Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi
Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit.
peremees. Nipernaadi pakkus Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile, et nad võiksid mööda laata kino näidata inimestele raha eest. Poisid ostsid tehnika ja soetasid Lätimaalt omale pärdiku. Pärdiku nimeks panti Mika. Järveääres elas Milla,kes oli Krootuse talu kauge sugulane, kuid ei suhelnud nendega. Nipenaadi käis Millale rääkimas,et tema on nüüd talu peremees ja poisid läinud talust ära. Ta palus Millat perenaiseks tallu,kuid Milla keeldus esialgu. Mõne aja päras naasesid poisid tallu väga räämas olukorras. Peksa said laadal korralikult joomise tõttu. Kolm venda kartsid narriks jääda ja saatsid ühe venna kõrtsi, andes talle raha ja käskluse. Ta pidi kõigile rääkima, kui hästi neil läheb äriga. Mõne aja pärast põgenes pärdik. Mikat oli väga raske kätte saada. Selle pärdiku ja Nipernaadi tõttu pöördusid naabrid kohtusse, et kahjutasu nõuda
Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama.
Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja ühe lapsel olid ristimised tulemas, millega seoses pidi külla tulema uus köster, kuna vana oli ära surnud. Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga. Kaks svirdilindu paabukest- Nipernaadi leidis tüdruku, Kati, kes tahtis temaga kaasa minna ja naisekski ka. Nipernaadi lubas tüdruku oma tallu viia, kus tal on loomad ja kõik muu hea. Nad jalutasid mitu päeva, kuni lõpuks Nipernaadi tee peale jääva talu kohta ütles, et see on tema oma. Nii nad töötasid seal mõnda aega, kuid talu peremehele väga meeldis Kati. Ja Katile meeldis tegelikult talu peremees rohkem, kui Nipernaadi. Toomas Nipernaadi tunnistas tüdrukule üles, et see pole tegelikult tema talu, vaid valetas, et 20km kaugusel on tal mõis, ning viis ta
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust
armastust. Esimene oli Niida, kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tolle isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus selleks oli see, et mees neiu juures käis ning nad sellega vahele jäid. Liida oli ära üks ära hellitatud naisterahvas, kellega Hannes kohtus ühel peol. Samuti oli ka naise ema üks õel inimene. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuk mehe isa haigestumine nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tolle eest hoolitsema, kuid Liida ei suutnud temaga seal üle paari päeva olla ning läks tagasi Tondioja tallu. Hiljem ei tahtnud ka Hannes sinna põldude ja metsade sisse tagasi. See näitab ka mehe suurt kiindumust ja hoolivust oma pere suhtes. Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, millest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma
Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi. Ta sammus mööda teed, kui karjane Janka tema poole jooksis ja teatas, et lesk Liis Nõgikikas on ära surnud
Aiaste perepoeg Jüri Vaikne, konkreetne ning suure teotahtega. Eesneri Aadu vallakasakas, kes on Jaapani sõjas käinud. Eesneri Eedi Aiaste talu uus sulane Käo Paul Aiaste naaber, kes kord Sirgaste Matinsonile õlupudeliga pähe virutas ning selle eest kartsas istus. Paul pole eriti tark mees. Lukisepa Elmar - Masinist Jaanus masinist Lukisepa noorim poeg Arvo Saaremägi Kolhoosi esimees Eesner kolhoosi partorg ESIMENE TANTS · Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab. Masinist Jakob saab pojalt Elmarilt Austria sõjast kirja, et temaga on kõik korras, isegi vigastusi pole. Eestis tahetakse asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel. · Matsi keskmisele pojale meeldib karjatüdruk Roosi. Jüri vihastab noorema venna peale, kes alalõpmata Roosit kiusab ning veega läbimärjaks pritsib. Jüri lööb Taavetil ninast vere välja. Jüri soovib Aiastelt lahkuda, sest peab ebaõiglaseks, et vanim
Kuidas käituksin Katku Villuna? A. H. Tamasaare teoses on kirjeldatud talupoja, Katku Villu, elu ja dilemmat Kõrboja Anna ja Eevi vahel. Kõrboja Anna tahtis Villut oma tallu peremeheks kuid Villu ei saanud tulla kuna tal oli vallaslaps Eeviga. Villu ei suutnud otsustada kelle juurde ta jääb, sest mõlema otsusega oleks ta Annele või Eevile haiget teinud ning seega tegi Villu enesetappu. Kuidas käituksin Katku Villuna? . Katku Villu oli ühest silamst ilma jäänud Annaga metsas olles. Hiljem jäi ta teiset silmas pool pimedaks ja paremast käest ilma, plahvatuse tagajärjel. Villulu
Jürgens ühel augustikuu lõpupäeval Jälgimäele sattus, ei ole teada. Tõenäoliselt pandi ta hävituspataljoni ühe juhina sakslastele vastupanu organiseerima. Ja kui selgus, et Tallinna langemine on vaid aja küsimus, oli ta jäänud üksi. Sõbrad olid ta maha jätnud ja Venemaale jalga lasknud. Nii pidigi võõras minema läbi metsade ja tundmatute paikade suure kodumaa poole astuma. Ühel pärastlõunal sattus ta jõäärsesse Vanatammi tallu. Kodus juhtus olema pererahvas, Juuli ja Jüri Brauer. Brauerite nimeon siinkandis kohatud mõisa ajast peale ja nad on alati heas kirjas olnud. Jüri isa oli Jägimäel Glehnidr juures piimamees ja onu Mart aednik. Saladuslik võõras Jürgens tegi peremehele ettepaneku viia ta hobusega Haruteele, et sealt edasi Pihkva poole suunduda, ja andis Brauerile 300 rubla. Jüri kui kogenud mees selgitas, etpäevasel ajal võetakse nad kohe kinni ja minna võib ainult pimedas. Kuna kehtiv võim oli
pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." http://www.literarycharacters.eu/img/EE- ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." andresandpearu-12.jpg VÕRDLUSMOMENT ALGUS LÕPP · Idealismi hajumine · Kindlad eesmärgid lohutuse otsimine piiblist talu tuleviku suhtes · Negatiivsem · Positiivsem suhtumine tallu suhtumine tallu · Tehti tööd · Tööd tehti TSITAADID ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." ,,Möödunud õnn on surnud õnn." ,,Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu." ,,Päevi saab vaene inimene igal pool näha." https://www.eest
Eluga tublisti toime tulla sellega ise rahul olla on kllaltki raske. Veel enam kui on oma pere, mida toita. Hinge tmbamiseks pole aega, t ja kohustused ei luba. Ning eriti hulluks kisub, kui leidub lhikondlaste seas keegi, kes ritab olemist veel raskemaks teha. Selleks sobib vga hsti vimukas leaedne. Kohe kui Eespere uus peremees Andres oma uude tallu kolib, ritab naabrimees Pearu teda sealt ve ja vimuga vlja sa. Ise aga el vanamees td teha ei armasta, priiskab ja kib laatadel, otsides vimalust end veel jukamaks ja thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma
tegelikult jääb mulje, et ta ei armasta kedagi. Kevade saabudes tunneb Toomas Nipernaadi suurt kihku minna kodust ära, rändama mööda Eestimaad. Tema esimeseks ,,ametiks" on parvepoiss, ehkki palki ta parvetada ei oska. Ta kohtub vaese metsavahi süütu tütre Lokiga, kellega lubab kodu luua ning peab temaga põgenemisplaane, kuid need rikub rikas peretütar Mall, kes ise asub pimedas Loki asemele parvele ning kelle Nipernaadi julmalt hülgab. Suve alguses jõuab ta ühte tallu, kus vana perenaine on ära surnud ning temast on järgi jäänud kolm laiska poega, kellest keegi ei taha taluperemeheks saada, kartes suurt tööd. Nipernaadi väidab end olevat nende kauge sugulane ning hakkab kohe peremehetsema, võtab rahaasjad enda kätte ning tahab vaesest tüdrukust Millast perenaist teha. Samal ajal ostavad kolm venda endale pärdiku, kes aga puu otsa läheb ning Nipernaadi õhutusel raiutakse mitu puud maha ja mees pääseb jälle puhta nahaga, põgenedes uude kohta.
haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima
haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima
Vanem vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed ja vastu tule vasest kuju. Küsis temalt kus kodukana/tedretütar on. Vastust ei tulnud. Kõndis edasi kuni tule vastut hõbedast kuju. Ka tema ei vastanud. Järgmisena tuli vastu kullast kuju, kellelt sama asja küsides vastas, et ta peaks minema rootmaale kanarbikule. Poeg kõndis edasi kuni tuli vastu kena neiu. Sama küsides vastas tema et ta pole näinud ja kutsus ta enda tallu. Kuid kaasa ei mindud. Teine vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed kuni vastu tuli saun. Küsis eidelt ja taadilt teed, kuid vastust ei tulnud. Järgmisena tuli vastu hunt kuid ka temast vastust ei tulnud. Tuli vastu suur kuusk, kus otsas kägu. Kägu vastas, et ta peaks minema läbi laane kaasiku keskel olevasse tallu. Vend läks edasi, kuni vastu tuli see sama talu, milles oli 4 noort neidu. Keegi neist ei teadnud kuhu kodukana läinud oli kuid ütles kust leida tüdrukut
Ta läks suvalises suunas edasi, kuni jõudis nõgikirka talu juurde,kus elas vana naine Liis Nõgikirkas ja tema kolm poega Peetrus,Paulus ja Joonatan.Vana naine Liis oli olnud kuri ja pidevalt karistanud oma poegi ,kui nad olid jätnud talutööd tegematta.Viimastel päevadel olid pojad oodanud ta surma.Kui Liis ära suri saatsid pojad karjuse uudist edasi ütlema.Pojad ei osanud midagi peale hakata.Nipernaadi läks sinna tallu ja tutvustas ennast kui tädipoega.Ta võttis talu juhtimise üle, kuna ükski poeg ei tahtnud sellega tegeleda ja andis poegadele mõtte hakata tegelema kinoga ja muretseda kusagilt pärdik ,kes tuleks panna kassa juurde, et sellega rohkem raha teenida. Pojad olid heast mõttest kinni haaranud ja hakkasid seda plaani edasi arutama. Õhtul läks Nipernaadi järve äärde ,kus ta kohtas ühte karja tüdrukut Millat.Talle hakkas Milla meeldima ja ta rääkis Millale ,et talle kuulub see talu ,kus
Ta soov oli teha see maapind kividest puhtaks ja teha nõnda, et seal saaks kunagi põldu künda. Kuid Villu oli liiga purjus, kui ta sinna kõmmutama läks ja ta lasi enda paremalt käelt mõned sõrmed maha ja samuti ka vasaku silma pool pimedaks. Kõik rääkisid järgmisel päeval, et Katku Villu tantsis ennast kõrbojale peremeheks. Aga Villut ärritab see jutt. Kuna ta tahab võtta Eevi ja oma poja, kelle nimi on samuti Villu, enda tallu ja et isa korraldaks neile pulmad. Kuid kui Eevi ema ära sureb, siis peab Eevi saunast välja kolima koos oma pojaga, kuna sauna peremees ei taha, et saunas nõnda siis elataks. Kuid teeb ka Maret Villule pakkumise, et ta peremeheks tuleks Kõrbojale. Kuid Villu ei vasta midagi sellele, kuigi Maret ütles, et ta võib võtta Eevi ja oma poja siia kaasa. Kuid Villu läks koju ja lasi end maha.. enne seda rääkis ta Maretile, kuidas ta paremast silmas pimedaks jäi.
Naiseks oli ta võtnud Roosi (mitte kõige rikkam tüdruk külas ja kehva mainega seetõttu), neil oli poeg Edgar. Jällegi oli keskseks teemaks viljavõtt ja aurukatel. Sõnelemised, rivaalitsemised ja ütlemised naabrite vahel. Nagu harjumuseks oli saanud, toimus peaaegu iga viljakorjamis aeg midagi traagilist. Teises tantsus oli selleks sulase Eedi käe kaotus aurukatlasse. Samal päeval tuli ka võlanõudija tallu, kuna Taavet oli kunagi vennal külas käies ja linna peal lõbutsedes sõbrunenud ühe mehega, kellele oli ta nõus laenu käendajaks hakkama. Muidugi tõmmati ta lohku ja ta pidi ise maksma, kuna tal polnud seda maksta, korraldati oksjon. III tants. Selleks ajaks oli Taavet kaotanud oma naise, ta oli kurb ja nukker. Koduabiliseks ja teenijaks võttis ta ühe külatüdruku Miili, kes aitas tal toimetada. Kuna maailmas olid asjad pingelised algas 2MS
Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe. 8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu. Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust. 11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina. Ta tahab Taavetile pähe määrida kindlustust, kuid viimane ei ole sellest huvitatud. Eesdit ära minnes oinas. Keegi ei pööragi sellele tähelepanu. Tähtsam on viljapeksu lüpetus. 12.Põhiteema: iga aastane viljapeks, mis on maainimestel põlvestpõlve ül olnud
(välimus, käitumine)Millise oskuse omandas ta seal? V: Inger oli ilus, ta jänesemokk oli kinni õmmeldud. Ta oli peene käitumisega ja palju muutunud, oli upsakas. Ta omandas vangis väga hea õmblemise oskuse. 11. Iisaku lapsed, palju neid oli ja nimed? V: Ingeril sündis 5 last, elus neist olid 4. 1. Eleseus 2. Siivert 3. laps suri 4. Leopoldiine 5. Rebekka 12. Miks oli Iisak Eleseuses pettunud? V: Eleseus ei jäänud tallu vaid ihkas linna. Lõpuks ta lahkus Ameerikasse. 13. Mis sai Iisaku teistest lastest? V: Siivert jäi isa tallu isale appi koos Leopoldiine ja Rebekkaga. 14. Kes oli Barbro? V: Brede Olseni tütar, kes läks Aksel Stromi juurde teenijaks ja abiliseks. 15. Mis tähtsus oli mäel Iisaku pere elus? V: Mäes leidus vaske ja müües mäe maha teenis Iisak piisavalt raha, et oma talu ennenägematult võimsaks ehitada ja et oma peret elatada
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda!
Ta unustas sageli, kui ränkrasket tööd peavad tegema tema lähikondlased. Tema naine Krõõt oli kord Andresele öelnud, et ei jõua tööd teha, kuid mees vaidles vastu, et pole ju nii raske. Ta ei mõistnud, mida naine läbi elas. Alles pärast Krõõda surma sai Andres sellest aru. Andres tahtis ülekõige endale poega. Kahe tütre üle, mis tal juba olid, ta rõõmu eriti ei tundnud. Tal oli vaja poissi, kes talu päriks. Peale Krõõda surma hakkas Andres tallu perenaist otsima. Ning endale naist oli ju vaja tallu veel lapsi saada. Soov täitud, talus sibas ringi palju lapsi ning Andresel oli selle üle hea meel. Naabrimehe Pearuga vägikaika vedamine oli Andresele alati üle jõu käinud. Ta tahtis, et valitseks tõde ja õigus. Õigus pidi alati muidugi talle jääma. Kui keegi tema õiguses kahtles, valas ta viha kellegi peal välja. Sageli oli selleks uus talu perenaine Mari. Andres ei hoolinud sellest, et lapsed vägivalda pealt nägid
teeb sellega head. See oli täiesti vale arvamine vanad olid harjunud tööd tegema ning ilma nad olla ei osanud. Nad võtsid Kaarli tegevust hoopis solvanguna ja sealt alates olid nad tülis. ,,Vanade ja noorte vahekord ei ole paranenud, vaid suvilise tulekuga ennem halvenenud. Ei lahuta nende meeli ei kevadine leige tuul, soe päike ega kosutav vihm, mis paneb imevõimul maa haljendama.''(lk 24, rida 21) Sügise hakul kutsusid noored tallu heast tahtest, vanemate hoiatustest hoolimata, turbalõikajad. Tänu turbalõikajatele läks lakas tuli lahti ning maja põles maha. Vanadel ja noortel ei jäänud muud üle kui kolida naabrite tallu, Lõugule. Selleks ajaks olid Kaarel ja Tiina endale räbala, poisslaps Atsi saanud. ,,Poleks olnud tarvis kevadel sulast võtta ega mehi korteri, siis oleks meil peavari alles olnud, aga nüüd kõverda ja külmeta nagu kirp märja koera karvade sees.''(lk 35, rida 4) Nõnda arvas Mari
Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest. Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on , siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat." ,,Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina." Lihtsamad inimesed jäävad teda uskuma ja arvavad, et ta ongi täpselt see, kellena ta ennast esitleb
mis klapiks just minu kujutlustega ehtsast maaturismist. Haanjamehe Talu asub Haanja järvede ja metsade vahel, kaugel mürast ja ülerahvastatusest, lähim pood 17km kaugusel (Võrus)- kõik, mida ma otsisin on selles ettevõttes olemas. Ettevõtte üks suurimaid plusse on Green Key omamine, mis näitab, et ettevõtte koostab oma tegevuskava lähtuvalt keskonnast ja selle vajadustest. See aasta tahtsin minna ehtsasse maaturismi tallu, et õppida rohkem tundma maaelu ja sellega seotud igapäeva toimetusi. Kuna ettevõte pakkus mulle ka talus ööbimise võimalus avaneski mul võimalus saada tunda igapäeva taluelu. 1.Ettevõte 1.1 Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Haanjamehe Talu 3 Aadress: Haanjamehe talu asub Võrumaal Haanja vallas Vakari külas Vällamäe ja Häälimäe vahel.
oma esimese poja sünnitusel suri. Tütreid, kes julgesid oma tutvusest Pearu poistega vaid emale rääkida, jäid ilma emata ning Pearu jäi igavesti rääkima Krõõda heledast jaalest kui viimane sigu kutsus. Andres mõistis alles nüüd, kui oli juba hilja, millist vaeva pidi Krõõt taluma. Ta oli lõpuks saanud poja, koha pärija, aga nüüd ei olnud see talle enam tähtsaim. Krõõta ei olnud. Pärast Krõõda surma pidi elu edasi minema, tallu oli uut perenaist tarvis, kes jaksaks tööd teha ja laste eest hoolitseda. Sulane Mari hakkas üha rohkem aega Vargamäel veetma. Nii algasid kõik Mari mured. Ta ei laulnud enam rõõmust heinamaal, viibis harva kodus ja muutis Jussi ja oma lapsedki sellega kurvaks. Kõik ühe lubaduse pärast Krõõdale. Ent Mari tundis ka teatud uhkust, et teda, vaest töölist, oli toodud üles tallu. Nii oli selles kurvastuses temale ka väheke õnne.
unarusse. Kokkuvõte: Andres tuleb koos oma naisega Vargamäele suurte lootuste ning ootustega. Ta plaanib sealse maa karjatamis- ja harimiskõlblikuks teha, mis nõuab aga ränka tööd.Peagi kohtub ta aga naabrimees Pearuga, kellega koos kavatses kraavi ehitama hakata. Andrest hoiatatakse mitmeid kordi Pearu eest, kes talle vempe hakkab viskama. Varsti sünnib perre esimene laps, kes oodatakse, et on poeg, kuid tuleb hoopis tütar. Tallu tuleb ka sulaseks Juss ning Vargmaäel töötab ka elurõõmus ja lõbus Mari. Tehakse igapäev korralikult tööd ja nähakse vaeva. Vahetevahel käib Andres kohalikus kõrtsis ka ja peab Pearuga võitlema kraavi pärast. Andresel ja Krõõdal sünnib enne veel mitu tütart, kuid lõpuks tuleb ka oodatud poeg. Juss ja Mari abielluvad ja kolivad sauna. Ka neil on kaks last. Krõõt aga sureb esimese poja sünnitamise järel ja Mari jääb tallu laste eest
Teose aine on kodanliku ühiskonna vastuolulisus rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad veel vaesemaks. Süzee: Vanapagan on väga töökas ja aus mees ja usub, et saab õndsaks. Kuid Ants paneb ta kavalusega ennast orjama, röövib Jürkalt tema ausa tööga teenitud vara. Kui Jürka taipab, et Ants teda petab, maksab ta Antsule kätte. 2. Jutusta Jürka perekonna (ka lapsed) elu- ja ajalugu. Jürka ja tema esimene naine Lisete tulid põrgust maa peale elama vanasse Põrgupõhja tallu. Lapsi neil ei olnud. Peale Lisete surma võttis Vanapagan naiseks Juula, kes sünnitas talle kaksikud poisid Joosu ja Kusta. Lapsi sündis neil veel palju, mõned surid haigustesse. Vanemad kaksikud käisid karjas, üks Antsu juures, teine kodus. Ka poeg noor Jürka töötas Antsu juures poes, kuid seal tekkis tal tüli Antsu pojaga ja Ants pani ta masina taha tööle, kus tal varsti õnnetus juhtus käsi jäi masina vahele. Peale seda poos ta end üles. Tema asemel
Kas Nipernaadi oli hea või halb inimene? Minuarust oli Nipernaadi hea inimene, sest võimalusel tema alati aitas. Näiteks, kui ta Lokile viis 3 Mailli seelikut ja Habahannese mullika. Lisaks sellel, oli ta alati valmis tööd tegema. Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi
kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et teda vaevab rahapuudus. Perepoeg Jüri on sellepeale solvunud, et tema tehku talus tööd mitte millegi eest, samal ajal kui vanim poeg õppis linnas ülikoolis õigusteadust ja kirjutab kodusele pidevalt vaid raha küsimiseks. Jüri on pakkinud oma 7 asja ja võttis nõuks kodunt
"Tõde ja õigus" Elus peab olema eesmärk ja ideaalid, mille poole püüelda. Nõustun selle väitega, kuid eesmärkidel ja ideaalidel peavad olema ka piirid. Tuues välja Andrese, kes läks oma eesmärkidega liial. Tema eesmärgiks oli Eespere tallu tulles, et soo hakkaks looma kandma ja head haometsa kasvatama ehk astuda loodusele vastu ja rajada kraav. Andres ei arvestanud talu tõelise väärtusega, vaid pühendus sellele, mis väärtus maale anda tööga.Ta asus Vargamäele elama mõttega, et peale teda jäävad sinna tallu tema järeltulijad. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei saa loobuda, kui oled aus inimene. Andresel oli mõttes ka et kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes
puhkust võtta nii koolist kui ka vanematest. Nad said kaubale kahe klassiõega, et minna nede surnud vanaisa majja Võsule. Seal sai ka Anni sutemise ja alkoholi tarbimise alguse.Mõnel aja pärast said nad tuttavaks Villemiga, kes sai varsti parimaks sõbraks Anniga. Rita kutsus oma venna ja tema sõbrad sinna, kes sõid , suitsetasid ja jõid kõik raha maha ning Ann viskas nad kõik välja kui ta Ritaga tülli läks. Lõpuks Ann jäi üksi tallu ning Villem käis teda külastamas. Viimasel korral viis Villem ta enda juurde, kus ta kohtus oma emaga ning siis saigi Ann teada , et Villem on tema ema vana sõber. Arvamus: Mina arvan, et see on hea raamat ning ka natuke noorte eluga seonduv , mulle meeldis 4+
· Poisid olid noored ja kogenematud. · Himmelstoss kasutas ära oma võimu. · Vastastel olid tunduvalt paremad relvad ja varustatus. · Rahvas kannatab sõjas keegi lõikab sellest kasu. Igatsus - armastus · Puruks kistud perekonna suhted. · Poisid igatsesid koju vanemate juurde. · Mõnel ootas kodus tüdruksõber. * oli ka kodus naisi ja lapsi. · Taheti isegi minna tagasi kooli. · Unistati pehmest madratsist ja sulepadjast. · Detering üritas põgeneda oma tallu ja see sai talle saatuslikuks. Täname kuulamast! "Nad lahkusid sõtta poisikestena, kunagi ei naasenud meestena."
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning
operatsioon, millega ta jänesemokast lahti sai. Iisak sai telegrammi, et Inger on vanglast vabaks saanud. Iisak läks Ingerile järgi. Ta ajas ka selle sündmuse puhul oma habeme ära. Esialgu ei tundnud ta oma naist äragi, sest ta nägi palju kenam välja. Inger hakkas õmblemisega tegelema ja Iisak saeveskit poegade abiga ehitama. Ingeri tehtud riided meeldisid ka teistele ning ta hakkas tellimustöid saama. Telegraafiliiniga tegelevad töölised tahtsid Iisaku tallu ööbima jääda. Nad korraldasid ka peo, peale mida Inger ära kadus. Kui Iisak teda otsima läks, avastas ta ka veel seda, et lisaks ta naisele on kadunud ka emalammas. Ingeri leidis ta metsast, kus ta ühe töölisega oli. Iisaku poega Eleseusi kutsuti tööle kirjutajana. Eleseus läks linna tööle. Tal oli linnas tegutsemiseks raha vaja. Mõnda aega sai ta seda oma isalt. Inger tahtis tallu teenijat saada, kuid Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger käitus oma mehega üha
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna
Kui oled loodud randlaseks, pole mõtet maismaalt tuult püüda August Mälgu ,,Õitsva mere" põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine.Autor tahtis öelda, et õnne, mida iga inimene ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama, mis talle sobib.Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Hannes kolis mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale, aga ta tundis seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses tööle maailmamerele....
Karl Ristikivi Karl Ristikivi oli Eesti kirjanik. Karl Ristikivi on kirjutanud nii lasteraamatuid, diloogiaid kui ka ajaloofilosoofilisi sarju. Karl Ristikivi on meie noorema ning keskealisegi põlvkonna kirjandussõpradele tuntud peamiselt nn. Tallinna- triloogiaga, mis ilmus uuesti "Eesti romaanivara" sarjas. Kirjanik ise oli pärit vanalt Läänemaalt, ta sünnikodu endises Paadremaa vallas kuulub nüüd Pärnu rajooni. Ta varasema noorpõlve vahelduvad kasvukohad asusid samuti Läänemaal, mille tõttu viimane kajastub mitmeti ka Tallinna-triloogias. Kuna autor sõjasündmuste keerises 1943. aastal sünnimaalt lahkus, püsisid ta noorusaastate osas mõnedki faktid vaidlusalustena, seda isegi tema sünnikoha suhtes. Ta ema siirdus teenijana tööle Kullamaale Jõeääre külla Kaldapealse tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve ...
pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12
pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele
Jaan Koll Kaarel Vandler 11B Minu vanaisa, Jaan Koll, on sündinud 1934. aasta veebruaris. Ta on väga huvitav ja heatahtlik inimene, kes on eluaeg elanud Palamuse lähedal Pällo külas. Kolmeteistkümneaastaselt küüditati ta küll kahjuks Siberisse, kus ta veetis oma elu kümme aastat. Õnneks elas ta selle ilma suuremate valudeta üle ja sai elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi, kellest sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare. Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda. Nüüdseks on neil ainult kanad, koer ja kass
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle
Toomas Nipernaadi raamatus ja filmis Toomas Nipernaadi on toodud publiku ette nii raamatus kui ka filmis. Sarnaselt raamatule on ka filmis peategelaseks seikluslik keskaeline mees Toomas Nipernaadi. Ta otsib oma elus seiklusi ning igal kevadel läheb mööda Eestit rändama ning naaseb koju varatalvel. Nipernaadi seiklused viivad teda külast külla, talust tallu, linnast linna. Filmis on väga hästi välja tulnud raamatus kirjeldatud iseloomustus - Nipernaadi on väga hea valetamisoskusega, jutukas ning oskab naisi ümber sõrme keerata. Oma valedega üritab ta inimestele midagi õpetada ning muuta kellegi elu paremaks, kuid enamasti murdes sellega inimeste südameid, eriti naiste südameid. Raamatus oli 7 novelli, kus igas novellis oli erinev koht ning erinev naine. Filmis polnud kõik vaatajateni toodud, mõned peatükid olid ära jäetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
