Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
Riigid: Zimambwe, Mosambiik, Etioopia, Konga, Uganda, Afganistan, Jeemen, Nepal, Mongoolia, HAITI. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvahelised firmad on firmad, mis tegutsevad paljudes riikides. ERISTATAKSE: 1) Firma päritolumaa · Firma tekke piirkond, regitreerumiskord. · Siit tuleb firma algkapital. · Juhtkonnas firma päritolumaa inimesed. · Vahekord valitsusega hea. 2) Firma asukohamaa · Firma on siia rajanud ettevõtteid ja osakondi, kontoreid. · Juhtkonnas ka asukohamaa elanikke. · Vahekorrad võivad olla vastuolulised asukohamaa võimudega. Rahvusvahelise firma tekkimise põhjused: 1. Tagada juurdepääs loodusvaradele. 2. Uute turgude leidumine. 3. Odava tööjõu olemasolu. 4. Kontrolli suurendamine riigi majanduse üle. Rahvusvaheliste firmade kujunemine: ESIMESE PÕLVKONNA RF
Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitus tööd Sõjakuritegu- rahvusvaheliselt määratletud sõjapidamise seaduste rikkumine, nt inimsusevastased kuriteod 2
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased
suhtluse partnerina. Diplomaatia – riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ning lahendada võimalikke teiste riikidega tekkinud vastuolusid Diplomaatilised Esindused – saatkonnad ja konsulaadid. Nende ülesanneteks on: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiire...
G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid. · Noorem põlvkond kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned
diplomaatilise numbrimärgiga auto peatada ning seda juhtivat isikut tuvastada ja olukorda hinnata. Kui diplomaadi tegevus või seisund ohustab teda ümbritsevaid inimesi ja teda ennast, võtab politsei ühendust diplomaadi kolleegidega, kes sündmuskohale tuleksid ja aitaksid olukorda kohapeal lahendada. Välisministeeriumi teatel peab diplomaat Viini Konventsiooni alusel asukohariigi seadusi järgima, aga kui ta seda ei tee, siis ei saa teda asukohamaa seaduste alusel vastutusele võtta. Teisisõnu öeldes pole politseil õigust purjus diplomaati liiklusest jõuga eemal hoida. Rahvusvahelise õiguse eksperdi, Rene Värki hinnangul oleks politsei võinud Narvas purjuspäi autoga ringi sõitnud Venemaa peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi kinni pidamisel julgemalt käituda. "Üldreegel on muidugi see, et diplomaatilist puutumatust omavat isikut või tema sõidukit kinni
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli tsensuur ennekuulmatult suur ja karm.Kontrolliti,mida eestlased oma raamatutes ja väljaannetes kirjutavad.Keelatud oli rahvuslike ideede õhutamine ja võimudevastased laused ja mõ...
Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba, vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kuidas saada vajaminevat arstiabi? Arstiabi saamiseks peab raviasutuses Euroopa ravikindlustuskaardi ning isikut tõendava dokumendi. Kas vajaminev arstiabi on tasuta? Vajaeminev arstiabi ei ole tasuta maksta tuleb patsiendi omavastutustasud asukohamaa tariifide järgi. Kas lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile on vaja teha ka reisikidlustus? Kohustulik see ei ole, kuid Haigekassa soovib sõlmida ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest.
eksprdi kogusumma järgi. Kasu firmale rahvusvaheliseks muutumisest:saab kasutada odavamat tööjõudu,toorainet,firma saab tuntuks ,konkurentsivõime suureneb,kasum suureneb(algul tagasilöök),säästab oma maa keskkonda,turg laieneb. Kasu asukohamaale: uued töökohad, tööjõu haritus paraneb,infrastruktuur paraneb, elanike elatustase tõuseb(uued töökohad, palka rohkem),maksud jäävad riiki,kaasab asukohamaa firmasid,uus tehnoloogia.Probleemid : kui mujal odavam tööjõud, viiakse tootmine teise riiki;eripära kadumine;töötajate kultuurilised erinevused; keskkonna probleemid;kasum viiakse välja. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid:1)majandusühendused- teenuste,kapitali,kaupade,tööjõu vaba liikumine. EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem, kapitali,tööjõu,kaupade,teenuste vaba liikumine. NAFTA-Põhja Ameerika vabakaubanduse
Venelaste integratsioon Eesti ühiskonda Integratsioon on tervikliku ühiskonna tekkimine, kus tema erinevad rahvused on võrdsed ja saavad omavahel läbi. Rahvusvähemus saab säilitada oma kultuurilise ja keelelise eripära, olles samal ajal võimeline toimima edukalt asukohamaa ühiskonnas. Integratsiooni põhilisteks tunnusteks on vastastikune tolerantsus ja usaldus. Eesti tolerantsuse probleemid pärinevad suuresti ajaloost, mis seob meid Nõukogude Liiduga. On karm tõsiasi, et NSVL hävitas Eesti Vabariigi ja on korduvalt rakendanud meie suunas vägivalda. Osa eestlasi on küüditatud ilma igasuguse süü ja kohtuostusteta Siberisse, samal ajal kui teine osa oli sunnitud põgenema lääneriikidesse. Suur osa praegustest muulastest on asunud siia elama N
Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada
paikneva magmakambri kohal olevate kivimite mass ning alanes rõhk, mis sarnaselt gaseeritud joogi pudelilt korgi eemaldamisega tekitas gaaside eraldumise magmast ning plahvatusliku purske, mis viis ära vulkaani tipu, tehes ta 400 meetri võrra madalamaks. Saint Helens Aurupilv vulkaani kohal 19. mail 1982. aastal. Mäetipu kõrgus: 2549 m Koordinaadid: 46°11' N; 122°11' W Asukohamaa: Ameerika Ühendriigid Vulkaani tüüp: Kihtvulkaan Staatus: Tegevvulkaan Tegev viimati: 2006
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaa...
1. Pane vastavusse: kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks - kohanemise eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõningase kohandumisega - erilomaste kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid - globaalne 2. Pane vastavusse välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis - horisontaalne välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel 1850ndatel aastatel oli esimene suurem väljaränne Venemaa erinevatesse osadesse – Krimmi, Siberisse, Kaukaasiasse. Mindi sinna majanduslikel põhjustel: maapuudus, rahvastiku kasv, usuvahetus 1840.ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning ...
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1
2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
Essee Humanitaarlogistika Teema, mida käsitlema hakkan, on humanitaarlogistika. Valisin antud teema, kuna humanitaarlogistikast räägitakse väga vähe, samas on see valdkond ülimalt olulise tähendusega. Samuti sooviksin infot selle kohta, kuidas toimub humanitaarabi kohaletoimetamine ning planeerimine katastroofipiirkondadesse. Humanitaarlogistika all mõeldakse hädaabi kohaletoimetamise planeerimisprotsessi, teostusvõime haldamist, abisaadetiste voogude kuluefektiivset transportimist, käsitlemist ja hoiustamist ning informatsiooni otstarbekat levitamist algallikast abivajajateni, mille abil leevendatakse abivajajate valu ja kannatusi. Eesmärgiks on tagada katastroofipiirkonnas planeerimine, valmidus, varustamine, veod ja ladustamine. [1] Jarrod Goetzel ütleb, et humanismi aluseks on arusaam, et kõik inimesed väärivad austust ja vääriku...
De jure- tunnustatakse iseseisvat riiki ja täieõiguslikku rahvusvahelist suhtlus partnerit. Diplomaatia, diplomaatilised esindused ja nende ülesanded. Miks on vajalik diplomaatiline puutumatus? Kas see on õigustatud? Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute vaheline suhtlemine. Diplomaatilised esindused on välismaal asuvad riikide esindused. Nende ülesanded on riigi esindamine, oma riigi huvide kaitsemine, asukohamaa uurimine ja oma heaks kasutamine. Diplomaatiline puutumatus on vajalik, et kindlustada diplomaadi ohutus ja kindlustunne asumaal. Enamus ajast on see õigustatud kuna isegi kui diplomaat sooritab kuriteo, siis saadetakse ta asumaalt välja ja tema üle mõistetakse kohut oma riigis. ÜRO- loodi 26.06.1945 San Franciscos. Eesti liitus 1991. Riikidevaheliste probleemide lahendamine ja rahu tagamine. Tegeleb algfaasis maailma probleemidega
Eesti kunst pärast II maailmasõda Kunstielu 1940ndatel · 1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva pöördelise tähendusega. · Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. · Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti NSV · Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama natsionalismis ja formalismis. · 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm ja arglik. · Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja sammastega stiili. Evald Okas · (28. november 1915 30. aprill 2011) · oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. · Firenze Kunstiakadeemia auliige. · Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tar...
rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle. Põhja riikide arvele langeb 80% maailma kaubandusest. Ülekaalus postindustriaalne tootmisviis ja suurem osa tööjõust hõivatud tertsiaarses sektoris. 42. Rahvusvahelised firmad Rahvusvaheliste Rahvusvaheliste Soodustavad riigi Arvestavad harva majanduse asukohamaa arengut huvidega Maksavad makse Enamik firma kohalikule tuludest läheb valitsusele maalt välja Võimaldavad Tooteid ei tarbita kohaliku tööjõu tavaliselt väljaõpet ja kohapeal haridustaseme tõusu Lisavad töökohti Kohalik tööjõud töötab tavaliselt
1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid Eesti ühiskonna areng Põhitoon pessimistlik, ühine tegelaste ÜKSILDUS, elult lüüasaamine.
Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban, Kangro, Grünthal jt. Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid USA-sse Visnapuu Inglismaale Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad: Lepik, Laaban, Kangro, Kalk, Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv"
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD SKAUTLUS Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 SKAUTLUSE ALGUS Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral Robert Stephenson Smyth Baden-Powell (skaudinimega B-P / bii-pii /) (22.02.1857 Inglismaa - 8.01.1941 Keenia). Sõjaväelase elukutse viis B-P'd mitmetesse maailma paikadesse, teenistuskäigu jooksul kogutud tarkustest kirjutas ta aastal 1899 käsiraamatu sõjaväe luurajatele "Aids to Scouting" (scout ingl.k. luuraja). Ootamatult suure populaarsuse võitis aga sama raamat noorsoo seas poisid üle Inglismaa hakkasid oma mängudes kujutlema Buuri sõda ja mängima luuremänge. Nimetatud teos sai käsiraamatuks ka Inglismaal tegutsenud sõjaväelisele poiste organisatsioonile "Poiste brigaad". Oma kirjutise heast minekust n...
· Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum 3) Mitmes riigis on Eestil välisesindused? Milleks on riigile diplomaatilis esindusi vaja?4p Eestil on välisesindusi 69-s riigis. Diplomaatilisi esindusi on vaja, et esindada oma riiki, luua uusi kontakte, kaitsta oma riiki asukohamaal ja kodanike õigusi ja huve. Koguvad infot asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega. 4) Milline on Eesti arengukoostöö üldine eesmärk ja millised on Eesti arengukoostöö prioriteetsed sihtriigid. 3p Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 1.3 Selgita mida tähendab rahvusvaheline õigus. 1p
välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Nende isikute ring ja immuniteedi ulatus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega ja riikidevaheliste lepingutega. Üldjuhul ei tohi immuniteeti omavat iskud kinni pidada ega kohaldada tema suhtes aresti, piiratud on tema tsiviilõiguslik vastutus. Asukohamaa ametivõimudel aga lasub kohustus kaitsta diplomaatilise esinduse territooriumi ja ruume ning töötajaid nende vastu suunatud vägivalla, vaenulikkuse avalduste jms eest. Kui diplomaatilist immuniteeti kasutav isik paneb toime aukohamaa õiguse rikkumise (nt kuriteo), siis lahendatakse tema vastutuse küsimus diplomaatiliste kanalite kaudu: ta kuulutatakse persona non grataks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks. Tähtaja rikkumisel
ümber kujundatud bassein Presidendi roosiaias), alumises aias aga kanalikaarega. Kadrioru regulaarpargi kujunduses näeme erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsuspärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid, venepärast lillevalikut. See on ilmekaks näiteks, et regulaarne pargikunst, olenemata oma kindlatest kujundusvõtetest on tugevasti mõjutatud asukohamaa eripäradest. 5. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eestvaates on korruseid kolm, aga tagantvaates kaks. Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised. 6. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu
Tõuke Euroopa ühinemiseks andis Winston Churchill oma 1946. aastal Zürichis peetud kõnes . Tunnetades sõjajärgseid meeleolusid, rääkis ta Euroopa Ühendriikide ideest ja soovitas luua Euroopa Nõukogu, nimetades seda esimeseks sammuks selles suunas. 5. mail 1949. aastal kirjutasid 10 riiki - Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik - alla lepingule, millega loodi Euroopa Nõukogu. Kolme kuu pärast avas asukohamaa Prantsusmaa esindaja Robert Schuman Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee esimese istungi. Praeguseks ühendab Euroopa Nõukogu 47 pluralistlikku demokraatiat. Ta on täiesti iseseisev organisatsioon, mida ei tohi segi ajada 27-liikmelise Euroopa Liiduga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti ühines EN-ga 1993. aastal 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu vahetamisele. Eesti : SKT 43 koht Inimarenguindeks 40 koht Haridus 3 koht Eluiga 71 koht Rahvusvahelised ettevõtted · RVE transnatsionaalsed korporatsioonid (tegutsevad paljudes riikides ja nende majandussidemed ületavad riigipiire) Päritolumaa peakorter Asukohamaa levinud RVE mõju on väga suur, sest neil on juurdepääs loodusvaradele, suudavad vallutada uusi turge, alandada tootmishindu (mastaabisääst). · mastaabisääst massitootmine, kus toodangu omahind on väga madal. Rahvusvaheliste ettevõtete teke: RVE AEG ÜLDISELOOMUSTUS Kaubeldakse 1. põlvkond 17-18 sajand ülemeredaadustega.
Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" l Tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl
Allkiri: ______________________ Kuupäev: ______________________ Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Vorm II Pakkuja äritegevus Pakkuja: ________________________________________________________ (nimi, registrikood, aadress, tel.) Hanke nimetus: Käesolevaga kinnitame, et: Meie ei ole pankrotis ega likvideerimisel, meie äritegevus ei ole peatatud ning meie ei ole ka muus seesuguses seisukorras oma asukohamaa seaduste kohaselt. Meie vara ei ole sekvesteeritud ning meie vastu ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust asukohamaa seaduste kohaselt. Märkused: ______________________________________________________ Pakkuja seadusliku või volitatud esindaja nimi: _____________________________ Allkiri: ______________________ Kuupäev: ______________________ Tabel6: Kinnitus maksude tasumise kohta [3] Vorm III Kinnitus maksude tasumise kohta
Sissejuhatus Euroopa õigusruumi loomise põhieesmärk on pakkuda Euroopa kodanikele õiguskindlust ja õiguskaitse kättesaadavust piiriülestes olukordades. Selleks on Euroopa Liit võtnud vastu mitmeid õigusakte. Riikide õigussüsteemide erinevuste tõttu seisavad rahvusvahelised paarid silmitsi erinevate tagajärgedega. Kui rahvusvaheline paar otsustab lahutada või hakata lahus elama, on määruse Brüssel IIa alusel abikaasadel võimalik välja selgitada, milline kohus on pädev nende lahutust menetlema ja kuidas nende kooselu lõppemist käsitlev otsus saab liikuda ühest liikmesriigist teise ning kuidas seda tunnustatakse ja täidetakse muus kui selle teinud liikmesriigis. Eesti seaduse kohaselt kui lahutatav abielu on sõlmitud välisriigis, tuleb välisriigis välja antud abielutunnistus selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja ...
saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Sageli võib õigusakt puudutada aga ka ainult teatud isikuid. (Näiteks sõjaväekohustus kehtib Eestis ainult meestele, Vabariigi presidendi seadus puudutab ainult presidenti.) Diplomaatilist immuniteeti omavate isikud ei allu asukohamaa kohtusüsteemile. Nende küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub
Aegumine tõmbab piirid, kui tegu on toime pandud teatud ajal ja sellest on möödunud teatud ajavahemik kuni otsusetegemiseni, siis ta võib aeguda. Aegumine välistab vastutuse kui just pole inimsusevastane või sõjakuritegu. 2) Ruumiline (§ 6) - KaRS kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil, Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 3) Isikuline (§ 7) tegu toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku poolt või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta (§ 9 ) (1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist;
2 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid HELCOM Helsinki Commission ehk HELCOM on valitsustevaheline organ millega on liitunud Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Liit. HELCOM on tähtsaim Läänemere kaitse organisatsioon mis loodi 1974. aastal ning eesti liitus konventsiooniga 1992. aastal. Komisjoni juhtriik vahetub iga 2 aasta järel. Komisjoni asukohamaa on Soome HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. 1 Helcomi ülesanneteks on kordineerida läänemere seiret, hinnata Läänemere olukorda ning koguda andmeid reostuskoormuse kohta, töötada välja soovitusi reostuse piiramiseks, töötab välja erinevaid
maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 3 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 2.3 Pakkuja ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud ning ta ei ole muus sellesarnases seisukorras oma asukohamaa seaduste kohaselt. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 3 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 3 2.4 Pakkuja suhtes ei ole algatatud sundlikvideerimist või muud sellesarnast menetlust tema asukohamaa seaduse kohaselt. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 3 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 2
juuni jaanipäev 5 · 20. august taasiseseisvumispäev · september teadmistepäev · novembrikuu teine pühapäev isadepäev Lipu heiskamine Alaliselt heisatakse Eesti lipp Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse hoonele ning piiripunktis. Eesti lipu heiskavad alaliselt ka Eesti välisesindused, arvestades asukohamaa seaduseid ja tavasid. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Vastavalt seadusele põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Koolihoonel on võimalik hoida Eesti lipp heisatuna alaliselt. Alaliselt heisatud Eesti lipp peab olema pimedal ajal valgustatud.
Maria Dolgyi PS Rohelise värviga on märgitud need vastused, mida ma kontrollisin RAHVUSVAHELINE ÄRITEGEVUS .Rahvusvahelistumise etappideks on OK a. ühisettevõtted b. otseinvesteeringud c. otsene ja kaudne eksport d. litsenseerimine ja frantsiis e. ettevõtete omandamine ja ost 2. Pane vastavusse a. kohandatakse oma tegevus, tooded/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks Kohanemise strateegia b. eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõnigase kohandumisega Eriomaste oskuste strateegia c. kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu, standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid Globaalne strateegia VASTUS(valida): Globaalne strateegia, Eriomaste oskuste strateegia, Kohanemise strateegia 3. Pane vastavusse a
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale võ...
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
unustate selle, kuni toit on valmis. SelfCookingControl kasutab andureid toidu suuruse ja korraga valmistatava toidu koguse tuvastamiseks. Kuni 60 kontrollmõõtmisega minutis tagab SelfCookingControl toiduvalmistamisprotsessi ülitäpse kontrollimise, nii et protsess vastab alati perfektselt toidu vajadustele. Arvestatakse koguni tüüpiliste rahvuslike eelistustega. Näiteks prantslasena eelistaksite te ilmselt oma steiki pooltoorena. SelfCookingControl teab seda asukohamaa sättest. Saate koguni valmistada erineva suurusega tooteid samal ajal. SelfCookingControl annab märku niipea, kui väikseim neist on valmis, ning jätkab siis suuruselt järgmise küpsetamist kuni perfektse tulemuse ja sama pruunistustaseme saavutamiseni. Ei ole oluline kas valmistate kala või liha, mune, magustoite või pagaritooteid, kas tooted on suured või väikesed, kui palju toite te samal ajal valmistate või kas keegi teine valmistab sööki.
eesti territooriumil tegutsevates krediidiasutustes olevad hoiused, ainult nende asutuste hoiused, mis on sätestatud Tagatisfondi seaduses. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab: - Swedbank/Hansapank, - SEB Pank, - Eesti Krediidipank, - Tallinna Äripank, - Marfin Pank, - BIGBANK AS - LHV Pank. Välisriigi fillialis hoiustatud rahasummad, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud vastavalt välispanga asukohamaa seadustele. 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus Hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni ehk 50 000 euro suuruses summas (piirmääras) iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. (Tagatisfond) Alates 2003 aastast selline piirmäär on palju korda muutunud (vt. tabel) Tabel. Hoiuste hüvitamise piirmäärad Eestis alates 2003.a 31 detsembrist. PERIOOD HOIUSED JA INVESTEERINGUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
