FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne
Tema loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud. Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas. Looming Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES- iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus, usuline vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva vaimumaailmast ja keele rikkusest, oma teostes kaitses ta talurahvast. Faehlmann oli eestlaste eepose ,,Kalevipoeg" algataja. 1839.aastal pidas Faehlmann ÕES-i
docstxt/135396498686.txt
Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Kristjan Jaak Petersoni isa oli Riia Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteener. Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hil...
Paremasse homsesse viivad meid juhid Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö...
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
Loomismüüdi järgi võib loomine toimuda väga erinevalt. Friedrich Robert Faehlmannist Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 1817 1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles "Postimehes" 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi
Kreutzwald, suunav geenius Kreutzwald oli Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst. Ta oli eeskujuks paljudele järgnevatele kirjanikele ja luuletajatele. Kreutzwald oli tihedalt seotud saksa kultuuriga. Faehlmanni surma järel jäi Kreutzwald suurimaks rahvuslikuks autoriteediks, moodustades omalaadse silla eelärkamise ning ärkamisaja vahel. Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva
1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes
tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südamehaiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses.
kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ning ühiskonna pahesid. Valm koosneb tavaliselt kahest osast. esimeses esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. FAEHLMANN 1798-1850 Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja-
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)?
huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles "Postimehes" 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. 18401852 ilmus
kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika. Praegusel kujul olev sild valmis 1838. aastal. Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852), kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel. See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816. Friedrich Robert Faehlmanni monument Hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.aastal. Monument on pühendatud eesti rahvusliku kirjanduse rajajale ja arstile - Friedrich Robert Faehlmannile. Monumendi autor on Voldemar Mellik. V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud
pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.Ta
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21),kus ta elas 1843-1847 Pildid Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Robert Faehlmann Võõravõitu Sõnad
ning aastatel 1843-1845 luges ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a
mälestussammas 1913. aastal ülikooli arstiteaduskonna poolt. Monumendi autor on saksa skulptor Adolf von Hildebrandt. Mälestusammas koosneb templiviilu kujutavast graniitseinast, mille ees asetseb postament Bergmanni pronksbüstiga. On teada, et soojal ajal meeldib noortel Bergmanni kuju juures istuda, juttu puhuda ja õlut juua. Seda eelkõike tänu ümbritsevale rahulikule ja kaunile loodusele. Friedrich Robert Faehlmanni monument Friedrich Robert Faehlmann oli üks eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Arstiõpingute kõrvalt kuulas ka filoloogia- ja filosoofialoenguid, tänu millele hakkas ta tundma huvi eesti keele vastu. Faehlmann töötas Tartus arstina Vanas Anatoomikumis, mille ees ka tema monument asetseb tänapäeval. Ta oli ülikoolis eesti keele lektor ning luges ka
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi, see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti
· Looid palju erinevaid seltse. Friedrich Robert Faehlmann · Sündis Ao mõisas Järvamaal 31. detsembril 1798. aastal. · Koolihariduse omandas Rakvere kreisikoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. · Juba üliõpilasena kuulas loenguid filosoofiast ja filoloogiast ning hakkas eesti keele vastu huvi tundma. · Aastast 1824 töötas Tartus arstina otsituim arst, vaeseid ravis tasuta. · Faehlmanni arstiretseptid levisid paljudes kodumaa linnades. · Ta käis päevas 110-125 haige juures, olles jalul kella seitsmest hommikul kuni ühe-kaheni öösel. · Faehlmanni põhimõte oli ,,parem saada kümme korde ajsata haige juurde kutsutud, kui üks kord liiga hilja". · Faehlmann oli üks õpetatud eesti seltsi loomise initsiaatoreid ning oli aastatel 1843-1850 selle esimeheks. · Töötas tartu ülikoolis lektorina. · 1839
on maru piksesõuded, ma maalin, piiga, osavalt veel iial pole võtnud. siis pilvesse su palged. Seal aga näen ma tema ööst su pilti kaunilt paistvat, ei iial ole lahkemast' su silm mull' vastu naernud. Friedrich Robert Faehlmann 31. detsember 1798– 22. aprill 1850 Eesti kirjamees ja arst Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmann oli üks Eesti eepose mõtte algatajaid. Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tänan kuulamast
kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust.
mõeldakse luuletusi ( 9 oodi, 6 pastoraali) eeskujuks antiikluule. Kuulsaimad teosed oodid. ,,Laulja" laulu võimust, ,,Kuu" inimesest, igavikust, eesti keele ilust. Peterson pühendas sageli oma luuletused sõber Alole. Luuletused ja päevaraamat põhiosas filosoofilised, arutelud. 3. Friedrich Robert Faehlmann õppis Tartu ülikkolis arstiks, kus tutvus ka Kreutzwaldiga. Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee. Kuusaim Faehlmanni teos: ,,Müütilised muistendid": ,,Koit ja Hämarik" tassisid päikest määda taevas ja said kokku igal hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast
1. Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused Eesti rahvuslik kirjandus sai tekkida alles vastavate tingimuste alusel. Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole
Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus:
Kalevipoeg Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Kalevipoega peetakse eesti rahvuseeposeks . 19. saj algul leidsid eesti rahvavalgustajad, et ka eestil võiks olla teiste rahvastega võrdne kangelaseepos . 1839. aastal tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja muistenditest, kuid ta töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst
Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Esimene üldlaulupidu · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid · Pealtvaatajaid: u 15 000 Kultuuritegelased · Faehlmann (17981850) oli Eesti kirjamees ja arst · Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts · Ettekannetes kaitses talurahvast. · Eesti eepose mõtte algatajaid. · Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed.". · Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas. · Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. · Jannsen asutas esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (1857 1886)
kustunud. Siiski peame olema õnnelikud, et midagi on säilinud ja nii saame pilgu heita oma esivanemate mõttemaailma. Tänu selle eest, et meil on siiski üsna palju müüte säilinud, peame kindlasti ütlema ühele tuntud eesti müütide kogujale Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kes on koostanud rahvaluuleainelisi teoseid (,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", ,,Kalevipoeg"). Rääkides eesti mütoloogiast, ei tohi mainimata jätta ka Friedrich Robert Faehlmanni, kes eesti kohamuistenditest lähtudes visandas suure osa ,,Kalevipojast" (,,Kalevipoja" pani lõplikult kokku Kreutzwald). Just Faehlmann arendas saksa ja antiikmütoloogia eeskujul välja pseudomütoloogilise eesti jumalatemaailma. Tänu Faehlmanni tegevusele hakati ka muudes maades huvi tundma eesti rahvaluule vastu ja samas mõjutasid need positiivselt kogu eesti kirjandust ja ka kujutavat kunsti. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat.
kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees” Karl August Hermann Sündis Põltsamaal sepa pojana. Tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega. Õpetas ja koostas ise ka õpikuid
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas
4 ,,Kalevipoja" eepose sünd 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala"
2001.a suuremahuline ümberehitus Endla teater aastal 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Endla - minu lemmikteater Kõige rohkem külastanud Hubane keskkond Head näitlejad Minu lemmiknäitlejad on Piret Laurimaa ja Priit Loog Huvitavaid fakte Endla teater sai nime Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta" järgi. Teatritruppi on väga pikalt juhtinud A.Teetsov II maailmasõja järgsel ajal oli populaarne operett A.Laanemets rajas 1984. aastal Pärnu Kool-Teatri Kõige kauem on teatris näidelnud Jüri Vlassov Töö tegemisest õppisin Referaadi vormistamist info otsimist viitamist Kasutatud piltide allikad Http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/piret-laurimaa http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/priit-loog http://jaakjuske.blogspot
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid,
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
Minu mõistmise järgi on müüt kui jutt, mis seletab, kuidas mail ja inimkond oma praegusel kujul on tekkinud. Muinasjutt on aga täiesti välja mõeldud lugu, mis ei toetu mingile ajastule ega loogikale. Näiteks võtan tuntud Rapuntseli muinasjutu, mis on tuntud kui muinasjutuna, kus printsess laseb valle oma pikad kiharad, et prints saaks torni ronida. Taoline narratiiv ei kattu tänapäevase loogikaga, sest kõik teavad et see ei ole füüsiliselt võimalik. Müüdi näiteks aga toon Faehlmanni “Emajõe Sünni”, mille kohaselt Vanaisa (looja) lõi loomad ja sundis neid koos töötama, et luua suur Emajõgi. Igal loomal oli oma ülesanne ning see, kuidas nad hakkama said hiljem määras nende välimuse. Ja nõnda nende loomadega valmis Emajõgi ja samuti arenesid välja loomad nagu me neid praegu teame. 4. Willam Bascomi žanrisüsteem kirjeldab müüti, muinasjuttu ja muistendit kolme iseseisva žanrina. Ometi on need žanrid omavahel tihedalt seotud. Too vähemalt
augustil 1822. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", täiendas tõlkeid erinevates raamatutes jpm. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.Ta näitas, et eesti keel kõlbab luuleks sama hästi, kui mis tahes muu keel. Muuhulgas mõjutas ta oma tööga ka Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Paljuski just tänu Petersoni eestlaste muinasusundile põhineva uurimustöö alusel oli Fr. R. Kreutzwaldil hiljem võtta ainest ja tegelasi eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjutamiseks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset)
Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus.
k Kumu Ahhaa teaduskeskus Blesta kivi Kunstimuuseu m Tallinna loomaaed Carl Robert Muuseum Viru hotell loomaparki ja Jakobsoni botaanikaaeda ausammas ja KGB Niguliste muuseum Eduard Tubina monument Palamuse O. Lutsu kihelkonna- Fr. R. Faehlmanni koolimuuseum monument Friedrich Reinhold A Le Coq Kreutzwaldi Õllemuuseum monument Aavikute majamuuseum
Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilidega liitusid ka esimesed eesti keele haritlased Fr. R. Kreutzwald, D. H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. Faehlmanni eestvedamsiel loodi 1838. aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist" . Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842. aastal Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" .
«ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste alusideoloogia kujunemisel. Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt seotud ajalooga ja kirjandusega. Loengu ajal konspekteerisin vihikusse. Arvan, et saadud teadmised on vajalikud igaühele, kes elab Eestis, ning neid saab rakendada kõikjal alustades vestlusest tuttavatega lõpetades poliitilise artikliga.
Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Vormi kujunemine. Pärast Faehlmanni surma 1850.aastal jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala"
Rahvuslik liikumine kui Eesti Vabariigi tekkisime peamine eeldus Eestlasi on alati peetud maarahvaks ja nii olme me ennast ka ise kutsunud. Enne esimest Eestit oli meil oma ühiskonnas vähe sõnaõigust ning meie üle otsustasid kas siis sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks ...
Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise,
O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong)
Fr. Kuhlbars oli oma töös lugupeetud ja hinnatud inimene. Viljandis elas kirjanik üle veerand sajandi pensionärina nii, et vähesed tema olemasolust teadsid ja teda nägid. Kirjanik suri 28.augustil 1923. aastal ja on maetud Viljandi kalmistule. Fr. Kuhlbars on eesti kirjanduse ajalukku jäänud lüürikuna. Ta tuli kirjandusse pärisorjusliku igandite vastu suunatud võimsa ühiskondliku liikumise tõusu ajal, mis toimus rahvuslike loosungite all. Tema loomingut on suuresti mõjutanud Faehlmanni muistendid, "Kalevipoeg", Jakobsoni isamaakõned, Koidula patriootiline lüürika, kuid kahtlemata ka kodunt kaasa saadud pietistlik-klerikaalne vaim. Kirjanik kuulub oma värssloomingu ulatuse poolest viljakamate eesti luuletajate hulka, kes on avaldanud üle kolmesaja luuletuse, vähemalt sadakond lastelaulu, paarsada mõttesalmi, arvukalt värssmõistatusi. Kõige arvukama liigi ta loomingust moodustavad isamaale pühendatud luuletused. Tema 1870.aastal ilmunud "Vanemuine ehk Neljakordne
kirjanduses Tekst mida lugeda Kuidas kujutatakse kangelast - suur ja tugev, vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega. Saamise lugu - Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste,allikate ja kivide päritolu • Alustas kirjutamist Faehlmanni (suri 1850) ja kirjutamist jätkas Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. • Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, umbes kaheksandik värsse pärineb ehtsatest rahvalauludest Lühidalt siust- Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni)
Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. 1842. aastal loodi Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja aatelisel toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" (1857-1861). Rahvakoolide Õpetajatest ja kandev jõud rahvuslikus liikumises.
6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
