"roland" - 324 õppematerjali

Roland Barthes - AUTORI SURM

Roland Barthes. AUTORI SURM Oma novellis ,,Sarrasine" on Balzac ühest naiseks maskeeritud kastraadist rääkides kirja pannud järgmise lause: ,,See oli tõeline naine oma äkiliste hirmude, alusetute kapriiside, instinktiivsete ärevushoogude, juhuslike julgusesööstude, väljakutsuva oleku ning peene tundeeluga." Kes nii ütleb? On see novelli kangelane, kes ei soovi ära tunda naise maski taha peitunud kastraati? On see inimene Balzac, kellel isikliku kogemuse põhjal on kujunenud oma käsitus naisest? On see autor Balzac, kes väljendab ,,kirjanduslikke" ideid naise olemuse kohta? On see universaalne tarkus? Romantiline psühholoogia? Seda on võimatu teada saada -- sel lihtsal põhjusel, et kirjutus tähendab igasuguse hääle, igasuguse päritolu hävitamist. Kirjutus on see määramatus, ebaühtlus, kaudsus, kus läheb kaotsi meie subjektiivsus, on see must­ja-valge, kus kaob igasugune identiteet, alates kirjutava keha enese omast. Ilmselt on see a...

Prantsuse kirjanduse eksami vastused

Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr  kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis  teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali), armastuse võitmine  ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid (näitjejad/ lauljad)  karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane (monstrivälimus)  ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus  Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.  Eeposes on 7 aasta kestev soda  Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja herooiline, ülev tõsidus ...

Medieval literature

Medieval literature Religious literature- mostly written in church languages(Latin, Greek, Old Slavic) Secular literature- written in vernacular languages as well 6th -15th century Anonymity Religious writing Liturgical writing-hymns, psalms Theological writing-aquinas, abelard etc Religious poetry Mystery plays-reenactment of bible stories Secular writing Troubadour writing:"courtly love", romance Epic poem(song of roland) Travel writing History writing-chronicles Allegory The use of symbols and analogy to convey a certain meaning /message Literary output of medieval English Anglo-saxon or Old English literature(7th century-1066) Middle english literature(12th century-15th century) End of the period:1470s chancery standard(regulating english) and onset of renaissance Middle English literature Written in many dialects in early period 14th century Middle english was used for majority literary works...

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast  2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2  3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997  2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2  3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura.

Jaan Tätte - Ristumine peateega

kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab neiu ära viia isegi siis, kui naisel on saapad märjad. Roland hakkab minema. 2. stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. Tõuseb rahulikult üles. Roland väljub. Laura ja Osvald räägivad Rolandist. Osvald ei saa aru, et teine tema mees on, vaid peab ennast ise Laura tulevaseks meheks. Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid. Roland ei tahtnud sõbranna sünnipäevale autoga minna, kuna plaanis oleks olnud nkn juua. Seetõttu mindi häälega. Kolmanda autoga said siiamaani, kuni juht avastas, et tal

Prantsuse kangelaslaul "Rolandi laul"

Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver sureb, lõpuks tuleb siiski Karl Suur neile appi ja tapab emiiri väe ja emiiri enda ka. Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine.

Taliolümpiamängud 2010 Vancouveris

Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht

Willkommen in Bremen

Bremen ist die Hauptstadt des Landes Freie Hansestadt Bremen. Die Stadt Bremen ist über 1200 Jahre alt. Das ist die zehntgrößte Stadt Deutschlands. Nach Hamburg ist Bremen der zweitgrößte deutsche Seehafen. Die Bremer Stadtmusikanten Die Bremer Stadtmusikanten am Rathaus von Gerhard Marcks (1953) ist eine Erinnerung an das alte Märchen der Brüder Grimm und ein Wahrzeichen Bremens. Überall in Bremen kann man die Bremer Stadtmusikanten sehen. Eine Katze, Hund, Esel und Hahn. Der Roland Das Wahrzeichen Bremens ist auch die große Roland-Statue. Seit 1404 steht sie vor dem Rathaus auf dem Marktplatz. Der Roland symbolisiert Freiheit und Schutz. Das Rathaus Das Rathaus wurde 1405 bis 1410 gebaut. Rund zwei Jahrhunderte später erhielt das gotische Gebäude eine neue Fassade durch den Bremer Baumeister Lüder von Bentheim DIE SÖGESTRASSE Die Sögestraße ist eine der ältesten Straßen Bremens. Heute gehört sie zu den wichtigsten Einkaufsstraßen

Bremen

Bremen  Großes Wappen und Flagge  Fakten · Sprache : Deutch, Niederdeutch · Landehaupstadt: Bremen · Fläche: 419,38km² · Einwohner: 681 032  Geographie · Bremen liegt bei dem Fluss Weiser. · Nordwesten Deutschland. · Bremen liegt bei das Bundesland Niedersachsen Sehenswürdigk eiten · Die Bremer Stadtmusikanten. · Modelliert von Gerhard Marcks im 1953.  Roland Statue · Ein Symbol für Handelsrechte und Freiheit. · Grösste Roland Statue im Deutsch. Video · https://www.youtube.com/watch?v =CM-oGlFQezc

Essee - Unenäod

Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsal...

Euroopa Eeposed

prantslastel lauldi prantsuse rahva frankide vahelistst Teós oli liigendatud frankide kuningast eepos11saj lahingust.Karl suure Karl suurest ja tema kättemaks langenud rüütlitest- rüütite eest. peeridest.Klelle kulha kuulus ka Roland Teg Oliver,karl s,roland, 12 Kajastab maa Teg-rodrigo diazde Laul minu cidist. omapärast saatust vivar,kastiili varasel keskajal kuningas.sõjameesteg

Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel

0 (kaotus võitjale: 4.51,3) laskmine: 1+3+0+2 M 20 km eraldistart 15.02.2018 (osavõtjaid: 86) 32.koht, aeg: 51:43.6 (kaotus võitjale: 3:39.8) laskmine: 1+0+1+0 Kalev Ermits Foto: Hendrik Osula Kalev Ermits M 4x 7,5 km teatesõit 23.02.2018 (osavõtjaid: 18 võistkonda) 13.koht (võistkonda kuulusid: Kalev Ermits, Rene Zahkna, Roland Lessing, Kauri Kõiv) Ermitsa aeg: 20:05.6 (14.koht) laskmine: 0+0 1+3 Roland Lessing Sünniaeg: 14.4.1978 Treener: Rein Pedaja, Indrek Tobreluts, Ilkka Luttunen Klubi: Elva Spordiklubi M 10 km sprint 11.02.2018 (osavõtjaid: 87) 41.koht, aeg: 25:19.7 (kaotus võitjale: 1.40,9) laskmine: 1+1 M 12,5 km jälitussõit 12.02.2018 (osavõtjaid: 60) 53.koht, aeg: 38:54.4 (kaotus võitjale: 6.02,7 ) laskmine: 1+1+3+1 M 20 km eraldistart 15.02

Ristumine peateega

heina.Ajaliselt toimub see film 1990 ajal ,sest film ise on antud välja 1999. Teos ise aga rääkis paarist kes hääletavad,et jõuda sünnipäevale aga ühel hetkel enam autod peale enam ei võtnud,nad otsustasid ise leida kellegi lähedalt.Seiklesid oma teega majani,Osvaldi majani.Nemad Osvaldit ei tundnud aga Osvald oli kiindunud Laurasse kuna ta olevat olnud ajakirja esilehel.Osvald lubas neil ööbida seal aga ainus tingimus oli see,et Laura ööbib toas ja Roland on väljas.Tuli aeg kus Osvald aga pakkus raha Rolandile,et ta unustaks Laura.Alguses Roland polnud nõus aga nagu iga inimene siis ka tema tahtis raha.Aega edasi läinud ja sai ka Laura rahast teda ning tema tahtis kohe Osvaldi maha lüüa.Raha mis niiöelda kulus Osvaldile ei olnd isegi tema oma vaid oli toodud peiduks sinna majja maffiabossi poolt.Filmi lõppedes aga tuli see maffiaboss ja võttis raha endale ehk keegi rikkamaks ei saanud ainult palju probleeme.

Teaduse areng 1920-1930 aastatel

Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool  Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis  Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees  Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a

Vancouver 2010

Läti 0 2 0 2 Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5  Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva

Terminaator

Praegune koosseis: Jaagup Kreem ­ laulja, kitarrist Taavi Langi ­ kitarrist Roland Puusepp ­ trummar Henno Kelp ­ basskitarrist Endine koosseis: · Jaagup Kreem (1987­) · (1987­1989) · µ (1987­1995) · µ (1989­1992) · (1990­1992; 1996­ 1998) · µ (1991­2003) · µµ (1992­1994) · Elmar Liitmaa (1992­1996; 1999­2009) · µ (1993­2003) · µ (1996; 2000­2009)  · (1998) · (1997­1998) · Roland Puusepp (2003­) · Henno Kelp (2003­) Välja on toodud vaid pikaajalisemad liikmed. Auhinnad: 1998: Kuldne plaat, 2 auhinda- aasta parim bänd ja aata plaat 2001: Muusikaauhinnad- publiku lemmik 2003: Ajakirja Stiina lemmik 1995, 2002: Raadio 2 aastalõpu edetabeli võitja. Suurimad hitid: · "Muinasjutu mets" · "Ainult sina võid mu maailma muuta" · "Aja teenija" · "Juulikuu lumi" · "Torm" · "Kristallkülmas öös" · "Romula"

Eesti sportlased taliolümpiamängudel

laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal ­ Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine),

Keskaeg (kokkuvõte)

Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,rolandi laul" ­ Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" ­ 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare

Arvustus (filmi kohta). „Ristimine peateega“

..Keegi näeb neid, aga keegi mitte. Kuidas raha võib muuta inimest? Vaatame seda peategelaste peal. Raha muudab inimest. Nii oli ka peategelastega. Noorel paaril olid head suhted oma vahel, nad tahaksid abielluda... Aga nagu me teame elu on täis üllatusi ja need üllatused väga sageli vahetavad inimest: nende iseloomu, käitumist, elustiili, rääkimis stiili, muidugi ka vaade maailmale. Seda võib näha ka ,, Ristimise peateega" tegelastes. Kuidas muutub Roland? Ja Mida ta tunneb? Kui Rolandile pakkutati müüa oma neiut ühe miljardi eest, nagu tava inimene ta mõtles, et see miljard on väga suur rahasumma ja selle eest ta võib osta kõike mida tahab. Esialgselt tal oli niisugune tunne, et ta magab ja kõik mis toimub on uni, väga hea ja imelik uni. Kui ta saab aru, et see pole uni vaid see on päris elu, otsustab ta nõusta pakkumisega ja müüa oma armastust. Ta mõtles ainult rahadest. Aga pärast ta saab aru,et on tehtud viga

Bremen

Brem en Brem en •Bremen wurde im Jahre 787 von Кarl der Groste gegrundet Bremen liegt am Fluss Weser.  Die Skulptur der Bremer Stadtmusikante n Marktplat zt Rathaus Sankt- Petri-Dom Wurde im 11. Jahrhund ert gegründ Sankt- Petri-Dom Übersee - Museum Im Übersee - Museum Bremen Kunsthalle Krankenhaus Museum Universum Science Center Bremen Roland der Ries Bremen ist sehr schöne Willkomm en in Bremen! Bremen ist… inte kl e in ress ant toll ö n Ich will nach s c h Bremen fahren. 

Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal

Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015  Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland  Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ●  Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus;

Trükkimine Trükkimistööga tegeleb trükkal. Trükitakse trükipoognaid ehk trükise mõõtühikuid. Alati peale trükki lastakse trükistel kuivada ( värv laiali ei läheks ega määriks) Trükiplaat sisestatakse trükimasinasse, seejärel lisatakse värvid ja materjal. Materjal käib nii palju kordi masinas läbi kui tarvis. Vajadusel lisatakse lakk. Print Bestis kasutusel olevad masinad: Kaheksa värvi trükimasin Roland 708P HiPrint Tehnilised andmed: maksimaalne poogna suurus 740×1040 mm maksimaalne trükipind 715 ×1020 mm maksimaalne trükipind4/4 700×1020 mm trükitava materjali paksus 0,04 kuni 0,6 mm 6  maksimaalne trükikiirus 16000 lk/h maksimaalne trükikiirus 4/4 12000 lk/h Viie värvi trükimasin Roland 705 Evolution Tehnilised andmed:

Kuidas oli vanasti

Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland 

Tiit Sukk

2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid 2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705

Tiit Sukk

1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi Nicholas Nickleby elu ja seiklused saaga 1998 Kohtunik – M. Kõiv Kuradieliksiir 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid 1998 Hea Põhjanõid – A. Bradley Võlur Oz

Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda

Kurt Vonnegut Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda  Kurt Vonnegut(1922-2007) Ameerika kirjanik ja graafik Sündis Indianapolises 13.-15. veebruaril Saksamaa linna Dresdeni pommitamise tunnistaja Ajakirjanik ja Saabi müügiesindustest USA-s 1945. a. abiellus esimest korda 1979. a. abiellus teist korda 1984.a. Üritas end tappa 2007. aastal suri ajutrauma tüsistustesse Tegelased Billy Pilgrimit(peategelane) Valencia Merble Barbaba Robert Roland Weary Edgar Derby Billy Pilgrim(1922-1976) Sündis 1922 Iliumis Habemeajaja poeg Naljaka välimusega Pikk vibalik Lõpetas Iliumi keskkooli Käis Iliumi Optikakooli õhtukursustel Ta isa sai jahiõnnetuse läbi surma Suri 13. veebruaril 1976. aastal Sündmused Sõdis 2. maailmasõjas 13 veebruar 1945 Dresden 1967. aastal lendav taldrik 1968. aastal lennuõnnetus Oma arvamus Aitäh kuulamast! 

Uurimustöö Eestlased Peterburis

Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi?  Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik  Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 ­ algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis.

Bremen

ersten richtungsweisenden TV-Musiksendungen der Nachkriegszeit. Die Moderatoren Uschi Nerke und Gerd Augustin erzielten regelmäßig am Sendetermin am Samstagnachmittag hohe Einschaltquoten bei jugendlichen Zuschauern. Die Sendung entwickelte sich in einem nicht unerheblichen Maße zu einem Phänomen der Jugendkultur im Deutschland. Bauwerke [Bearbeiten] Rund um den Marktplatz Die Bremer Stadtmusikanten, am Rathaus (Gerhard Marcks, 1951) Der Roland ist Mittelpunkt und Wahrzeichen der Stadt. Der originale Kopf des Roland ist im Focke-Museum ausgestellt. Während des zweiten Weltkrieges wurde er aus Furcht vor Zerstörung durch Bombenangriffe durch eine Kopie ersetzt. Sein Blick ist auf den Dom St. Petri gerichtet, der für Besucher das Dom-Museum und den Bleikeller bereithält. Neben dem Roland steht das Rathaus, in dessen Ratskeller Wein serviert und verkauft wird. Roland und Rathaus gehören zum UNESCO-Welterbe

Triin Aljand

aastal. 2. Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva? OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast. 3. Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis? Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910. aastal. 4. Nimeta ujumisviisid! Ujumisviisid: krool e. vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine. 5. Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel! Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi, Michael Phelps, Ryan Lochte, Roland Schoeman, Lisbeth Lenton, Laure Manaudou, Kate Ziegler, Natalie Coughlin, Leisel Jones. Eesti parimad ujujad on olnud: E. Mõtlik, Kaire Indrikson, I. Stukolkin, I. Sei. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Triin_Aljand http://media.www.thebatt.com/media/storage/paper657/news/2006/01/31/Sports/Tradit ional.Triin-1545274.shtml http://www.nbcolympics

Jutt sõbrad

Läks juba pimedaks, Vägi läks koju . Ta mõtles terve öö läbi Kallest ja ütles ma lähen otsin Kalle üles .Ta tõusis hommikul vara ja pani vajalikud asjad kotti . Vägi asus teele võttis kummipaadi ja läks Kallet otsima, ta leidis Kalle õnge . Ta nägi järsku kaldal leeke ja sõudis kaldale . Vägi leidis kalle ülesse ja Kalle lausus :Ma ei lähe enam mitte kunagi üksi kalale . AUTOR: ROLAND LAIPAIK 27.02.2009

Brasiilia Liitvabariik

Brasiilia Liitvabariik Karel Nagel ja Jan-Roland Kolk  Asend  Lõuna-Ameerika idaosas Naaberriigid  Laiuskraadidel 33° S - 7°N • Suriname • Boliivia  Pikkuskraadidel 73° W - 45° • Guyano • Paraguay W • Venezuela • Uruguay  Atlandi ookeani lääneosas • Colombia • Argentiina • Peruu  Pealinn Brasília  Rahvaarv 192 296 000  Riigikord presidentaalne vabariik  Pindala 8 511 965 km²  Rahaühik Brasiilia reaal (BRL)  sündimus on - 14,97  suuremus on - 6,51%  Loomulik iive on – 8,46 %.  Rahvaarv suureneb 0,83% aastas  Linnastumine  Suurem osa rahvastikust on ranniku aladel  87% brasiilia elanikest elavad linnades  23,25 inimest ruutkilomeetril  Suuremad linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikku) Rio d...

Tuudur Vettik

● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“  Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956)  Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980 ● 1980 pälvis ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Tuudur Vettik  Muusikanäiteid ● Su põhjamaa päikese küllast: http://www.youtube.com/watch?v=6O8XhPSPb6g ● Kuu: http://www.youtube.com/watch?v=xVu9saHoihw ● Nokturn: http://www.youtube.com/watch?v=Jm-txiMRKa4

Kirjandus 10.klassile

seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, krgelennulisemateks, reaalsustaju kadus, ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. Rolandi laul on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lpus. Rgib Karl Suure sjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid rnnakuid, jetakse jrelvgi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad jrelvele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver tleb, et on liiga hilja. Nd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse mrk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek vtab aega. Tagasi judes kuuleb ta, et prantslased on purustatud. Prantsuse phivgi asub araablastele ktte maksma ja neid jlitama nende alatu lekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks pikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste vepealik tapetakse.

Keskaja kirjanduse eeposed

Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...

Contra

Contra Nimi:  Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure.  Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist.  Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter ­ 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...

Rüütlikirjandus lühiessee

Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur ­ keda kujutati ideaalse

Job Definition Format (JDF)

tööd paremini ja parandada kvaliteeti ja tagada sujuv töötegemine kasutades selleks faili formaati JDF Silmapaistvamaid omadusi JDF on: Võimaldab kontrollida ja teha prinditööd algusest kuni lõpuni See hõlmab üksikasjalikult Trükiettevalmistust, Järeltöötlust ning kättetoimetamist. Annab firmale surema automiseerimis võime (ei pea omama nii palju töölisi vaid saab kasutada rohkem masinaid). Ajalugu: JDF algatas Adobe Systems, Agfa, Heidelberg ja MAN Roland aastal 1999, kuid juba 2000. aastal anti see üle CIP3, kuid nüüd kannab see CIP4 nime. Ühesõnaga: Tegmist on faili formaadiga mis põhineb XML ja seob endaga mitmeid formaate nagu näiteks PPF ja PJTF ja seega annab ta trükifirmadele suurema automatiseerimis võime, kiiruse , kõrgema kvaliteedi, kui ka kasutamismugavuse . Uku Eller

Mädanemine

Mädanemine Koostajad: Edvin Sild, Roland Vares, Mardo Turi, Robert- Mihkel Alvet 9. A klass Pärnu Mai Kool Mädanemisprotsessi etapid: Elusorganismi surm Mädanemine Kõdunemine Huumus / turvas  Elusorganis · m Iga elusorganismi surma järel hakkab organismi lagunemine ... · ehk toimub süsinikühendite lagunemine · Kõige kiiremini lagunevad valgud · Tekib C02 (süsihappegaas) ja vabaneb energia ning muud keemilised ained ­ nt. aminohape, vesi.  Mädanemine · Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub värvuselt pruunikasmustaks) · Mädanemine on organismi kõdunemise protsessi osa, kus toimub süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine õhu juurdepääsul. · Mädanemisel ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid nagu roiskumisel ...

The day after tomorrow

The Day After Tomorrow The Day After Tomorrow is a disaster film dealing with global warming starring with Dennis Quaid in the role of government climatologist Jack Hall, Jake Gyllenhaal in the role of Jack's son, Ian Holm in the role of Jack's colleague and Sela Ward in the role of Sam's best friend . Film is directed by Roland Emmerich who has also directed the film Independence Day. This film talks about global catastrophe, where second ice age is coming with a huge storm before it. A climatologist Jack Hall's researches show that his fears are coming true. He must go to the White House to warn everybody, but in addition he must reach to New York to save his son who is draped in a library by storm. On the plus side the movie is visually stunning. Special effects are great and there is plenty of

50 Eesti talisportlast

Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu ­ suusataja 7. Jaak Mae ­ suusataja 8. Kadri Lehtla ­ suusataja 9. Aivar Rehemaa ­ suusataja 10. Eeri Vahtra ­ suusataja 11. Kaspar Kokk ­ suusataja 12. Karel Tammjärv ­ suusataja 13. Algo Kärp ­ suusataja 14. Siim Sellis ­ suusataja 15. Piret Pormeister ­ suusataja 16. Vahur Teppana ­ suusataja 17. Kaarel Nurmsalu ­ suusataja 18

Review : The Patriot

Review The Patriot is a historical war film directed by Roland Emmerich, starring Mel Gibson. Story is about grieving father who gets revenge for his murdered son at the war field. Near Benjamin Martin (Mel Gibson) mansion was a battle, after which Benjamin decided to take care of wounded (Americans and British). One of the wounded was his eldest son Gabriel who was messenger. Later that day British army visited his house, took their men and killed all Americans except for Gabriel. Gabriel was caught; his brother tried to save him and got killed

Keskaja kirjandus(põhjalik)

Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,Rolandi laul" ­ Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" ­ 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare

Kangelaseeposed

Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid ­ langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust

1994. aasta muusika filmid

mida andis välja Dark Horse Comics. Filmi rezissör oli Chuck Russell ning produtsentideks Dark Horse Entertainment ja New Line Cinema. Peaosades on Jim Carrey Stanley Ipkissina (The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Roland Emmerichi käe all valminud ulmefilm, mille peaosades astusid üles Kurt Russell ja James Spader. Tähevärava all peetakse filmis silmas seadet, mille abil on võimalik musta augu teooriat rakendades liikuda ühelt taevakehalt teisele. Film oli plaanitud esimese osana triloogiast, kuid see plaan jäi esialgu katki, kuna selle loojad Emmerich ja Devlin jätkasid filmiga "Iseseisvuspäev". Küll aga kasvas filmist välja

Korvpalli ajalugu.

Korvpalli ajalugu Gert-Roland Kongas 031MT  Kust kõik algas? James Naismith, sündinud Almonte, Ontarios, 16. novembril 1861. Ta oli mees kes leiutas korvpalli, see oli aastal 1891. Sprigfieldis, kus ta töötas ülikooli kehalise kasvatuse õpetajana. Luther Hasley Gulick, palus tal leiutada mängu mida saaks talve ajal siseruumides mängida.  Esimene mäng Esimene mäng mängiti 1891. 29. detsembril. Mäng oli algselt viie põhi eesmärgiga ja 13 reegliga. Algselt pakkusid mängjad mängu nimeks "Naismithball" kui too ütles selle peale "Meil on 2 korvi ja pall, kutsume seda korvpalliks" Esimene mäng peeti 18 mängjaga, kus visati ainult 1 korv. Selle korvi viskas William R. Chase.  Kuidas mäng algeliselt toimus Kõige esimesed aastad mängiti korvpalli tavaliste kastidega kuhu oli põhja auk lõigatud, et pall toikaga välja torkida. Alles 1906. aastal, pa...

Bremen

Third level Fourth level Fifth level Ratskeller Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bremer Roland Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level St. Petri-Dom Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Keskaegne ja renessansskirjandus

muinasjutulist. Silmapaistev võitleja Campeador satub Sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: valekaebuste tõttu kuninga viha alla ning Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride peab lindpriik kuulutatuna maalt ahkuma. vastu. Kui Karl Suur astus võitlusesse Koos temaga läheb pagendusse väike baskidega, hukkus lahingus markkrahv salgaka ustavaid vasalle, kellega Cid Roland. hakkabmauride vastu võitlema. Varsti Maailmaajalooline lahing kristlaste ja vallutatakse Valencia ning Cidile ustavaks muhameedlaste vahel. kuulutavad end aina rohkem võitlejaid, isegi osad maurid. Cid jääb koos oma Saragossa paganakuningas Marsilius naise Jimena ja kahe tütrega Valenciasse.

Mängud tagahoovis ehk Because

Mängud tagahoovis ehk Because Ma arvan et juhtunus oli tüdruk ise süüdi, kuna kui tal paluti lahkuda siis ta hoopis tegutses vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata...

Mis teeb koolist hea kooli

Mis teeb koolist hea kooli Sissejuhatus : Hea kool peaks oleme huvitav ja tore . Koolide probleemid on kindlasti kooli kiusamine .Kindlasti on väga palju muresi ,,igas koolis oma mured".Heakool oleks see kui kõik tunneksid enda mugavalt ja hästi . 1.teema Paljud koolid on igavad ja värvi vased .See oleks kindlasti huvitavam siis kui iga kooli õpilane kes oskab hästi joonistada ja maalida täidaks igavad seinad kunstiliste piltidega .Koolis kus on palju värve oleks väga hea õpita kuna on selgeks tehtud et erivevatel värvidel on ernevad mõjud .Kindlasti ka mõjutaks see õpilaste ja õpetajate tujusi ,ning õpihimu. 2.teema Paljude koolide mure on veel kooli vägivald seda saaks vähenda kindlasti sellega kui kõik kannaksi kooli riietust aga kahjuks pole sellega nõus kõik pilased ja lapsevanemad .Igas klassis on priimused ja neil priimustel oma kamp kellega nad kiusavad...