute sõnade sõnastik“ J. V. Veski - keeleuuendaja A. Grenzstein – 1600 uue ja vähetuntud sõnaga „Eesti sõnaraamat“ ehk I ükskeelne sõnastik. Siin tahab teada konsonandi ja vokaali vahelduse kohta, nt saksapärastel sõnadel on konsonantühend sõna algul ( kleit). Küsib laentüvede küsimust (!). Kui Ereltilt ei saa kõike, võib kasutada Rätsepa artiklit „Sõnavara rikastumise allikad“. 13. Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised.
Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. · Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Pilet 18 1. E.A.Poe elu ja looming EDGAR ALLAN POE (1809-1849) Edgar Poe. Sünd USA-> jäi vaeslapseks. Haridus Inglm. 12 armus klassivenna emasse, kes suri-> jättis jälje. Varasemates luuletustes naistele pühendatus. Oli tundeline. 16- kihlus, kuid ei tulnud midagi välja-> ülikooli. Spordis tubli + mängis kaarte-> suur võlg-> kasuisa ütles temast lahti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
