* Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis. * Tema loomingut on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi"
Liisi Saapar EKL-1 B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülik...
Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik. Enim tuntud on tema muinasjutud (156), kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse. Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. Aastal. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Enim tuntud kunstmuinasjutud: Pöialliisi, Väike merineitsi, Vankumatu tinasõdur, Inetu pardipoeg, Lumekuninganna, Tütarlaps väävlitikkudega, Metsluiged, Tuleraud, Printsess hernel, Punased kingad, Lugu ühest emast, Väikese Ida lilled, Keisri uued rõiva
vanemaid lugejaid. Üks oluline aspekt oleks kindlasti ka see, et kõigis tema muinasjuttudes oli alati olemas puänt, iga lugu lõppes mingisuguse õpetussõna või elutarkusega. Arvan, et see on lastele suunatud muinasjuttude puhul hästi oluline, sest kindlasti jääb raamat lapsele paremini meelde, kui ta on sealt saanud midagi, mida oma edasises elus kasutada või märgata osata. Olen ise lugenud mitmeid Hans Christian Anderseni muinasjutte ja oma lemmikuks pean lugu pealkirjaga „Inetu pardipoeg”. See lugu on eelkõige õpetlik, elus ei ole kõik nii must- valge ja kõik ei sõltu kunagi ainult väljanägemisest. Igas olukorras on kaks poolt ning neid tuleb vaadata koos ja võrdselt. Muinasjutt õpetas lustakas ja lapselikus võtmes elu põhiväärtusi ning jättis mulle väga hea mulje. Lisaks oli muinasjutt ka väga südamlik, autor oskas lugejaid endaga kaasa haarata ja huvi tekitada
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel
Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest, mistõttu möödus tema elu ja karjäär rahalises kitsikuses. *E.A. Poe tsitaat: Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas. *Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. *Anderseni kuulsaimate kunstmuinasjuttude seas on: "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. 5) Walter Scott *Sir Walter Scott (15. august 1771 - 21. september 1832) oli šoti kirjanik.
Aleksandra Zeregelja SISUKORD Aleksandra Zeregelja SISSEJUHATUS Antud kodutöö eesmärk on õppida ning rakendada referaadi/kursusetöö vormistamise nõudeid. Aleksandra Zeregelja 1.1.1.1 Odense Odense on Taani suuruselt kolmas linn Kopenhaageni ja Århusi järel. Asub Lõuna-Taani piirkonnas ja on Odense valla keskus. Linn paikneb Fyni saarel Odense jõe kaldal. Odenses asub 18 000 tudengiga Lõuna-Taani Ülikool, Syddansk Universitet. Linn on tuntud kirjanik Hans Christian Anderseni sünnikohana. Odense oli Fyni maakonna keskus. 2.1.1.1 Ajalugu Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, 'Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Odense linnaks, seega on ta üks Taani vanimaid linnu. Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus.
Miisu kokkuvõte Preili Miisu on varem olnud kass. Seepärast lööb ta endiselt vahel nurru, küünistab, müksib peaga ja armastab tibatillukesi linde. Vaatamata sellele, et nüüd on ta tavaline tütarlaps, laulab ta siiski aeg-ajalt Miamiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema peremehel Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi . Natuke kirjanikust: Annie M. G. Schmidt ( 1911-1995) on enimloetud, armastatuim ja tuntuim lastekirjanik Hollandis. 1988. aastal anti talle Hans Christian Anderseni lastekirjanusauhind.
· Suured saksa pered · Kallid suvilad · Eestlased ei vaja eriluba 3 kuud registreerimine maavalituses. Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikese Merineitsi kuju · Hans Chrisian Anderseni romantilise muinasjutu tegelane. · Muinasjutu suur populaarsus · Asub Kopenhaageni sadamas Mons Klinti kriidikaljud · Kauneim koht · Mere pinnast mõõdetud kõige kõrgem koht on 128m · Vaade Läänemerele Küsimusi ? Tänan kuulamast!
"Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960 Multifilmid, lühifilmid Jaapanis, Rootsis, Soomes, Nõukogude Liidus 1969 Muumimaa 1993 Tunnustused 1953 Nils Holgerssoni preemia 1966 H.C. Anderseni preemia 1992 Selma Lagerlöfi auhind Rootsi Akadeemia auhinnad Kasutatud allikad Muumide koduleht www.moomin.com/tove Jansson, T. (1975). Muumitroll. Tallinn: Eesti Raamat Tove Jansson. Vikipeedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Tove_Jansson
Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus liiv Tuntumad vaatamisväärsused Bornholmi saar Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus. Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses. Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis. Hamleti e. Kronborgi loss Helsingöris. TÄNAN KUULAMAST!
Tuntumad lood: ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Hunt ja seitse kitsetalle", ,,Punamütsike", ,,Hans ja Grete". Saksa romantiline muinasjutt mõjutas paljude maade kirjandust nii on ka taani romantismis tunda tugevaid saksa mõjusid. Rahvaloomingust pärit juttude kõrval on tuntud ka kunstmuinasjutt( välja mõeldud autori poolt järgides muinasjutureegleid). Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse zanri rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835 aastal. Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar"
· 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen" 2008- Jean-Marie Gustave Le Clézio-"Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" 2007- Doris Lessing-"Imerohi ei ole müüdav". 2006- Orhan Pamuk-"Lumi" 2005- Harold Pinter-"Majahoidja! 2004-Elfriede Jelinek-"Klaveriõpetaja" Pulitzeri preemia- 1953 "Vanamees ja meri" E.Hemingway Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia- Jürg Schubiger : " Goncourti auhind- 1995-Andreï Makine="Prantsuse testament" BertrandRussel.-
ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja
Eksport Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid liha ja lihatooted piimatooted kala ravimid mööbel tuuleveskid Vaatamisväärsused Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund) Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses Taanlased viikingitena 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Tuntumad taanlased Muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen kirjanik Karen Blixen disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu rezissöör Lars
pandud teostest tehtud MJ-e. Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad (varvaste otsast raiumine, silmade peast välja nokkimine jne). Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa. Anderseni RM: ,,Keisri uued rõivad", ,,Tuleraud". Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ-sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood sobivad nii lapsele kui ka täiskasvanule. Selle kõige tõttu oli ta MJ zanri looja. 17. Lastetasand A.Lindgreni raamatuis.
Praegu müüakse Peregrine tooteid osana HP IT Management Software-ist HP ostis omakorda Peregrine Systems-i aastal 2005 ja 425 millioni eest. 300 mil. 425 mil. AUDIITORETTEVÕTE • Arthur Andersen • Asutati 1913. aastal • Endine „Big five“ ettevõte • 2002, andis vabatahtlikult tegevusloa ära • Oli seotud veel teiste pettustega Peregrine kaebas 2002. aastal Arthur Anderseni kohtusse. Nõuti kahjutasu, suuruses 1 miljard, et võimaldasid ebaõigeid auditi tulemusi aastatel 2000-2002 KASUTATUD MATERJAL https://en.wikipedia.org/wiki/Peregrine_Systems https://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Andersen https://en.wikipedia.org/wiki/Hewlett_Packard https://web.archive.org/web/20121214095437/http://archive.newsmax.c om/archives/articles/2002/9/23/170213.shtml http://www.bloomberg.com/news/articles/2002-10-13/just-how-much- did-john-moores-know Aitäh!
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva taanlased on uhked oma heaoluriigi üle, mis tagab kõigile ulatusliku sotsiaalse kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia. Ühekojalises parlamendis on 179 liiget. Taani kliima on pehme, kuid tuul...
muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal lahkus Grieg Taanist ja asus elama Norra pealinna Oslosse. 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamises.
Isa, Alexandes Grieg, oli briti konsul Bergenis. Ema, Gesine Hagerup, oli andekas pianist ja luuletaja. Tal oli muusiku haridus. Kuue aastaselt hakkas Edvardi ema talle kalverit õpetama, ning juba9- aastaselt alustas Grieg iseseisva muusika komponeerimisega. (Esimene kompositsioon ,,Variations on a German melody") 1958. aastal astus ta Leipzigi konservatoormuisse, mille lõpetas 1862. õpinguid järkas Taanis. 1863. aastal läks Grieg Taani, kus viisistas Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus ta Rikard Nordraakiga, tänu kellele hakkas Edward rahvusliku muusikaga tegelema. 1867 abiellus Grieg oma nõbu Ninaga, kes oli tuntud laulja, nende abielu oli pikk ja õnnelik. 1867 osaleks ta Norra muusikaakateemia asutamisel. 1880 kohtus Lisztiga Roomas. 1880 1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusika juht. 1883 jättis Edvard naise, sest 1869 suri nende tütar Alexandra meningiiti ja tema vanemad suri 1875. Lisaks sellele tundi Grieg,
Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks" ja siis alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867 asus koos nõo Nina Hagerupiga, kellega abiellus, Christianiasse elama (Oslo) 1866 oli ta Christiana Filharmooniaühingu juht ning osales 1867 Norra Muusikaakadeemia
päeval trepi pigitada ja sinna jäi 1 king kinni. Kingaproovimisel raiuti varvas ja kand. Pulmapeol nokkisid linnud õdedel silmad peast. Anderseni RM: „Keisri uued rõivad“, „Tuleraud“. Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ- sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood sobivad nii lapsele kui ka täiskasvanule. Selle kõige tõttu oli ta MJ žanri looja. 17. Lastetasand A. Lindgreni raamatuis.
Ello Säärits “Anna Haava” Anna Rosalie Haavakivi elas aastatel 1864-1957. Tema paremad teosed olid kirjutatud venestusaja tingimustes. Tol ajal oli pärisorjus läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli Lõuna- Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast. 19.sajandi keskel algas linnastumine ning rahvuslik ärkamine. Anna Haava loomeperiood kestis 22.eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti...
Hans Christian Andersen sündis Taanis ja elas aastatel 1805 1875. 2. Hans saadeti kohalikku vaeste laste kooli, kus ta teenis ka elatist algul kangru, hiljem rätsepa õpipoisina. 3. 14-aastasena siirdus ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana. 4. Andersenil õnnestus saada mõjuka riigiametniku ja Kuningliku Teatri juhi Jonas Collini soosing ning too kindlustas talle 1822. aastal õppekoha Slagelse ladina koolis. 5. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Looming: 1. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. 2. Tema esimene näidend Kuninglikus Teatris etendus 1829. aastal. Järgmisel aastal ilmus esimene luulekogu. 3. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. 4
fantaasiailma. Hoffmann kirjutas ka kunstmuinasjutte. Teda on peetud Goethe ja Heine kõrval kolmandaks saksa kirjanikuks, kes on eriti tugevalt mõjutanud kogu Euroopa kirjandust. Teoseid ,,Rüütel Gluck", "Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest" Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana. Ta ise pidas ennast romaani- ja näitekirjanikuks ja alles seejärel muinasjutukirjanikuks. Osa Anderseni varaseid loometöid ilmus kogus ,,Nooruskatsetused". Tema kirjanikuisiksuse mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal, sellele järgnesid üha uued ja uued täiendatud väljaanded. Eraelus oli Andersen üksildane. ,,Muinasjutud on hiilgav, maailma kauneim kuld, seesama kuld, mis tulukesena sädeleb laste
a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. Tunnustused 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ALO MATTIISENI MUUSIKAPÄEVAD Alates 1997. aastast korraldab Jõgeva Gümnaasium A.Mattiisenile pühendatud muusikapäevi. Kuna tegemist on konkursiga, siis ei pääse mööda züriist, keda
põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja
Kui "maal" valmis saab, ei julge ei kuningas ise ega ta õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. Seesama motiiv, kuid maali asemel on kuninga rõivad, esineb Hispaania valgustatud kuninga Alfonso X Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja
+ Edvard Grieg + Griegist Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. + Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. + Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati i...
§masinad ja instrumendid § liha ja lihatooted §piimatooted § kala § ravimid §mööbel § tuuleveskid VAATAMISVÄÄRSUSED § Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris § §Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund) § §Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis § §Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses TAANLASED VIIKINGITENA v 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. . TUNTUMAD TAANLASED § Muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen § kirjanik Karen Blixen § disainer Arne Jacobsen.
Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni. Algse looga truuks jääva balleti visuaalse külje on kujundanud Rootsi professionaalide meeskond. Ligi 50 aastat kestnud karjääri jooksul on Põhja-Rootsist pärit kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila loonud kostüüme mitte ainult ooperitele ja ballettidele vaid ka Rootsi televisiooni STV lavastustele. Lavakunstnik Bo-Ruben Hedwall õppis Stockholmi Kõrgemas Kunstikoolis ja Mogens Anderseni Kopenhaageni koolis ning Pariisis Académie Raspail Goetzis. Ta on osalenud näitustel Malmös, Kopenhaagenis, Stockholmis ja Pariisis. Minu arust oli lavakujundus heas mõttes väga lihtne ja minimalistlik, andis lavastusele piisavalt ja ei võtnud tähelepanu liialt endale. Ka kostüümid olid väga tõetruud ja drastilisi muudatusi klassikalisest pipi pikksuka riietusest ei tehtud. Pipi Pikksuka mängis Abigail Sheppard. Abigail Sheppard on lõpetanud Hollandi Rahvusballeti
avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi
-Ta elas Düsseldorfis -Ta on juudi rahvusest 5 fakti loomingust: -Ta oli Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik -Heinet peetakse romantismi viimaseks luuletajaks ning selle ületajaks -Esimesed luuletused avaldas Heine Hamburgis 1816. aastal -Tänapäeval tuntuim Heine luuletus on ,,Die Loreley" -Heine avaldas 1821. aastal oma esimese lüürikakogu Hans Christian Andersen 5 fakti elust: -Sündis 2. aprillil 1805 -Suri 4. augustil 1875 -Aastast 1967 tähistatakse Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana -Andersen sündis Taanis Odense linnakeses -14. aastasena läks ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana 5 fakti loomingust: -Andersen on kirjutanud reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse -Andersen on kirjutanud ,,Pöial-Liisi" -1822. aastal avaldas ta oma esimese teose ,,Ungdoms-Forsog" -Alates 1831. aastast hakkas Andersen väga palju reisima ja reisikirju kirjutama, mis tegid ta
Helilooja Edvard Grieg Biograafia Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal...
ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Õpingud Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Pühenduvus norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. Elukoha muutus 1867
samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" ning ta on tegutsenud tõlkijana. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest").
anda teosest ja autori loomingust ülevaade. Valisin selle raamatu sellepärast et see oli põnev raamat ja tahtsin sellest teosest teistele rohkem teada anda. 2 Ülevaade autori elust ja loomingust JAMES KRÜSS, saksa tuntud lastekirjanik, sündis 31. mail 1926.a. Helgolandi saarel. Tuntuks sai 1962. aastal kirjutatud raamatuga "Timm Thaler" , see on võitnud mitmeid auhindu (Hans Christian Anderseni preemia (1968), Saksa Laste- ja Noorsookirjanduse Akadeemia suur auhind(1996)). Elas kaua Müncheni lähedal, alates 1966.a. Hispaanias Cran Canarial, kus ta ka 1997.a. suri. Tema teoseid: · Mein Urgroßvater und ich · Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen (1962) · Die Glücklichen Inseln hinter dem Winde · Nele oder Das Wunderkind (1986) Täis nimi on James Jacob Hinrich Krüss Eesti keeles ilmunud teosed
Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Eraelu: 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal, ja nad asusid elama Cristianiasse (Oslo). 10. aprillil 1868 sündis Griegi perre tütar. Looming ja töö: Kodumaal muutusid ta klaverikontserdid väga edukaks. 1863. aastal siirdus Grieg Kopenhaagenisse. Seal viibimise ajal viisitas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus Grieg norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose „Leinamarss Nordraaki mälestuseks“. Sellest hetkest alates keskendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1886. aastal oli Grieg Christiania Filharmooniaühingu juht ning 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamisel
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kamm...
Alguses oli see väga väga igav raamat, aga pärast poole loo arenedes läks raamat paremaks. Kokkuvõttes mulle isegi natuke meeldis see raamat. Autorist Christine Nöstlinger (sünd. 1935 Viinis) on tuntud, armastatud ja paljuloetud laste- ja noorsookirjanik, kes läheneb uudselt pedagoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele. Teosed on fantaasia- ja huumoriküllased. Ta on pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu: Hans Christian Anderseni preemia, Saksamaa noorsookirjanduse auhinna, Austria laste- ja noorsooraamatu auhinna jmt. Tarbegraafikat õppinud Chr. Nöstlinger kirjutas usinalt ka päevalehtedele ja ajakirjadele ning tegutses tükk aega raadiotoimetajana. "Mida kõikidest minu raamatutest kindlalt võib leida, see on lapsele elu kannatlik selgeks rääkimine ja inimarmastuse ülistamine," on Chr. Nöstlinger ühel avameelsushetkel tunnistanud.
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes k...
Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil. "Rebaseromaan" - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Renarti läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Ta tüssab, röövib,
Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud
tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne SaageVahur ja Maret Oja. Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos " Ajaga sil mitsi " ( 1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: · Argipäev · Psühhokraatia Attaca · Võib olla Ette kantud Tartu 9
a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7 Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a.suvel, Jõgeval) See on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987. a. III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: 1. Argipäev 2
ehmunud ja töntsakad Hans ja Grete. Hunt, nõid ja tundmatu olend vasakul räägivad midagi jutumullikestes, mis annab kindlasti pildile palju juurde, sest tavaliselt ei näe metsas puu otsas istuvat, rääkivat nõida. Sellised illustratsioonid raamatus kutsuvad sind veel muinasjuttu läbi lugema, need on mitmekesisemad ja detailirohkemad kui klassikalised muinasjuttude illustratsioonid. 6.2 Mulle on tuttav ka Judith Clay illustratsioonidega H. C. Anderseni teos "Väike merineitsi". Need illustratsioonid tekitasid minus üpriski vastakaid tundeid. Üksikult vaadatuna, on nad väga köitvad ning kaunid teosed, kuid ma pole kindel selles, kuidas nad antud muinasjutu juurde sobivad. Illustratsioonid on omapärased ning neis on kõik vajaminev: detailid, kokkusobivad värvid, mingi salapärane kaasahaaravus, kuid ilmselt olen ma lihtsalt liialt harjunud klassikaliste muinasjutu illustratsioonidega ning Judith Clay omad tunduvad mulle võõrad
kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Haava noorpõlveaegne looming kuulub eesti luule klassikasse.Lapsepõlv ja noorus: Põline Haava kivi veskitalu Kodavere kihelkonnas Pala vallas, kus tulevane poetess, kodaniku nimega Anna Rosalie Haavakivi, 15 oktoobril 1864.aastal sündis.Ta elas vaheldus rikas looduslikus ümbruses. Anna haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija
selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid. x Lewise kultuuridimensioonid: o lineaaraktiivsed - orienteeritud konkreetsete ülesannete lahendamisele o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis
arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel · taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud · ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel · erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 3
on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" Ta on koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. 7 Loomingunäited Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
