Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama
teemale, jutustas oma armukestest. Kõik tema tegevused olid kiired. Ta oli ebaloomulik, teeseldud, ,,läbipaistev" nukk, kes nagu teised tegelased, mängis halvasti oma rolli. Ise Cincinnatus märkas naise monoloogis Tsehhovi näidendite tegelaste intonatsiooni ning ütles talle : "Ei, te olete ikkagi ainult paroodia", "nagu see ämblik, nagu need trellid, nagu need kellalöögid". Ehk ise Cincinnatus arvas, et Cecilia C. on ainult järjekordne ,,nukk" selles linnas. Cecilia C. roll romaanis. 1) Sugulaskond: Cecilia C. kannab pühaku Cecilia nime, kes on kirjanduses kujutatud nagu harmoonia soosija. Cecilia C. sõnad Cincinnatuse isast: "ainult hääl, nägu ma ei näinud"(123) tähendasid, et Cincinnatusele oli sünni järgi kingitud hääl ja tema enda ainulaadne poeetiline mõtlemine. Ta oli poeetilise sõna ja harmoonia soosija poeg. Sõnad ,,ka tema, nagu teie, Cincinnatus"(123) tähendasid Cincinnatuse sisemaailma
Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis "Isa Goriot" Õnn on emotsioon, mida on kahtlemata tundnud oma elupäevade jooksul kõik inimesed. Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud
Armastuse Traagika romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" Romaan ,,jumalaema kirik Pariisis" on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab
ühiskonnakriitiline. Ta rõhutab ühiskonnas vohavat silmakirjalikkust, pealiskaudsust ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uhkest fassaadist, täis pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor
,,Väikese inimese" teema tõlgendusest Dostojevski romaanis ,,Vaesed inimesed" Dostojevski romaani pealkirja saab võtta kahte moodi. "Vaesed inimesed" ehk inimesed, kellel pole raha või varandust. Aga saab ka võtta seda nii, et nendest inimestest on kahju mingil põhjusel, nad kas kannatavad ise või on neil millesti puudus. Täpselt sama moodi teeb tänaval vastutulijatel vahet ka Makar, et kas tegemist on vaese või niiöelda halvasti koheldud inimesega. Makar ise on vaene aga lisaks sellele kohtleb iseennast halvasti oma käitumisega.
Armastus H. De Balzaci romaanis "Isa Gorit" Prantsuse realismiaja kõige kuulsama kirjankiku Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" näitab suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära. Peale seda, kui Goriot oli oma tütred rikastele meestele naiseks pannud koos suure kaasavaraga, oli ta sunnitud ise pensionile minema. Temast oli saanud häbiplekk väimees...
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks
Terve elu Jaan veetas ausalt, ja ainul tugev vaesus juhtis teda eksiteele. Romaani tuju on rahulik ja natuke kurb. See peegeldub Jaani kodus ja maa õhkkonnas. Tema kodu on vana hustik. Seal on 1 tuba, kus tema pere elab koos koduloomadega. Toas on vähe asju ja üldse tume ja must. Akna kaudu ei või sattuda valgus, sellepärast ahju tõttu on kõik senal, aknal ja üldse õhus suitsus ja haisus. Peategelane ei rinna käsi risti ainult sellepärast et ta on armunud ja ka mõtleb ona emast. Romaanis on suur piir rikkase ja vaesuse vahel. Lugesin läbi raamat ,,Ja päike tõuseb". Selles romaanis on üsna palju tegelasi. Need on Kon, Dzeikob Barns (temalt läheb jutt) ja Brett(Dzeiki lemmik naine). Pärast ilmuvad ka Bretti mees Maikl ja Barnsi sõber Bill. Kõik nad on omapärased inemesed, keerulise iseloomuga ja raskete suhetega omavahel. Kon, Barns ja Maikl on armunus Brettisse. Barns sai haava pärast Esimese
Eestlased romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleen...
Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seik...
Arutlus inimestevaheliste suhete kohta romaani "Suur Gatsby" Romaanis on palju erinevaid suhteid, paljute erinevate inimeste vahel. Pealmiselt armastavad mitmed üksteist, aga tegelikult on teisiti. See kõik on üsna keeruline. Üritan aru saada mis kõikide vahel toimub. Daisy ja Gatsby, on kunagine paar mis oli sellel ajal kui Jay oli veel sõjaväes. Sellest ajast saadik pole ta Daisyt unustanud, kuid Daisy abiellus varsti Tomiga. Gatsby teadis, mida Daisy tahtis mehest. See oli rikkus ja ühiskonnas kõrge positsioon, kõik mis Tomil olemas oli
"Mees kes teadis ussisõnu" http://www.youtube.com/ watch? feature=player_embedded &v=RzuLtfdWzgc#! Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusau...
Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei oleks kõrgklass midagi võitnud, sest neile oli kasulikum, kui talurahvas oli võimule jäigalt allutatud. Vanglasse lukustatuna ei saa Timotheus oma perekonnaga kuidagi kontakti, sest temalt võetakse ära kõik vabadused. Järelikult oli
Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet, kui see, et Kaval-Ants Jürkale koguaeg igasugu asju pähe määris, et sellest ise kasu saada. Eks ka tänapäeval esineb naha üle kõrvade tõmbamist. · See, et inimesi (või siis olendeid) ei aktsepteerita nii nagu nad on. Näiteks Jürka täitsa ausalt rääkis kus ta tuli ja kuidas ta vanapagan on, selle peale soovitati tal aga valetada. 3) Milline roll oli romaanis kirikuõpetajal? · Kirikuõpetaja oli see, kelle juures imesed käisid pihtimas, sest taevasse saamine oli inimeste jaoks oluline. Kirikuõpetaja oli ka üpris lahke mees kuna tuli Jürka abipalvetele vastu (nt luba Maia matta surnuaiale). Ilmselt andis kirkuõpetaja ka Jürkale hea nõu, kui soovitas, et see oma vanapagana juttu avalikult ei räägiks kuna siis võivad inimesed teda hulluks pidada. 4) Milline roll/tähendus oli romaanis kassidel?
Teoses on põhiline õiguse taganõudja Andres. Juba siis, kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama, kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, igal võimalusel, kui ta arvas õigus endal olevat, läks Pearuga kohtusse. Siiski jäi Andres mõnel korral ise süüdi, sest Pearu oskas hästi valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Pearu hakkas Andrest kõrtsis selle eest veel rohkem pilkama. Armastus ja abielu romaanis Teose alguses olid Andres ja Krõõt lootusrikkad, entusiastlikud. Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres süüdistas Krõõta. Peale Krõõda kaotamist tunneb Andres ennast süüdi. Krõõt oli Vargamäe päike, sest kui ta veel elas oli Vargamäel veel lootust ja ka armastust. Mari peamine mure oli see, et mida inimesed arvavad, kui tema ja Andres nii vara koos hakkavad elama
Armastus ja surm Tammsaare loomingus Pea iga eestlane, kes on vähegi tunneb Eesti kirjandust, on enamasti lugenud või kokku puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis ,,Tõde ja õiguse" kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Boss...
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
Naiste elu Vargamäel A.H.Tammsaare pööras oma romaanis ,,Tõde ja õigus" suurt tähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele, kuid võib väita, et Vargamäe naistel oli ka oluline roll. Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle
Ilu, mõju ja õnn Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" käsitleb ühiskonnaprobleeme, mis kajastuvad ka tänapäeval. Raamatu läbivaks probleemiks on inimeste kerge mõjutatavus, välise ilu eelistus ning pisiasjadest igavese rõõmu otsimine. Wilde romaanis kajastub ka homoseksuaalsus, mis oli teose kirjutamise ajal kuritegu. Inimesed elavad teiste järgi ning on kergesti mõjutatavad. Kellegi eeskujul elamine ei ole halb, kui seda tehes arendatakse ennast. Tihtipeale tahetakse olla kellegi moodi, et teistele meeldida ning seetõttu muutuvad nad kergesti mõjutatavaks. Hakatakse läbimõtlemata oma eeskuju soovitusi kuulama ning ei panda tähele, et need võivad halvad olla. Doriani mõjutas esimesena Basil, kellele meeldis tema ilu
Ka tema harjumus matkida õpetajate kõneviisi on märkimisväärne tegevus. Ta tegi seda niipalju, et raske oli kujutada ette tema enda ehedat kõnet. Penn vedas poisse probleemidesse, kuid leidis ka väljapääse. Seepärast tegigi ettepaneku, oma hea sõber Juss, hädast välja aidata. Tema ei olnud õige inimene Jussi õpetama lõpueksamiteks, kuid ta organiseeris poisi, kes seda suutis ja see näitas tema head sõprust Pukspuuga. 4)Iseloomusta aja-, ruumi- ja inimsuhteid romaanis. Teos kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende kariderohket kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. Kõik poisid olid erinevad, aga kui vaja, siis töötati alati ühise eesmärgi nimel. Isegi, kui mõned ei osalenud otseselt koostöös, siis kuidagi nad ikka aitasid. Näiteks, kui oli tarvis Pukspuu päästeplaani mõelda, siis
Lõpuks ehitas Iisak sinna ka saeveski. Milline meeleolu on teose lõpus? Meeleolu oli selline rahulolev Iisak oli saavutanud oma eesmärgi. Ta kündis, kõndis kodukootud rõivais, vill oma lambailt, saapanahk oma vasikailt. Ta teadis harva, milline kuupäev täna on, polnud vajagi. Metsad ja mäed vaatasid pealt ja kõik oli ülev ja võimas, siin on seos ja eesmärk maa oli õnnistanud Iisakut. Inimese ja looduse suhted romaanis: Inimene ja loodus on tihedallt seotud. Loodus mitte ainult ei ümbritse inimesi, vaid voolab meis pidevalt läbi, täiustades ja rikastades meid. Romaanis hinnatakse ja väärtustatakse loodust. Looduses peitub inimese jaoks paljut: mägioja, mille vee langemise jõud võib tööle panna mitmeid vesiveskeid; rikkalikult metsa; mägede põu varjab endas mitmesuguse väärtusega metalle; mägede nõlvad sobivad põllumaaks; karjamaid, kus kitsed ja lehmad toitu otsivad jne
Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevitš Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi loominguaastatel kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi hilisema loomingu ideelised ja stilistilised suundumused on kõige mitmekülgsemalt väljendunud romaanis „Meie aja kangelane“ (1838-1840)
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi
värss ( Onegin) , eksperimentaalne , lühiromaan, jõgiromaan(mitme osaline, ulatuslik tegevus, sündmused põlvnevad) 4. voolu tunnuste järgi: realistlik, romantiline, naturalistlik, eksistentsialistlik Realistlikromaan sündis 19. Sajandil . 20 sajandi moodne romaan keskendus inimese sisemaailmale ja loobus traditsioonilistest romaani printsiipidest. (Franz Kafka). Eesti kirjandusse jõudis romaan 19 sajani lõpus. (Eduard Vilde). Karakteri käsitlus romaanis: Karakteri käsitlus romaanis lähtub sellest, et inimest ei kujutata antud sotsiaalses olukorras täielikult. 9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse põhjalikumalt, kõrvaltegelaste kohta vähem. Romaanis avatakse karakteri ajalugu. Vähemal või rohkemal määra olenevalt ideest saame teada päritolust, lapsepõlvest. Peategelase arengu protsess saab teada. Peamine vahend, kuidas tegelaskuju avatakse on tegevus. Kõigepealt
Maailm on ebaõiglane Romaanis ,,Isa Goriot'' väljendub tegelaste vahelistes suhetes palju ebaõiglust. Mitmetel tegelastel on midagi saavutades omad huvid mängus. Milles väljendub ebaõiglus selles romaanis? Selles romaanis väljendub ebaõiglust mitme tegelase vahel. Kõige rohkem väljendub see, aga isa Goriot' ja tema kahe nooreks naiseks sirgunud tütre vahel. Nimelt elab isa Goriot arusaamas, et elus läheb paremini vaid siis, kui inimene tõuseb mööda trepiastmeid kõrgemale ning saavutab tänu sellele aina parema auastme ühiskonnas ning teenib rohkem raha. Raha on selles romaanis ning on ka reaalsuses ainuke asi, mis viib inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele
IDEESTIK Romaani ideestik on autori poolt romaanis väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autori vastus romaani käigus asetatud probleemile. Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa loogiliselt lahata
Mati Unt. "Sügisball" 1. Iseloomusta romaani ülesehitust. Millele on keskendunud romaanis M.Undi tähelepanu? Miks? Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada
Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus............................................................................................................................4 2 Sisu ja kesksed tegelased........................................................................................................4 3 Ülestõusmise võimalus.................................................................
Selles näeb Tammsaare kogu elu alust,mistõttu jääb päevakorda seni,kuni elab inimene ja kestab elu maakeral.Võitlus maaga ei ole mõtetu,ükskõik,millised on tulemused,on see võitlus vajalik ja edasiviiv.Võitluses maaga kerkib esile vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on visa,püsiv,armastab oma maad ja tööd.Vurle on,aga vastupidine kehastus,kogu kultuurivõitlus ongi vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on inimkonna säilitaja ja edasi viia. Romaanis on näidatud erinevaid peremehe tüüpe,keda kõiki võiks lugeda Eestimaa peremeesteks,olenevalt ajast,mil elame ja inimestest kes meidümbritsevad.Tammsare on arvatavasti oma poolehoiu jätnud Andresele,aga miks ka mitte Pearule ja uuele peremehele Sassile. Andres Paas peremehena. Andres asub Vargamäele uue peremehena.Tema elu mõtteks saab võitlus maaga,lõppematu töötahe.Andrese edasistes unistustes näeb ta Vargamäed ühendatuna nii Mäel kui Orus oma verd.Andres asub tööle
See kõik muudab loo väga kummaliseks, ning selle tagajärjel kerkib uus küsimus, et kellele minategelane pihib, kas oma kujuteldavale kirjasõbrale, Angelole või kellegile muule. Asjaolu, et kirju välja ei saadetagi paneb mõtlema, et miks see pihtimus siis üldse hea on? Mina mõtlesin välja ja nagu näha, nõustub minu ideega ka arvustuse autor, et mõtete kirjapanek on parim viis millegi südamelt ära saamiseks ja seega on Tode romaanis võtnud isiku, kellele ta ,,kirjutab". Seega on see igati hea võte romaani kirjutamiseks, seda eriti oma eripära poolest. Interneti foorumite ja jutukate andmetel on kiriromaanid ka väga paeluvad ja müüvad hästi. Hodanjonok kirjutab oma retsensioonis, et ,,Piiririik" oleks justkui poolik, nagu miski oleks puudu. Isiklikult arvan sama. Esiteks annab sellise tunde see, et kirju ei saadetagi välja, selle tulemusena tekib tunne, et peategelase suurt armastust Angelot ei olegi olemas
Jutustused: • „Diabolaad“ (1923) • „Morfium“ (1927) Näidendid: • „Põgenemine“ (1928) • „Batum“ (1939) „Meister ja Margarita“ • 1928. a alustas romaani kirjutamist. • 1966. a avaldas teose tema lesk Jelena (26a pärast Bulgakovi surma). • Raamatu avaldamisele järgnes Bulgakovi loomingu rahvusvaheline tunnustamine. • Raamat tõi vene keelde mitmeid väljendeid, millest tuntuim on ütlus "käsikirjad ei põle". Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli. Ka Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. • Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. • Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Romaanis on omavahel seotud kaks ajaperioodi ning tegevusliini: ühelt poolt kaasaegne Moskva ja teiselt poolt Kristuse-aegne Jeruusalemm.
ajaloolise tausta. Emotsionaalselt väga mõjuv ja visuaalselt suurejooneline on lahingustseen, kus vaenlase eliitüksuse, läti punaste küttide kolonn läheneb koolipoiste hõredale ahelikule ning paiskudes lahingusse on just ähvardamas neist üle rullida, kui pea viimsel hetkel tulevad poiste selja tagant tormijooksuga valges lumeriietuses soomlased ja löövad punased lätlased tagasi. Seda tegelikult ei juhtunud ei elus ega romaanis. Lätlaste vastu pidasid koolipoisid lahinguid küll, aga soomlased jõudsid abiks mitte neile, vaid Kuperjanovi partisanidele Paju lahingus, millest Tartu koolinoorte üksus osa ei võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest.
surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli õppur Oskar Ahas langes lahingus ja Kivikas on ilmselt jäädvustanud tema perekonnanime fiktiivse peategelase nimena. Raamatus saab Ahas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Romaan näitab tegelikke sõjasündmusi üpris tõetruult
Nooruki kujunemislugu A.Mälgu ,,Õitsev meri'' romaanis Iga inimese iseloom hakkab kujunema juba esimestest elukuudest. Mõjutajateks on kõik liigutused, hääled ning ümbritsev keskkond. Kuid kõige tähtsamaks on siiski ema, kes saadab ja jälgib last igal sammul ja on talle kõige tähtsamaks isikuks üldse. Ka Lennar Meri on öelnud,et emaarmastus on kõigi armastuste ema. Tänapäeva lapsed ootavad oma vanematelt suuremat rahalist toetust ning vahel unustavad kõige tähtsamad- emotsionaalsuse, tunded
Vanematel on lapsepõlves suurim roll. Nad on neile eeskujuks ja neilt omandatakse enamik väärtushinnangud. Sealt tulenevad ka ideaalid eluks. Raskused lapsepõlves nagu eeskujude puudumine, väärkohtlemine või kehv majanduslik olukord on takistused, mida kõik ei suuda ületada. Seepärast ei osata elult midagi oodata ning elatakse ainult, et rahuldada oma peamisi vajadusi.Neil inimestel puudub ka soov midagi saavutada. Fjodor Dostojevski romaanis ,, Kuritöö ja karistus" on ühkes ideaalideta inimeseks Sonja, kes töötab prostituudina, et teenida nii palju, et elus püsida. Tal puuduvad sihid ja eesmärgid, mida ta sooviks saavutada. Teda kujundas selliseks tema joodikust isa ja rahapuudus. Lapsepõlves kogetu mõjutab inimese ideaale või kaotab need sootuks. Inimeste ideaalid eluks on seatud üldiselt kõrgeks ja soovitakse maksimaalselt neid ka saavutada. Samas elu seab ette takistusi, mida tuleb ületada, et nendeni jõuda
1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik, aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda.
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma.
tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida vastust küsimusele: millised on eri põlvkondade ja inimtüüpide vahelised vastuolud ja erimeelsused ning millest on need tingitud? Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõttemaailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid eestlaste seas leidus palju neidki, kes selle väärtust veel endale ei teadvustanud. Viimati
pealmiselt kiriku müüride vahele. Ta armastas oma tööd väga, kuid kahjuks võttis see pidev kellalöömine temalt, ka kuulmise ning Quassimodo jäi kurdiks. Quassimodo oli samuti hea südamega inimene, kuid inimesed soovisid talle tema inetuses halba. Tema kentsaka välimuse pärast valiti ta ka narride kuningaks. Üks vähestest, kes ei suhtunud Quassimodosse põlastusega oli Esmeralda. Kuigi nad olid väga erineva välimusega, ühendas neid siirus ja silmakirjalikkuse puudumine. Kuid romaanis on ka täitsa tavalise välimusega ülemdiakon Claude Frollo, kes oli väga musta hingega ja paheline isiksus. Üks tema elu põhimõte, et kas saab tema kõik või ei saa seda mitte keegi, tegi sellest tegelaskujust lõpuks eemaletõukava inimese. Romaanis, mis kirjeldab väga erineva elusaatusega inimesi, eristub trellide taha suletud ja pattu kahetsev Gudule, kes leidis oma varastatud tütrekese sellel ajal kui Esmeralda oli juba süüdi mõistetud. Naine, kes oli täis
lõpmatult palju mõtteid, kui samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda sama teost absoluutselt mõista. Autoril on võim panna teisi nägema seda, mida nad varem ei pruukinud mägata. Veel võivad sealt ka peegelduda kirjaniku eelistused ning ühiskonna eluviisid. Raamatutes peiub ohtralt uudset informatsiooni, mida lugeja esialgselt ei pruugi näha. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Tammsaare ise kasvas samuti talus üles ning veetis osa oma elust seal. Ilmselt köitsid teda kõik raskused, mis üks lihtne maainimene peab läbi elama, ning otsustas nendest vabameelselt rääkida. Sama teose läbi andis ta ka selleaegsele lugejale teada hariduse ning isenesele kindlaksjäämise tähtsuse. Oma hilisemas elujärgus elas Tammsaare juba pealinnas ning nautis selle aja
nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. Ernest Miller Hemingway - Ta oli nn "kadunud põlvkonna" üks juhtivaid kirjanikke. Olles ise läbi elanud mitmed sõjad muutus ta sõjavastaseks ning see väljendus ka tema loomingus - surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway võttis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!”. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Et mõista oma raamatukangelasi, kelle tahtejõudu kirjandusmaailm proovile pani, harrastas Hemingway ekstreemseid hobisid: süvamerekalastamist, härjavõitlust, safareid, kus ta elas Aafrikas üle kaks lennuõnnetust. Üks neist oli nii ränk, et ajalehed teatasid kirjaniku hukkumisest
demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist. "Isad ja pojad" ei ole üksnes roman põlvkondade vahetusest, vaid ka ideeliste suundade omavahelisest võitlusest, vältimatust ja leppimatust vanade ja uute sotsiaal- poliitiliste jõudude võitlusest. Romaanis avaneb julm ja keeruline vanade sotsiaalsete suhete purunemise protsess, konfliktid kõigis eluvaldkondades. Kaasaegsed reageerisid teravalt romaani ilmumisele. Peale "Isad ja pojad" ilmumist saabus korjanikul kõhkluste ja pettumuste periood. Ilmuvad teosed "Viirastused"(1864), "Küllalt"(1865) ja paljud teised, mis on täidetud kurbade mõtiskluste ja pessimistlike meeleoludega. 70-ndatel aastatel, elades Pariisis sõbruneb Turgenev Narodnikute liikumise tegelastega (nimed..
,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Looduse kirjeldus: ,,Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel
Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus
Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja- romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida lahendusi paljudele probleemidele. Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõtte- maailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid eestlaste seas leidus palju neidki, kes selle väärtust veel endale ei teadvustanud
Autoril on anne panna lugejaid nägema seda, mida nad varem ei pruukinud märgata. Raamatutest võib ka peegelduda kirjanike eelistused, arvamused ning ühiskondlikud eluviisid. Nad on alati tundlikumad sotsiaalsetele ja ümbritsevas keskkonnas aset leidvatele oludele. Sellest tulenevalt on palju erinevaid teoseid, mitmekülgsete mõttelaadide ja nägemustega. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Kuna kirjanik viibis ise samuti lapsepõlves talus, siis ilmselt elas temagi läbi neid samu raskusi, mis köitsid teda kirjutama avameelselt maarahva läbielamistest. Aja möödudes kolis A.H.Tammsaare linna ning ka seda andis ta edasi romaanis ,,Tõde ja õigus" läbi Indreku, kes otsustas traditsioone rikkudes linna kooli minna, ning teha seda, mida ta südamest nautis. Iga teos
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
