DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks...
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked mat...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha inimene teenib seda õnnelikum ta on? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor d...
Dekameron Giovanni Boccaccio ESIMENE PÄEV I novell: Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ...
III kursus Ave Altvälja 09.01.2009 TÖÖLEHT nr 3 Tsehhovi novellide analüüs 1. "Inimene vutlaris" Koosta Belikovist sõnaline portree- Belikov oli inimene kelle jaoks olid kõige tähtsamateks asjadeks käsud ja keelud. Seda nii iseenda kohapealt kui ka teiste suhtes. Ta kartis pidevalt, et midagi võiks juhtuda. Tal oli oma elu väga täpselt paika pandud ja ei tulnud kõne allagi et midagi võiks teisiti teha. Tema jaoks oli olemas ainult see mis oli õige ja kombeline.
Tsehhovi novellid Daam koerakesega Kõik see, mis on inimesele oluline, vajalik ja siiras see toimub justkui varjul, inimene seda ei oska märgata. Kõik see, mis on elus vastumeelne, on niivõrd nähtaval. Mis aga puutub armastusse, siis sellel ei ole piire kui kaks inimest armuvad teineteisse, teevad ükskõik mida, et olla koos õnnelikud, sest üksi on raske olla õnnelik, kui oma elu on täis kurbust ja igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil o...
Kadrina Keskkool Tsehhovi novellid Õpimapp Aigo Allmäe 11.b klass Juhendaja õp. Anneli Särg Kadrina 2011 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused. Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees. Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud. Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline. Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal. Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud. Mida nende kaudu luuakse, ei ole eesmärk omaette, vaid tee reaalse elu
Tsehhovi novellide ja J. Rooste novelli võrdlus 1. Leia kolm sarnasust J. Rooste nimetu peategelase ja Tsehhovi tegelaste (Jonõts, Belikov) vahel. Selgita-põhjenda. Jürgen Rooste nimetu peategelane, Tsehhovi tegelaste Jonõtsi ja Belikovil on kõigil ühine joon- nad kõik kannavad endas tugevat ühiskonnakriitikat. Mõlema kirjaniku novellide peategelasteks on oma parimates eluaastates muserdatud mehed. Nii Rooste kui Tsehhovi teostes tuleb välja väga laialdaselt ühiskonna probleeme. ,,80-ndate heli on egoismi ja üksilduse kaja- täispuhutud, enesekeskne, võõrandunud. Nagu meie."Rooste peategelase peamiseks probleemiks on muutused, mida ühiskond inimeses läbi viib. Inimesed kannavad maski, mis varjab tõelisi tundeid nii teiste, kui ka enda eest. 2. Sõnasta vähemalt viis põhjust, miks oli J. Rooste nimetu
Ivan Bunini novellid Bunin on tuntud eelkõige armastusnovellide autorina. Bunini loomingus on arnastus kui surmav haigus, millest pole pääsu. Kui muidu kirjutatakse vene kirjanduses armastusest hiilival moel, siis Bunini armastusnovellid on aga erootilised ja meelelised. Oluline temaatika on ka lapsed ja naiste saatus. Bunini naised on kas siirad ja lapselikult rikkumata või küpsed, elukogenud ning eneseteadlikud. Lapsed on sageli kannatajateks vanemate vigade pärast. Novellidest tuleb ilmsiks ka Bunini suhtumine madalamasse klassi. Bunin leiab, et kõrgemal positsioonil inimesed kasutavad madalamal positsioonil olevaid inimesi sageli ära. Ta ütleb, et inimene on oma hädades ise süüdi, ent sellegipoolest näitab ta välja ka oma kurbust nende suhtes. Novell ,,Tobuke" on suhtest seminaristist diakoni poja ning tema vanemate juures elava köögitüdruku vahel. Lühikesest romansist sünnib neile poeg ning nad e...
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes ...
,,Dekameroon" 2. päev , 3. Novell Teedo - a)suursugune päritolu,nimelt oli ta aadel. b) Ma kujutan ette et ta oli kena välimusega, pikemat kasvu ning väga sümpaatne mees. c)Ma usun et ta oli tark, kuna ta oli oma linna rikkaim mees, rahaga ümber käimine nõuab palju arukust. d) Talle olid tähtsal kohal tema pojad ning see järel raha. Tedaldo ,Lamberto ,Agolante - a) nad olid teedo pojad,lamberto oli neist kõige vanem b) Ma arvan et nad olid oma isa moodi lapsed seega ka pikad ja kenad. c) Mulle tundust et vendadest kõige liiderlikum oli lamberto,tema haaras ohjad enda kätte, kui kriis oli lähedal.Teised vennad nõustusid vanema vennaga alatihti. d)Nad olid kõik pimestatud rahast. Allessandro, abt, - a) Allessandro oli ...
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ei oska piisavalt elatist teenida · Armukade naine tunneb seda · Kerg...
Edgar Allan Poe novellid ,,Must kass" Mees ja naine armastasid väga loomi, seetõttu oli neil kodus igat sorti elusolendeid. Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel...
Tsehhovi novellid ,, Ametniku surm" Põhiidee oli kuidas südamepiin võib su hukatusse viia. Kindral- tugev isiksus, ärritab kui teda tüüdatakse Tservjakov- viisakas, südamlik ning häbelik. ,,Palat nr 6" Põhiidee- inimene kes vaatab oma ümbritsevad maailma kibestunult ja ideetu piguga, lõpetab oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiide...
Uusromantism Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistin...
Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamis...
Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike ....................................................................................
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" Novell on üles ehitatud läbi ühe tegelase silmade, kes enda ümber toimuvat kirjeldab. Saarele jõudes jääb ta teiste meremeeste poolt mahajäetuks ning seisab silmitsi salapärase saarega. Peagi on ta juba hiiglaneitsi kütkeis, kellega ta saarel kummalisse suhtesse astub. Konfliktiks kujunebki seesama peategelase suhe hiiglaneitsiga, sest algne uneline ja paradiisilik suhe, täis õrnust, küllust ja hellust, muutub tegelase jaoks ühel hetkel hoomamatuks. Kuigi hiiglaneitsi suutis panna tegelase end tundma suuremana kui hiiglane ise, on ühel hetkel armunute vahekorrad pöördunud, tegelane tunneb end neitsi poolt ahistatuna, kammitsetuna. Ta üritab neitsi käest lahti rabeleda, kuid hiiglane on metsik, temast tugevam ja saab ta kätte. Võikalt vägistab ta peategelase, paradoksaalselt Iha Templis. Siiski sai mees allakäigust võitu, kui ta metsa põgenenuna taas hiiglasega ...
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. B...
,,Mida arvan Tsehhovi novellide tegelastest?" Anton Tsehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Pala...
A. P. Tsehhov Anton Tsehhov väljendab oma novelle ja jutustusi läbi naeru ja pisarate minnes oma loominguga äärmustesse. Talle on omane naerda inimesi välja nende rumaluse ning liigse aupakklikuse põhjal. Autori arvates saab naerda ka kõige hullema õnnetuse üle. Minule jääb selline ellu suhtumine veidi võõraks ja arusaamatuks. Tsehhovi jutustuses "Rõõm" paneb autor oma tegelase olukorda, milles ebakaines olekus voorimehe hobuse jalge alla kukkumise pärast ei pea mitte häbi ja piinlikust tundma. Hoopis vastupidi, jutu peategelase arvates on see talle justkui süllekukkunud õnn, et temast ajalehtedes kirjutatakse, sest ajalehtedes kirjutatakse vaid tuntud inimestest. Sellest järeldades peaks ka see purjus tegelaskuju olema kuulsus ise, keda kogu Venemaa tunneb. Arvan, et sellist viisi kuulsaks saamine käib siiski inimese au pihta. Samas on õnnetuid olukordi mõtekam vaadata läbi naeru, kui ennast nendest täiesti välja viia. Selliseks ...
Samas jutustatakse armastusest kui kõige õilsamast kogemusest ja suhtest. Selle eelduseks on lihtne armumine erinevatest seisustest noorte vahel, see toob tihti kaasa armastuse nimel võitlust ja tülisid sugulastega. Kirglikust armastusest räägib neljanda päeva viies novell, kus neiu armsama tapavad mõistmatud vennad. Truuduses ja armuvalus istutab naine mehe pea lillepotti, mille juures ta iga päev unistamas ja nutmas käib. Selle viljkakusest kasvab mullast hiiglaslik basiilik. Novellide sisu on seiklused ja vingerpussid, pettused ja inimeste kirjeldus erinevaates olukordades. Pea igas loos on mängus kavalus. Boccacio näitab seda ühest küljest südametunnistust mitte koormava kasuliku omadusena, kuidas see annab võimu vähem nutikate üle, isegi tegelikele süüdlastele. Kaval inimene suudab igast olukorrast võitjana väljuda. Näiteks naine, kes peitis armukese oma mehe eest tünni ja suutis olukorrast täiesti teise mulje luua.
saj vene realistide omast? Teised kirjanikud leidsid, et alati on ohvriteks väikekodanlased ja lihtsad inimesed ja et ,,elu peremehed" kuulutavad väärideid. Nad arvasid, et rahvas ise pälvib alati kaastunnet, olgu nende käitumine milline tahes. Tsehhov mõistis, et ,,väike inimene" võib ka endas kurja kanda ja alati pole tema ohver, temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. 5. Iseloomusta Tsehhovi humoristlike ja satiiriliste novellide ,,väikest inimest". Meenuta Tsehhovi ,,väikekodanlase" mõistet (selle olemus ja tunnused). Ta ei esinda mingit kindlalt sotsiaalset rühma, ta võib olla nii talupoeg kui aadlik. Ta on teatav kultuuriline-psühholoogiline tüüp egoist, kitsa silmaringiga, ahta eluvaatega, arg ja matslik tegelane. Temas elab justkui kaks inimest. Üks hetk võib ta olla alandlik, teine hetk kõrk ja üleolev. Tema käitumine oleneb sellest, kellega ta suhtleb
Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema...
olukordadesse. Kuid ma usun, et ka Toomase valetamisel on oma kõrgem eesmärk. Ta usub, et ilus vale on parem kui kole tõde. Minu interpretatsioonist novellidest olen ma aru saanud, et Toomas üritab inimesi nägema panna, et elu on rikkam ja imelisem, kui inimesed oskavad näha. Nii õilsad kui Nipernaadi eesmärgid võivad olla, pragmaatilisest vaatenurgast toovad ta äpardused siiski rohkem valu ja kurbust kui õnne. Minu lemmik novellide hulgast. Kõige rohkem meeldis mulle Nipernaadi novellide sarjast “PÄEV TERIKESTE KÜLAS”. See oli novellidest kõige kaasahaaravam ja köitvam. Kui teised novellid tundusid mulle teatud kohtades aeglased, siis “PÄEV TERIKESTE KÜLAS” on täis põnevust ja kaasakiskuvaid momente. Huvitavaim selle novelli juures oli minu arust see, et novelli alguses ei olnud Nipernaadi tunduvalt isegi looga seotud, kuid loo arenedes ilmus ta täpselt õigel hetkel välja ja sobis sündmustesse nagu võti lukuauku. See jättis tunde, et kaks
Lilli Promet (19222007) Lilli Promet sündis 16. veebruaril 1922 Petseris maalikunstnik Aleksander Prometi peres. Lõpetanud Tallinna 18. algkooli, astus Lilli 1935. aastal õppima keraamikat Riigi KunstiTööstus koolis, mille lõpetas kevadel 1940. Sügisel kutsuti teda Noorte Hääle toimetusse ajakirjandustööle, sõja puhkedes aga evakueeriti Tatarimaale. 1943. aasta suvel lähetati Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega.
Edgar Allan Poe Edgar Allan Poe oli kuulus Ameerika poeet, lühilugude kirjutaja, ajakirjanik ning kirjanduskriitik, kes elas aastatel 1809 1849. Tänapäeval tuntakse teda kui modernse kriminulli looja ning süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Poe kirjutas inimeste varjupooltest ning sellest, milleks kõigeks inimpsüühika ekstreemolukordades võimeline on. Ja seda kõike üllatuslike, kui mitte hirmsate puäntidega. Ta sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809 a. ning jäi orvuks juba väikesest peast. Peale seda saadeti ta kasuvanemate (Allanite) juurde Richmondi elama
(Tuglase"Liivakell" ; Tammsaare"Poiss ja liblik"). Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad UR näidendid ja jutud("Soo" )-on tuntuim sümbolistlik teos, on esitatud teatrilaval ja televisioonis. 5.Tuglas-ta on kirjutanud uurimusi,kriitikat,reisikirju ja memuaare.Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest.Tuglase novellide pildi pool on väga oluline.Tegelaskonnas etenduvad silmapaistvat osa loomad ning ka mõned mütoloogilised olendid.Romaan"Felix Ormussen" (1915) ja "väike illimar"(1937).Ta novellide teemad olid nt. Inimesele mõistetamatu elusaatus,armastuse jõud ja traagika,kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding.Tüüpilised tegelased on tal täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed ,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad. 6
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985,
mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid, kui mitte aastaid, siis tegelikkuses oli möödunud ainult nädal. 2) Novellide tegelased olid kõik omamoodi kummalised ja erinevad, kuid ometigi mõistis ka Sandman lõpuks, et justnimelt kõik tegelased on millegi poolest teineteisega sarnased. Lõpuks oma sihi, Sinise Kapteni juurde jõudes ja teda nähes mõistis Sandman, et need, kellega ta oli varasemalt kohtunud, olid Sinise Kapteni erikujud, juhatamaks teda õigele sihile. Kõik raamatus figureerinud tegelased andsid Sandmanile tarka nõu ning vastutasuks soovisid ühte tema õunapuusse voolitud mõtetest
filosofeerimiseks, panid mind mõttejärge kaotama. Mulle meeldis lugeda "Välkvalgust", mille pealkirja juba mõnel pool selle metafoori tabavuse tõttu novellizanriks on nimetatud. Idee vere puhtusest ei ole uus, sellega olen lugedes varemgi kokku puutunud, aga novellis oli see ilusti kokkuvõtvalt välja toodud. Mulle meeldis ka loo lõpp, kus inimesele välja pakutud idee, mis tema seisukohalt on mugav, kiirelt omaks võetakse. Paljude novellide puhul panin tähele, et nad oleks nagu lahti rebitud mõnest romaanist ja pidevalt leidsin ennast tundmuselt nagu oleksin mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud. Sama järsult nagu algasid, need ka lõppesid ja pidevalt oli tunne nagu tahaks küsida: "ja mis siis edasi sai?..." Võibolla tuleneb see katkendlik tunne ka novellide paigutusest raamatus ja sellest et minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid
1. Tooge näiteid salapära kohta teoses 2. Iseloomustage teose ülesehitust IV Kuulata CD-lt katkendit Bizet`ooperist "Carmen" V Loe läbi Mart Kivastiku artikkel Internetist aadressil www.arhiiv.postimees.ee/leht/96/11/23/kultuur.htm Mida arvab Mart Kivastik "Carmeni" lavastustest Eestis? KODUS: Kirjuta arvutil essee teemal: Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism. 8.TUND TEEMA: E. A. Poe novellide lähivaatlus. TUNNI EESMÄRK: Tuua välja Poe novellide eripära IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: E. A. Poe "Novellid" Maailmakirjanduse lugemik Arvutivõrk Internet projektor TUNNI KÄIK: I Korjata kokku esseed ja hinnata II Loeng E. A. Poe elust ja loomingust, abiks kasutada Poe teose"Novellid" järelsõna ja Interneti lüheküljel www.crjg
Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. (http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1) 5 2.1.2. Luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) 2.2 Novellid 2.2.1. Novellide iseloomustus 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik. Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007) 2.2.2. Novellide loetelu ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970)
· Tegutses näitleja ja dramaturgina. · ,,Kuningas Lear" · · ,,Macbeth" · ,,Hamlet" jt Tunnused Sõnum, tähtsus · Elurõõmsad ja lüürilised komöödiad · Õigustas kõikjal noorte inimeste lähtusid sageli itaalia renessansi loomulikke tundeid ja nende novellide populaarsetest süzeedest. armastuse vabadust. · Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust. · Armastus on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema.
aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. · 1919 kolis Tallinna. Looming · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega nt. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad" · Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933) · Romaan Tõde ja õigus (19261933), käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. · Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja
Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomba“ räägib veritasust korsika moodi. (1840) Peateos „Carmen“
jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse vanad" "Kaks paari ja üksainus" "Tähtispäev" "Rahaauk" Loomingu kõrgaeg Näidend "Juudid" (1921) Romaan "Kõrboja Peremees" (1922) 5köiteline romaan "Tõde ja õigus" (19261933) Allegooriline romaan "Põrgupõhjas uus Vanapagan" (1936) Näidend "Kuningal on külm" (1936) Tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudid 1922 Kõrboja peremees
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast
Dekameron Dekameroni tegevus toimub ühel väga hirmsal ajal. Nimelt musta katku ajal. Inimesed olid hirmul ning vajasid meelelahutust, mis hoiaks tuju üleval ning vähendaks hirmu. Rääkides üksteisele erinevaid novelle, suudeti muuta oma aega mõisas huvitavaks. Inimeste jutustatud novellide põhjal tundus nende elu üsna keeruline. Oli palju probleeme, eriti armastusega. Rahvas oli lihtnameelne ja väga naiivne. Rumalaid jutte ning valesid jäädi kergelt uskuma ja talitati nende järgi ning lõpptulemuseks oli väga tihti surm. Novellidest oli aru saada, et tauniti armukadedust ning petmist. Tihti saadi surma just oma kallima pärast. Mitmel novellil oli kurb lõpp, kus kaks armastajat mõlemad said lõpuks surma. Kurvad lõpud ei ole minule väga meelepärased
piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Anton Hansen Tammsaare 1899.a A. H. Tammsaare Tartu külaskäigult 1938. a. Looming Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907). Tammsaare Anton Hansen-Tammsaare monument Tammsaare isa Tammsaare ema Üks tema kuulsamaid teoseid ,,TÕDE JA ÕIGUS" Tammsaare Põhjatalu Tammsaare Park 25-kroonine
töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "KäbeKaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Rahaauk" (1907).Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini
19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid "Tagaranna meeste kalakuunar" (1947) ja "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949). Panoraamromaani "Tuuline
E. A. Poe Edgar Allan Poe sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809. aastal. Oma eluajal oli ta üks väljapaistvamaid kirjanikke õuduskirjanduse maailmas. Poe novellide puhul on tegemist klassikaliste, ehk suletud novellidega. Novellides on vähe tegelasi, üks keskne teema ja need lõpevad alati puändiga. Näiteks tema novelli „Reetlik süda“ tegelaste hulk on väike, keskseks teemaks on ühe vanamehe kotkasilm, mis ühte tegelast meeletult häirib, lugu lõppeb ootamatu mõrvaga. Autor käsitleb oma novellides paljusid erinevaid inimtüüpe ning nende iseloomuomadusi.
novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey vaatab ilma ja inimesi omaenese silmadega ja omaenese temperamendi läbi nii, et tulemus on huvitav, köitev, lausa põnev ka siis, kui me kõigega ei nõustu. K. A. Hindrey on läbi ja lõhki konservatiiv. Tema novellides on tähtsal kohal sündsus,
Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton üha uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist
· Hoolimata andest tahtis ta oma tulevikku siduda meditsiiniga. Kirjandus oli tema jaoks pigem põnev ja ta tundis rõõmu areneva ande mängust enesest. Ta kirjutas kodus aknalaua peal, kus ta oli koos oma perega ning koos olemine kuulus loomemängu juurde. · Kirjandusega tegema ajendas ka perekonna majanduslik kitsikus, et aidata oma õde ja nooremaid vendi. · Juba kirjandustegevuse alguses leidis ta oma teemad ja kujutusviisi. Sotsiaalselt kaalukate ja uuenduslike novellide kõrval kirjutas ta ka humoorikaid just huumoriajakirjadele sobivaid jutte. Tema loomingu hulgas oli nii teravaid lugusid ,,Õunte pärast" (1880) kui ka psühholoogiliselt teravaid jutte ,,Papa" (1880). · Ülikooli ja kirjutamise kõrvalt tegeles Tsehhov ka enesekasvatusega, püüdes endast orja välja pigistada. Hoolimata austusest vanemate vastu püüdis ta nende elumõistmise piire endas
Põhiosa luulest moodustasid sonetid (abba abba cdc dcd) Tema luule on pihtimuslik, kujutab autori siseheitlusi, kasutab huvitavaid võrdlusi, kõnekujundusi. 4. Giovanni Boccaccio 1313-1375 inspiratsiooni allikas Napolis kohatud neid Fimenta. Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid. Novellid räägivad kavaluse, tarkuse võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust
kriisiolukrodades. Vallak ei suhtu inimestesse põlglikult ega üleolevalt. Mõned Vallaku novellid on ka positiivse lõpuga ("Epp Pillapardi","Armuleib") Meestegelased - tegelane elab ja tegutsed konkreetses miljöös, relaistlikult kujundatud maailmas. Tegelased on loomult kaotajaks määratud ja sageli tõsiste inimlike puudustega. Naistegelased - meestest positiivsemad, harva esiplaanil. Töökad, suudavad mehe eest väljas olla. Novellide sündmustik - asetab tegelased kriitilisse olukorda:ähvardab pankrot,oksjon,karistus. "Lodjavahi surm" - endine lodjavaht Aat voodis suremas. Aat on kunagi oma naist petnud, naine tahab kättemaksuks uue lodjavahiga tal silme all kätte maksta (truudust murda). Aat sureb enne selle toimumist. Tähtsamad teosed: "Must rist", "Epp Pillapardi Punjaba potitehas", "Ajude Mäss", "Armuleib", "Lambavarga Näpsi lorijutte".
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam
annaabi.ee 
