August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised
Kui kunagi olid tegelased ilusad ja uhked siis aeg oli teinud nad vanaks ja kaodanud ära nende ilu. ,,Kõik pahed olid alanud päevast, mil sõjariistus mehed hakkasid ringi luusima." ,,Olid ajad ja rõõmud! Kuid siis tulid uued, jubedad päevad." ,,Kuhugi ei tohtinud enam minna, igal pool seisid tihedad okastraadid, aiad ning inimlapsed." ,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti haljendavaist nurmedest,püüdmisi vabusse metsadesse." 1.2.2 Peategelane oli Kerill-Kerkerill. ,,Kunagi olid ta kuldsed suled tookord sädelenud- punased,rohelised ja kollased-ja saba tõusnud uhkelt püsti kui loogas vikerkaar.Hari oli olnud punane kui taeva õhtused leegid, kannused teravad kui murtud klaas!" Kunagi, kui ajad olid veel ilusad oli Kerill-Kerkerill väga lugupeetud. Ta käis terves mõisas ringi kiredes ja lärmitsedes, norides tüli, kakeldes ning sellega äratatas kõigis õudust ja suurt lugupidamist enda vastu.Ta oli olnud võimsaim valitseja ja kardetuim võitleja
Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud. Novell ,,Viimne romantik"- Kukkede ja kanade seltskond. Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda. Peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill- Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb tal seda pärast surma siiski teha.
Följetonikogu "Kloun ja faunid" Tekitas skandaali, Underile. II periood 1924-1944 Suured muutused Romaan Kaob inimesekultus, romaanid muutuvad optimistlikumaks ja rõõmsameelseteks. Tippnovellid "Viimne romantik" Lugu oli ühest kukest Kerill - Kerkerillist. Ta elas vanas laudas ja oli sellest tüdinenud. Ühel päeval tuli sinna lauta ilus ja noor kana Bräkk- Brii, kes hakkas Kerill- Kerkerillile meeldima, kuid too ei teinud temast välja. Kerill- Kerkerill otsustab lõunasse lennata. Kõik on elevil, kuid Kerill- Kerkerill ei suuda seda ning teda nimetatakse kelkijaks. Peale seda tuleb Kerill- Kerkerilli ette kukk Kurlukk, kellega nad võitlusse asusid. Kerill-Kerkerill võitis selle, kuid suri ka ise, nähes enda ees valgust ja lendu lõunasse. "Libahunt" Urgvee soodes elavad isa ja poeg Enrik, kes üksteist vihkavad. Poega armastab nõid Ulla tütart Hundvat, kuid Hundva on libahunt, ka isa ja Ulla on libahundid. Siis
Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops
Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär
annaabi.ee 
