Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on 1. leedi ?
  • Mis on toimunud ?
  • Mis meetoditega võim saadakse ?
  • Miks Faust oli enesega ummikus ?
  • Kui oled aus ja andekas spetsialist ?
  • Kui sageli oled argipäeval õnnelik ?
  • Kust on pärit eba õiglus Venemaal ?
  • Kuidas käituda ?
  • Miks Jumal teda nii karistab ?
  • Kui palju on ausus lubatud ?
  • Kes oli see erandlik kirjamees ?
  • Keskel kasvanud noormehe puhul ?
  • Midagi on deklareerida ?
  • Kes vastutab elu nurjumise eest ?
  • Kuidas väljenduvad Remarque’i humanistlikud vaated romaanis ?
  • Miks „Meistrit ja Margaritat“ kohe ei avaldatud ?
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse lõpueksam 2015
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Pilet 1
1. Kirjanduse põhiliigid – eepika , lüürika , dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu)
EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on:
  • antiikeeposed, kangelaslaulud
  • romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline ( Kross ), psühholoogiline ( Hesse , Tammsaare ), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne;
  • jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil ( Vilde , Bunin);
  • novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant , Tšehhov , Valton).

Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „ Ilias ” ja „ Odüsseia ” juurde.
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks ( Peterson ); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus ; 3) pastoraal ehk karjaselaul ; 4) epigramm – satiiriline luuletus ( Puškin ); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare 'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm.
DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus , kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks:
  • tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus ”, „ Hamlet ”, „Othello”, „Macbeth”, „ Faust ”, „ Libahunt ”, „ Juudit ”);
  • komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri - ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („ Kirsiaed ”, „Suveöö unenägu ”, „ Kajakas ”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
  • draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „ Kuningal on külm”).

Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”.
2. S.Oksaneni elu ja looming, „ Puhastuse ” analüüs
Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“ (lesbilisest armastusest), 2008 „Puhastus“ (põhiteema 2 naise saatus II MS ajal ja järel), 2012 Eesti-Soome ühisfilm „Puhastus“, 2012 „Kui tuvid kadusid“. Puhastuse vastuvõtt Eestis: osad tervitavad, tore, et kirjutatakse Eesti lähiajalugu ; teisalt mitmed kirjanikut ütlevad, et väga ühekülgne ja liiga vägivaldne (Elma meelest pole). On ka kolumnist, ühiskondlikud poliitilised teemad. 2010 „Puhastus“ Eesti teatris. Tunnustused : „Puhastus“ – Soome kõrgeim kirjandusauhind Finlandia, 2009 Postimehe aasta inimene, 2010 Eesti Maarjamaa risti 4.klassi teenetemärk, Põhjamaade nõukogu auhind. 2011 abiellus itipoisiga. Gooti stiilis inimene. Räägib head eesti keelt. Teostes vägivald naiste vastu.
Sofi Oksaneni „Puhastus“.
  • Tegevus toimub aastatel 1936-1992 Eestis, Venemaal, Berliinis, Lätis.
  • Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk

PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus , võimu mõju inimesele.
Pilet 2
1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia)
ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandust.
VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusajaloo võib tinglikuklt jagada 4 ajajärguks:
1) arhailine ajajärk
2) klassikaline periood e atika periood
3) hellenismi ajajärk
4) Rooma impeeriumi periood.
VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia".
Ilias“
Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi  Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega  pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris . Ta veeretas saali kuldõuna (tüliõuna) kirjaga „Kõige kaunimale“. Lõpuks jäi sõelale 3 jumalannat – Hera , Aphrodite ja Athena . Zeus käskis küsida nõu Trooja kuningapojalt Pariselt, kes pidi olema ilu asjatundja. Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased , Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos . Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon . Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus .
Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega ( Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega.
Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand . (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast saatis ta Achilleuse kuninga juurde ja ta kostümeeriti naiseks . Odysseus selgitas katsega (näitas kuninga naistele ehteid , aga Achilleus hakkas kohe relvi uurima ). Sellega oli Achilleus paljastatud ning ka tema pidi sõjaväega ühinema.
Kui nad hakkasid vägedega merele minema, ei olnud õiget tuult , kuna nad oli olid välja vihastanud jahijumalanna Artemise (olid maha lasknud jänese vms). Et jumalat rahvaga lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat.
Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma , kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus.
Hektor – troojalane, kuninga poeg.
Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine .
Algab eepos
Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi. Hektor võttis Achilleuse väljakutse vastu, aga siis kui Achilleus talle läheneb, lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb luhta. Sama juhtus ka Hektori viskega. Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga. Achilleus tappis Hektori ning otsustas ta surnukeha rüvetada. Seda nägi pealt Hektori isa Priamos . Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest.
Eepose lõpp: võitlus läheb vaatamata Hektori langemisele edasi. Paris (trooja kuninga poeg) laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb .
Kreeklased ei loobu. Pöördutakse teadjamehe poole ja küsitakse, kuidas Troojat vallutada. Teadjamees teadis, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tulevikku. Nad said selle mehe kätte ja ta rääkis, et Trooja linn ei lange enne, kui Trooja linna vallutamisel kasutatakse Heraklese vibu ja nooli. Aga uba oli selles, et need jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata. Odysseus läheb meestega sinna saarele , kus mees pesitses. Odysseus saab vibu ja nooled kätte ning meelitab ka kangelast Trooja alla tulema , kus ta ka terveks raviti. Odysseus tappis Parise. Aga Trooja ikka ei lange. Varastatakse ka Troojas asuv Athena kuju ja Trooja ikka ei lange.
Odysseus mõtles, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutada sinna üks julge sõjameeste salk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb ainult üks kreeklane, kes valetab troojalastele, et kreeklased said aru, et neil ei õnnestu Troojat vallutada ja et hobune on nii suur, et troojalased ei saa seda linna viia. Troojalased võtavad kohe vedu ja tahavad näidata, et saavad küll selle linna viia. Laokoon julges selles kahelda, ning Poseidon saatis talle meremao, kes kägistas ära nii tema kui ka tema pojad. Troojalased veavad ikkagi hobuse linna. Ööpimeduses tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine . Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest. Tapeti kõik aadlikud v.a Aineias. Hektori poeg visatakse müürilt alla. Aphrodite aitab Helenal õnnelikult Menelaose juurde jõuda. Kõik on jälle hästi.
Odüsseia”
Trooja on vallutatud ja kreeklased asuvad koduteele. Menelaos naaseb koju, Agamemnon jõuab koju, aga Odysseus läheb koju 10 aastat.
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna palju aastaid eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta.
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist.
Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks , kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes . Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda. Hiljem teevad mehed veistele liiga ja Helios purustas välguga laeva. Ainult O pääses.
Järgmisel päeval toimetavad heldinud faiaagid Odysseuse Ithakale (faiaagid, „Odüsseias” Scheria saarel elanud muinasjutuliselt õnnelik meresõitjarahvas). Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega Telemachost. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus paljastab end Penelopele. Nüüd proovis Penelope Odysseust taas proovile panna, kuna ta kahtles. Annab ülesande abieluvoodi teise kohta tõsta. Odysseus ütleb, et seda ei saa teha, kuna voodi 1 sammas on elusast puust. Nüüd sai Penelope aru, et see oli tõesti tema kauaoodatud mees. Ta palus Odysseuselt andeks, Odysseus oli hea ja andestas talle. Nüüd said nad mõlemad täielikult nautida teineteise lähedust. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Aga siis tulevad tapetud kosilaste sugulased – Odysseus külvab nad kinkidega üle, kõigil on hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu!
2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs
Sündis Tartumaal , Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet.
I luuletus 1899 „Vesiroosid”.
1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika , soomekeelne kirjandus, rahvaluule .
1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus , jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused.
1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana.
1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna end Pariisi täiendama, aga I MS tõttu jäi tal sinna minemata.
1917 esialgu osales ka poliitilises elus, aga 1919, kui ülikool alustas tegevust eestikeelsena, siis kutsuti ta eesti ja üldise kirjanduse õppetooli tööle. Tööle asus alles 1921. enne valmistus põhjalikult. Aja jooksul sai temast professor Tartu ülikoolis, tema käe all kujuneski akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. Veel mõningad luulekogud .
1920 „Ohvri suits” valik armastusluulet
1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu”
Seejärel pikem paus , pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud.
Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära.
1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda.
1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi
Pilet 3
1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus”
VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask ), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal.
Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina.
Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis.
Aischylos tõi 1 näitleja kõrvale ka teise.
Sophokles tõi 2 näitleja kõrvale kolmanda.
Oodid Proloog. Koori ilmumise laul. Epeisodion- koori laulude vahel esitatud dialoogid, vahetekstid ( episoodid ) Eksodos- koori äraminek. Vaheaegu polnud, aeg ja koht alguses vähe määratud. Tegevus toimus 1 kohas 1 päeva jooksul. Dionysiad 6- päevased, kevadel. 3l viimasel päeval tragöödiavõistlus. Osalemiseks pidi autor kirjutama 3 tragöödiat + satüürdraama. Žürii valis 3 autorit , kes said lavastamisõiguse. Lavastaja, esinäitleja ja rahastaja- 3 võistlusgruppi. Kõik said auhinnad, 3s koht läbikukkumine. Õigust mõistis 110 liikmeline linnakodanikest zürii. Ühiskonnas tunnustati näitlejaid kõrgelt. Käsitlesid reeglina müüte.
SOPHOKLES – oli oma eluajal soositavam poeet . Ka tema poolt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Sophoklese müüdid on inimlikud. Kangelased on erakordsete oskustega ja erakordsete tegudega. Inimesed on ideaalsed inimesed ideaalse käitumisega. Usk inimesse ja tema vaimsetesse jõududesse. Raskuspunkt inimesel, tema tegudel ja otsustel. Toob tragöödiasse 3. näitleja.
Sophokles „Kuningas Oidipus“.
  • Teeba linn, antiikaeg.
  • Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline.
  • Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub , et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda.

Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui Laiose tapja on linnast välja saaetud. Oidipus hakkab mõrvarit otsima , teda saadab edu ja saab teada tõe. ( Karjane räägib talle, kuidas Laios tapeti ja talle meenus, et mees sarnanes temaga, ka emale meenutas poeg isa+ Oidipuse jalgadel olid lapsest saadik sidumisjäljed). Iokaste pood ennast üles, Oidipus surub meeleheites preesid silma ja käsib end pagendada.
Iroonia
Ebaloogiline
Oleksid
Oidipus jooksis põgenedes oma saatusele sülle
Iokaste abielu hoolimata ettekuulutusest ja sarnasusest
Ettekuulutusest teadmata poleks midagi juhtunud
Otsides Laiose mõrvarit otsis ennast
Oidipus tappis üksi kuninga+ kõik ihukaitsijad, va. 1
Kui Oidipus poleks teada saanud, poleks juhtunud
Laios ei suutnud ka saatuse eest põgeneda
Laios lasi karjusel lapse tappa, ei saa kindel olla
Laios oleks lapse surmas pidanud veenduma
Pime Teiresias teadis tõde
Katku peatamise loogika
Purjus mees oleks vait olnud
Oidipus vabastas linna, aga vaata mis juhtus.
Peale silmadesse torkamist rääkis pikalt tarka juttu , peaks valus piinlema
Kui Oidipus oleks eakaaslase mehe leidnud
Iokaste Oidipuse jaoks vana
Kui Laiosel poleks lapsi
2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi ” analüüs
Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks . 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele . Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse.
Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid , romaanid . Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne.
1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud.
Novellikogud “ Saatana karussell”, “ Idioot ”.
1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”.
Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal.
1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri .
1944 põgeneb perega Rootsi.
1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika .
TOOMAS NIPERNAADI
Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib suvel mööda ilma ringi, aga talvel on kodus naise juures (Katariina Jee). Nipernaadi armastab jutustada, fantaseerida ja noori naisi ära võluda. Annab lubadusi, mida ei täida, vastutustundetu ja luuleline, vanus neljakümne kanti. Probleemideks kergeusklike inimeste lollitamine ja neis tühjade lootuste tekitamine. Inimesed ootavad lihtsaid lahendusi, kuidas saada rikkaks ja õnnelikuks. Nipernaadi ei hooli teiste tunnetest, tuleb ja läheb siis, kui talle sobib. Probleemiks ka vaene elu, mille tõttu inimestel tekib lootus Nipernaadi lahenduste suhtes.
Pilet 4
1. Ülevaade antiiklüürikast, Sappho , Ovidiuse, Vergiliuse looming põhijoontes
Lüürika tuleb kreekakeelsest sõnast „lyra“, mis tähendab keelpilli. Lüürika: algselt eksisteeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 sajandi lüürika jaguneb ettekande järgi kaheks: monoodiline (esitas 1 inimene) ja koorilüürika. Koorilüürika väljendab kollektiivseid tundeid, esitati kooris, hümnid Jumalate kiituseks, näiteks ditürambid – Dionysose auks, epiniikion – hümn sportlaste jaoks, enkoomion – kiituslaul tuntud isiku või rühma jaoks, eleegia – luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaksikvärsside kaupa heksa - ja pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb – temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem, epitaaf (hauakivi). Skeem: tuntud müüt -> teema arendus -> lõppeb luuletaja enese arvamusega.
SAPPHO – elas Lesbose saarel. Antiikaja kuulsaim poetess. Sappho oli kasvatajanna, kes andis kõrgest soost tütarlastele abielueelset õpetust. Looming räägib sõprusest ja armastusest. Sappho luules avaldub omaenese tundeelu teadvustamine kuid seda väljendatakse traditsioonilisi võtteid kasutades (nt väliselt nähtavate ilmingute kirjeldamise kaudu). Ilu ja armastuseihaldust on ilmestatud ka loodusteemaga. Siirus, lihtsus, rahvaluulelähedus.
Eleegia – kurvameelne, tundeline. Tundelüürika, armastuslüürika. Autori enda tunded, läbielamused
Noored luuletasid , kuna neil on veel värsked tunded. Kuidas noormees võistleb, otsib tähelepanu, on ka rõõmsamaid kokkusaamisi, aga siis jälle kurvastus. Luule on raske ja kurblik, kannatav.
OVIDIUS – Rooma eleegia silmapaistvaim esindaja. Ovidiust peeti tundelüürika meistriks ja teda ei ületanud Roomas enam keegi.
Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast. Armastatu truudusetuse pärast kurtmist. Rooma eleegia kangelannad, kellele luuletused olid pühendatud, olid enamasti välja mõeldud, neid ei eksisteerinud. Nii Vergilius kui Horatius olid majanduslikult kindlustamata. Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta kõige populaarsem autor üldse. Temaatikaks jättis ainet oma elust (oli vähemalt kolm korda abielus), aga mitte ei luuletanud ta ainult oma naisest. Kuigi ta oli kõige populaarsem, saadeti ta 50-aastaselt pagendusse, aga see oli tol ajal väga ränk karistus . Rooma oli tollel ajal maailma keskpunkt. Kõik oli Roomas. Tema saadeti ära Musta mere äärde perifeeriasse. Põhjused on ebamäärased. Ovidius annab ise mõista, et põhjuseks on tema teos „Armastuse kunst “, kuna see oli liiga vabameelne ja Augustusele see ei meeldinud (teose avaldamisel ja pagendusse saatmise vahel on 8 aastat). Kahtlustatakse teist põhjust: Augustuse vabameelset tütretütart... Kuigi Ovidius saadab hiljem palvekirju ja suhtub ülistavalt Augustusesse, jääb ta pagendusse.
OVIDIUSE LOOMING. Eristatakse kolme perioodi:
I periood – alustas armastuslüürika – Rooma eleegiaga. „Lembelaulud“ e. „ Amores “ on 49 luuletust, mis on pühendatud südamedaamile. Ovidius lõi uut tüüpi eleegia – kerged, voolavad, vaimukad, leidlikud luuletused. Teda kritiseeriti. Õpetab armukadedat abielumeest, kuidas konkurentsist üle olla. Võrdleb armastust sõjaga. Õnnelik, muretu lapsepõlv → üleolev suhtumine. Ütles, et jumalad on rumalatele, et neid vaos hoida – läks Augustese arvamusega vastasseisu. „Läkitused“ on naiskangelannade kirjad armastatud meestele, nt. Penelope, Medeia jne. Näitab meisterlikkust kangelannade kujutamise näol. „Armastuse kunst“ „Ars Amatoria“ paroodilisdidaktiline – kasvatav, õpetav. Kust ja kuidas leida armastatu, kuidas armastust hoida? Ravimid armastuse vastu“ – mõtted armastusest viib mujale füüsiline töö ehk põllutöö, reisimine , sõda.
II periood - mütoloogiale keskendumine. Metamorfoosid“ ehk muundumised. Kirjeldab ilukirjanduslikult kreeka ja rooma moondumismüüte. Inimesed muutuvad loomadeks jm. 250 muutumismüüti, mis moodustavad tervikliku teose. Algab maailma loomisega , lõpeb Julius Caecari muundumisega komeediks. Hamiltoni kirjapandud müüdid on Ovidiuse nime alt leitavad. „Fasti“ – Rooma kalendri põhjal kirjutatud teos. Kalendritähtpäevad kuude kaupa, kus igas kuus olid ära märgitud tähtpäevad. Jäi lõpetamata, sest pagendati Musta mere äärde.
III periood - Musta mere ääres kirjutatud. I teos „Kurvad laulud“ viimane öö Roomas, sõpradega hüvastijätmine, rasked muutused. „Kirjad Musta mere äärest“ palub sõpru, et need Augustuse ees kostaksid ja ülistaksid teda. Kirjeldab ka kohalikku rahvast, elukombeid, loodust, kohalikku keelt jne.
VERGILIUS – sündis Põhja-Itaalias Milano lähistel. Peale hariduse saamist läks ta Rooma, et teha karjääri advokaadina. Aga kuna tal puudusid selle jaoks vajalikud omadused pöördus ta kodukanti tagasi. Tema suur kirg oli luuletamine. Ja oma mõisa ülalpidamise kõrval tegeles ta luuletamisega edasi. Kuni tema luule sattus ühe kohaliku võimu esindaja kätte, kes arvas , et ta on üks andekas luuletaja ning tänu sellele eestkostjale sattus ta ikkagi Rooma. Tema maavaldused konfiskeeriti, kuna Augustus jagas maa sõjaväelastele ümber. Ta eestkostja saatiski ta siis Rooma. Rooma sattus ta Maecenase juurde, kes toetas luuletajaid ja kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale kingituseks väikese mõisa või maavalduse. Esimene mahukam teos on ‘’Bucolica’’ (karjaselaul). Tema kujutas karjase elu idealiseeritult. Et tegemist on haritud meestega, kes vabas looduses arutlevad filosoofia ja kunsti küsimuste üle. On selline ülim . On armastust, on õnnelikku ja õnnetut armastust. Läbivas positiivselt ülistavas võtmes. Kirjutas luuletuse, varakristlased tõlgendasid seda kui Jeesus kristuse sünni ettekuulustamisena.
Tema teine teos on ‘’Georgica’’ mis räägib põllutööst. Annab ülevaatliku pildi maailma kujutamisest, kuidas viinamarju jm kasvatada.
Augustusel tuli mõte, et rahvast maale tagasi elama panna tulekski luuletada karjaeelust ja põllutöödest.
Kõige mahukam teos on ‘’Aeneis’’ mille peategelaseks on Aeneas. Seda on nimetatud eepiliseks poeemiks ehk eeposeks. Sisuliselt on tegemist roomlaste eeposega. Koosneb 12 laulust. 6 tükki meenutavad Odüsseiast ja 6 Iliast. Aeneas on üks Trooja kaitsjatest kangelastest. Jõudes Kartaago alla räägib ta nende kuningale, et mis katsumustest ta läbi on tulnud. Ajalises järjekorras, alustades sellest, kuidas kreeklased Troojas möllasid. Jumalad annavad Aenesele korralduse, et ta võtaks oma kaaslased ja lahkuda Troojast, kuna talle oli antud uus ülesanne – rajada Rooma riik. Nad jõuavad laevadele ja jõuavad merele. Nüüd hakatakse purjetama Itaalia poole, et jumalate poolt antud ülesanne täita. Aga teele tuleb ka palju takistusi.
2. A.H.Tammsaare elu ja looming, ,,Juudit”
Tammsaare elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid
1878-1940. Sünnikodu Järvamaal, Albu vallas, Tammsaare Põhjatalus. Sündis neljanda lapsena. Nime Tammsaare võttis juurde 1904 aastal. Ühel seljakul elavad lähestikku Tammsaare Põhjatalu (Antoni isa Peeter) ja Tammsaare Lõunatalu (omanik Jakob). 8- aastaselt läheb vallakooli (10 km kaugusel). Käis koolis nädalavahetuseti, hiljem läks teise kooli. Paar aastat oli kodus, kuna polnud raha koolis käimiseks. Lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli. Seal õpetasid Jakob Tamm (luuletaja), Jakob Liiv (Juhan Liivi vanem vend), Tänapäeval on tegemist põhikooliga. Anton lõpetab kooli 1897 . Väike-Maarjas hakkab tänu Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „ Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele. „Pikad sammud“, „Noored hinged“, „Üle piiri“- Käsitleb avameelselt tudengineiu intiimseid mõtteid- häirib, shokeerib lugejaid. 1911 diagnoositakse tuberkuloos . Oli valida, kas surra diplomiga või elada diplomita, kuna eksamite aeg oli kurnav. Läks tervist parandama Koitjärvele. Tervis parandes, aga arstid soovitasid kliimavahetust. Sõidab Kaukaasiasse Sotsi, külastab Eesti külasid. Tervis tõesti paraneb - see jääb ka ainsaks välisreisiks. Seab elu Koitjärvel sisse, aga selgub, et tal on maovähk. Läheb Tartusse operatsioonile (TN elamiseks 1:50). Läheb õnneks ja paraneb. Tegeleb ning teenib raha tõlkimise ning esseedega. Kohtub naise Käthega, kelle vastu sümpaatia. Naine ütles, et ei taha külla minna, kuna pole kombeks. Naine lasi ajalehte panna kuulutuse, et paar on abielus. Siis läks alles Koitjärvele. Kolivad Tallinnasse, Tammsaare hakkas paremini kirjutama. 1921 „Juudit“, 1922 „Kõrboja peremees “, 1926 „Tõde ja õigus 1. osa“, 1933 „Tõde ja õigus 5. osa“. Tõde ja õigus 1. ei leidnud algul tunnustust. Romaanid „Elu ja armastus“, „Ma armastan sakslast “, näidend „Kuningal on külm“, viimane romaan „Põrgupõhja uus vanapagan“. Sõprusringkond oli piiratud, ei osalenud avalikel üritustel. 1940 suri Tammsaare oma kirjutuslaua taga.
JUUDIT
Juuditi“ analüüs
Aeg ja toimumiskoht: Ajalooliste andmete järgi umbes 590 eKr, Iisraelis.
Juudit – Petuulias elav noor ja ilus naine, kes saab ilmutuse ning on nõus tegema kõik, mis tema võimuses, et olukorda Iisraelis parandada. Sõnaosav, auahne, ustav kodulinnale, julge. Olovernes – Assuri väejuhataja, inimliku poolega austatud sõjamees. Talle pole au ja hiilgus nii olulised kui Juuditile. PROBLEEMID: usk ja mida selle nimel tehakse. Juudit usub Jehoovat, aga lõpus hakkab temas kahtlema. Teiseks, inimesed ootavad abi jumalalt, aga üks julge naine võtab ise asja käsile – üksikinimese suutlikkus saatust mõjutada. Armastus ja selle nimel suremine ( Nimetu , Osias), lootuse leidmine ja kaotamine (Siimeon, Juudit).
Juudit
Olovernes
Petuulia rahva päästmine
Soovis oma nimest, staatusest vabaneda
Hirm unenäo ees
Soovis tunnustust millegi muu eest
Olovernese nimi, kuninga lapsed
Tahtis tagasi koju
Valitseda Iisraeli
Meeldis Olovernese õiglus , õilsus, enesekindlus
Osias
Ühisosa
Olovernes
Armastas Juuditit
Positsiooniga
J armastas, ise lõpus mitte
Iseloomutu
Alguses tahtsid Juuditit
Põhimõttekindel
Isekas
Surid Juuditi pärast
Mõtles teistele
Juudit ei armastanud teda
Juudit armastas teda
Tegi enesetapu
Tapeti
Pehmo
Tugev mees
Pilet 5
1. Keskaja kirjanduse mõiste, Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda ”, keskaegsed kangelaslaulud
Keldid, Iirimaa – vanimad kirjanduslikud juured
Kiri jõudis germaanlastele ristiusuga, Iirimaa ristiusustati 5. sajandil. Keskseks kujuks saab Püha Patrick, see loob eelduse vanade tekstide kirjapanekuks (Patrick oli neil varasem tegelane enne ristiusutamist). Vaimulikud olid kohalikku päritolu, hakkasid pärimusi kirja panema , tänu sellele on tolleaegsed motiivid teada.
  • druiidid – tolle ühiskonna teadjainimesed, loitsijad
  • bardid – muusikaga seotud luule, ülistuslaulud
  • filid – seadusetundjad, vanade uskumuste ja pärimuste kandjad , sugupuude teadjad. Põimiti vahele laulusid

Ulaaditsükkel – sündmused Ulsteri maakonnas . Kuningas, tema poeg ja võitlused
Lõuna-Iiri: kuningas Finn , feinid, Finnil poeg Ossian – muistne laulik .
James MacPherson – teda inspireerisid muistsed lood, „Ossiani laulud“, lõi loomingut edasi
Islandi eepika
„Vanem Edda“ – Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. Eri aegade laulud 11. – 13. sajandist. Mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kultuuri. Arhailine, toores, julm.
  • hiiud – maailma vanimad jumalad
  • aasid – nendega sõjajalal olevad jumalad, noorem jumalasugu
  • vaan – veel üks jumalasugu, vanem
  • alf – kuulsad maa-alused kääbikud ja osavad sepad
  • nornid – saatuse valdjatarid. Saatusejumalannad, kes otsustasid jumalate, hiidude, inimeste ja kääbikute saatuse üle
  • Valhalla – sõjakangelaste manala
  • Odin – tähtsaim jumal

Kenning – vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund: nimisõna asendatakse vähemalt kahesõnalise ümberütlemisega. Nt. Sütevaka - hariduse paradiis , loovate inimeste kodu.
Kangelaslaulud
Pole riimi - see tuli hiljem romaani rahvaste mõjul
Skald – elukutseline laulik, ülistasid kangelastegusid
Kangelased ei olnud täiuslikud, oskasid loomade-lindude keelt. Tõeliseks kangelaslikkuseks peeti eneseületust. Kangelaslaul sarnaneb tragöödiaga. Kirja pandud olid „Vanema Edda“ laulud nii, et riimi polnud, oli rütmika.
Vanemad laulud kandsid sugukondlikke väärtusi, need aga väljendavad rahvuslikku eneseteadvust. Esitasid rändlaulikud, veiderdajad: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hugbaarid, Saksamaal špiilmanid.
Prantsuse kangelaslaulud – 100 kangelaslaulu 11.-14. sajandist. 1000-20 000 värssi.
Temaatika: 1. kodumaa kaitsmine välisvaenlaste eest, nt. maurid , normannid, saksid, 2. kuninga ustav teenimine , 3. feodaalide omavahelised võimuvõitlused
Kaks esimest teemat seostuvad Karl Suurega (768-814)
Rolandi laul“ – kõige tuntum. Laulu stiil on karm, lakooniline. Ülev tõsidus, puudub armastusteema.
11. sajandi algupoolelt, toetub ajaloolisele sündmusele, kus Karl Suur osales Hispaania mauride sisetülides. Kutsuti Karl appi. Piiras oma sõjaväega Zaragosat, ei õnnestunud vallutada. Karl Suure järelväele tormasid kallale baski talupojad, kättemaksuks kasutasid oma looduslikke tingimusi, andsid hävitava löögi. Siis põgenesid mägedesse. Karl Suur ei saanud kätte maksta.
Kristlaste omavaheline mõõduvõtmine. Roland oli Karl Suure lemmikrüütel.
Nüüd algab laul: intriig kujuneb sellest, et saadikud saadetakse Hispaania kuninga juurde ja kästakse usk vastu võtta. Saadikute juht on Ganelon , keda Roland Karl Suurele soovitab . Ganelon võtab töö vastu ja läheb mauride juurde, esitab ultimaatumi. Ganelonil on salaplaan. Ta teab, et Roland on järelväe juht, ja soovitab näiliselt usk vastu võtta, aga anda järelhoop. Roland ja Ganelon teevad teineteisele lõksud. Vaenlased ründavad Rolandi järelväge. Rolandil on sõbrad Olivier ja piiskop Turpin. Olivier soovitab Rolandil hädas pasunat puhuda: rünnatakse, tulge appi. Roland on uhke, keeldub märguande andmisest – ei taha oma au haavata. Olivier soovitab 3 korda pasunat puhuda, aga Roland keeldub. Piiskop Turpin rahustab: „Kõik on korras, Issand on meiega“. Puhkeb taplus. Laulus on hüperboolid ehk liialdused: prantslasi on käputäis, aga vaenlasi tohutult. Võitluse käigus Roland mõistab, et peaks pasunat puhuma. Olivier: „Nüüd on hilja, peame lõpuni võitlema.“ Roland puhub ikkagi, teeb seda 3 korda. Karl Suur kuuleb ja hakkab appi tulema, jõuab hilja kohale. Prantslased on hukkunud. Karl Suur tormab mauridele järele ja maksab kätte. Hakkab pimedaks minema, aga Karl Suur palub Jumalat: „Ära lase päikesel loojuda, tahan kätte maksta.“ Soov läheb täide, taevas jääb valgeks ja Karl Suur saab mauride kuninga ära tappa. Selgub Ganeloni roll juhtunus. Ganelon on kuninga vasall ja juriidiliselt on kõik korrektne . Rolandi ja Ganeloni jagelus on nende oma asi, Ganeloni toetab ka võimas suguvõsa . Soovitatakse Karl Suurel asi jätta, summutada. Pole mõtet Ganeloni hukka mõista. Ent alati on sõpru, kes ei lepi sellega. Toimub võitlus üks-ühe vastu: Rolandi sõber võitleb Ganeloni esindajaga. Jumal soosib Rolandi rüütlit, ta võidab. Seega on süüdi Ganelon ja ta tõmmatakse hobuste vahel lõhki. Nii võidutseb õiglus.
Hispaania kangelaslaulud
Toimub võitlus mauridega, kes vallutasid Hispaania endale, v.a. pisike Astuuria kuningriik põhjas. Seal alustati rekonkistat – maa vabastamist uskmatutest. Samm-sammu haaval see õnnestus.
Temaatika:
1. võitlus mauride vastu
2. feodaaltülid
3. kohalik poliitiline võitlus
„Laul minu Cidist“ – kõige tuntum. Võrreldes „Rolandi lauluga“ palju ajalootruum.
Ajalooline taust: Cid on päriselt elanud inimene, Rodrigo Diaz de Vivar, kes elas 11. sajandil. Ta oli Kastiilia kõrgaadlik, kuningas Sancho II väeülem, ent Sancho II surma järel sai troonile Alfonso VI, kelle sõprade mõjutusel Cid maapakku saadetakse. Mõne aja jooksul kogub Cid endale väe ja läheb mauride vastu võitlema. Vabastab Valencia. Seega Alfonso tahab leppida, Cid on ju end tõestanud. Cid võitleb almoraviididega (äärmusislamistid). Cid võitis, räägitakse, et tema 3000 ratsanikku võitsid 150 000 almoraviidi. Lugu lõppeb Cidi ootamatu surmaga. 50 aastat hiljem loodi laul, mis on ajalooliselt õige.
Laulul on 3 osa.
1) Pagenduslaul - räägib, kuidas Cid on sattunud põlu alla ja otsustab väe koguda. Kõik, kes Cidiga ühinesid, pidid karistuseks kuningale raha andma. Cid hoolitses meeste eest hästi. Stardikapitali saamiseks pantis pereasjad juutidele. Cid kogub väe ja võidab maure. Cid saadab kuningas Alfonsole osa sõjasaagist, näitab lojaalsust ja pälvib kuninga soosingu.
2) Pulmalaul - pärast Valencia vallutamist otsustab Alfonso Cidiga ära leppida, annab Cidi tütardele sobilikud mehed. Cid võtab pakkumise vastu, kuid peigmehed ei meeldi. Abielud siiski sõlmitakse. Uhke pulmapidu.
3) Corpese laul - Cidi väimehed olid kehkenpüksid ja ilutsejad. Nende üle visati nalja, seega nad otsustasid solvangute eest kätte maksta. Ratsutavad oma suguseltsi juurde. Jõudnud Corpese metsa, nüpeldasid nad oma naised (Cidi tütred ) läbi, köitsid puu külge ja jätsid surema. Cidi saadetud usaldusisik päästab naised. Cid nõuab õiglust ja kaasavara tagasi. Võideldakse turniiril. Võidu pälvivad Cidi võitlejad. Kuningas annab tütardele uued mehed: Aragoonia ja Navarra printsid. See on hea lahendus. Laul lõppeb Cidi ülistamisega.
Laulus on maha vaikitud Cidi julmus, temast räägitakse kui inimlikust ja armastavast pereisast. „Cidis“ on vähem vägivalda, võitlust, see on lihtsam ja tagasihoidlikum. Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana.
Saksa kangelaslaulud
Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud.
„Nibelungide laul“
Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas- Skandinaavia lugudega. Lihtsakoelisem, aga brutaalsem, kiriklik mõju nõrgem.
Sisu: tegevus toimub Burgundia kuningriigis Wormsi linnas, kus valitseb kuningas Gunther. Tal on kaunis õde Kriemhild , kelle võrratust ilust kuuleb kangelane Siegfried . Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult. Veendub Wormsisse jõudes, et Kriemhild on tõesti kaunis ja soovib abielluda . Selleks on vaja Guntheri heakskiitu. Esmalt aitab Siegfried kuningat sõjakäikudes. Siis esitab Gunther tingimuse: kuningas tahab endale naist Islandilt – Brünhildi. Brünhild on väga tugev ja et ta naiseks saada, peab teda võitma. Gunther üksi ei tuleks toime ja Siegfried peab aitama . Siegriedi on tapetud lohe veri haavamatuks muutnud. Seljal, abaluu all on tal nõrk koht (Achilleuse kand). Siegfriedil oli ka aare , nähtamatuks tegev müts. See aitas Brünhildi võita. Siegfried taltsutas Brünhildi. Toimusid pulmad. Siegfried ja Kriemhild abiellusid, Gunther ja Brünhild abiellusid.
Hiljem tekib intriig: Siegfried röövis Brünhildilt vöö ja sõrmuse. Aastaid hiljem lähevad daamid omavahel vaidlema – kes on 1. leedi? Rivaalitsevad. Brünhild näeb Kriemhildi laekas oma ehteid, tekib kuri kahtlus. Mis on toimunud? Gunther peab üles tunnistama, et teda aitas Siegfried. See käib Brünhildi au pihta ja ta hakkab Siegfriedi vastu vandenõud sepitsema. Brünhild saab kaaslaseks Tronje Hageni, Guntheri vasalli. Tronje Hagen suudab Kriemhildilt välja meelitada Siegfriedi nõrga koha. Nõrk koht märgitakse ristiga ära. Tehakse võidujooks, muidugi Siegfried võidab ja hakkab allikast jooma. Niimoodi lüüaksegi teda selga. Nõnda hukkub Siegfried. Tronje Hagen uputab aarde. Kriemhild abiellub vendade sunnil Etzeli ehk Attilaga, hunnide vägeva mehega. Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma. Nõnda lähebki, paljud langevad. Ellu jäävad Gunther ja Tronje Hagen, kes tapetakse. Berni Dietrich leiab, et Attila on liiale läinud ja tapab Kriemhildi.
2. A.H.Tammsaare pentaloogia ,,Tõde ja õigus” ülevaade, ühe osa analüüs
I osa – tõe otsing, loodusega võitlemine, naabrid , Jumal, pere, Andres- Krõõt -Mari
II osa – noore inimese kujunemine, haridus , Jumala tapmine, noor armastus Miralda-Indrek
III osa – revolutsioon , Indrek kujuneb enesekindlaks, jääb kindlaks oma seisukohale
IV osa – lahkukasvamise lugu, Indrek-Karin, partnerile tähelepanu pööramine
V osa – elutöö, Pearu-Andres – kummal oli rohkem õigust, uus armastus Indrek-Tiina, noorte suheterägastik, sihikindlus (Tiina)
Pilet 6

20. sajandi 90ndad aastad. Postmodernism on kirjandussuund, mis 1) jätkab modernismi 2) vastandub modernismile ja eitab seda.
Sellega käib kaasas suur vennastumine, suureneb vabadus, tõuseb elutempo, suureneb tehnika mõju inimesele. Süvenevad võõrandumine, üksindus, lagunemistunne. Modernist on eitaja, skeptik, ängis olev inimene. Eesti kirjanduses on sellist ängi kõige rohkem Vaino Vahingu teostes. Inimene vastandub ühiskonnale. Tekstist kaob klassikaline ülesehitus, algus ja lõpp muutuvad avatuks. Postmodernism on veendunud, et inimene eksisteeribki ühiskonnast väljas. Sündmuste loomulik järgnevus lõhutakse. Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid.
Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt.
Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450.
PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „ Sügisball ”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis. PM-likku kirjandust iseloomustab ka temaatilist, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka žanride lõikes. („Sügisballis” Laura seebikad, ameerika jope, õhupall). Urbanism (orienteerumine suurlinnadele). Riigipiiride kadumisega kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugusele veidrusele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka PM-s raamatute, filmide jne sagedasim tegevuspaik. („Sügisball”) Tehnoloogilisus. Uus tehnoloogia toob kaasa inimese võõrandumise iseendast, üldinimlikust. Teisest küljest pakub aga tehnoloogilisus dehumaniseerumisele alternatiivi: luuakse uus inimesekäsitus ja pikemas perspektiivis võib vana arusaam inimesest üldse kaduda, koos sellega ka kogu dehumaniseerumise probleem. (Laura telekavaatamine). Tehnoloogias nähakse eelkõige kaht positiivset aspekti: esiteks loogilist väljapääsu mõttetusekesksest ku Erootilisus. (Theo oma 235 naisega). ltuurist ning teiseks tulevikukuulutust, muutuva inimese ja kogu inimkonna tulevikuvisiooni.)
Mati Unt, „Sügisball”
Teose tegevustik toimub 1977. aastal Mustamäel. Probleemiks on linnaelanike üksildus, olenemata sellest, et Mustamäel elab nii palju inimesi ligistikku. Linnastumine soodustab individuaalset eluviisi.
Peategelasi on raamatus kuus: luuletaja Eero, meestejuuksur August Kask, linnaarhitekt Maurer, telefonivõrgus töötav Laura, tema lasteaiaealine poeg Peeter, restoranišveitser Theo. Ajavad oma asja ja puutuvad põgusalt kokku.
2. K. Ristikivi elu ja looming, ühe romaani analüüs
Sündis 16. oktoobril Varblas 1912. Lapsepõlv ei olnud väga rõõmus, oli vallaslaps. Ema ei olnud esimeses nooruses. Range naisterahvas . Isa oli taluomanik (oletatavasti). Mehe vanemate vastuseisu tõttu ei saanud temast oma pojale isa. Karl ei ole teda ka kuskil maininud. Majanduslikult olukord väga vilets. Karl oli ise ka omaettehoidev ja kehaehituselt humanitaaritüüp – polnud rammumees. Nöögiti palju. Samal ajal paistis koolis oma taibukusega silma. Kooliainetes jõudis hästi edasi. Lõpetab külakooli, seejärel soovitati poissi edasi koolitada. Ühtpidi läks õnneks, et ema sai teenijakoha sugulaste juures, sai raha, et poissi koolitada (tööandjad maksid koolituskulud). Teisalt olid need karmid tingimused – ema töötab ainult söögi ja riietuse eest ning mingit palka ta ei saa ning suvistel vaheaegadel pidi Karl seal tööl käima. Leppisid nende tingimustega ning Karl käis kaubanduskoolis Tallinnas. Tulemused olid väga head. Keeled ja matemaatika olid tugevad. Kui ta sai oma põhikooli läbi, oli tal lihtsam amet olemas, võis tööd saada kaupluses arveametnikuna. Ta töötas sellel ametil, püsivam amet tapeedipanija juures.
Soovis oma kooliteed jätkata – astus Tallinna kolledžisse, omaaegsesse õhtukooli. Lõpetamise järel tunnistus vastas gümnaasiumi lõputunnistusele. Õppetöö toimus 17-22. Eksameid sooritati 3 korda aastas. Olid nõudlikud ning ranged eksamid. Õppis nii pühendunult, et kevadeks sooritas kogu gümnaasiumikursuse eksamid (1 aastaga tegi 4 aasta töö ära). Sealjuures ka silmapaistvate tulemustega.
Pärast tööstuskooli lõpetamist sai sugulase lepingust priiks. Leidis elukoha ühe tööstusperekonna juures. Nendest kogemustest kirjutas ta esimese romaani „Tuli ja raud”.
Tallinna perioodil ta tegeles ka juba väikestviisi kirjutamisega, novellid, jutustused.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #1 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #2 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #3 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #4 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #5 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #6 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #7 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #8 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #9 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #10 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #11 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #12 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #13 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #14 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #15 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #16 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #17 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #18 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #19 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #20 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #21 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #22 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #23 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #24 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #25 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #26 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #27 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #28 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #29 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #30 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #31 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #32 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #33 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #34 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #35 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #36 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #37 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #38 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #39 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #40 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #41 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #42 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #43 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #44 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #45 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #46 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #47 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #48 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #49 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #50 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #51 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #52 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #53 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #54 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #55 12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused #56
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vintagechic Õppematerjali autor

Lisainfo

Kirjanduse lõpueksami/koolieksami põhjalik konspekt teoste analüüsidega. Hõlmab kogu gümnaasiumi kirjanduse materjali.
kirjandus , lõpueksam , tammsaare , juudit , kreeka mütoloogia , eepika , lüürika , dramaatika , teoste analüüsid , raamatute sisukokkuvõtted , kirjanduse põhiliigid , oksanen , puhastus , antiikkirjandus , ilias , odüsseia , homeros , gustav suits , antiikteater , sophokles , kuningas oidipus , gailit , toomas nipernaadi , antiiklüürika , sappho , ovidius , vergilius , looming , eleegia , keskaja kirjandus , islandi kirjandus , vanem edda , keskaegsed kangelaslaulud , prantuse kangelaslaulud , saksa kangelaslaulud , hispaania kangelaslaulud , cid , nibelungide laul , rolandi laul , laul minu cidist , tõde ja õigus , pentaloogia , postmodernism , sügisball , ristikivi , hingede öö , renessanss , dante , jumalik komöödia , under , boccaccio , dekameron , kivirähk , mees , kes teadis ussisõnu , shakespeare , alliksaar , klassitsism , moliere , visnapuu , goethe , faust , kirjanduselu eestis 1922-1940 , tarapita , arbujad , romantism , hugo , tšehhov , novellid , puškin , jevgeni onegin , eesti kirjanduse lätteil , kroonikad , kristjan jaak peterson , taani hindamisraamat , kirikukirjandus , kullamaa käskkiri , reformatsioon , wanradt-koelli katekismus , georg müller , eesti kunstluule , anton thor helle , piibel , juhuluule , masing , rosenplänter , lermontov , meie aja kangelane , tuglas , tolstoi , anna karenina , viiding , realism , naturalism , balzac , noor-eesti , siuru , poe , kross , keisri hull , dostojevski , maupassant , bel-ami , rasvarull , välis-eesti kirjandus , kirjanduselu eestis 1940.-1950. aastatel , wilde , dorian gray portree , kirjanduselu eestis 1960.-1970. aastatel , kassetipõlvkond , stagnatsioon , remarque , läänerindel muutuseta , juhan liiv , bulgakov , meister ja margarita , eesti rahvuseepos , kreutzwald , modernism , hesse , stepihunt , koidula

Mõisted

kirjanduse põhiliigid, jooneks, k sonare, k ballare, draamale, remark, tragikomöödia, antiikkirjandus, vanarooma kirjandus, hektor, trooja, antiikteater, vanakreeka teater, epeisodion, sophokles, laiose tapja, jamb, sappho, armastuseihaldust, eleegia, ovidius, i periood, ii periood, iii periood, vergilius, aeneas, lõpetas väike, dostojevski, juudit, olovernes, ulaaditsükkel, james macpherson, kenning, sütevaka, pole riimi, skald, prantsuse kangelaslaulud, saadikute juht, ganelonil, roland, laulus, prantslased, ganelon, laulul, laulus, sarnaneb muinas, brünhild, siegriedi, i osa, postmodernism, modernist, eesti kirjanduses, postmodernism, osa teksti, teatri tasandil, peategelasi, aastal mobilisatsioon, käib euroopas, julius peategelane, hingede öö, renessanss, humanistid, dante alighieri, 19 paguluseaastat, korda 9, dante teejuht, paradiis, musivedru, teatajas, moskva, käima kultuuritegelastega, giovanni boccaccio, teosed proosa, hüljatuks, mitmed tunnustused, raadio 2, tekkisid kahtlused, shakespeari looming, 1590, teostele, hamlet, kolis kohtla, uued sõnad, rene descartes, repertuaaripuudus, teenrid, noormehel, teose alguses, astus 16, epistolaarromaan, werther, kirjandusorbiit, raudsepp, ajaluulele, olevik, romantilised kangelased, 1851, kellade kuminast, esmeralda, vene intelligent, temaatika, ballid jne, lõpuaastad, ärakirjade järgi, kirjutatuna, koylae, muulas, säilinud allikaid, mülleri jutlused, pastorid, sellekohane põhiteos, trükikojas 1415, paljude literaatide, piibli tõlkimist, kunstluule alglätted, süžee poolest, masingul, täiendamine õ, temma healt, masind, 1814, seal 1832, 1832, valemängijad, põhiteema, tegutsemine, tuglas, sõdurid, aadlikud, üksikinimese mõju, parveinimesed, egoistid, kangelased teel, usuline ümbersünd, haridusraamatud, suurem tähelepanu, teoste peategelane, oluline roll, positivism, euroopas 1830, sündis kesk, õudus, julge loodus, eluarmastuseks, kross, kross, kaasa kannatusi, põdes tuberkuloosi, heymi vene, jälle lauludeks, kangro andmeil, pagulasiuulet, vanem põlvkond, esitusviis, kaalukas erand, romaanidega, wilde 1854, lord henry, tagantjärele, 1891, rahvas valitseb, põhjalik ettevalmistus, margarita prototüüp, naisterahvas, vastuolulised, otsimis, modernistlik tegelane, looduslüürika, mulk

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass
37
docx
Kirjanduse lõpueksam 2011
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
31
doc
Kirjanduse lõpueksam
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
69
doc
Suuline exam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun