.................................................................. 32 3 Sissejuhatus Antud uurimustöö teemaks on ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Kõige enam on keskendatud(tähelepanu pööratud)riigikogu valmistele, täpsemalt VII-XII valimisteni. Teema valiti, kuna on väga päevakohane ning puudutab kõiki Eesti Vabariigi kodanikke. Uuritavaks osutus see, kui palju inimesi käib valimas, kuidas nad valimistel osalevad ja mis põhjusel ei käida valimas . 4 1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust?
Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse
TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid. Samuti oli ka see põhjus, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti?
KAEBUS Kellele: Kaitsepolitsei aadressiga PÄRNU MNT 139, TALLINN Kellelt: kaebaja esindaja [...] aadressiga [...] Kebaja: sm. Tsäbovõitra Vastustaja: kodanik Tofelmann Kaebuse sisu Seltsimees Tsäbovõitra ehk kaebaja arvab, et kodanik Tofelmann rikkub teiste kodanikke õigused ning propogandeerib ebateadust. Kaebaja Tsäbovõitra sõnadelt kodanik Tofelmann väidab, et ta saab leida musta augu ja saavutades usaldust kodanikest sundib neid kasutada mustad augud elektri asemel. Koos sellega, kaebaja Tsäbovõitra kinnitab, et kodanik Tofelmann kavatseb keelata naistepäeva. Olukorra põhjendus Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann sundis teda ning teisi kodanikke loobuda elektrist ja kasutada mustad augud eneergiaallikana
kõrgorus. Org on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene. Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres. 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga 31.12.2007 oli elanikkonna seas Andorra kodanikke 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%). 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang). Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%. Riigihümn: El Gran Carlemany Pealinn: Andorra la Vella Riigikeel: Katalaani keel.
tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole muudetud müstiliseks ikooniks. Riiki, mis ei sori enesestmõistetavusega kodaniku rahaasjades ega jälgi tema pangaarvet. Ma pooldan riiki, mille kodanikud on loodud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma kodanikke. Ma ei räägi ammumöödunud asjadest ja aegadest. Tänagi esineb palju nõudmisi, et riik peab peaaegu kõike ja kõiki finantseerima ning et riigi huvides on teha just nii ja mitte teisiti. Liiga tihti näeme riigi huvide asetamist ettepoole tema kodanike huvidest. Kui riik, olgugi et Eesti oma riik, on tähtsam kui tema kodanikud, tema ettevõtjad ja palgasaajad töötegijad, siis kes on see riik???? Kodanike riigis, kus riik ei võimutse kodaniku üle, vaid kodanik on oma riigis peremees,
"Mida saab kodanik teha oma riigi heaks?" Kes on kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Tal on õigused ja kohustused. Riiki ei oleks ilma kodaniketa, seega riik hoiab ja kaitseb kodanikke. Samas on tegemist suletud ringiga, kus kodanikke poleks ilma riigita. Seega riik, hoides ja kaitstes oma kodanikke, kaitseb ja hoiab ta tegelikult ennast. Populaarne eesti vanasõna ütleb: ,,Iga inimene on oma õnne sepp." Aidates riiki aitab kodanik ka ennast. Mida saab kodanik teha enda ehk oma riigi heaks? Kodanikul on lõputult võimalusi oma riigi aitamiseks. Tuleb lihtsalt mõelda. Juba ainuüksi valimas käimine on riigi aitamine, sest kodanik valib valitsusse isiku, kes jagab temaga samu vaateid. Valides valitsusse endale sobiva kandidaadi on ka
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik
inimene pole kodanik ei huvitu ta ka piisavalt riigist, kus elab ning pole adekvaatne tegema otsuseid. Kui aga vaadata kodanikuks saamise tingimusi, kas siis neutralistasiooni teel või sünnijärgselt siis arvan et pole võimalik määrata riigist huvitumist pelgalt kodaniku staatuse omistamisega. Sündinud Eesti Vabariigi kodanikuna ei tähenda see, et oled eestimeelne ning valmis vastutama riigi käekäigu eest. Meie seas leidub palju kodanikke, kes on kasvatatud mõne muu kultuuri või riigi vaimsuses. Samuti on paljud mitte kodanikud äärmiselt huvitatud riigi toimiisest. Kuna neutraliteedi teel kodakondsuse saamine on keeruline, siis sisserännanud inimene võib enne selle saamist juba olla pädev riigi eest vastutama. Siiski on politiilse võrdõiguslikkuse algses definitsioonis mainitud just kodanike valimisõigust, loodetavasti on seda määratledes läbitud sarnane mõttekäik ning siiski jõutud otsusele, et nii on parem ja
teenustasusid. See ei tähenda, et kõik oli hästi: Prantsuse tööstuse võitlesid aastaid pärast revolutsiooni, et võita tagasi kanda kinnitada näiteks drastiliselt erinevas keskkonnas. Üldiselt aga, Prantsuse rahvas oli näinud mõju need võivad olla üle oma valitsuse ja vabastav, inspireeriv vaim oli tõenäoliselt kunagi vabaks. Teiste Euroopa riikide valitsused ja valitsejad, aga ei olnud liiga rahul Prantsusmaa pärast Revolutsiooni. Nad teadsid, et oma kodanikke oli näinud võimsusega, et prantsuse avalik wielded, ja selle tulemusena nende valitsused ei olnud kunagi suutnud end turvaliselt oma otsuse pärast 1799. Kuigi ei olnud muud sisemised revolutsioone Euroopa riigid, mõned olid tohutu ning keerdunud nagu Prantsuse revolutsiooni, mis õigus kodanikke kõikjal ning tulemuseks märkimisväärne hüpe lõpupoole rõhumise kogu Euroopas.
edenemist riigis. Õigluse edenemist selles suhtes, et ei kehtestataks astmelist tulumaksi, vaid jagakasid võrdseks või võtaksid üldse ära. Üldine heaolu on samamoodi, aga ainult selles suhtes, et ei antaks rikastele rohkem ja vaestele vähem, vaid kõigile võrdselt. Riigi ülesandeks on ka osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke. Üks tähtsamatest riigi ülesanneteks on kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. Juba varajasemas ajas õpib laps oma riiki austama. Koolis õpetatakse kuidas tuleb austada oma riigi väärtusi ja põhimõteid. Õpetatakse lastele veel riigi valitsemist ja seadusi. Riigis eleva rahva ülesandeks on esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Läbi rahvusvahelise suhtluse näiteks Venemaa, kui suhted korras, siis on ka tagatud julgeolek
- avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi. Uurides rahvast ja ühiskonda, leiame omadused, mida võime nimetada demokraatlikeks, rahvale omasteks. Demokraatia pakub välja võimaluse, et valitsema võib pääseda ka see, kes muidu mistahes muu süsteemi korral kunagi valitsema ei pääseks. Nii võib öelda, et W.Churchill
Venemaal ja Hiinal Claude Juncker), mis seisab Euroopa ühishuvide eest, Euroopa Parlament, mis esindab kodanikke. Aktuaalsed Leetrite lai levik, Suhted Euroopa ja Brexit, Euroopa teemad, probleemid Ameerika vahel rändekriis, levivad probleemid Venemaaga, halvenevad, kaitse autoritaarsed globaalne idas tugevneb ideed (Poola, soojenemine, Venemaa Ungari), ränderaamistik, tegevuste tõttu, pagulaskriis
või motivatsiooni puudus viib selleni, et ühel hetkel lahkuvad nad siit. Üldjuhul on nad leidnud kusagilt mujalt võõrriigist parimaid pakkumisi, sest mujal maailmas tasustatakse samaväärseid spetsialiste kordades suurema palgaga. Spetsialistide lahkumisele ei pööratud varem nii tõsist tähelepanu. Kuid nüüd erinevates meedia väljaannetes jääb kõrvu, kus poliitikud väitlevad selle üle, kuidas meil oleks võimalik oma kodanikke Eestisse tagasi tuua. Minu arvates, et niikaua, kui Eestis valitseb ,,MASU" ei tule ilmselt paljud inimesed oma kodumaale tagasi, kui tegemist ei ole just patrioodiga. Seega jäävad Eesti riigil paljud maksud saamata. Märkimist väärivad ka Eesti sportlased erinevatel spordialadel, kes on esindanud Eestit välismaal ja on saanud häid tulemusi. See on aidanud Eesti riigil tõsta oma mainet teiste riikide seas. Alati on mul olnud hea tunne näha eesti sportlasi
· Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: · Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. · Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. · Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide
otsuseid vastu võtta ning õpetajate nõudmistele alluda, et olukord veel hullemaks ei muutuks. Maailma mastaabis on see üks päev, aga väga vähe, sest näiteks Kreekas korraldatakse streike, mis võivad venida ka nädalate pikkusteks ja pärast kahjusi likvideerida on hoopis keerulisem. See aga pigem pärsib riigi arengut ning pikaleveninud streik toob kaasa ka suuri rahutusi, mis omakorda veel halvendavad riigi olukorda ja toovad kaasa veel topelt kahju. Ka seadustes tähtsustakse kodanikke palju. Mõndades riikides on kehtestatud seadusandlik mehhanism, mis kohustab parlamenti menetlema eelnõu, mida oma allkirjaga toetab piisav arv kodanikke. Nii toimitakse näiteks Lätis. Samuti on samalaadne mehhanism esitatud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe eelnõus. Kodanikualgatusel on kindlasti rohkem plusse kui miinuseid. Kokkuvõttes mängivad kodanikualgatused riikide arengus väga suurt rolli ning rahvaga arvestatakse tõsiselt
õpetasid ka oma järeltulevat põlve töötama, et nemad omakorda saaksid õpetada oma lapsi. Iseloomult on eestlaseid mitmesuguseid. Heast küljest oleme eesmärgikindlad, töökad, sõbralikud ja ausad, kuid samas on eestlased ka kadedad ja kinnised. Öeldakse isegi, et eestlase kõige magusam pala on teine eestlane. Minu arvates on see ütlus liialt eestlasi mustav ja täieliku tõena seda võtta ei saa. Inimesi on igasuguseid. Iga rahvuse hulgas on eeskujulikke kodanikke ja ka mööda halba teed liikuvaid inimesi. Üldistuste tegemine ei ole enamasti õige. Milline võiks olla praeguses ühiskonnas ,,tõeline eestlane"? Mina arvan, et tõeliseks rahvuslaseks saab pidada kodanikku, kes on eeskätt truu ja armastav oma riigi kui kodus suhtes. Sellisel kodanikul peab olema huvi riigis toimuva suhtes ja ta peaks aktiivselt osalema avalikus elus, et aidata oma riiki paremaks muuta. Tõeline eestlane on minu arvates kindlasti töökas, intelligentne,
õpetasid ka oma järeltulevat põlve töötama, et nemad omakorda saaksid õpetada oma lapsi. Iseloomult on eestlaseid mitmesuguseid. Heast küljest oleme eesmärgikindlad, töökad, sõbralikud ja ausad, kuid samas on eestlased ka kadedad ja kinnised. Öeldakse isegi, et eestlase kõige magusam pala on teine eestlane. Minu arvates on see ütlus liialt eestlasi mustav ja täieliku tõena seda võtta ei saa. Inimesi on igasuguseid. Iga rahvuse hulgas on eeskujulikke kodanikke ja ka mööda halba teed liikuvaid inimesi. Üldistuste tegemine ei ole enamasti õige. Milline võiks olla praeguses ühiskonnas ,,tõeline eestlane"? Mina arvan, et tõeliseks rahvuslaseks saab pidada kodanikku, kes on eeskätt truu ja armastav oma riigi kui kodus suhtes. Sellisel kodanikul peab olema huvi riigis toimuva suhtes ja ta peaks aktiivselt osalema avalikus elus, et aidata oma riiki paremaks muuta. Tõeline eestlane on minu arvates kindlasti töökas, intelligentne,
" Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust.
inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks täita rida tingimusi. Näiteks peab tundma kohalikku kultuuri ja oskama kohalikku keelt. Kuid alla 15-aastastel on võimalik taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Siiski, minuarust kodakondsuse saamine ei pruugi olla välismaalasele kerge. Ainuüksi keele ja kultuuri õppimine võib osutuda suureks raskuseks. Milline peab kodanik siiski olema? Ainult kodanikuks olemisest ei piisa. Iga riik vajab kodanikke, kuid häid kodanikke. Seepärast tulebki kodakondsuse taotlemisel täita rida tingimusi. Igal kodanikul ja ka mitte kodanikul on võrdsed kohustused, vabadused ja õigused, mis on sätestatud põhiseaduses. Näiteks on riik kohustatud andma meditsiinilist abi ka kodakondsuseta inimesele. Inimesest teeb väärt kodaniku ka juba see, kui ta teeb oma igapäevast tööd korralikult ning kohusetundlikult. Töö tegemisega suurendab inimene riigi majandust ning sellest sõltub riigi areng
tähtsusest Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele. Nende õiguste hulka kuuluvad nii majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused. Põhiõiguste harta põhimõte seisneb selles, et kui kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke koheldakse võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Hariduseks nimetatakse teadmiste, oskuste ja vilimuste omandamise protsessi ning selle tulemust. Kuigi kogu gümnaasiumi vältel kui ka kõrgkoolis sama eriala õppides peaksid kõik õpilased sarnased teadmised omandama, see nii siiski ei ole. Inimesed õpivad erinevatel eesmärkidel kui üks peab seda tegevust pealesunnitud kohustuseks, siis mõni teine aga suurepäraseks võimaluseks end elukestvalt täiendada. Haritud ühiskond vajab haritud kodanikke. Võib jääda mulje, et riik sunnib lapsi õppima. Näiteks Eestis on küll koolikohustuse täitmine ette nähtud vaid põhikooli lõpuni, kuid levinud on arvamus, et õpilane peab tingimata jätkama õpinguid nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis. Selle tulemusena tekib palju kodanikke, kes jätavad õpingud pooleli või saades kätte lõputunnistuse, ei oma vastavaid teadmisi. Nad peavad hariduse omandamist lihtsalt kohustuseks kas oma vanemate või riigi ees
mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid
Archimedes kuulus füüsik ja leiutaja, avastas seaduse kehade veeväljasurvest Ptolemaios koostas maailmakaardi, tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni 9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu
Austatud külalised, me oleme siia kogunenud selleks, et tänada meie auväärt kodanikke, keda võime nimetada “Eestimaa uhkuseks”. Nad kõik on hakkama saanud mõne silmapaistva ja tänuväärt teoga. Maailmas on palju abivajajaid, nii ka meie väikeses Eesti riigis. Võime uhkust tunda kodanike üle, kes on riskinud oma eluga mõnd kaaskodanikku päästes või muudmoodi abiks või toeks olles. Täna õhtul tahamegi siin kaunil tseremoonial tunnustada inimesi, kes on teisi abistanud ja aidanud.Tänutäheks kingime neile väikese meene, nimega “Eestimaa uhkus”.
MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust. Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud
aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks. 11 4.Kokkuvõte Uurimistööga saadi teada noorte suurest teadlikkusest II maailmasõja kohta.Kuigi kõik noored ei ole kursis II maailmasõjaga, siis üldiselt on noorte teadlikkus antud teema kohta hea.Küsitluse käigus selgus, et suurem osa noori
Pressiteade: Tartumaa kodanike konverents 23.10.11 28.oktoobril korraldab Tartumaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus konverentsi ,,Tartumaa kodanike konverents" Tasku keskuses, kuhu ootame Tartumaa kodanikke, ettevõtjaid, omavalitsuste esindajaid ja kõiki aktiivseid inimesi. Konverentsil arutletakse vabatahtlikust tööst, koostöövõimalustest ettevõtjate ja vabatahtlike vahel, tutvustatakse vabatahtlike koostöö projekti ja tuuakse näiteid projekti plussidest ja miinustest. Ettekannetega esinevad Kalev Aigro OÜst Baltax, Eevi Kallas Tartu Kodanikeühendusest, Jana Tamm Tartu Maavalitsusest. Töötubadest saavad kõik osalejad kaasa rääkida teemadel: kellele ja miks on vaja
Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni
Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on esindatud liikmesriikide valitsused. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Liidu Nõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ministrite tasandil. Nõukogu eesistuja on selle liikmesriigi minister, kes sel ajal on EL eesistujariik. Iga riik on eesistuja 6 kuud vastavalt kokkulepitud järjekorrale. Euroopa Parlament esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant), 736 liiget kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg’is (Prantsusmaal) Parlamendi liikmed istuvad parlamendis poliitiliste fraktsioonide kaupa, mitte riikide delegatsioonidena. Euroopa Parlamendi kolm põhilist ülesannet Jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet Arutada ELi eelarvet ja õigusakte ning
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Eestlased sõdisid nii natsliku Saksamaa,kommunistliku Venemaa,kui ka Soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna.Ehki mobiliseerime oli ebaseaduslik-rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke-kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Leidus vähe selliseid inimesi,kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke,minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele.Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest,kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisele kaasa need mehed,kes ei tahtnud sõdida ei kommunistlikus Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest,kuid olid valmis võitl...
Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse aga, et diiler teeb tööd ja ega narkomaan pole kohustatud temaga äri tegema. Siiski peaksid inimesed hakkama selliseid kodanikke märkama. Tuleks olla tolerantne ja narkosõltlast nähes talle abi kutsuda või vastupidi diilerit märgates võime sellest teavitada.
Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse aga, et diiler teeb tööd ja ega narkomaan pole kohustatud temaga äri tegema. Siiski peaksid inimesed hakkama selliseid kodanikke märkama. Tuleks olla tolerantne ja narkosõltlast nähes talle abi kutsuda või vastupidi diilerit märgates võime sellest teavitada.
Esimesel aastal korjasid inimesed kokku prügi koguneti üle Eestilistesse gruppidesse ning gruppidele anti kindel piirkond, kus nad prügi korjama peavad hakkama. Järgnevatel aastatel olid töötalgud, kus inimesed tegid heakorratöid. Hetkeseisuga on heakorratööd ja prügi korjamine kokku pandud. Teiseks näiteks, et eestlased on hakanud rohkem tähelepanu pöörama loodusele, on prügi sorteerimine. 1. Jaanuarist 2008 aastast jõustus Eestis seadus, mis kohustab Eesti kodanikke prügi sorteerima. Siiski arvavad mõningad inimesed, et see on tülikas ja mõttetu tegevus.
Fourth level Fifth level Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid olid Tragöödiad tihti õnnetu traagilise lõpuga.Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid Maskid mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel
endid. Kaldale läksime seal, vett värsket astjaisse tõime, kaaslased roogagi võtsid me kiirete laevade juures. Kui aga maitseda saanud me sööki ja jooki jo tarbeks, kaaslasi siis mina saatsin, et kuulaksid kaugemal järgi milline leibasööv hõim mehi seal elab paikades nendes. Kaks seks määrasin meest ning kolmanda heeroldiks kaasa. Kreeka linnriigid kehtestasid esimesena maailmas kõiki vabu kodanikke üldharidusega. Sõna pedagoog on tulnud kreeka keelest. See tähendas tol ajal last juhtinud orja. Kasvatus spartas. Peloponnesose poolsaarel kaguosas paiknenud Sparta linnriik oli Kreekas üks suuremaid ning tugevamaid ning võim polises oli seal kuni 9000 spartaadi perekonnale.Spartaatideks nimetati Sparta täieõiguslikke kodanikke. Muidugi 14 aastane laps pidi vastavalt esiaja läbi tegema vägagi karmi prooviaasta. 15 20 aastased lapsed kasvatuses olid
inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas on sobilik suhtuda ennast ümbritsevatesse kaaslastesse olenemata nende rahalistest ressurssidest, sest tegelikult meis kõigis peitub midagi, mida maailmale pakkuda, ka kõige lootusetumatel inimestel. Usun, et kõik inimesed muudavad maailma mingil määral paremaks, pole oluline kuidas või kus
Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik 58 500 km Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja Jääemere, Atlandi kui ka Vaikse Ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiir USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska Osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, zoti, iiri, saksa,itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.
Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse.
Leian, et see on väheke jabur! Või ehk sain lihtsalt valesti aru ja ega ma just väga palju juristide tegevusest ei ole kuulnud, ja ka erilistest probleemidest mitte, või asi on tõesti minus, et kõik jääb kahe silma vahele. Juristidel on ka suur roll õigusriigi tagamisel. Tavarahvas vajab ka kindlustunnet ja pidevat meeldetuletust, mis on nende õigused. Õigustest on tähtis kinni pidada, et me ei muutuks mingiks kriminaalriigiks. Ning õigust ei tohi eirata. Juristide ülesanne on kodanikke julgustada oma õiguste ja sõnavabaduse eest seisma. Juristide roll meie ühiskonnas, ongi anda inimestele informatsiooni nende õigustest ja koos rahvaga on nad ka suur roll õigusriigi tagamisel.
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami
Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.) Kodanliku õhukaitse ülesanded olid: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset;
paremad ekspordivõimalused kutsuvad investoreid arendama Eestis ettevõtlust. Väljaveovõimalused paranevad, sest Euroopa Liit suudab minu arvates sõlmida oma ettevõtjatele paremaid kaubanduslepinguid kui üks väikeriik ise. Lisaks hõlbustub reisimine ja piiriületus, kui ka Eesti kuulub Euroopa Liitu. Paranevad ka võimalused saada abi riikides, kus Eesti pole esindatud, sest kõik liidu liikmes riigid on kohustatud vajaduse korral aitama teiste liikmes riikide kodanikke. Seega Eesti peab kuuluma Euroopa Liitu, et Eesti majandus paraneks, turvatunne ja töökohtade arv suureneks, paraneks julgeolek ning kaupade ja teenuste väljaveovõimalused, hõlbustuks reisimine ja piiriületus. Selleks, et Eestis oleks kodanikel hea ja parem elada. Vastasel juhul oleks Eesti elu keeruline.
institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse printsiip Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus
Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks
Fourth level Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad Komöödiates võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu Etendasid igapäevast poliitikaelu Näitlejad kandsid tuntud riigimehi kujutavaid maske Heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja
Baltlaste roll eestlaste elus Sakslased muutsid poliitilist segadust ära kasutades endale õiguskorra, millega polnud lätlased ega eestlased nõus.Eestlased olid vihased sellepärast,et nendega ei arvestatud ega arutatud tehtavaid muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tä...
Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele Clopin Trouillefu Seal toimus palju kiritegusid, lõbutseti Seadus: kui sa pole äratõugatud või varas , siis pole sul sinna asja Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele Pariisi tänavad õhtul Korda pidas kuninglik kaitseväe salk Enne tänavalaternate kustumist anti signaal Kodanikke ei liikunud Liikvel olid peamiselt Imede Õu elanikud Kasutatud allikad http://www2.warwick.ac.uk/fac/arts/history/undergraduate/modules/hi3 http://kunstiajalugutkug1.pbworks.com/f/Notre-Dame.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5c/Notre-Dame-nigh http://www.1adventure.com/archives/images/gothic-architecture-lowre http://www.gargoylegothica.com/images/gargoyles.jpg http://z.about.com/d/architecture/1/0/a/n/ReimsiStock000003535053.jp
Minu kohustused kondanikuna riigi ees Minu, kui kodanikuna kohustused riigi ees on piiritletud. On etikett, mida peab järgima, mida tohib teha ja mida ei tohi. On asju, mida peab kindalt järgmina ja neid täitma. Kindalt peab riigi elanik tegema järgmiseeid asju: järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed),maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest), hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
