Otsingule "kask" leiti 1157 faili

kask on Norras oluline kĂŒttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lĂ”unapoolsel sisemaal, kuna PĂ”hja-Norra on liiga mĂ€gine.
kask

Kasutaja: kask

Faile: 0
6
doc

Kask

klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...

Kirjandus - Keskkool
30 allalaadimist
4
rtf

Kask

Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba mÀrgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sÔnu sageli risti vastupidises tÀhenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
2
docx

Tea Kask "TĂ€navalapsed"

aastal. See jutustab 2 poisist, kelle vanemad olid joodikud ja lĂ”id nad ĂŒhel pĂ€eval kodust vĂ€lja, et poisid saaksid ise endaga hakkama. Ühel pĂ€eval Ă€rkas Mattias ĂŒles selle peale, et elutoast kostis lĂ€rmi. Mattias lĂ€ks sinna ja nĂ€gi et isa peksis ema. Siis jooksis isa toast vĂ€lja ja Mattias hakkas vanaema appi hĂŒĂŒdma. Kui va...

Kirjandus - PÔhikool
90 allalaadimist
4
docx

KASK

k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi ĂŒldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kĂ”ige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kĂ”rguseks. Oksteta silindrilise t...

Loodus - Kutsekool
4 allalaadimist
3
doc

Taimed

Ta on kauni valge tĂŒvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus vĂ€limus on teinud kasest eestlaste ĂŒhe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatĂ€pikestega kaetud punakaspruunid vĂ”rsed. Viljaks on arukasel vĂ€ike kahe laia tiivaga pĂ€hklike ,...

Bioloogia - PÔhikool
19 allalaadimist
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk ĂŒldiseloomustus ning perekondade tĂ€htsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ĂŒhekojalised puud. VĂ”ra on koonusjas, oksad asetsevad mĂ€nnasjalt, ulatudes sageli maani. TĂŒve koor noores eas sile, tihti lÀÀtsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tĂŒvele korp. Korp - puutĂŒvedel esinev vĂ€limine sur...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
221 allalaadimist
8
odt

Referaat lehtpuud

Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus...

Loodus Ôpetus - Keskkool
27 allalaadimist
6
ppt

Puud Eestis

Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning vĂ€rvuselt roosakaskollane, Ă”ied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, kĂŒlmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tĂŒvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoli...

LoodusÔpetus - PÔhikool
6 allalaadimist
1
doc

Arukask

Ta on kauni valge tĂŒvega ja pikkade rippuvate okstega. TĂ€nu tema ilusale vĂ€limusele on ta paljude eestlasete ĂŒks lemmikpuid. Arukask vĂ”ib kasvada kuni 35 meetri kĂ”rguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatĂ€pikestega kaetud punakaspruunid vĂ”rsed. Viljak...

LoodusÔpetus - PÔhikool
8 allalaadimist
4
docx

"Modifikatsiooniline muutlikkus arukase nÀitel" Uurimistöö

Saku GĂŒmnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede nĂ€itel" e es mĂ€rgiks on uurida, kuidas muutub...

Bioloogia - Keskkool
16 allalaadimist
16
pdf

Üldmetsakasvatuse iseseisvad tööd

EESTI MAAÜLIKOOL PĂ”llumajandus- ja keskkonnainstituut --- -------, AR2 Üldmetsakasvatuse iseseisvad ĂŒlesanded Ülesanded aines 'ĂŒldmetsakasvatus' Tartu 2011 SISUKORD Ülesanne 1: Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine...

Üldmetsakasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
93 allalaadimist
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesÔnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sÔstar §...

Bioloogia -
13 allalaadimist
2
odt

Soo pĂ”hitĂŒĂŒpide vĂ”rdlus

SOO PÕHITÜÜPIDE VÕRDLUS Madalsoo Siirdesoo Raba Sademed, nĂ”rgem Sademed, pĂ”hja-, Veereziim ja sellest pĂ”hja- ja tulvavete Ainult sademed; pinna ja tulvaveed; tulenev toitum...

Bioloogia - Keskkool
26 allalaadimist
1
docx

KokkuvÔte aru ja sookasest

MĂ”lemad kased paljunevad hĂ€sti seemneliselt , eriti arukask . Arukask Ă”itseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lĂ”pus vĂ”i augustis .Varisevad sĂŒgisel .Sookask Ă”itseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lĂ”pul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja vĂ€ikesed ja na...

Metsandus - Kutsekool
11 allalaadimist
91
pdf

Dendroloogia pp

Dendroloogia Lehed on ovaalsed vĂ”i Ă€raspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nĂ”eljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lĂŒhike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, Ă€raspidi munajas, ĂŒmardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
65 allalaadimist
3
doc

Arukask

JĂ€rgnevalt esitan vĂ€ikese kokkuvĂ”tte huvitavamatest faktidest, mida uurimistöö kĂ€igus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tĂŒvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus vĂ€limus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde Ă”hukeste...

Loodus -
4 allalaadimist
7
doc

I love English 3

ja 4. klassile. I love English 1 (3. ja 4. Round-up Ă”ppetĂŒkkide peale). I love English 2 (4. Round-up Ă”ppetĂŒki peale). Koostaja Heddy Uustal. Viljandi MaagĂŒmnaasium. Juhendaja Toomas RĂ€hn. I love English Form 4...

Inglise keel - PÔhikool
15 allalaadimist
34
doc

MetsaĂŒkoloogia ja majandamine I Test

Kuid peamiselt seoses pĂ”llumajanduse arenguga ja pĂ”llumaade rajamisega hakkas metsade pindala vĂ€henema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pĂ€rast II maailmasĂ”da (pĂ”llumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise MaailmasĂ”ja jĂ€rgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kĂ”ige levinum puuliik Eestis on mĂ€nd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, mĂ€nni) osatĂ€htsus vĂ€henenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatĂ€htsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. MĂ€nnikute osatĂ€htsus on vĂ€henenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mĂ”jutamiseks, eesmĂ€rgiga kasvatada majanduslikult vÀÀrtuslikke puist...

Metsandus -
23 allalaadimist
2
odt

SĂŒgisball

Eero ­ Luuletaja August Kask ­ Juuksur Maurer ­ Arhitekt Laura ­ TelefonivÔrgu töötaja Theo ­ Restorani uksehoidja Peeter ­ Laura poeg August Kask kÀis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kÀtte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vÀgivallatsema. Theo polnud kellegagi rÀÀkida ning hakkas kirjuta...

Kirjandus - Keskkool
3 allalaadimist
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijÀÀ, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). PĂ”hikliimavöötmetes on aasta lĂ€bi ĂŒks Ă”humass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat ĂŒks, pool aastat teine Ă”humass (lĂ€hispolaarne, lĂ€histroopiline, lĂ€hisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetĂŒĂŒbid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmast...

Geograafia - Keskkool
275 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !