ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
* - *, ( ). (17075400 ²) * - 141 927 297 * 73,1%. * . 18 : , , , , , , , , , , , , , , , , . -- . 11 : , -, , , , , , , , --, . , . , : , , , . 862--882 -- 882--1243 -- 1243--1389 -- 1389--1712 -- 21 1712--1728 -- - 1728--1732 -- 1732--1918 -- - 12 1918 -- , . . . , , 6 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . 35 84 . 40 % . . -- , , , , . 100 , , , . , . > o 1 -- 7 -- 23 -- 8 -- 1 -- 9 -- 12 -- 4 --
w -576 336 -576 -464 0 w -576 -464 -16 -464 0 w 112 -672 640 -672 0 w 640 -672 640 -112 0 w 640 -112 2016 -112 0 w 112 -608 656 -608 0 w 656 -608 656 256 0 w 656 256 2016 256 0 w 112 -544 672 -544 0 w 672 -544 672 576 0 w 672 576 2016 576 0 w 2016 896 688 896 0 w 688 896 688 -480 0 w 688 -480 112 -480 0 L 1632 1808 1632 1888 0 1 false 5 0 L 1680 1808 1680 1888 0 0 false 5 0 I 1632 1808 1632 1728 0 0.5 5 I 1680 1808 1680 1728 0 0.5 5 150 1648 1632 1648 1520 0 2 0 5 150 1712 1632 1712 1520 0 2 0 5 150 1776 1632 1776 1520 0 2 5 5 150 1840 1632 1840 1520 0 2 0 5 w 1632 1728 1632 1632 0 w 1680 1728 1664 1728 0 w 1664 1728 1664 1632 0 w 1632 1728 1632 1664 0 w 1632 1664 1696 1664 0 w 1696 1664 1696 1632 0 w 1680 1728 1760 1728 0 w 1760 1728 1760 1632 0 w 1632 1808 1792 1808 0 w 1792 1808 1856 1808 0 w 1792 1808 1792 1632 0 w 1856 1808 1856 1632 0 w 1680 1808 1680 1824 0 w 1680 1824 1728 1824 0 w 1728 1824 1728 1632 0 w 1728 1824 1824 1824 0 w 1824 1824 1824 1632 0
Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14. Aprill 1759 ta suri rahvuskangelasena ning ta maeti Londoni Westminster
Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda. 18. sajandi I kümnendi lõpus ja II alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
w -32 1248 -32 1312 0 w 80 864 80 912 0 w 16 912 80 912 0 M 80 1616 112 1616 0 2.5 w -32 1632 -32 1696 0 w 0 1632 -32 1632 0 w -32 1600 -32 1536 0 w 0 1600 -32 1600 0 w 0 1616 -32 1616 0 152 0 1616 80 1616 0 3 5 5 w -160 1488 -160 1376 0 w -32 1488 -160 1488 0 w -32 1440 -32 1456 0 154 -32 1472 80 1472 0 2 0 5 w -192 1680 -128 1680 0 w -192 1552 -192 1680 0 w -192 1552 -128 1552 0 w -192 1456 -192 1552 0 w -176 1600 -128 1600 0 w -176 1520 -176 1600 0 w -176 1520 -128 1520 0 w -160 1712 -128 1712 0 w -160 1632 -160 1712 0 w -160 1632 -128 1632 0 w -160 1488 -160 1632 0 w -176 1424 -128 1424 0 w -208 1424 -176 1424 0 150 -128 1696 -32 1696 0 2 0 5 150 -128 1536 -32 1536 0 2 5 5 154 -128 1440 -32 1440 0 2 0 5 150 -128 1616 -32 1616 0 2 0 5 L -496 1424 -528 1424 0 1 false 5 0 L -496 1456 -528 1456 0 1 false 5 0 x -588 1433 -543 1436 4 24 A(3) x -587 1464 -542 1467 4 24 B(3) w -176 1424 -176 1520 0 w -128 1456 -192 1456 0 w -208 1456 -192 1456 0 x 93 1451 138 1454 4 24 S(3)
Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt pälvis hertsogi tähelepanu, isa tahtis,et ta õpiks juristiks,11aastaselt olid ta muusikateosed küpsed,muusikale sai pühendada alles peale isa surma. Inglismaa peab teda oma heliloojaks,tänapäevani toimuvad londonis tema nimelised festivalid.
a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a. Händeli edu Itaalias oli suur ja talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. * London (alates 1917) Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli esmakordselt Londoni 1711.aastal, teistkordselt 1712 aastal Londonisse minnes ta sinna jäigi. Juba esimesel Londoni visiidil võeti Händel suurejooneliselt vastu. Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris (King`s Theatre) sensatsioonilise menuga. Ooperikomponistina võitles ta seal kangelaslikult oma lemmikanri - barokkooperi vastastega , elas üle ränki kaotusi,kuid saavutas lõpuks oratooriumidega üldise tunnustuse ja inglise rahvushelilooja au. 1737.aastal tabas Händelit ajurabandus ja ta tervis jäi järjest nõrgemaks. Siiski
aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000-8000 eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710
Muusika – J.S. Bach ja G.F. Händel J.S.Bach (1685-1750) –sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid ta ema ja isa. Enamus muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 1700-03 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 1703-1708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga – 7 last. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) “Christ lag in Todes Bardu”, 19 osaline “Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temas...
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel o...
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
- 1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, . 2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , . 3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. -
Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris. Hannover ja London 1710-1712 1710.a. sai Händel Saksamaal Hannoveri kuurvürsti kapellmeistriks, kuid see koht oli vaid hüppelauaks järgmisele. Peatselt hakkas ta sõitma Londoni vahet ning alates 1712.a. jäigi ta sinna elama. Hannoveri kuurvürstist sai 1714.a. Inglise kuningas George I . London 1712-1759 Londonis pühendus Händel ooperiloomingule. Temast sai "Kuningliku Muusikaakadeemia" (nii nimetati tollal ooperiteatrit) juht. Vaatamata esialgsele suurele edule elas Händel üle kolm teatri pankrotti ning 1737.a. tabas teda ajurabandus. Nüüd oli Händel sunnitud otsima uusi võimalusi, et kriisiolukorrast pääseda. Ta hakkas kirjutama rohkem instrumentaalmuusikat,
M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt. Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohuseid täita, tegeledes orkestri- ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni-reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I. Ooperid Händel võeti juba I Londoni-visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga. Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kui troonile tõusis
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaals...
,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 . 1812 . . 20 . . , 3-3,7 . 1955 . , . . . , , . . : http://www.tolmachy.narod.ru http://ru
Katk Sisu · Tutvustus. Levimine. Liigid. Sümptomid · Ajalugu ja tänapäev · Must surm · 21. sajandi katkud Katku iseloom · Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 1712 · Tänapäev Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema 21. sajandi katkud · HIV · Siberi katk · Bartonella viiruse katk · Vähk · Gripitunnustega haigus ei pruugi olla alati gripp · Looduse jõudu ei maksa unustada Aitäh!
· Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na sai uueks kuningaks Hannoveri kuurvürst Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1719
Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na sai uueks kuningaks Hannoveri kuurvürst Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused
Jean-Jacques Rousseau Rousseau Sündis 28. juuni 1712. aastal Genfis Ema suri sünnitusel ja isa jättis maha Suri 2. juuli 1778. aastal Prantsusmaal Rousseau elu Pöördus katoliiklusesse Proovis erinevaid ameteid Võttis osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist Sellel konkursil sai kuulsaks tööga - "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau elu Ta mõtlemine oli vastuolus valgustusaja mõtlemisega
Händeli ja Bachi võrdlus Georg Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach – neid kahte suurkuju on arvukalt võrreldud nende hämmastavate sarnasuste pärast. Need kaks hilisbaroki ajastu esindajat olid iseloomu ja loomingu poolest väga erinevad. Kõige huvitavam sarnasus Bachi ja Händeli vahel on nende sünniajad ja kohad. Händel sündis 23. veebruaril 1685. Saksamaal Halles. Bach sündis kõigest kuu aega hiljem ja mitte kuigi kaugel Händeli sünnikodust, ehk Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Mõningaid sarnasusi leidub ka lapsepõlves. Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse. Poissi tabas kurb saatuse löök, kui ta oli 10 aastane – tema ema suri. Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika sobib pigem meelelahutuseks kui ...
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667° . . (G). - , , . : -- 1--5 , () -- 5--30 , ( -) -- 5--22
Händel (1685-1759) Kirjutas esimesed ooperid (1703-1709 Hamburgi perioodil). *saksamaal sündinud, itaalias õppinud. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. II periood (Itaalia 1706-1712) töötas ja õppis seal.III periood aletes 1712 Londonis. Kirjutas ,, Vee muusika". 1719 rajati Londonisse ooperi teater. Händel kirjutas sinna iga aasta oopereid. 1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval.
The European Enlightenment developed in part due to an energetic group of French thinkers who thrived in the middle of the eighteenth century. They were called : "The Philosophes" John Locke August 29, 1632 October 28, 1704 . English philosopher. One of the most influential Enlightenment thinker. Believed that human nature allowed men to be selfish. Believed that all people were equal. Jean-Jacques Rousseau June 28, 1712 July 2, 1778 . Philosopher, literary figure, and composer of the Enlightenment... Saw a fundamental divide between society and human nature . François-Marie Arouet 21 November 1694 30 May 1778 . Known as "Voltaire" French Enlightenment writer, essayist, deist and philosopher... Outspoken supporter of social reform. Important thinker. Thank you for listening!
EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID 1. Tabeli analüüs. Eesti rahvaarvu muutumine 13.–18. sajandil. Aeg Ligikaudne arv 13. sajandi keskpaik 150 000 14. sajandi keskpaik 100 000 16. sajandi keskpaik 300 000-400 000 17. sajandi I pool 120 000-140 000 1695 350 000-400 000 1712 150 000-170 000 18. sajandi keskpaik 500 000 1.1. Nimetage kaks üldist põhjust, millest on tingitud rahvaarvu vähenemised 13.–18. sajandil. a) sõjad, surmatoovad haigused b) arstiabi kehv kättesaadavus 1.2. Millised Eesti ajaloo pöördelised sündmused on põhjustanud suuremaid rahvaarvu vähenemisi? Valige üks pöördeline sündmus ja selgitage, kuidas see mõjutas rahvaarvu vähenemist. Pöördeline sün...
Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peeteri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. aastal. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani jaanuaris 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Peeter leinas ema, sest armastas teda väga. Kuigi Peeteri käed olid nüüd täiesti vabad, valitsesid 1695. aastani riiki tema ema lähikondlased. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud: Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". 17. sajandil kuulutas sõja Rootsile. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. 1704 alustas ta
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Elulugu Sündis Genfis 28.juunil 1712. Ema suri sünnitusel, isa hülgas ta. Pöördus katoliiklusesse ning oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis.
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
Georg Friedrich Händel (1685 1759) 10. klass Erinevalt Bachist oli Händel ajastuga kooskõlas Tema heliloomingut tunnustati Bach ja Händel seisavad ajateljel kõrvuti, kuid esimene vaatab seljataha, teine ette Oli I vabakutseline helilooja Elust Sündis Halles Saksamaal (Eisenachi lähistel) On nii saksa kui inglise rahvushelilooja, sest alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses")
..............................................................................6 ROUSSEAU PRAKTILINE VÄÄRTUS TÄNAPÄEVAL...............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................................8 2 Elulugu Jean Jacques Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712 kellassepa pojana. Kalvinistist ema suri varsti pärast tema sündi. Kui Rousseau oli kümneaastane, andis isa ta ühe onu hoolde, kes omakorda andis ta kostilisena ühe pastori kasvatada. Aastal 1724 alustas Rousseau väljaõpet kohtukirjutaja juures, kuid jättis selle pooleli nagu ka sellele järgnevad õpingud Genfi graveerija juures. Ühe katoliku vaimulike vahendusel sai ta Savoias tuttavaks katoliku usku pööranud proua de Warens'iga, kes oli mõned aastad talle
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada Tehnika (eriti trüki-) areng 1830 kui oli ilmunud rida fantaseerimata ja nii nagu ta -> eelduseks hariduse realistlikke teoseid on arengule Termin ise on vana, Realismi välj...
vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
Friedrich II Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli troonile tõusnud valitseja, kes oli tuttav valguskirjandusega. Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Friedrich ise poln...
1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, . . 1610 - . 1610 . 1611 , . 1612 , 4 , , 1612 . 5. 1613 , 300- . 17 , . , , . . 17 : , , 1682 1698 . 6. B 1712 -. 1728 II , 1732 , -. «» . , , . . . . . « ». . . . . . . 1755 . 1812 . 80 % . , . XIX . 1851 -. 1896 , II, , . 1905 . 7. 1917 : 1917 , . 25 1917 , , , , , . , , , . , 25 2 1917 . 1918 . 1919 , ,
Friedrich II Friedrich II Friedrich II ehk Friedrich Suur 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV. Friedrich II Friedrich II Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II
J.J. Rousseau Elulugu J.J. Rousseau sündis 28. juunil 1712. a Sveitsis, Genfis ja suri 2. juulil 1778. a Prantsusmaal, Pariisi lähistel Rousseau elas 16. eluaastani Genfis ja kolis 30-aastaselt Pariisi. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kelle tegevus mõjutas suures osas Prantsuse revolutsiooni. Tal oli närviline ja vastuoluline iseloom, kuid imetlusväärne ja samas ka tasakaalutu mõistus. Ta proovis mitmeid ameteid, nagu näiteks maksuametnik, muusik ja teener. Juba väiksena vihkas ta ülekohut ja ebavõrdust. 1742
Ekskursiooni alustame võrust. Sealt sõidame bussiga Narva piiriäärde. Kui piir ületatud, siis sõidamegi otse Peterburgi, õnneks pole see väga pikk tee. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Esimesel päeval peale kohalejõudmist on esmatutvus linnaga bussiekskursioonil: Moskva prospekt, Nevski prospekt, Marsi väljak, Vassili saar ja Rosta sambad, Ülikooli kaldapealne. Õhtul külastame Vahakujude muuseumi Strogonovide palees, kus võimalik teha tutvust Venemaa tsaaridega, Romanovite dünastia tähtsamate esindajatega. Ööbime hotellis. Teine päev algab hommikusöögiga. Peale seda alustame ekskursiooniga. Esmalt külastame Kaasani kirikut
Aurumasin - Areng - 1. saj Kreeka teadlane Heron (mänguasi) 1690. a D. Papin, esimene töötav aurumasin 1699. ja 1712. a kasutati vee pumpamisteks, ilma kolvita 1769. a täiustas Watt aurumasina 1784. a I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda - Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina.
Valgustussajand Valgustuse mõiste • valgustus - periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. - 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valit...
Jean-Jacques Rousseau(1712-1728) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks. Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraal...
The Steam Engine By What are they? Steam engines are the first kind of engines to see a widespread use. They were used in the early locomotives, steam boats and factories. In fact they are still used to help run nuclear powerplants. When and by who were they invented and improved? The very first steam engine was built by Thomas Savery in 1698. However, it didn't turn any wheels, instead it pumped water out of coal mines. In 1712 Thomas Newcomen introduced an improved version of Savery's engine. James Watt improved it even further and later came up with an idea on how to use a steam engine to power something with wheels. Alright, but why are they important? Steam engines are veryveryvery important because it was the dominant source of power well into the 20th century. They actually were the moving force behind the Industrial Revolution. So no steam engines = no Industrial Revolution =
ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume
Abraham Darby (1678-1717) discovered a cheaper, easier method to produce cast iron, using a coke-fueled (as opposed to charcoal-fired) furnace. In the 1850s, British engineer Henry Bessemer (1813-1898) developed the first inexpensive process for mass-producing steel. Both iron and steel became essential materials, used to make everything from appliances, tools and machines, to ships, buildings and infrastructure. The steam engine was also integral to industrialization. In 1712, Englishman Thomas Newcomen (1664-1729) developed the first practical steam engine (which was used primarily to pump water out of mines). By the 1770s, Scottish inventor James Watt (1736-1819) had improved on Newcomen's work, and the steam engine went on to power machinery, locomotives and ships during the Industrial Revolution. Pages used: http://www.history.com/topics/industrial-revolution http://www.gilderlehrman.org/history-by-era/gilded- age/essays/history-times-industrial-revolution
Vp3 1012 + 89 41,858 VI 6 1545 1596 7 1562 - 17 - 16+1 41,410 1610 - 14 - 15 Vp4 1712 - 116 41,260 VI I 7 1600 1539 8 1745 - 145 - 143+1 41,268 1679 - 140 - 142 VI II 8 1128 1100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
