üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi: 1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia, 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik,
Ta muudab oma hõlmava irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest räägib. Jüri Üdi tegi kummalisel kombel kolm raamatudebüüti: kõige pealt ilmus väga väikse trükiarvuga raamatualune ,,Realistliku ingli laul" (1968), tsükkel luuletusi koguteoses ,,Närvitrükk" (1971), päris raamatuna ,,Detsember" (1971). Senitehtule tõmbas joone alla Juhan Viidingu valikkogu ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Aastal 1980 ilmus ,,Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal ka säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. ,,Elulootuses" on Viidingu luuleread muutunud ka sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. 1983. aastal ilmus ,,Tänan ja palun", mida peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud
ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. · Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silitas habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd oli parem käsi vasaku peal. ,,Elulootus" analüüs · Enne seda kui viimast korda kirst avati ja kui pillimehed olid juba kaks korda
Paul Viiding Linda Viiding Looming: luule ·Juhan Viidingu luule jaguneb 2. Teise perioodi alguseks peetakse kahte perioodi: 1. Esimene tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all periood, mil tal oli pseudonüüm luuletusi Jüri Üdi-esimesed luuletused "Ma olin Jüri Üdi" (1978) avaldas 1968. aastal ajakirjas "Elulootus" (1980) "Looming,, "Tänan ja palun" (1983) "Närvitrükk" "Osa" (1991) "Aastalaat,, 1978. aastaks oli Jüri Üdi "Detsember" (1971) vaheldunud Juhan Viidinguga. "Käekäik" (1973) Viiding on 1970. aastate kõige "Selges Eesti keeles" (1974) väljapaistvam, viljakam ja selge "Armastuskirjad" (1975) eripäraga luuletaja, kes on
(Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. ( Luuletuses " Näidend". ) Juhan Viidingu elutee lõppeski enesetapuga 21. veebruaril 1995. aastal.
-esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2. Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) 1978. aastaks oli Jüri Üdi vaheldunud Juhan Viidinguga. Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi pseudonüümiga kirjutas peamiselt meetriliselt korrastatud riimilist värssi. Juhan Viidinguna rõhutab autorimina, lüüriline alge tugevneb, poeetika lihtsustub, autor taotleb kujundi
· Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991) · Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. · Traditsioonilisem · Sügavamalt mõttestatud · Õpetlik · Olemishirm hamletlik · Püsimistarve · Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi,
nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding# Tunnustused • http://viiding.weebly.com/elu.html
juuni 1948-21.veebruar 1995 • Keskharidus Tallinna 6.Töölisnoorte Keskkoolis • 1968-1972 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunneks siis et see on liha, mis sinu teele tolmu sisse käib
Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk" O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975) Looming(Juhan viiding) O "Ma olin Jüri Üdi" (1978) O „Elulootus“ (1980) O "Tänan ja palun" (1983) O "Osa" (1991) O https://www.youtube.com/watch? v=xroYkXoilpE Luule O Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda
aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. luulekogud Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi")
nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik
1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M. Betsuyaku Väljakäik, 1990 E. Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991 M. Betsuyaku Kalmaarkustukumm, 1992 Juhan Viiding sai tuntuks Jüri Üdi nime all, millest ta loobus 1970. aastate lõpul, kui toimus
Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "AmorTrio" jm).
Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused • Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube
aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus" Ynioldi rolli eest. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest.
tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm).
JUHAN VIIDING Kirjutas Jüri Üdina: · ,,Närvitrükk" (1971) · ,,Detsember" (1971) · ,,Käekäik" (1973) · ,,Selges eesti keeles" (1974) · ,,Armastuskirjad" (1975) Ta kirjutas süngusest, huumorist, loodusest ja armastusest. Leidus üksiku ja üldise ühendamist; ootamatusi; maskide vahetumist; huumorit; keelemängu. Kirjutas Juhan Viidinguna: · ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) · ,,Elulootus" (1980) · ,,Tänan ja palun" (1983) · ,,Osa" (1991) Kirjutas õpetlikkusest; olemishirmust; püsimistarvest see muutus hamletlikuks, esines vabavärssi, segavormi, porrsaluulet ja aforsime. Loetelu Jüri Üdi Süda kadus ära mölder kadus ära vanaisa vaatas isa viidi ära suvi kadus ära tiivad võeti ära vanaema vaatas ema viidi ära
aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. 1980.aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991) ,,Käekäik" (1973) ,,Selges eesti keeles" (1974) ,,Armastuskirjad" (1975) Suvest sügisesse,mitte ainult mina Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. Raamat. Ei ma ava. Vihik
ruskab koit võidurikkalt täiel saab olema põrgulikult raske ning nooruseilul loita ja emalik päike oma lk 257 kust elusatena jõuavad tagasi koju ilmlõpmatu armastusega peletab vähesed, siis on väikegi lootud pimeduse ning udu enese eel ja koob kulda väärt. sügise sureva maailma ümber kuldvõrgu hiilgav ja õnnestuv nagu suur magus elulootus. 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Ei kujuta ette, kuidas on elada tundes pidevat nälga ja vaesust. Jube. Ja siis, raskel ajal viiakse pere ainus inimene, kes perele vähegi teenis ja toidu laual hoidis Siberisse ning kogu lootus kaob. Sellist elu ei soovi kellelegi! 4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. Mis sai Jaanist ja Annist Siberis? Kuidas sai Jaani pere ilma temata hakkama?
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Inimesed küll suhtlevad ning näitavad, et see on olemas, kuid sellist tõelist asja enam nii väga pole, kõik on siiski omakasu peal väljas ning enamasti mõeldakse, kuidas ise hakkama saadakse. Ent varsti raugeb ning vaikib loodusemäss. Ja kui rong järgmisele linnale läheneb, ruskab koit võidurikkalt täiel nooruseilul loita ja emalik päike oma ilmlõpmatu armastusega peletab pimeduse ning udu enese eel ja koob sügisese sureva maailma ümber kuldvõru- hiilgav ja õnnestav nagu magus elulootus. Olen maininud, mis tunded mind valdasid seda teost lugedes, kuid, kas raamat meeldis või ei meeldinud on raske öelda. Sisu oli ju väga kurb, kuid teiselt poolt mõeldes, teemaarendus, tekst ning laused olid väga hästi läbi mõeldud. Seega raamat meeldis mulle ja ei meeldinud ka. Eget Lina, 10 R
AIDSi Tugikeskusele võimaluse jagada kodulehekülje külastajatega neid teadmisi ja oskusi, mis neil on. Paljusid probleeme saab ise lahendatud, paljude osas osatakse soovitada teisi abiandjaid. Koduleheküljel pakutakse lugejale huvitavaid ja kasulikke materjale, mis on spetslistide poolt hoolikalt välja valitud ja mis kajastavad nende vaateid ja hoiakuid nendel teemadel, millega keskus tegeleb. AIDSi Tugikeskust abistab partnerina OÜ Tervisekeskus Elulootus, mis on registreeritud 1997a. Täidab meditsiinilise abi funktsioone ( metadoonravi, suguhaiguste uuringud ja ravi, HIV testimine jne ). Majandusliku keskkonna mõjud: Hetkel olev kriis mõjutav väga pärssivalt AIDS Tugikeskust, sest tegevuse rahastamine on projektipõhine 2009a juba kärbiti kõikide projektide finantsid 25-30% võrra ja lubatakse teha veelgi. Sellest hoolimata suudab AIDSi Tugikeskus teha uskumatult head tööd ja viiakse ka läbi
Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi (teine nimi või varjunimi, sageli kasutavad teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud) all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja ja lavastaja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid "Olevused", filmistsenaariume "Nipernaadi" ning esinenud lauljana ansamblis "Amor-Trio" jm.
tõmbuvad tagasi *70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate lõpul eestlaste ühtekuuluvustunne *palju vastuolu ühiskonnas,veel ka vastuolu inimeses endas J.Viiding ISEL: *vaatleb jäägitult kõike, mis on inimlik ja inimväärne *mänguline ja meloodiatundlik, laululine luule hõlmab elu põhiküsimusi *tundlik luuletaja *vastuolud ühiskonnas *allegooriline tekst (sõnamäng) LK: *Detsember *Käekäik *Selges eesti keeles *Ma olin Jüri Üdi *Elulootus *Tänan ja palun *Osa D.Kareva ISEL: 1)sünged lapsepõlve mälestused 2)tumedates toonides linnapildid ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda)
enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, Juhan kasutab eetilist ja alandlikku tooni. Ta hakkab kirjutada lähemat ja vabama vormiga luulet, seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga nad mahenevad. Tema luule võrreldes Üdi luulega on traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Ta istub Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga sääl mererannas, mis ka nüüd ei maga. 4 See mehekene mõtleb oma pääga:
Mitte midagi, mitte iial. Siga jääb seaks. JUHAN VIIDING 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Kuid siiski on nad sarnased ja ega erinevused ei pea ju alati halvemad olema. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). JUHAN VIIDINGU NIME ALL ILMUNUD LUULET * Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad
Ta mu ära viiski. See ei ole äraminek. Algav tulemine? --- Valgus paistis. Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5- st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga.
4 Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga.
,,Armastuskirjad". ,,Detsembris" hakkavad silma sünged palad, mitmed palad sisaldavad sõnu haud, kirst. ,,Selges eesti keeles" Võib kasutada mõisted ,,üdilikkus". Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa". Nimemuutusega tuleb luulesse: · Õpetlikkus · Olemishirm · Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme. · Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread pikemaks, kasutab rohkem kirjavahemärke. Hakkab ka ilmuma esimesi viiteid enesetapule. Juhan Viiding ,,Tänan ja palun": Olemishirm:
Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. aastal. Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971). Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5st CDst koosnev kogumik "Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet II plaat 3. detsember 1984 Juhan Viidingu luuleõhtu III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal IV plaat ,,Amor Trio" V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid Siin olen põlgamist näinud
Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Järgnesid luuletuskogud ,,Detsember" (1971), ,,Käekäik" (1973), ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad" (1975). Esikkogu oli humoristlik. Luulekogu ,,Selges eesti keeles" peetakse parimaks koguks, mis Jüri Üdi nime all on välja antud. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli esimene, mille ta avaldas Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Järgnesid "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). 5 Nimemuutusega tuli luulesse: õpetlikkus olemishirm püsimistarve luule muutus hamletlikuks hakkas esinema vabavärssi,segavorme, proosaluulet, aforisme. Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread lähevad pikemaks, järjest rohkem on kasutatud kirjavahemärke
Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond: isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding 3 õde naine Riina Kiisk tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk selle pildi tõesusesse, just nagu selle inimese reaalne eksistents näib äärmiselt vastumeelsene ja mõistmatuna
hilisem looming on hapram ja tundelisem. Luulelet onb omane sisemine pingestus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. Johann Viiding (1948-1995) – sündis Tallinnas, on õppinud lavakunsti. Töötas ka näitlejana Tallinna draamateatris. Tema esimese luuletused jõudsid trükki 1972. aastal. Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi. Maailma kujutas ta iroonia ja kroonika kaudu, kuigi oli ka aimata elu valulist taju. „Elulootus“ ja „Tänan ja palun“. On kirjutanud ka laulutekste, näidendeid ja filmistsenaariume ning koostanud luulekavu. Eduard Vilde(1865-1933) – on pärist Virumaalt. Sai hariduse Tallinnas. Töötas mitme ajalehe toimetuses. Pärast 1905. aasta revulutiooni kolis Soome. 1920. aastast sai temast vabakutseline kirjanik. Relistlik kirjanik, kirjutas elust nii nagu see on. Ta kirjutas palju külateemalisi lühijutte ja romaani „Külmale maale“
Juhan Viiding Eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis Tallinnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töötas Draamateatris. Tegi enesetapuga. Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. Luule mitmekülgne ja tihti muutuv. Mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Luules leidub peidetud surmamotiive. Põimuvad reaalsus ja ebareaalsus, rohkelt sõnamängu. Luulekogud: ,,Närvitrükk", ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Kogutud luuletused", ,,Aastalaat", ,,Selges eesti keeles", ,,Tänan ja palun". Hando Runnel Luuletaja ja kirjastaja. Oma keskhariduse omandas Tartu 1. Keskkoolis ja Paide keskkoolis. Töötas Loomingu toimetuses. 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Ilma temata poleks olnud laulvat revolutsiooni. Ta on kujundanud meie elu, hoiakuid ja meeleolusid. Tema kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme
Tema esikkogu ilmus 1946. aastal ja kustumatu loomejõud saatis teda kuni 1990. aastate teise pooleni. (Foto: Kalju Suur, Tuglase Selts) 1970. aastatel stagnatsiooni tõusu õhkkonnas sai eesti luule oma enfant terrible i, mitmekülgselt andeka näitleja Juhan Viidingu ehk Jüri Üdi. Selle pseudonüümi all avaldas ta oma luulet 1960. aastate lõpust alates, aga 1978. aastal ilmus juba oma nime all luulevalimik "iVla olin Jüri Üdi", millele järgnesid "Elulootus" (1980) ja "Tänan ja palun" (1983). Tema armastatud luuletused levisid ka lauludena. Sama ajajärgu debütant oli ka poetess Doris Kareva, "armastuse laulik, traagikast kantud romantika sellel ülimal astmel, kus armastuse juurde kuuluvad lahutamatult kaotus ja surm" (SALOKANNEL). Tema esikkogu "Päevapildid" ilmus 1978. aastal. Stalinismi ajal viibis nõukogude eesti proosa sügavas letargias. Zanri esindajatest võib esmajoones nimetada ainult Aadu Hindi peateose,
mis lõpeb enamikule nimikangelasist traagiliselt. Tegelased ja nende saatused on järgmised. Noorim vendade on Alekseim, ta on sunnitud katkestama õpingud gümnaasiumis ning sõitma koju. Siin kohtub ta vanakese Zossimaga ja hakkab selle õpilaseks. Ta on müstik-idealist, usklik ning ootab mingit imet, mis ei täitu. Kannatab küllalt pettumusi ning kohtab halbu kiusatusi, millest väljub siiski puhtana. On positiivsem vendadest, tuleviku elulootus (A.Meissaar 1935:14). Karamazovite peaesindaja on vanim vend Dimitri, kes on isaga läinud tülli ning lahkub kodust. Isa kohtleb teda äärmiselt toorelt ja ebainimlikult, nii et Dimitris peaaegu kõik inimlikud iseloomuomadused on kadunud. Ta on nautlev, liiderlik, ohjeldamau ja toores. Kuid tal on siiski ka häid külgi. Lõpuks mõistetakse ta sunnitööle kahtlustatuna isatapmises, mida ta aga tegelikult ei teinud. Ta jääb aga rahule kohtuotsusega, sest ta on hinges soovinud isa
Kirjutab paralleelselt luuletusi, esineb oma tekstidega. Esinemine lauluvormis, esinemiste algus pundis Algotrio (?). Hiljem hakkavad paarisesinemised Tõnis Rätsepaga. 9 1968 Realistliku ingli laul 1971 Detsember 1973 Käekäik 1974 Selges eesti keeles 1975 Armastuskirjad 1978 Ma olin Jüri Üdi 1980 Elulootus 1983 Tänan ja palun 1991 Osa 1998 Kogutud luuletused Inimese nimi on Juhan Viiding, pseudonüüm Jüri Üdi, 1978ndast aastast loobub pseudonüümist. Ilmuvad raamatud Viidingu nime all. Võib arvata küll, et raamatus sisuline murdekoht, hakkab teistmoodi kirjutama. 80nda kogutud luuletuste raamat - kaanel kaks nime: Hasso Krull selle koostas. Esimene debüüt "Realistliku ingli laul" kaks põlvkonda saavad kokku ja illustratsioone hiljem avaldatud
Mari Tarand on Juhan Viiding õde 1968 Realistliku ingli laul – väikese tiraažiline väljaanne. Ta nagu oleks, aga nagu ka poleks raamat. Selle kujunduse tegi Märt Laarman, kes oli Viidingu onu. Ta oli Viidingu jaosk ka ilmselt üks tähenduslikemaid inimesi vanemast põlvkonnast. 1971 Detsember 1973 Käekäik 1972 Selges eesti keeles 1975 Armastuskirjad 1978 Ma olin Jüri Üdi 1980 Elulootus 1983 Tänan ja palun 1991 Osa 1998 Kogutud luuletused Viiding hakkas 60ndate lõpus kasutama pseudonüümi Jüri Üdi. Seda pseudonüümi kasutas ta kuni 70ndate keskpaigani. Üleminekuraamatuks uude perioodi ja vana nime juurde saab „Ma olin Jüri Üdi“. Sisaldab valiku Üdi luuletusi ja lisa tsüklina ka Viidingu enda luuletusi. Ta hoidis teatud määral enda ja pseudonüümi nimed eraldi.
mu rahvus: eestlane... suu laulab süda muretseb on eesti rahvalaulufraas 31 ja veel üks väike väljavõte üks eesti rahvalaulufraas: esimesed heidetakse tagumised tapetakse KESKMISED koju tulevad mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s II Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus Jüri Üdi valikkogu "Ma olin Jüri Üdi", kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Lisaks ilmusid kogud ,,Elulootus" (1980), ,,Tänan ja palun" (1983) ja ,,Osa" (1991). Kasutatud on rohkem vabavärssi ja aforisme, luuletused on sügavamõttelisemad, meeleolud melanhoolsed. "Elulootuses" on esimesed viited enesetapule. Näidend Neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest antud oli märk Neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest antud oli märk Mind peatas enne viimast etteastet üks käharpäine, mehine kolleeg ja seistes trepil kõrgemal paar astet, mult küsis nii see mehine kolleeg:
Samal aastal ilmus mehelt ka luulekogu "Detsember", mis on eelmisega võrreldes aga palju süngem. Järgnesid "Käekäik" (1972-1973) ja "Selges eesti keeles" (1974). "Armastuskirjad" (1975) on viimane teos, mis avaldati Jüri Üdi nime all. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuid see oli juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja asendus uue luuletajaga - Juhan Viidinguga. Mehel ilmus veel neli kogumikku: "Ma olin Jüri Üdi" (1978) , "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). "Elulootuses" on Juhani luuleread muutunud sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. "Tänan ja palun"-it peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. "Osas" on muutunud Juhan melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud Juhan Viidingu tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel
annaabi.ee 
