„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi.
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karenina ja Vronski
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde.
Anna lahkub kiirustades Peterburgi, kus ta elab oma mehe ja lapsega, kinnitades endale, et see oli lihtsalt põgus armumine. Vronski aga järgneb Annale ja nad satuvad ühte seltskonda, sest Anna sõbrustab vürstinna Betsy Tverskajaga, kes on juhtumisi Vronski nõbu. Ühel peol räägivad Anna ja Vronski pikalt eraldi juttu. Anna palub, et Vronski anuks Kittylt andestust. Vronski ütleb Annale hoopis, et armastab teda. Kogu seltskond märkab pahakspanevalt nende soovi eraldi olla ja Anna mees Karenin, kes on tähtis riigiametnik, lahkub peolt üksinda. Hiljem räägib Karenin Annaga oma kahtlustest, kuid Anna vastab talle napilt ja arvab, et mehe kahtlused on tobedad. Annal ja Vronskil tekib suhe. Samal ajal Moskva lähistel külastab Levinit tema intellektuaalist vend, Sergei Ivanovits. Nad käivad jahil ja arutavad Levini elu maal. Levin on tavapärasest korraldusest tüdinenud ja üritab koostööd talupoegadega muuta ja kirjutab ka sellest raamatut. Levin külastab Dollyt,
Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta
Anna, shaken by her emotional and physical response to Vronsky, returns at once to Saint Petersburg. Vronsky travels on the same train. During the overnight journey, the two meet and Vronsky confesses his love. Anna refuses him, although she is deeply affected by his attentions to her. Levin, crushed by Kitty's refusal, returns to his estate farm, abandoning any hope of marriage, and Anna returns to her husband Alexei Alexandrovich Karenin, a senior government official, and their son Sergei ("Seryozha") in Petersburg. On seeing her husband for the first time since her encounter with Vronsky, Anna realises that she finds him repulsive, noting the odd way that his ears press against his hat. Part 2 The Shcherbatskys consult doctors over Kitty's health which has been failing since she realizes that Vronsky did not love her and that he did not intend to propose marriage to her, and that she refused and
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri.
Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta
Anna läheb tagasi Peterburgi, mõeldes oma mõjuvõimust Vronsky üle, kuid koju jõudes leiab, et see kõik oli lihtsalt mööduv tunne. Vronsky aga järgneb Annale Peterburgi ning nende ühine külgetõmme suureneb, kui Anna hakkab läbi saama Vronsky nõbu, Betsy Tverskaja'ga. Ühel peol, Anna anub Vronskyt, et too ütleks Kittyle, et ta andestaks Annale, vastuseks ütleb Vronsky Annale, et armastab teda. Aleksei Karenin läheb peolt koju üksi ning tundes, et miski on valesti räägib ta hiljem Annaga tema kahtlustest Vronskyst, kuid Anna ütleb kindlalt, et midagi pole nende vahel. Hiljem, Vronsky võtab osa ühest sõjaväe ohvitseride hobustesõidust. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta vea sõidu ajal, mis maksab tema kalli hobuse elu. Aleksei Karenin näeb oma naise näost ära, et miski on viltu. Ta räägib sellest, teel koju, ning Anna tunnistab, et tal on afäär Vronsky'ga. Karenin on sokeeritud.
süütundest vabastada. Puhta teadvuse asemel n ta pea täis teravaid helisid. 24. peatükk St. Peterburi saabudes näeb ta kohe abikaasat. Ta tunneb süüd, et ei hinda pühenduvust. Anna märkab koheselt kõiki abikaasa füüsilisi ebatäiuslikkusi. Ta võrdleb teda Vronskiga. 25.peatükk Anna läheb abikaasaga koju ja kohtub pojaga. Isei tema pole nii tore kui Anna mäletas. See on Annale raske, sest ainuke põnev asi ta elus on müstiline vürst. Karenin ei näe eriti vaeva, et saabunud naisega koos olla. Kodus on Anna teistsugune. 26.peatükk Kitty on pärast südamemurdmist haige. Stserbatskite pere kutsub arsti. Anna jääb Vronskist rasedaks ja peab oma mehele tunnistama. Kitty on emotsionaalselt haavatud. 27.peatükk Kui Dolly Kittyle külla tuleb, tunnistab Kitty talle, et armastab Levinit. See teadmine masendab teda, sest ta ei tea, mida sellega peale hakata. Kitty on vanemate peale
omakasupüüdmatu. Järgmisel päeval Nikolai läheb armulauale ja tunneb ennast seega paremini, ta on isegi pool tundi köhimata. Kuid siis tuleb köha tagasi. Nikolai ütleb Kittyle(ta kasutab tema vene nime Katja), et ta lahkuks ruumist, sest ta sureb varsti. Ta jätkab kõikumist elu ja surma vahel. Kitty vahepeal tunneb ennast haigena, ta oksendab. Pärast mitut päeva oodates lõpuks Nikolai sureb. Arst ütleb Kittyle, et ta oksendab, sest ta on rase. Karenin ei saa aru, mis on teda viinud selle viletsuseni. Ta maksab Anna arved, kuid ta peaaegu, et ei tööta. Tema karjäär on seiskunud. Jutustaja räägib nüüd Karenini lapsepõlvest. Karenin kasvas üles koos paljude auhindade ja tunnustustega, kuid ilma läheduseta. Nüüd tema sõber Liidia Ivanovna kutsub teda Jeesust usaldama ja pakub ennast tema majapidamisse abiks. Liidia on armunud Kareninisse, tema erootiline kirg on asendunud usulise armastusega. Ta on kiuslik Anna suhtes
Pärast abielurikkumist on Anna määratud pagendusele kõrgseltskonnast ning hiljem enesetapule. Ta on pühendunud perele ja lastele, eriti Serjozale. Viimane on ainuke põhjus, miks Anna keeldub Karenini lahutuspakkumisest, kuigi see annaks talle vabaduse. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta põlgab ära Karenini pakkumise, kes ootab, et nad säilitaks väliselt perekondliku ilme. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Karenin säilutab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena. Ta hoiab end kursis kaasaegse luulega, loeb raamatuid ajaloost ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Ta on viisakas kõigi suhtes. Algul paistab Karenin vaga tegelase ning andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Hiljem näib ta pigem mehena, kes on kaotanud oma iseloomuomadused tänu äärmisele pühendumisele karjääri vallas
Anna hakkab ühiskonna rõhumise tõttu kahtlema kõiges, mis viib tihti närvilisuse hoogudeni ja põhjendamatute kahtlusteni isegi Vronski armastuses ja mehe truuduses. Ta tunneb, et ei saa oma olukorda kuidagi parandada kuigi ta seda tahaks. Ühiskond ei lepiks kunagi tema otsustega jätta maha oma mees ja laps ning minna noore Vronski juurde ja sünnitada talle laps. Tugeva ja kindla iseloomuga naine muutub nõrgaks ja närviliseks ning murdub. Aleksei Karenin on tunnustatud vene kõrgklassi mees, kellele on kõige tähtsam ühiskonna arvamus ja nende heakskiit. Teda ei häiri Anna käitumine Vronskiga seotult enne, kui seda on märganud ühiskond. Karenin on sõltuv ühiskonnast ja ei luba endale ega oma naisele ühiskonnale vastuvõtmatut käitumist. Tal on kindlad nõudmised, mis peavad olema täidetud, sest need on ühiskonna jaoks vastuvõetavad kõik peab olema nii, nagu üldsus õigeks peab
Anna ja Vronski. · Anna ja Vronski kohtumine Peterburis, suhte areng, seltskondlikud üritused Betty juures. · Ratsavõistlus, mure Vronski pärast ja Karenini teadasaamine naise armusuhtest. Keeldub lahutusest, nõuab avalikkuse ees koos olemist.. · Anna ja Vronski sõidavad maakodusse, Serjoza jääb Peterburisse. Anna on rase. · Vronski põrkab kogemata kokku Kareniniga, Karenin tahab lahutust. Anna on pärast sünnitust palavikus, Karenin halastab ja annab lahutuses otsustusõiguse Annale. Anna loobub lahutusest. · Anna ja Vronski sõidavad Itaaliasse, naasevad mõne aja pärast ja Anna saab Venemaal halvakspanu osaliseks. · Dolly külastab Annat, Anna tundub õnnelik. · Stepan viib Levini Annat külastama, mõlemad tunnevad üksteise suhtes sümpaatiat, Anna on Vronski suhtes seda enam vastumeelne. · Kitty sünnitab Levinile lapse, Levin ei tea, mida lapsest arvata.
Ta otsustas Vronskiga kohtuda rongijaamas ning sõidab meeltesegaduses kohale. Kohale jõudes ei olnud seal Vronskit ja lootusetusest viskub ta rongi alla ning sureb. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta oli ka väga abivalmis, näiteks kui Dolly ja Stiiva abielu oli karlile jooksmas sõitis ta kohe Moskvasse, et nende abielu päästa. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Ta oli kõigi inimeste vastu väga viisakas. Väga haritud mees. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta siiski armastas oma naist Annat, kuid lasi tal minna Vronskiga oma teed. Ta ei
Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
Anna algselt üritab mehe armastusele vastu panna, kuid nende suhted hakkavad soojenema. Ta äratab kahtlusi ka oma mehes, kuid eitab kõike. Aleksei saab kinnituse Anna suhtele Vronskiga ratsavõistlusel, kus Annale läheb hingepõhjani korda Vronski kukkumine hobuse seljast. Vronskiga ei juhtu midagi, kuid ta hobusel murdub selgroog ning ta on sunnitud looma tapma. Anna on sunnitud tunnistama oma mehele suhtest Vronskiga ning lubab mehel käituda, kuidas soovib. Karenin otsustab, et kõik peab jääma samaks, vastasel juhul jääb Anna oma pojast Serjozast ilma. Ta saadab Anna maale elama, kus nad aga Vronskiga suhtlevad. Vronski saab teada Anna rasedusest. Levin hakkab kirjutama raamatut tööliste loomulikest suhetest maaga. Ta soovib muutusi senistes korraldustes ning võtab osa ka tööliste igapäevaelust ning naudib seda. Ta saab ka teada Dolly tulekust maale. Dolly veenab teda uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin ei nõustu. Ta saab ka
Lahkab filosoofilisi probleeme. Draamad: ,,Juudit" ja ,,Kuningal on külm" Loomajutt ,,Meie rebane" Lühijutt ,,Vanaisa surm" 2.L.TOLSTOI ,,ANNA KARENINA" Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse kui ka oma sisemises ,,kõikide sõjas kõikide vastu". Käsitletakse perekonna lagunemist. Tolstoile oli perekond inimelu kõige tähtsam osa ning perekonna Perekonna allakäik annab märku ühiskonna surmatõvest. Teoses on kaks süzeeliini: Anna-Karenin-Vronski ja Levin-Kitty. Peategelane on Anna Karenina-kaunis, tark, rõõmus, aga ka keeruline ja vastuoluline naine. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly avastas, et tema mees Stiiva pettis teda ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada
siiani Annast kõrvuni sees. Anna algselt üritab mehe armastusele vastu panna, kuid nende suhted hakkavad soojenema. Ta äratab kahtlusi ka oma mehes, kuid eitab kõike. *Aleksei saab kinnituse Anna suhtele Vronskiga ratsavõistlusel, kus Annale läheb hingepõhjani korda Vronski kukkumine hobuse seljast. Vronskiga ei juhtu midagi, kuid ta hobusel murdub selgroog ning ta on sunnitud looma tapma. Anna on sunnitud tunnistama oma mehele suhtest Vronskiga ning lubab mehel käituda, kuidas soovib. Karenin otsustab, et kõik peab jääma samaks, vastasel juhul jääb Anna oma pojast Serjozast ilma. Ta saadab Anna maale elama, kus nad aga Vronskiga suhtlevad. Vronski saab teada Anna rasedusest. *Levin hakkab kirjutama raamatut tööliste loomulikest suhetest maaga. Ta soovib muutusi senistes korraldustes ning võtab osa ka tööliste igapäevaelust ning naudib seda. Ta saab ka teada Dolly tulekust maale. Dolly veenab teda uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin ei nõustu
· Epiloogis näeme peret, kus Natasa on abiellunud Pierre'i-ga. Nikolai on abiellunud Mavaga ja Natasal on mitu last. Tolstoi lemmiktegelane on Andrei. Tolstoi hindab tema patriotismi, mõistust, tahtejõudu, kõrgeid moraalseid omadusi. Siiski on ta liiga enesekeskne ja vähe tundeline ,,Anna Karenina" Tegelased: Armastuskolmurk: Anna-Aleksei Karenin-Aleksei Vronski Kitty Konstantin Ljovin elu mõtte otsija Anna Karenina tutvub reisil Aleksei Vronskiga ja neil tekib abieluväline armastus. Anna püüab võidelda tekkinud tundega, aga ta ei varja seda. Ta heidetakse seltskonnast välja. Anna mees ei suuda sellest aru saada. Ta pole ka lahkuminekuga nõus. Aleksei Karenin ei luba Annal enam pojaga kohtuda. Anna sõidab Vronskiga lõunasse, tagasijõudes on Anna muutunud kahtlustavaks ja närviliseks. Seltskond ei mõista teda ikkagi
tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. 39)L.Tolstoi ,,Sõda ja rahu'' ,,Anna Karenina'' ,,Anna Karenina''(1873-1877) Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde.
Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Vronski vallaline, egoistlik, julge, aus, elu on tema jaoks naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega. Peab oma põhimõtetest kinni reeglid paika pandud. Kaastundlik, suudab ja julgeb valelikust mööda vaadata. Karenin Praktilisus ja töö suruvad tundepuhangud maha. Peidab kannatused kirjutatud ja kirjutamata suurilma moraali reeglite, seaduste varju. Kohutav bürokraatia masin, millesse on suletud elav kannatav in. Kinnine, reeglitele ja seltskonnale alluv. Pigem mõistuse in, väga usklik. Levin tõeotsija, ,,kangelane teel", tahtekindel, usub tõelise õiglase elu olemasolusse, otsib teed sinna. Kibedad mõtted kaasaja üle. Ideaaliks talupoeglik elulaad. Kirjaniku autoportree. Kinnine, aus
Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna
Neile oli oluline haridus. Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja. 11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa. Annab valib Vronski ja neil sünnib tütar. Minnakse Euroopasse
keda ta siiski väitis armastavat ja minu meelest ka armastas. 6) Aleksei ja Liidia Ivanova Pärast suhete purunemist Annaga, hakkab Liidia üha enam Alekseid külastama ning lõpuks kolib tema juurde on temasse armunud. Aleksei oli tuim mees, kellele oli väga tähtis positsioon, poeg, üleliigne perekond pole tunnete tasandil tähtis, abielu on mõistuse abielu. Samas on Karenin elav inimene, mõnel hetkel võimeline tõeliselt kannatama ja armastama, kuid elureeglid suruvad tema headusepuhangu maha . Karenin peidab oma kannatused suurilma moraali kirjutatud ja kirjutamata seaduste varju ning inimene kannatab taas. Põhiprobleemid: - Kas armastuse pärast tasub perekonda hüljata? - Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus?
puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski vallaline, egoist elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega. Peab oma põhimõtetest kinni reeglid paika pandud. Kaastundlik, suudab ja julgeb valelikust mööda vaadata. Karenin hingetu masin, samas elav in, kes võimeline kannatama. Elureeglid suruvad headuspuhangud maha. Peidab kannatused kirjutatud ja kirjutamata suurilma moraali reeglite, seaduste varju. Kohutav bürokraatia masin, millesse on suletud elav kannatav in. Kinnine, reeglitele ja seltskonnale alluv. Pigem mõistuse in, väga uskilk. Levin tõeotsija, ,,kangelane teel", tahtekindel, usub tõelise õiglase elu olemasolusse, otsib teed sinna. Ei suuda ühel ajal olla totaalselt õiglane ja mõisnik
Anna eluküünal kustus. Tolstoi läheb poeetikas ajaga kaasa. 70ndatel hakkas tekkima tendents tingliku poeetika poole. Tolstoi ei olnud modernist, ta põlgas dekadente. Sellele vaatamata on tema poeetika uuemeelne. Tolstoi tunneb oma peategelastele kaasa. Tekib küsimus, miks selline moto. Ta tunneb kaasa ka Anna abikaasale Kareninile. Ta on oma käitumises alati väga kuiv, väljapeetud, külmavereline. Temas on väga palju ebameeldivat. 4. osa 5. peatükk Karenin ei suuda enam kannatada, kuna Anna kutsub juba armukese koju. Karenin ütleb välja, et ta annab Annale lahutuse tingimusel, et poeg jääb Kareninile. Anna armastab oma poega meeletult. Siin on näha, et Karenin ei ole puhas bürokraat. Ta armastab tõeliselt oma naist. Karenin ei saa kuidagi öelda, et ta on väga palju kannatanud. Anna ei ole seda uskunud. Aga nüüd usub. Anna süü ei seisne ainult truudusemurdmises. Tolstoile on tähtis see, et Anna ja Vronski tunnevad oma
teda kuni surmani. Nikolai oli healt elujärjelt kõrvale kaldunud, ta oli vaene ja elas ühe lõbutüdrukuga, keda ta siiski väitis armastavat ja minu meelest ka armastas. 6) Aleksei ja Liidia Ivanova Pärast suhete purunemist Annaga, hakkab Liidia üha enam Alekseid külastama ning lõpuks kolib tema juurde on temasse armunud. Aleksei oli tuim mees, kellele oli väga tähtis positsioon, poeg, üleliigne perekond pole tunnete tasandil tähtis, abielu on mõistuse abielu. Samas on Karenin elav inimene, mõnel hetkel võimeline tõeliselt kannatama ja armastama, kuid elureeglid suruvad tema headusepuhangu maha . Karenin peidab oma kannatused suurilma moraali kirjutatud ja kirjutamata seaduste varju ning inimene kannatab taas. Põhiprobleemid: - Kas armastuse pärast tasub perekonda hüljata? - Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus? - Kas armastus on tähtsam kui perekond
Linna-aadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina"- 1873-77. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele n-ö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast. Moraal nagu selles, et "vaadake, mis oleks saanud Tatjanast, kui ta oleks Oneginiga lõpus koos elama hakanud", õpetlik seega. Raamatu moto on: "minu päralt on kättemaks ja mina tasun". Kujutas kolmnurka Anna-Vronski-Karenin, aga ta ei saanud raamatusse jätta ainult seda liini. See oli kurb lugu, aga T tahtis,et asi ikka õpetlik oleks ja tõi seetõttu sisse ka "hea ja õige" loo (Levini ja Kitty lugu). Sellega näitas ta, et Anna elu ei ole õige, et nii ei tohi elada. "Ülestõusmine" oli viimane romaan (1889-99). T-le räägiti tõestisündinud lugu vandekohtunikust, kes pidi kohut mõistma noore allakäinud naise üle, keda süüdistati varguses. Kohtunikule tuli aga meelde,
annaabi.ee 
