Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaa...
4) Milline roll/tähendus oli romaanis kassidel? · Kass oli justkui Lisete ja Jürka esimene lapsuke, kelle eest nad hoolitsesid. Tähtis roll oli kassil ka raamatu lõpus, kui Jürka kirstust matmise ajal must siniste silmadega kass välja hüppas. 5) Millised olid Kavala-Antsu ja Jürka laste suhted? · Laste suhted olid nii ja naa. Kui nad väiksemad olid, siis tundus, et kõik said hästi läbi. Lapsed tulid Antsu juurest nii, et olid jälle uued lollused ära õppinud, mis võib märkida, et lapsed mängisid koos kuskil põllu peal. Vanemas eas hakkas aga rohkem probleeme tulema kuna Antsu tütar Elenoore suhtles noore Jürkaga ja nende vahel oli mingil määral draamat. Siis muidugi Maia lugu, kuidas ta noorest Antsust rasedaks jäi ja siis rasedust katkestades ära suri. Ning Kusti kättemaks õe
IV - lk.50 - Jürka õpetaja juures --> ei Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas ; Lisete matused ; Juulal kaksikud ; tuleb välja, et laipa polnudki ; kevadel leitakse metsast luud --> uurimine mõnda aega V - lk.62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele --> jõutakse kokkuleppele, et Jürka töötab sulasega vaheldusmisi ; üks laps (kolmene) sureb ussihammustuse tagajärjel ; Jürka võitlus karuga VII - lk.87 - politsei pinnib Jürkat isikutunnistuse asjus ; Ants õpetab Jürkat valetama --> Jürka saab uue isikutunnistuse ja teda usutakse VIII - lk.100 - kaksikutel sarved ; Põrgupõhja hoogne kosumine ; üks kaksikutest Antsu juurde tööle IX - lk
Tartu Karlova Gümnaasium Asjaolud Ants oli 40-aastane meesterahvas, kellel leidus hulgaliselt pahesid ning probleeme. Ometigi oli mees nooruses kõvasti tööd teinud ning omas maja ning oli majanduslikult tugevasti kindlustatud. Ta tutvus 25-aastase Ellaga, kellega nad otsustasid koos elama hakata. Ants kaalus ka abielu,kuid otsustas siiski lihtsa kooselu kasuks. Ella oli pillav ning tema läheduses ei tundnud Ants raha väärtust. Ella sai kõik, mis tahtis ja nad kolisid kokku elama Antsu häärberisse. Ühel päeval joogisena läks Ants aga kätega kallale teisele mehele. Endise võitluskunstide meistrina olid tema löögid olnud alati täpsed ja tugevad. Õnnetuseks juhtuski nii, et Antsule ette jäänud mees kukkus tänu löögile kõvasti ning jäi vigaseks. Ants aga mõisteti süüdi ning talle määrati kahe aastane vanglakaristus. Naasnuna vanglast oli Ants silmitsi aga imestama paneva ollukorraga. Raha polnud ning kadunud oli ka noor naine.
õuele Kaval-Ants või nagu Jürka ja Lisete teda tundsid - sulane. Kutsus Jürkat ja Lisetet Kaval-Antsu tallu, et loomadest rääkida. Seal paljastaski Kaval-Ants oma identiteedi ja ütles, et tegi seda ainult sellepärast, et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast karu ja murdis lehma maha. Lisete jooksis koju ja ütles Jürkale, kes kohe kirve selga võttis ja heinamaa poole tõttas. Karu nad heinamaalt ei leidnud, leidsid metsast, kus ta lehma sõi. Jürka lõi suure hooga karule kirvega pähe ja kirus veel, et kirves ei taha hästi ära tulla (''Lööd kirve nagu kaalikasse, aga välja ei tule!'')
Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav Berni siiski pargist läbi, näeb Antsu vastu tulemas ning arvab, et too kavatseb oma ähvarduse teoks teha. Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele jõudnud Antsu. Kivist pähe tabatud Ants kukub pikali, saab koljuluu vigastuse ja ajuveravalumi ning kaotab teadvuse; Berni põgeneb. Mõni minut hiljem möödub sealt jalutaja, kes helistab kiirabisse. Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu
"Sipelgas sinise kausi all": Miks Ants ei kohanenud Inglismaal? Elin Toona pagulasromaan "Sipelgas sinise kausi all" vaatleb peategelase Antsu lõhestunud elu ja kohanematust Eesti ja Inglismaa vahel. Esmapilgul võib tunduda, et Antsul on olemas kõik, mida on vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal
pidanud seda salaja tegema ming poleks ka seda raha varastanud. 2)Kas seaduslikult oma valdusesse saadud paroolide kasutamine võiks olla kriminaalne? Ma arvan,et see ei peaks olema kriminaalne,sest kui sa saad need paroolid seaduslikult endakätte ning sa tohid seal kontol käia ning muudatusi teha ,siis on see ju õigustatud ning sa ei tee midagi seadusevastast. 3)Kas Ella võib nõuda raha tagastamist,kuigi see oli Antsu käest saadud? Mõnesmõttes võib küll,sest Ants oli ju ise selline ,kes lubas Ellal enda rahaga teha mis tahtis ning kulutada seda niipalju ,kui Ella ise soovis.Kuna see raha oli Ella kontole kantud siis kuulus see raha ka Ellale.Ants oleks pidanud kohe alguses panema paika reeglid ja asjad,et kui palju Ella raha kulutada võib ning mille peale,kuid Ants ei teinud seda seega kandis Ella endale lihtsalt raha teisele kontole ja Ants oli selles ise süüdi,et ena rahast ilma jäi.
Kui Jürka taipab, et Ants teda petab, maksab ta Antsule kätte. 2. Jutusta Jürka perekonna (ka lapsed) elu- ja ajalugu. Jürka ja tema esimene naine Lisete tulid põrgust maa peale elama vanasse Põrgupõhja tallu. Lapsi neil ei olnud. Peale Lisete surma võttis Vanapagan naiseks Juula, kes sünnitas talle kaksikud poisid Joosu ja Kusta. Lapsi sündis neil veel palju, mõned surid haigustesse. Vanemad kaksikud käisid karjas, üks Antsu juures, teine kodus. Ka poeg noor Jürka töötas Antsu juures poes, kuid seal tekkis tal tüli Antsu pojaga ja Ants pani ta masina taha tööle, kus tal varsti õnnetus juhtus käsi jäi masina vahele. Peale seda poos ta end üles. Tema asemel saadeti Antsu juurde tööle Kusta. Ka peretütar Maia kippus Antsu juurde tööle. Varsti Maia suri, sest üritas rasedust katkestada ja suri verekaorusesse. Veel üks vanim kaksik Joosu suri ootamatult haiguse tagajärjel
Karistusõiguse kodukaasuse lahendus. 1- Nõustudes Antsu ettepanekuga lõhkeseadet firmajuhi tapmise eesmärgil lennukisse paigutada võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 114 p. 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) 1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud
Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma eest tasuti, kuid raha võttis Ants endale, kuna ta oli lehma naha juba ammu
kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda). Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama. Ta oli ahne ja omakasupüüdlik, raha ja materiaalsed väärtused olid tema jaoks väga tähtsad. Ants oli lihtsalt üheplaanilisem. Tema eluväärtused olid väga kesised. Ta lihtsalt hoolis ainult iseendast ja oma rikkusest. Ants on nutikas ja kaval. 4. Jürka oli töötamise poolest väga visa, ta rabas korraga nii enda kui ka Antsu heaks tööd teha. Ta oli valmis enda tuleviku nimel vaeva nägema ja ta ei teinud selles suhtes mingeid ,,hinnaalandusi". Ants oli kasuahne ja pahatahtlik ning andis Jürkale üha rohkem ja rohkem tööd rassida. Jürka tahtis Antsu igasuguste asjade näol põrgusse saata ning seetõttu tegi ta isegi oodatust rohkem tööd. Kui Jürka juba vanaks oli jäänud, rügas ta vaatamata sellele ikka edasi, sest ta soovis õndsaks saada. Jürka ei kartnud tööd ja ta oli alati usin ja töökas olnud
Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3. Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 4. Lisete lähevad Jürkal suhted halvemaks ja Jürkal on ükskõik, mis tast saab. 5. Tegeletakse laste kasvatamisega, maa harimisega, loomade kasvatamisega, talu üleval pidamisega. Näide lk 104. 6. Lõpuks surevad nii Juula, Jürka kui ka lapsed, elama jääb ainul Riia, kes jääb naabrite hoole alla
Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel. Kohtualune Ants ei vta omaks sdistaja videt,
Kunagi ei mõisteta inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene ongi üks suur saladus. Tammsaare teoses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on kirjaniku peamine mõte olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi ja vältida pärast surma põrgut. Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga. Piibli kümnes käsus on kirjas, et ei tohi tappa! See oli Jürka esimene suur-suur rikkumine õndsaks saamisel. Peagi ahvatles
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.”
tundeline ta on. Kuna Jürka oli pärit taevariigist, täpsemalt põrgust, siis sellest teistele rääkides loomulikult keegi ei uskunud teda isegi mitte kirikuõpetaja, Jürka seda ei mõistnud. Tema ausus meeldis mulle väga. Jürka tegelaskujus tekitas minu jaoks vastuolu see, et ta oli Kaval-Antsu suhtes liiga naiivne ning võib isegi öelda, et tema jaoks oli Antsu sõna ,,püha". Õnneks sai ta lõpuks aru, et Ants polegi ta sõber , vaid hoopiski vaenlane. Jürkal oli ka suur probleem. Viha hoos muutus ta vägivaldseks ning tema eesmärk oli oma vaenlased hävitada- põletades. Kaval-Ants oli üks omakasupüüdlik ning õel mees. Ta kasutas ära Jürka naiivsust ja muidugi sai sellest endale kasu. Jürka tegi ära kogu tema töö,
igavesti hinged järele, muidu jääb põrgu hingedetühjaks. Peetrus soovitab minna talumehena ja täiskasvanuna mitte lapsena. Kuna Vanapagan veel kinnituseks küsib kas ei ole tõesti mingit muud moodi hinged saamiseks ja Peetrus kinnitab siis võttab Vanapagan selle otsuse vastu. PEATÜKK ÜKS Paar paneb end vist krikus või kohalikus rahvamajas kirja kui Põrgupõhja uued elanikud. Otsivad teel koju põrsast, saavad lõppude lõpuks kassi, käiakse Vana Antsu poolel kes külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS Lisete vaatab kassi piima lakumas, Jürka tuleb raskete puudega siise ja ehki üritas
Tema eesmärkideks on nii raamatus kui ka filmis saada õndsaks, et saada põrgusse uued hinged. Üheks erinevuseks, mille saab välja tuua Jürka puhul on see, et Jürka õndsaks saamisele oli veelgi rohkem rõhku pandud ja seda paremini seletatud läbi tema vestluste kirikuõpetajaga. Mina lugesin enne filmi vaatamist läbi raamatu ning hiljem filmi vaadates mõistsin, et seal jäeti palju tegevust välja ning osa on teisiti kujutatud nagu Antsu surm. Samuti on filmis tegevuste järjekorda muudetud ning toodud välja tähtsaim, kuid dialoogid jäid raamatu omaga enamasti sarnaseks. Antsu on kirjeldatud kavala, rahaahne ja väga omakasupüüdlikuna. Tema põhieesmärgiks oli rikastuda, ükskõik, milliseid pettuseid kasutades. Kaval-Ants hakkab Jürka lihtsameelsust tihti ära kasutama, pannes teda uskuma, et nad on sõbrad ja ta tahab talle parimat. Lõpuks mõistab Jürka, et Ants on hoopiski tema vaenlane ja tapab ta
Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka Tark -> Jürka Abivalmis -> Jürka Noor-Ants Isa Kõrk, ülbe -> Noor-Jürka Kartlik -> Maia Vastutustundetu -> Maia laps Valelik -> Maia Kalk -> Maia Noor-Jürka Isa geenid Keevaline -> Eleonoore, Noor-Ants Töökas -> Ants Maia Kergemeelne -> Ants, Noor-Ants Nõudlik -> Antsu talu ja Põrgupõhja Rahutu -> Ants Ebastabiilne Emotsionaalne -> Põrgupõhja Töökas -> Antsu talu Kusta Truu -> Ants vs Jürka Töökas -> Ants, vanemad Aus -> Juula Eleonoore Kõrk, ülbe -> Ants Kiuslik -> Noor-Jürka Valelik -> Noor-Jürka, Ants Manipuleeriv -> Noor-Jürka Mall Töökas -> Põrgupõhja Nõudlik -> kõige nappus Põrgupõhjal Hoolitsev -> Riia
Kui Ants lõpuks taipab mis on öösel muutunud, põgeneb ta raudteejaama, kuhu järgnevad talle ka Tartu Miilitsa brigaadi sõdurid. Tänu Martale, Karakullile ja Sulole pääseb Ants koos nendega põgenema. Nad viivad ta Ahase talu teeni, kust Ants jala koju läheb. Kodu juures küsib Sulo Antsult, et kas ta ei tuleks Viljandi võitlema Ants on algselt vastu ja läheb koju. Kodus üle mõeldes, liitub Ants ikkagi eestlastega. Antsu otsust eesti omade seas võidelda mõjutab ka Marta, kelle pilk oli pettumust täis, kui Ants ütles, et ta peaks ikkagi koju emale/isale toeks minema. Nii asubki Ants 2. rühma võitlema koos oma klassivendadega. Esimeseks ülessandeks saab rühm piirata ära vaenlase taganemine. Poisid, nähes põgenevaid sõdurid satuvad ise hirmu ja põgenevad taganeva vaenlase eest, mis on minu arust näidustatud, kuna see oli nende esimene tõeline sõjakogemus ja vaenlase nägemine
teha inimesed ja vanapagan arvas,et teha maa maa alad kus inimesed saaksid olla ja nad tegidki nii.Antsul ja Voltsil ei olnud enam igav kuid nad tegid vanapaganaga kokkuleppe,et kui neil igav hakkab muudab ta nad ka maa aladeks.Ants ja Volts olid nõus sellega ja nad sõllmisid leppingu vanapaganaga.Jumal ei pidanud seda heaks kuid ei suudnud seda ära ka hoida.Ants ja Volts lõbutsesid maal inimestega ja neil ei hakkanud igav kuid ühel päeval hakkas Antsul igav ja vanapagan muutis Antsu väikesks maakas ja pani sellele nimeks Hiiumaa.Voltsil ei olnud ikka igav ja ta ei tundund puutust Antsust, ning ta lõbutses veel tükk aega.Kuid lõpuks hakkas Volts Antsust puudust tundma ja läks Hiiumaale ja nägi mis oli Antsust saanud ja ta ei tahdnud selliseks saada.Volts hakkas endale uut parimat sõbra otsima kuid tal ei õnnestunud see ja tal hakkas varsti igav.Vanapagan sai aru sellest ja läks Voltsi juurde.Ta küsis kas ta tahab minna Antsu kõrvale või kaugemal
Põrgupõhja uus Vanapagan Maailmas, kus me elame, leidub väga palju erinevaid inimesi. Iga inimene on teisest mingil moel erinev ja mõtleb erinevalt. Inimene on mõtlemiselt väga eriline ja raske ja seetõttu ei suuda ka ükski inimene teist inimest täielikult mõista. Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks. Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Ants...
Arno avaldas soovi tasuda auto hind osamaksetena. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnanag. 2. Sandra võttis oma sõbrannalt Marilt kaelaehte, et sellega hiilata tudengite ballil. Kuid ta kaotas selle ehte ning lasi tuttaval juveliiril valmistada väliselt täpselt samasuguse ehte ja tagastas siis selle Marile.Hiljem Mari sai teada, et Sandra poolt tagastatud ehe ei olnud tema ehe, so ehtne. Kas Mari sai Sandra poolt talle anud uue ehte omanikuks? 3. Volli oli isa Antsu ainuke pärija. Pärast Antsu surma müüs tema elukaaslane Anu Antsule kuulunud harukordse margikogu Esterile, kes viis selle endale koju. Kas Ester sai margikogu omanikuks? Milline on õiguslik olukord, kui müüdud margikogu oleks olnud Antsu ja Estri kaasomandis? 4.Juholt korterit üüriv Väino müüs võltsitud volikirja alusel Juho korteri Dianale. Korteri tasumiseks vajaliku raha oli Diana laenanud Reinult. Kuna Diana ei
Samas kaitses ta oma perekonda, tappes metsas enesekaitseks emakaru, kes arvatavasti oleks Juulale ja ta lastele viga teinud. Ta oli tugev mees ja hoolises selle eest, et perel hästi läheks. 6. Vanapagan maksis Antsule kätte, kuna ta sai lõpuks aru milline Ants tegelikult oli, mida ta oli Jürkale teinud. Jürka ei suutnud mõista miks inimene, keda ta sõbraks pidas ja keda ta oli igati aidanud, talle nii teeb. Vanapagan vihastas ja vihahoos pani Antsu maja põlema ning peksis ka Antsu läbi. Leian, et vihahoos võib inimene teha mõtlematuid asju, nagu seda tegi ka Jürka ja ennast on vihasena raskem kontrollida. Arvan, et teose lõpus oli Jürka ikkagi ehtne vanapagan, sest võiks arvata, et just ehtne kurat maksab kurjale kurjaga. 7. Leian, et kirjanik tahtis teosega tõstatada küsimuse, et kas inimene suudab elada nii, et pärast surma ei minda mitte põrgussse, vaid saadakse pääse taevasse. Ka kuri ja patune
Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe Leping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja
N: helepunane, suuremeelne, hulljugle, minuvanune. ( -ne lõpuliseld eelnevaga üldiselt kokku) · Kui täiendil on omakorda täiend siis kirj. lahku. N: täpselt minu vanune · Kui omadussõna ees on nimi, number, märk, täht, silp siis kirj. nad omavahel sidekriipsu abil kokku. N: 5-aastane, U-kujuline, lik-lõpuline, Antsu-vanune · Kui nimel, märgil või muul on ees täpsustav sõna või tähis, siis kirj. kõik sõnad lahku. N: suure U kujuline, meie Antsu vanune, M.Härma nimeline Arvsõnad: viisteist, viiskümmend viis, viissada, viis tuhat, viis miljonit, viis miljonit viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir. mitme sõnaga siis kir. see põhisõnast lahku. N: viiekümne viie aastane. Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine Moodusta ma-tegevusnime ja mina vormi. N: abielu abielluma, ma abiellun.
Rehepapp ,,Rehepapp" ´ i peategelane oli rehepapp. Rehepapp on eesti muinasjuttude üks põhitegelasi. Ta meenutab Kavalat- Antsu. Ta tuleb alati suudab alati tulla oma nutikusega igast olukorrast välja. Ta jääb iga korra ajal ellu, ilma et teeks mingeid suuri lollusi. Rehepapp on selle raamatu üks kõige mõistlikumaid mehi. ,,Rehepapp" on kindlasti popp oma kirjastiili poolest. Raamatus kasutatakse palju slängi ja roppusi. See on üsna naljakas ka, kuidas rahvas kunagi üksteise tagant varastas ning kuidas nad üksteist manipuleerisid. ,,Rehepapp" on üsna ebareaalne. Näiteks kuidas katkud ning haigused ennast metsa peitsid ja siis inimest ründasid või kuidas rahvas vanakuradit veretilkadega petsid. See raamat on hästi vabas stiilis kirjutatud. Seda raamatut lugedes soovisin koguaeg, et see ära ei lõppeks. See oli nii kohutavalt naljakas. Mõni koht oli ajuvaba ning natuke rõve. Usun, et see raamat on rohkem popu...
Pikkus (cm) Minimaalne Nimi pikkus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Ats 174 174 175 176 178 180 174 Kalle 169 171 173 173 174 174 169 Mati 179 180 181 181 182 182 179 Ants 160 160 170 170 174 174 160 Keskmine 170,5 171,25 174,75 175 177 177,5 170,5 Atsi pikkuse muutumine aastatel 1997 kuni 1999 1 Kalle pikkuse muutumine aastatel 1998 kuni 2002 3 Mati pikkuse muutumine aastatel 1...
Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik Väliskaubanduspoliitika ja arengukoostöö Clyde KULL Esinduse asejuht COREPER I (EL siseturg) Gert ANTSU esinduse asejuht Põllumajandus ja Kalandus Olavi PETRON põllumajandustalituse direktor Keskkonnapoliitika Rauno REINBERG nõunik, keskkonnaküsimused TÄNAME TÄHELEPANU EEST !
Lunastuse leidmine ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on teos, mis kajastab lihtsa inimese allasurumist ühiskonnas. Teose peategelaseks on Jürka ehk vanapagan, kes on maailma sündinud inimesena. Nimelt on ta sunnitud jätma põrgu järelvalveta, kuna Jumal määras ta sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning...
Netopalk 65018,2102,44=529,36 Näide 2 Olgu netopalk on 610 . Kui suur on brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 143,8 eurot, tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär 2,8% ? Lahendus: Olgu brutopalk x. x 0,028 x (x 0,028x 143,8)0,21 = 610 0,972 x 0,20412 x + 30,2 = 610 0,76788x = 579,8 x =755,1 Ülesanne 62A. Olgu Anne brutopalk 900 , töökindlustusmakse 2,8%, maksuvaba tulu maksumäär 144,3 . Arvutada Anne netopalk. Ülesanne 62B. Olgu Antsu brutopalk 500 , töökindlustusmakse 2,8%, maksuvaba tulu maksumäär 135,9 . Arvutada Antsu netopalk. Ülesanne 62C. Olgu Eeva brutopalk 1480 , töökindlustusmakse 2,8%, maksuvaba tulu maksumäär 138,8 . Arvutada Eeva netopalk. Ülesanne 63A. Olgu Jaagu netopalk on 720 . Kui suur on Jaagu brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot, tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär 2,8% ? Ülesanne 63B. Olgu Kaia netopalk on 480
Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? Igal asjal siin elus on seatud kindlad piirid, mille ületamisega kaasnevad tagajärjed. Kaval- Ants oli Jürkat kogu elu ,,lüpsnud", st Vanapagana tööst rikastunud, muutes Jürka enda võlaorjaks. Jürka kannatas oma nn sõbra pärast elus palju: ta suutis vaevu ots-otsaga kokku tulla, sest Ants võttis läbi manipulatsiooni Jürkalt maad ära ning alatasa tõstis Põrgupõhja renti. Lisaks sellele oli Antsu poeg süüdi Maia surmas ning kui Jürka üks poegadest tööõnnetuse pärast enesetapu sooritas, oli Ants süüdimatu, muutes ennast ohvriks. Seega mina usun, et Kaval-Ants vääris seda, mis talle teose lõpus osaks sai, sest ta läks oma nahhaalsusega liiale. Ta oli aastakümneid Jürkal nahka üle kõrvade tõmmanud ja lõpuks, nõudes Vanapaganalt tema ainsat allesjäänud silmatera (Põrgupõhja), läks Jürka hulluks. Kõik
11 1 1 1 0 0 1 1 1 0 1 1 1 10 1 1 0 1 1 1 0 0 1 1 0 0 01 0 1 1 1 1 0 0 1 1 0 0 1 00 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 Vastus. On samaväärsed. Tähistagu: A Ants on Jüri isa B Ants on Mari isa C Jüri on Mari vend D Mari on Jüri õde E Anne on Antsu ema F Anne on Jüri vanaema 1. Olgu teada, et 1) Kui Anne on Jüri vanaema, siis on Ants Mari isa ja Mari on Jüri õde. 2) Kui Ants ei ole Jüri isa, siis ei ole Ants ka Mari isa. 3) Ants ei ole Jüri isa. Kas on võimalik, et Anne on Jüri vanaema. Lahendus. Teisendame ülaltoodud väited lausearvutuse keelde. (1) F B & D (2) ¬A ¬B (3) ¬A (4) F (hüpotees)
XXV lk.289 Indrek hädine ja nõrk pidev hoolitus ; karjaAtu, Liisi, Mareti ja Anni kopliVargamäe ; kõrtsis uhkeldamine XXVI lk.305 Liisi ja Maret viivad salaja Oru Joosepile ja Karlale saepuru ja laaste ; Liisi ja Maret räägivad Marile kõik ära, too ei pahandagi usaldus XXVII lk.322 Andresel ja Maril sünnib poeg Ants ; Mari hirm ja ebausk (loomad haiged ja surevad) ; õlletegu ja loomatapp ; Antsu varrud vaidlus Pearu ja rätsepa vahel Pearu püksata naised nüpeldavad Pearut Teine anne. XXVIII lk.353 õnnetu talv Kassiarul surevad kuus last, ellu jääb vaid väike Maali Orul sureb kaks last, Hundipalul kaks, Raval üks, Kukessaarel üks, Ämmasool üks, Võõsikul üks, Võllal kaks last ja perenaine Kai, Vargamäel surevad Maril Juku ja Kata ning Andrese kolmas tütar Anni ; nutused matused Vargamäe Eesperes ; laste möllamine lumetuisus
jääb ka vabadusega." Revolutsioon · ,,Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?" ,,Või on kõik vale vabadus ja revolutsioon? Kõik eksitus põletamine ja mäss? Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul
lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist.
Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmus...
"Kuidas Elad Ann" Aidi Vallik Küsimused: 1. Kuidas leidis Ann ema päeviku? 2. Kirjelda Anni ema noorust kolme sõnaga? 3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus?
kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile,
tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära. Ta õpetab Vanapaganale, et õndsaks saamise kunst on Eesti rahva au ja kuulsuse nimel ennast orjastamine ning muidugi isamaa-armastusest, mille all mõtles ta oma õigustele ja eesõigustele . Nii sai Kaval-Ants kasutada oma sõpra tema orjastamisega ära, kuigi Kaval-Ants uskus siiski, et tema saab õndsaks sellise teoga. Põrgupõhja peremees oli Antsu vastand- tema tahtis tõeliselt õndsaks saada ja võttis usuasja tõsisemalt, kui neid võtta võib. Tema jaoks ei põhinenud taevasse saamine pattude andestamise või lunastamise abil, vaid ennastsalgava tööga, tänu sellele saigi Kaval-Ants teda ka ära kasutada. Tänapäeva elukorda vaadates võib arvata, et Põrgupõhja peremehe õndsaks saamise arusaam sarnases sellega, mis on tänapäeval. Kuigi orjastatud Jürka tegi tööd, ei lubatud teda siiski
kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile,
see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka käi igal pool, kui ainult Mikumärdil olla teenija, kuid kui ta kusagile läheb, siis alati ähvardab Maie, et nende vahel on kõik läbi. Sheelohow kosib Maretit, kuid Maret ei ütle kohe vastust vaid palub aega, mida talle ka antakse. Samal ajal tahab endale Maretit naiseks ka Juhan. Jüri tahab omale sauna elukohaks, siis soovitab Juhan tal Jaaguga rinnad kokku panna ja siis küll Jaak annab talle selle sauna
Põrgupõhja uus vanapagan Alustaksin pealkirjast. See, mille järgi pealkiri on võetud on küll igaühele selge. On võetud talu nimi "Põrgupõhja" ja sinna asus elama ju "Vanapagan". Uus on ta sellepärast, et ka eelmist peremeest hüüti ju vanapaganaks. Arvan, et see pealkiri on hästi valitud. Paljudel teostel on sellised lihtsad pealkirjad, millest igaüks kohe aru saab, või ei saa üldse aru. Sellest pealkirjast saad sa aga tõsiselt aru alles siis, kui oled ka ise raamatut lugenud. Järgnevalt annaksin väikese ülevaate teose tähtsaimatest tegelastest. Jürka oli vastuvaieldamatult selle teose peategelane. Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa li...
Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi. Maa peal üllatab kõiki Jürka vankumatu usk Jumalasse, kuid ometi satub Jürka vastuollu: mida tõsisemalt ja rohkem ta tööd teeb, seda halvemaks
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
ise ei ole liiklusõnnetust toime pannud ega seeläbi Firmale kahju tekitanud. 1.Analüüsi õiguslikult olukorda. § 1043 - Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. V: Kristiina ja Ants peavad vastama firmale vastavalt Võlaõigusseadusele §1043 kahju tekkimise eest. 2.Kas Firmal on nõudeõigus Antsu või Kristina vastu? § 1050 (3) - Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. V: Kuna auto oli firma omand ning seda anti Antsu kasutusele, peab Ants ise tekitatud kahju
Rehepapp. Inimeste keskmist väärtuste kogumikku on sisuliselt võimatu hinnata. Millised väärtused on teistest üle ja milliste põhjal võtame vastu otsuseid. Mis need väärtused tegelikult muud ongi, kui inimeste arusaamine selle maailma heast ja kurjast. Oleme pika ja keerulise ajalooga rahvas ja meil on tegelikult väga vähe ideaale peale isikliku heaolu. Millega muidu seletada mitmeid ja mitmeid aastaid kestnud/kestvaid ,,spungi" (on üks väga tore asjandus Pipi Pikksuka raamatus, teadmata/tundmata loom ) otsinguid. Peale Kivirähki romaani ilmumist leidsime ta üles. Rehepaplusest sai eesti Nokia. Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks mi...
Vankrirattaq Nii kuuma suvvõ es olõ tükk aigu nättü. A vili kasvi illos. Rükkä oll jo tükk aigu pestü, et siimnevillä saiaq. Kats miist tulli müüdä tiid. Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle ...
Veebipõhiste vahendajate kaudu majutuse leidmine AIRBNB, Booking.com ja Hotelliveeb.ee võrdlus Otsisin portaalidest hotelliveeb.ee, booking.com ja airbnb.com majutust Pärnu linnas kuupäevadel 02.04-03-04. Hotelliveeb.ee kuvab otsingutulemused automaatselt populaarsuse järjestuses, st hetke populaarsemad majutusasutused kuvatakse eespool. Hotelliveeb.ee pakub erinevalt airbnb.com ja booking.com saitidest erinevat tüüpi pakette, mitte ainult ööbimist. Samuti ei paku hotelliveeb.ee erinevate rendikorterite rentimisvõimalust. Ehk siis nagu nimigi ütleb- Hotelliveeb. Hotelliveebi saab kasutada vaid Eesti ja Läti majutusasutuste broneeringute tegemiseks. Otsingust saab ise valida, kas soovitakse leida näiteks komandeeringupaketti, peopaketti, perepaketti vms. Mina hetkel otsingut ei täpsustanud, valisin automaatse otsingu asukoha järgi. Esmalt tulevad populaarsuse järjestuses Pärnu suurimad SPA-hotellid erinevate pakettidega. Näiteks Tervis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
