tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah üks peajumalaid Islam Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem Islami usu pooldaja Koraan islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif islami usukonna ja riigi juht. Vesiir kõrgeim riigiametinik Emiir riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke.
Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli
läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt
Romaani juhtivaks tegelaseks on saatan Woland. Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised ,,Parem silm must ja vasak millegipärast roheline. Kulmud mustad, aga üks oli teisest kõrgem. Ühesõnaga välismaalane." Wolandi välimus muutub vastavalt vajadusele. Tema Moskvasse tuleku peaeesmärk on viia ära Meister ja Margarita ning romaani käsikiri. Samal ajal provotseerib ta kaaskonnaga ette sattuvaid inimesi. Heaks näiteks on Varietee teatris korraldatud musta maagia etendus, kus daamidele pakutakse uusi riideid ning raha laest alla tiirleb. See kõik oli aga Wolandi trikk - varsti pärast seda jooksevad naised karjudes tänavale aluspesus või paljalt. Ehtsana näiv raha aga muutub tavaliseks paberiks. Inimesed, kes nõudsid trikkide paljastamist, paljastasid iseenda. Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia.
Eestlased arvasid enne ristiusu vastuvõtmist, et loodus on täis üleloomulikke olendeidö. Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast surma. Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud nii Eesti ala maakondlik kui ka kihelkondlik jaotus. Enamikes kihelkondades oli vähemalt üks linnus. Linnused olid poliitilised keskused, mingil ajal elasid seal ülikud oma pere ja kaaskonnaga. Sõja ohu korral põgenesid linnusesse ka ümbruskonna elanikud koos kariloomade ja muu varaga. Kirjalikest allikatest on teada, et eestlaste laevad sarnanevad skandinaavlaste omadega, mis võimaldasid pikki merereise. Eestit läbisid olulised ida ja lääne vahelised kaubateed. Rannikueestlased olid väga tihedates sidemetes skandinaavialastega.
12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertsog,kes 1066a.hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule. 5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti, et tekiks ülemaailmne paavstiriik ning idaja läänekristlus tegutseks koos. 6.Hospitalide ordu,Templiordu ning Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, mis tegutsesid IEuroopas. 7.Franksisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast
paljud germaanlaste alad üle Saksamaal. Aastal 800 krooniti Karl Suur keisriks. Karl Suure valitsemise ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid, kus oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindel pealinn riigil puudus Üheks keisri meelispeatuspaigaks oli Aachen. Karl Suura pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus
kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi Ässitusel puhkeb peasöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kes piinamisest hoolimata ei avalda Nibelungide aarde peidupaika. Kui selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrant ka tema.
KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad. Vanemad, kes olid väga vagad, andsid Annale religioosse kasvatuse. Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore ...
Mõlemad tsivilisatsioonid kujunesid kahe jõe äärde ning lõikasid kasu üleujutustest.Samal ajal ehk 1500 a eKr võeti Hiinas kasutusele ka kiri. Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävitavad looduskatastroofid. Esimese Hiina keisririigi killustasid kodusõjad, kuid täielikku tsivilisatsiooni langust ei toimunud. 2. Milliste sise- ja välispoliitiliste meetmetega kindlustas esimene keiser Shi Haungdi oma võimu ja tugevdas riiki?
Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Paremal asuval pildil on kujutatud Karl Suur varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama, mis tähendas et suurfeodaalide väesalgad olid sageli
hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale-Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri.
Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos oma kaaskonnaga sügavale Aafrika sisemaale. Sel hetkel ei teadnud veel Dick ega ta kaaskond, et nad asuvad Aafrikas. Ka Harris valetas neile libedalt, et nad on Lõuna- Ameerikas ja ta on rändur. Dick sai varsti nende skeemist aru ja Harris põgenes. Nad hakkasid jõge otsima, et sealt tagasi Atlandi ookeanisse jõuda aga neile sai saatuslikuks termiidi pesas magamine, sest hommikul kui nad ärkasid olid nad ümber piiratud pärismaalastest. Nad olid lõksu veetud. Nad
Saatusega on talle ette määratud, kuidas ta sureb. See, kuidas ja kunas ta sureb, määratakse talle, kui ta sünnib. Sündimishetk on see, kui tema eku lõpp paika pannakse. Kõik muu, mis sünnist surmani jääb, on inimese enda teha. Nii oli ka Oidipusega, kuigi oli saatusega ette määratud, et ta tapab oma isa ja abiellub enda emaga, aga see, kui ta tappis oma isa enda teadmata oli sel hetkel ta enda teha. Tema valik oli, see mees koos enda kaaskonnaga ära tappa, jättes ellu ainult ühe mehe. Ta valik oli ka, see et ta läks oraakli juurde ja sai teada mis taga edasi juhtub. Kui ta seda teinud ei oleks, oleks asjad ehk teist rada läinud. See tähendab ka seda, et enda elus tuleb teha valikuid, enda tuleviku ja muutliku saatuse pärast. Enda muutliku saatust hakkab inimene muutma juba lasteaias. Seal valib ta endale sõbrad, kellega räägib, mängib ja teeb lollusi. Samad sõbrad võivad ta elus edasi mängida
kaotajaks jäänud, kui äkki poleks tulnud salapärast Musta Rüütlit, kes ta võidule aitab ja seejärel kohe lahkub. Võitjaks osutub tundmatu rüütel, kui tal kiiver peast võetakse, ilmneb, et see on Ivanhoe. Ta kantakse rahva poolt kuhugi ära. Pärast tuleb aga välja, et ta viidi normannide poolt vangi, kuna tema oli ju see, kes saksid võtjaks tegi. Peale turniiri tuleb prints Johnile kiri, kus teatatakse, et kuningas Richard on vangist põgenenud. Cedric pöördub koju ühes oma kaaskonnaga. Teel tullakse neile aga kallale ja püütakse kõik kinni, välja arvatud kaks teenrit, kes juhtumisi kohtuvad Robin Hoodi ja Musta Rüütliga ja astuvad nende salka. Salk piirab ümber kindluse, kus on vangis nii Ivanhoe, Cedric kui ka leedi Rowena põletavad selle maatasa. Ära päästetakse Cedric ja leedi Rowena. Ivanhoed aga ei leita - tema päästab hoopis Must Rüütel. Ja siis selgub tõsiasi, et Mustaks Rüütliks peetud mees on hoopiski Richard I
saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid. Kuid ta ei jäänud sellega rahule. SADA PÄEVA Napoleon jälgis huviga Prantsusmaal toimuvat. Ta märkas uut võimalust. Saladuslikult lahkus ta koos oma 1100 sõduriga saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20. Märts saabus Napoleon Pariisi. Päev enne seda oli kuningas, Louis XVIII koos oma kaaskonnaga põgenenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Algas uus sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud, sõlmiti uus liit. Liitlastel oli kohe võimalus välja panna suured sõjajõud üle 700000 mehe. Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon
Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, aga hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Laubal kandis ta viinapuulehtedest pärga ja käes oli tal luuderohuga põimitud kepp, mille nupuks oli männikäbi. Kuigi Dionysos oli jumal, ei veetnud ta teiste jumalate kombel aega Olümposel, vaid rändas mööda maailma. Oma kaaskonnaga rändas Dionysos oma sõnul mitmel pool maailmas ja pidas kõikjal võidukaid lahinguid. Enamasti alistusid inimesed talle vabatahtlikult, välja arvatud Damaskus, keda Dionysos seejärel lahingus võitis ja tappis Damaskuse kuninga. Indias sõdisid nad kolm aastat, enne kui indialased alla andsid ja Dionysost kummardama hakkasid. Kõikjal, kuhu ta sattus, õpetas ta inimesi viinamarju kasvatama, viinamägede eest hoolitsema ja veini tegema. Dionysos õpetas ka Atika kuninga Ikariose
Sündis Zeusi peast, Zeus pidas teda oma lemmiklapseks. Tal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta said jagada surelikele, nagu ka nooruslikku välimust. ARES Sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg. Pärit Traakiast, kus oli sõjakas rahvas. Kandis alati soomusrüüd, oli kõige ilusam jumal, kuid iseloomult julm veri, tapmine meeldis talle. Teda ei austatud eriti, kuid siiski oli tal koht 12 olümposlase seas (aga mitte ühtegi templit). Koos oma kaaskonnaga külvas kõikjal surma ja hävingut. Tema õde oli tülijumalanna Eris. Sümboliteks kilp, kiiver, oda, raisakotkas, rähn. Rooma analoog oli sõjajumal Mars (teda austati rohkem, sest ta ei olnud nii lapsik ja kiuslik). Ares oli suur naistemees, tal oli 17 naisega üle 20 lapse, tuntuim armuke oli Aphrodite.
ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt. Ohvitserid-Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mereväebaasi erialaohvitserid on erialase hariduse omandanud reeglina tsiviilkoolitusasutustes. Ajalugu: 29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia, kus osales tsaar Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati praeguse Miinisadama ehitust. 1918. aasta novembris võttis Miinisadama üle Kaitseliit, sadama esimeseks komandandiks määras Johan Pitka 2. järgu kapteni Rudolf Schilleri, kellest hiljem sai esimene mereväe ülem. Detsembrist läks sadam koos ehitistega üle Merejõududele. 13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist hakkasid siin baseeruma kõik Merejõudude laevad.
Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale- Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a
Maalikunst Sõnum oli poliitiline ja usuline: 1. Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud. 2. Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad. 3. Riided on toretsevad kehavorme ei näidata 4. Näod väiksed, suured silmad võimukad 5. Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu Keiser Justinianus I (483565) kaaskonnaga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele.
2. 1920.-1930. aastate Moskva. Elu ja olustikku on kujutatud revolutsioonijärgse Venemaaga. Teisitimõtlejaid ei aksepteeritud, valitses Stalini-meelne aeg. Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse. Woland oma kaaskonnaga hakkas kujundama Moskvas valitsenud elu.Nende eesmärk oli näha, kuidas nad muudavad Moskvas valitsenud elu. Võibolla tahtis autor läbi Wolandi näidata, kui lihtne on tolleaegses Venemaal sattuda kohta, kus sa olema ei peaks. Teisitimõtlejad olid riigile suureks probleemiks ning neid üritati igal viisil vaikima panna. 4.Varieteeteatris astus lavale Woland koos oma kambaga. Esialgu tehti lihtsaid trikke, seejärel
ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Keskaegsete arusaamade järgi pidi keisririik ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud.
Kes oli ja mida tegi? · Justinjanus I?bütsantsi keiser, kelle valitsusajal püüti taastda Rooma impeeriumi · Rjurik?varjaagide pealik, vana-vene riigi suurvürst, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas · Oleg?Rjuriku kaaskodlane, süürvürst, varjaagide pealik, kes 882. Aastal vallutas kiievi ning pani aluse vana-vene riigile · Vladimir?vürst, kes lasi 988. Aastal end koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. · Jaroslav Tark?vladimiri järglane, vürst, kes tegi paaaaaaaaaaaalju vallutusi ja ja vallutas ka 1030. Aastal Tartu, ,,Vene Õiguse" koostaja · Basileios II?bütsansti keiser, tema valitsusajal vallutati Bulgaaria riik ja Bütsants oli võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. Mõisted · Kaliif?valitseja araabia riigis(valitsejatiitel) · Kalifaat?araabia riik sellisel perioodil kui valitsejaks oli kaliif · Sunna
lõunapoolkera paralleel. Otsingud ei anna tulemusi, misjärel tõlgendab Paganel dokumenti uuel viisil ning soovitab kapten Granti otsida Austraalia rannikult. Austraalias kohtuvad nad Britannia pootsmani Ayrtoniga, kes nõustub neid laevahukupaika viima. Selgub aga, et Ayrton on reetur, kes üritas Britannial mässu tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka
Ajaloo KT, 10-13 ja 15-17 1. Võrdle kolme Frangi riigi valitseja tegevust: Chlodovech, Karl Martell ja Karl Suur (valitsemine, ümberkorraldused, sõjad) · Chlodovech Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. Tema juhtimisel tungisid Reini alam ja keskjooksu aladel elanud frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. · Karl Martell Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. Aastal Poitiers lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Ta hakkas
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560
Võimalik, et selleks pole mingisugust põhjustki, kuna on antud mitmeid alternatiivvõimalusi kuidas oma probleeme lahendada, ehk siis psühholoogide-psühhiaatrite poole pöördumisega. Miks reaalsuses kehtib aga reegel, et mida seesmisem on inimene seda vähem tal pruugib tunda üksindust ? Miks Dalai-Laama ei ole oma elus kordagi üksindusvalus vaevelnud, kuigi ta pole peale viiendat eluaastat oma vanematega kokku puutunud ega omanud kaudseltki nii lähedasi suheid oma kaaskonnaga kui meie oma perekonnaga? Sama näite alla võib paigutada kogu äärmiselt humaanse budistliku ühiskonna. Inimese enesetunnetamise leidmise väärtustamine on meie keskkonnas aga viidud miinimumini, samas tõdedes et vaatamata teoorias paistvatele efektiivsetele abinõuetele pole vähenenud omavaheliste konfliktide-arusaamatuste arv, võiks öelda, et pigem vastupidi. Tihtipeale kui tekib teise inimese mitte mõistmise moment, selgitame probleemi välja vaid
Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus ,,Pilgrim" Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos oma kaaskonnaga sügavale Aafrika sisemaale. Sel hetkel ei teadnud veel Dick ega ta kaaskond, et nad asuvad Aafrikas. Ka Harris valetas neile libedalt, et nad on Lõuna-Ameerikas ja ta on rändur. Dick sai varsti nende skeemist aru ja Harris põgenes. Nad hakkasid jõge otsima, et sealt tagasi Atlandi ookeanisse jõuda aga neile sai saatuslikuks termiidi pesas magamine, sest hommikul kui nad ärkasid olid nad ümber piiratud pärismaalastest. Nad olid lõksu veetud. Nad
See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus. Vladimiri Jumalaema, üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal eeskuju võeti Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes
Eddard, saades kutse kuningalinna, on mures. Ta peaks jätma oma kodu ja perekonna, kuid on kuuldused eelneva kuninga mõrva kohta ning plaanitakse mõrvata ka Robert. Stark otsustab minna koos Robertiga lõunasse kuningakotta asja uurima. Enne oma isa lahkumist ronib tema poeg Brandon Stark mööda maju ning avastab, et kuninga naine Cersei ja tema kaksikvend Jamie on intiimsuhtes. Kartes avastamist lükkab Jamie Brandoni aknast alla ning lahkub siis koos kuninga kaaskonnaga. Maha jäänud emand Catelyn, Brandoni ema, uurib juhtumit ning avastab, et Bran oli alla lükatud. Jättes koomas Brandoni koju, liigub ta salaja kuningalinna uurima Brani juhtumit. Kaugel, kaugel lõunas peidavad end tõeline troonipärija Viserys ja tema õde Daenerys Targaryen. Nad otsivad viisi kuidas naasta koju, kuid olles Seitsmest Kuningriigist välja visatu, on ainult üks viis naasta: sõjaväega. Olles lõunas, avastab Eddard Stark midagi veel süngemat kui ta oleks arvata osanud
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge mi...
Varastas taevast tule,tehes võimalikuks käsitöö ja kunstid. Ta aheldati Kaukasusse kalju külge ja kotkas nokkis päeval ta maksa, mis öösel asemele kasvas 11. retoorika kõnekunst,sõnaseadmisanne,eneseväljendamislust. 12. aischylos esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmakirjanduses vanim kolmest kreeka klassikalisest tragöödiakirjanikust 13. sapho- ...naislüürik, kes elas üliklikku päritolu tütarlastest kaaskonnaga Lesbose saarel. 14. arkaadia raskest läbipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas,kirjanduses, eriti luule-ja paradiislik karjuste maa. 15. eris tülijumalanna,Nyxi(öö) tütar, sõjajumalanna Arese õde 16. Pegasos ( ld pegasus) tiivuline hobune, luulehobu 17. amatsoonid sõjakad, vallutushimulised naised, kes vajasid mehi ainult soo jätkamiseks 18. archimedes silmapaistev matemaatik ja füüsik, leidis üsna täpsed lähendid ringi
kõrge iga. Karl Suure lapsepõlvest on väga vähe teada, ei teata ka kindlat sünniaega. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu, olles abielueelne poeg. Tema vend Karlmann sündis aga 751. aastal ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel, kuigi Karl plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. 771. aastal suri Karlmann ootamatult ning nii haaras Karl võimu. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-
kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Mükeene tunnusjooned: Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega .Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Kreeta- mükeene ajastu usund- kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu.
Keskaja inimene -tema igapäevaelu. Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklik...
valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele,
värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Keiser Justianus I kaaskonnaga Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga.
Hestia Hestia oli Zeusi õde ning koldetule- ja kodurahujumalanna. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Dionysos Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla Olümpose mäe asemel maa peal, rännates ringi kummalistest, kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Demeter Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Oli Zeusiga tütar Persephone, kes lubas tütre vennale Hadesele, see ta ära röövis. Demeter jäi kurvaks, ning vili närbus. Ning siis Zeus oli sunnitud lepitust paluma ja Persephone sai ema juurde tagasi.
oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur (Hellaadiline kultuur). Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest peamiselt kirjutati üles majandusega seonduvat. Ka selles kultuuris oid labürinditaolised lossid, kuid nüüd ümbritseti neid kükloopiliste müüridega. Samuti näitab selle rahva sõjakust see, et ühiskonda juhtis sõjapealik koos oma sõjalise kaaskonnaga. ~ 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja Mükeene linnuse rekonstruktsioon. u. 1600-110a Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinek orol.htm http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg&imgrefurl= http://
Sisu kokkuvõte „Kuningas Oidipus“ Kord valitses Teeba linna kuningas Laios. Linnal lasus aga suur häda. Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg). Oidipus oli pärit Korintosest ning olevat sealse kuninga ja kuninganna järeltulija. Oidipus astus Sphynxile vastu ning too esitas talle mõistatuse: kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõuna ajal kahel ning õhtul kolmel jalal
Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks. Õnnetu Berliozi surm trammi ja Kooleraks kutsutud naise läbi, pole aga vähemalgi määral seotud tema, ega tema kaaskonnaga. Tema lihtsalt teab seda ette ja kuulutab nii. Kõik ülejäänud "halvad teod", mis ta oma paari Moskvas veedetud aja jooksul korda saadab, on kas abinõud saavutamaks suuremat eesmärki või ühiskonna suurema (ning konkreetse isiku) pildi seisukohalt siiski heateod. Filmis "Kaklusklubi" püüab peategelane ning tema väljamõeldud sõber muuta maailma läbi erinevate nö. vandalismitegude. Ühtedeks sellisteks on nö inimohverdused. Kus haaratakse tänavalt suvaline inimene
Pagendatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal, kus eriti armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega.Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega ja 1100 mehelise sõjaväega Elba saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagnud. Napoleon tegi kohe Euroopa riikidele sõlmida vaherahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka mitmed teised Euroopa riigid. Liitlastel oli välja panna 700 000 meheline arme. Napoleonil seevastu aga ainult 200 000 meheline armee. Liitlaste sõjaline ülekaal saigi otsustavaks. 1815.
Polonius sureb. Hamlet räägib emale kõik mis teab isa surmast. Ka vaim näitab end korraks, kuninganna teda ei näe ja arvab, et Hamlet räägib üksinda. Kuninganna ütleb, et kaks koolivenda viivad Hamleti Inglismaale. Hamlet lubab nad lõksu juhatada, sest ta ei usalda neid. Hamlet lohistab Poloniuse välja. Ta ei ütle kellelegi, kuhu ta tema laiba viis. Hamlet viiakse laevale, saatjatel on kiri, kus on käsk Hamlet hukata. Ophelia läheb hulluks. Laertes tormab lossi koos kaaskonnaga, et oma isa surma eest kätte maksta. Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong
Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Vürts ei tohtinud oma kaaskonnaga linnas elada. Ta pidi alluma vürtsi otsustele ja kui ei, saadeti minema ja valiti uus. Novgordi võib vaadelda kui kaubandusliku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17.saj algust Venemaal segaduste perioodiks? 17.sajandil pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada segaduste ajaks, sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid(Poola ja Rootsi) sekkusid Venemaa asjadesse. 21
PK.1505 Maastikuarhitektuuri ajalugu I KORDAMISKÜSIMUSED Üldised juhised Kõigepealt vaata üle ja õpi tundma olulisemaid mõisteid, mida kasutatakse kursuse jooksul edaspidi väga tihti. Proovi neid visandada ja otsi enda jaoks vasted piltide/fotode näol reaalsetest aedadest. Mõisted (terminid), mida pead teadma, on üleval ÕISis eraldi failina. Ära pinguta liialt, et jätta meelde täpseid kuupäevi või aastaarve. Süvene pigem ajastule, sündmuse või aia rajamise paiknemisele üldises ajastus ja kronoloogias (nt. Place Vendome rajati ajaliselt enne Parc Guell´i) ning püüa mõista vormi ja konteksti. Eraldi failina on ÕISis üleval ka fail oluliste nimedega, keda Sa peaksid tundma õppima. Jällegi aastaarvud ei ole siin nii olulised kui üldisem arusaam sellest, millal nad tegutsesid üldises maastikuarhitektuuri ajaloos (20. sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
