2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis....................................................................................................................... 12 Puskin Lõuna-Venemaal...........
vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi'). Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell. Enamik uusromnatikuid kirjutas novelle(Tuglas, Tammsaare).
geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Oraval, Eostes, Pindis, Räpina lähedal). Sõjajärgsetel aastatel maasugulaste taludes veedetud aeg lisas olulise panuse
•Tähtsustati inimese isiksust, tulid tagasi argiellu ning tema sisemaailma, tundeid. ühiskondlike probleemide juurde. Oluline teema oli armastus. • Nende sõnakasutus oli täpne •Tegevuse taustana eelistati ja üksikasjaline. metsikuid maastikke, • Nad kirjutasid põhiliselt proosat. Realistid taotlesid salapäraseid vanade losside, objektiivsust. kloostrite ja kirikute • Eesti kirjandusse tõi realismi varemeid. Eduard Vilde. •Kaldumine religioossuse ja müstika suunas, tunti huvi teispoolsuse ja salapärase vastu. •Väärtustati loodust. Loodust peeti täiuslikuks jumala kunstiks, selles nähti ideaali,
Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. 1902. aastal sündis tütar Dagmar. Kahjuks ei kodunenud Under kinnise loomuga Hackeri kõrval. 1904. aastal kinkis ta
Dagmar ja Hedda. Carl Hacker sai tööd Moskva lähedal ühe Vene miljonäri rajatud aerodünaamika instituudis, Under oli aga pikemat aega kodune. 1906. aastal kolisid Under ja Hacker tagasi Tallinna, kus Under alustas taas väga tihedat läbikäimist Eesti kirjandustegelastega. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Under ja Eduard Vilde Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Under ja Ants Laikmaa
Aastaks oli ta isa abiellunud juba uuesti ning varasemast abielust lapsed olid surnud. Sarnaselt isale sündis Boccacciol ka ebaseaduslik laps, Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. Aastal Musta surma (katk) tõttu, mis leidis ka kajastamist hiljem ,,Dekameronis". Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Boccaccio enda sõnul ei olnud kindel, kas ta oli nakatunud katku või mitte. Looming Boccaccio looming algas 1330. Aastate keskpaiku, ta kirjutas luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu ,,Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349-1353. Peateos ,,Dekameron" kirjutamine algas 1349. Aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik raamjutustus (kokkuvõte, kus kirjutatakse alguses mitu päeva lühidalt ning lõpuks viimased päevad täpselt) seitsmest naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
ka Risti mõisas lapsehoidjana, kassapidajana ja ajalehe toimetuses sekretärina. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust. Marie töökohtadel ja muul kõigel Eestis sai lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus.
Dante Aligheri · pärit itaaliast Frinenzest · Elas 1265-1321 ülemineku aja luuletaja · eluloost vähe teada: oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi, ei sallinud paavsti, saadeti selle tegevuse pärast frinenzest välja. Dantele anti võimalus tagasi tulla kui ta avalikult oma pattu kahetseks. · Ta on kirjutanud kaks suurteost "Uus Elu". Kohati kirjutab proosat, ta kirjutaks nagu Patricile, kohtas inimest 8-9 aastatselt tüdrukut 8-9 aastat hiljem kohates teda armus temasse, passivne armastus, Dante oli oluliselt vanem naisest.ei olnud järeltulijaid. · kirjutas "jumalik komöödia" pikka aega 1307-1321 koosneb kolmest osast põrgust,purgatoorium)pattude puhastus) ja paradiis. · Dante austas Vergiliuse loomingut
vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. Ta on eesti nüüdiskirjanikest rahvusvaheliselt kõige tuntum. Kõrgelt tunnustatud on ta ka kodumaal. Jaan Kross on Helsingi ja Tartu ülikooli audoktor. Ta on abielus lastekirjaniku Ellen Niiduga.
Rummo on ema poolt mustlaspäritoluga PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees On kirjanik Paul Rummo poeg Video ,,Prostituudi laul" http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w Filmist ,,Viimne reliikvia" Sõnad kirjutas PaulEerik Rummo Looming "Kogutud luule" (2005) Enamasti kirjutab vabavärsse, mis meenutavad proosat. luule on päevakajalisem, poeetilises stiilis, argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu. Ülesanne Mis Filmist oli laul ,,Prostituudi laul" ?
1917 aasta mais paigutati luutuberkuloosi põdev Oks Tallinna Linnade Liidu haigemajja, hiljem Tallinna priihospidali, kuid haiguse ravimine oli lootusetult hilinenud. Teda tabas ka vaimuhaigus. Seda kas pikkade ööde tõttu, mil ta tegi kirjatöid või siis ühe naise pärast Samara kubermangus. See naine osutus talle pettumuseks ja seejärel hakkas Oks jooma. Oksa varakult alanud kirjutamis tegevuse raskuspunkt langeb aastaisse 1906-1910. Ta kirjutas intensiivselt luulet, proosat, kriitikat ja publitsistikat. Tema armastus jäi tihti vastamata ja oma raamatus ,,Kannatamine", kirjutas ta eluideaalide purunemisest, elu pahupoolest ja isiklikust kibestumisest. Ta oli tihti närviline ja mõttes. 6 II JAAN OKSA LOOMING Oks kirjutas väga palju proosat, luulet, publistikat ja kirjanduskriitikat, millest enamik on hävinenud. Ta kirjutas ka palju arvustavaid teoseid, mida iseloomustavad maitseotsustused ja
Ain Kalmus 1906-2001. Proosa kirjanik, peamiselt ajaloolised romaanid. Alustab rannaromaanidega (,,Soolased tuuled"). Peamine teema on inimese identiteedi probleemid. Teoloogilised romaanid: inimeste usu otsinguist nt ,,Prohvet", ,,Tulised vankrid", ,,Juudas". Sellele järgneb ajaloofilosoofiline triloogia: ,,Jumalad lahkuvad maalt", ,,Toone tuuled üle maa", ,,Koju enne õhtut". Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat. Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus. Looming jaotatakse kolme perioodi: 1. Lundi periood 1949-1952: romaanid ,,Igatsetud maa", ,,Kuma taevarannal". 2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
1821-1823: Berliini ülikooli 1822: ,,Gedichte" ("Luuletused"), 1823: ,,Tragödien nebst einem lyrischen Intermezzo" ("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng") 1824. aastal naasis Göttingeni ... 1827: lüürikakogu "Buch der Lieder" "Lauluraamat" - väga kuulus 1831: Kolis elama Pariisi 1833 ja 1835: Keelati Heine teosed Saksamaal - otsus Frankfurdi Liidupäeval Pariisis kirjutas mitmeid esseesid, luuletusi, proosat ja poliitilisi artikleid 1840: valmisid Heine suured värsseeposed "Atta Troll" ja "Deutschland. Ein Wintermärche" Tsitaat Maailm näib noore kaunitari või vana nõiana, sõltuvalt sellest, milliste prillidega teda vaadata. Huvitav Kirjamarkidel Mälestuskivi Brockenil kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine#T sitaadid_Heine_kohta http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/heinri ch_heine http://www.britannica
· Looduse ja maaeluga side nõrgenes - Darwini revolutsiooniteooria · Tunnused: - Tuldi tagasi argielu kujutamise juurde - Elu kujutati ilma ilustamata - Sõnakasutus täpne, detailirikas - Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi - Honore de Balsak ,,Isa Goriot" - Charles Dickens - Emile Zola ,,Söe kaevurid", ,,Nana" · Emile Zola oli kõige kuulsam naturalismis ROMANTISM: 18. saj · 18. saj nimetatakse suurte tunnete sajandiks
õpetaja ning tänaseks suuremas osas unustatud geomeetria- ja sümboliloogikaalaste traktaatide autor. 1861. aastal sai Dogdson dekaaniks. Samal ajal kasutas ta aga ka oma fantaasiarikkamaid andeis. 1855. aastal oli Dodgson kirjutanud oma kuulsa Jabberwocky poeemi. Ta joonistas vaimukaid sketse, mida hinnatakse veel tänapäevalgi ning sai tuntuks kui üks sajandi silmapaistvamaid lastepiltnikke. Ka kirjutas ta hämmastavalt originaalset proosat, kaks raamatut Alice`i seiklustest, mis esmalt olid mõeldud valjult ettelugemiseks tema kolledz rektori tütrele. Ehkki Dodgson armastas lapsi ning kinkis sageli väikestele tüdrukutele oma joonistusi ja fotosid, ei abiellunud ta kunagi. Ta suri 14. jaanuaril 1898 Inglismaal Guildfordis, olles oma kahepooluselise karjääriga üks ebatavalisemaid mehi kirjandusajaloos.
Keskkooli 1988 aastal. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala 1993. aastal. Töötab Eesti Päevalehes. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Isiklikku Sotsioloogist vend Juhan Kivirähk. Abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Tal on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kirjutamine Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2000. aastate üks menukamaid Eesti kirjanikke. Tuntuim nüüdiskirjanikke. Kirjutanud proosat, näitekirjandust, stsenaariume, lasteraamatuid, kuuldemänge. Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavastatud Eesti Draamateatris 2012 ‘’Kevadine Luts’’, lavastajaks Uku Uusberg. Raamat ‘’Rehepapp’’ Ilmus 2000.aastal. 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, nüüdseks veel rohkem.
Naturalism: Naturalistid tulid tagasi argiellu probleemide juurde. Nende sõnastus oli detailirikas. Nad hakkasid kujutama tegelikkust ilma, et nad oleksid seda illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust
· 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994
saj. Realism tekkis Euroopas 19. sajandil. alguses Prantsusmaal. TUNNUSED : Romantsim rõhutas tundeelu tähtsust ja * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; kujutatava erakordsust, väärtustas * täpne, usutav, elutruu miljöö ; rahvaloomingut. Romantikute * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid ja proosat, eelkõige romaane. fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida Romantismil on ühiseid jooni 18. sajandi õpitakse tundma kogemuste kaudu ; sentimentalismiga. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; TUNNUSED : * objektiivsus – autor seisab otsekui kõrval,
Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. · Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. · Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. · Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud : Zola, Dreiser, Eestis E. Vilde.
Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja ja innustaja Massus oldud aeg on J. Oksa elu helgeim ajajärk. Talle heideti ette liigset pedagoogilist liberaalsust ja teravat ühiskonnakriitilist meelestatust. 1907 lahkus J. Oks Massust vastuolude tõttu kohalike ametivõimude ja kirikutegelastega Jaan Oks kirjanikuna Põhiline loomeaeg 1906 1910 Kirjutas luulet, proosat, kriitikat Loomingu enamus on hävinud Looming on väga vastuoluline, segu andekusest ja vaimuhaigusest, mässuline Oks ei viimistlenud oma loomingut Ta ise määratles oma töid mittekirjanduslike terminitega intermetso, meeleolu jne. Teosed Kogutud teosed (Stockholm 1957) 1909 oratoorium "Kannatamine", osaliselt avaldatud 1918 novell "Tume inimeselaps" 1920 novell "Neljapäev" " Vaevademaa" proosavalimik 1967 " Hingemägede ääres" proosavalimik1989
tütarlastekoolis. • Järgmisel aastal surid haigestunud Maria ning Elizabeth (11- ja 10-aastaselt). • Selle eel võttis isa kõik oma tütred tollest koolist ära. • Kolm õde alustasid kirjutamist varakult • 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega luuleraamatu, kasutades pseudonüüme Currer Bell (Charlotte), Ellis Bell (Emily) ja Acton Bell (Anne) • (mehenime all oli tollal raamatuid lihtsam avaldada) • Raamat ei pälvinud suurt tähelepanu. • Õed hakkasid kirjutama proosat • Aastal 1846 ilmusid Emily "Vihurimäe" ja Anne'i "Agnes Grey„ • 1847 avaldati Charlotte'i "Jane Eyre"'i, mis tunnistati aasta parimaks raamatuks • Aasta hiljem suri Emily, kel jäi lõpetamata romaan. • Samal aastal avaldas uue romaani Anne, kes aasta hiljem suri. • Romaanidest oli müügi ja tuntuse pooleks kõige edukam "Jane Eyre„ • Aastal 1849 ilmus temalt ka uus romaan "Shirley", 1853 "Professor", mis tegelikult oli valmis kirjutatud
lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli suurepärane lugede jutustaja. Smuul oli teatriuuendaja, kes tõi oma draamadesse spontaanselt tingulikke võteid, vahemänge ja allegooriat. Tema teosed "Karm noorus" "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" "Muhu monoloogid" "Polkovniku lesk" "Jäine raamat" Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti
.. lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. Siingi tihti niisamuti tammuti: taara, neto ja brutosaurused, küll brutaalsed, küll netid mammutid, kõige ees olid minotaurused. ("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". lisaks Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Pildid Aitäh tähelepanu eest!
üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse " Valik luuletusi", sõnavõtte, matkamärkmeid, ilukirjanduslikku proosat ning reisimõtisklusi saab lugeda raamatutest "Uuenevate mälestuste linnad" ja " Välja õuest ja väravast". Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Veel luuletusi: · ,,Mustroheline maa" · ,,Herilaste aasta" · ,,Peod täis kivi" "Ööviiul" (1956) Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö.
laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms.
• Ta sündis 14.märtsil aastal 1801 Riias nimega Christian Jacob Petersohn • Ta suri 4. augustil aastal 1822 Riias • Teda peetakse Eesti rahvakirjanduse loojaks Elulugu • Ta sündis kirikuteenri pojana • Kristjan sündis kolmanda lapsena • Kristjan õppis Riia kubermangugümnaasiumis • 1819-1820 õppis ta Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas • Oskas vähemalt 16 keelt • Kirjanik suri tuberkuloosi Looming • Hakkas juba gümnaasiumis kirjutama proosat ja luuletusi • Tõlkis nii Rootsi kui Saksa keelsed tekstid Eesti keelde • Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust Mälestamine • Tema auks on püstitatud Tartu Toomemäel ausammas • Alates aasta 1996 peetakse tema sünnipäeva (14. märts) emakeelepäevaks mis sai aastal 1999 riiklikuks tähtpäevaks • Aastal 2014 tekkis Tartus kolme gümnaasiumi liitmisel uus gümnaasium nimega Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium „Laul“
Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei
· Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud ka Kodavere murrakus raamatut ,,Peipsi peal" ja ,,Pahased naabrid" , ,,Igapäevane lugu".
1960-ndate aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. Uuenenud poeetilises stiilis eelistab Rummo argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu. o 1972. a. luulekogu "Saatja aadress ja teised luuletused" Rummo loobus ootamatult traditsioonilisest luuletamistavast. Ta loobus kaunitest sümbolitest ja hakkas kirjutama vabavärsse, mis oma lihtsusega meenutavad proosat. o Ta on kirjutanud ka laulutekste, millest eriti kuulsaks on saanud laulud filmist ,,Viimne reliikvia", näiteks ,,Põgene, vaba laps" · 1970. aastate alguses põrkas Rummo looming tsensuuritõkete vastu. Üsna varsti pärast seda loobus ta aktiivsest kirjanikurollist, ehkki jätkas luuletõlkijana ja kirjutas ka mõne näidendi, lasteluulet ja proosat ning üksikuid luuletusi täiskasvanutele. Uutes värssides jätkas Rummo
külm udu kihisevaid vesi matab. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval 1914-1917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium 1917-1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium 1924-1927 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond eesti keel ja kirjandus Pärast ülikooli lõpetamist elas ta Tartus. Kutseline kirjanik Kirjutas luulet ja proosat On teinud ka tõlketöid ( nt: Puskini "Jevgeni Onegin") Aastal 1934 oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige Suri Tartus Äkki ilm läks sulale Looming Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: Esimene proosateos milleks, milleks minna? ,,Tuulearmuke" (1927) Heitsin nurka kübara,
· "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan · "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan · "See on see maa" (Lund 1950) poeem · "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan Kirjutas novelle, sonette, proosat, lühijutte, jutustusi. Erinevad stiilid futuristlik, realistlik. Sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kanguri pojana, kolis sageli, 1907-1909 Reeguldi Vallakool -> 1909 -1913 Vastsemõisa kaheklassiline ministeeriumkool, üritas pääseda Viljandi linnakooli, kuid ei saanud, kuna ta oli liiga vana, läks Andres Kamseni kaubanduskooli, osales Vabadussõjas, peale seda läks ülikooli, toimetas ajakirja ,,Odamees", lahkus Eestist aprill 1944. Suri 80-aastasena Rootsi linnas Lundis.
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüds...
· Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad · https://prezi.com/ci2joo8jbm8a/arbujad/ · http://g3.nh.ee/images/pix/file69115451_tn_eefv-76be8x.jpg · http://photos.geni.com/p13/d9/40/4d/42/5344483993d3d74d/mart_raud_original.jpg · http://admin.entsyklopeedia.ee/EE_12/publicthumbs/Arbujad_kaas_S.jpg · http://www
ühendusi.1965.aastast peab ta kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale ,,Mõmmi ja aabits". Ka on ta on üks koolides kasutatud ,,Karu-aabitsa" autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt ,,Toomas Linnupoeg" ning noorte tundeelu lahkav ,,Miks sa vaikid?". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957)
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan
Loomingust 1960. aastal oli suurimaks sündmuseks kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul- Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Lisaks luulele on ta kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, laulusõnu ja dramatiseeringuid Tema neljast draamast kõige olulisem "Tuhkatriinumäng", mis on uuema dramaturgia näide Aastal 1966 määrati Paul-Eerik Rummole Juhan Liivi preemia Ta on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele nt Mässajate laul, Põgene Vaba Laps, Iga mees on oma saatuse sepp Tema "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl Ta oli Kirjanike Liidu liige
näitab luuletaja sisulisuse ja vormilisuse arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati Tervikuna ilmus see 1989. aastal Selles kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Minimalistlik Oluline teksti paigutus, sõnade ruumisuhted paberil Kompositsiooni on kavandatud sihikindla analüütilise hoiakuga ja see puudutab nii füüsilist vormi kui ka sisu Analüütilisus tuleb ilmsiks niisiis ka ruumipeegeldustes, omaette teemaks saavad sellised suhted nagu "pealall", "pealsees", "paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev mittepidev" jne Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971)
XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast
Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi
filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Autor: Ralf Pagil Õpetaja:Raivo Kuusk
SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise
rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ● mehed - julged, õilsad, vaprad, ausad ● naised - naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed Loodus romantismis ● tegevuspaigaks sageli nt metsik maastik ● eriline loodus ● looduskirjeldus kirjeldas sageli tegelase
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument as...
Itaalia renessanss Giovanni Boccaccio (1313-1375) on sündinud Firenzes kaupmehe pojana. Isa saatis poja Napolisse õppima, et too õpiks seal äriala ning saaks samuti kaupmeheks. Noort Giovannit huvitasid aga keeled ja kirjandus. Napolis tutvus ta kuninga õukonnaga ning sagedased külaskäigud tõid kaasa armumise Mariasse. 1330-ndal aastal hakkab ta kirjutama nii proosat kui luulet. 'Dekameron'-i eelne kõige küpsem teos on 'Fiameta' (kirjutatud 1343-1344, ilmus 1472), kus ta kirjeldab naise hingeelu ebaõnnestunud armastuse puhul. Põhiliselt hinnatakse seda psühholoogilise külje pealt. 1350-ndal aastal tutvuvad Boccaccio ja Petrarca. 1348-nda aasta katk andis 'Dekameron'-ile raamistiku ning Giovanni kirjutas selle 1349-1353. Prantsuse renessanss Prantsuse renessansi alustajaks peetakse kuninga õde Navarra Marguerite (1492-1549), kelle tuntuim teos
Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Petrarca Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. `'Aadressita kirjad'', värssteos `' Aafrika''. Peateos on `' Laulude raamat'', 300 sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
