Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Hugo esteetilistes vaadetes oli võtmeline tema draama kontseptsioon. Ta väidab et vaid dramaatiline vorm suudab edasi anda elu vastandlikkusi pingeid ja üleminekuid. Draama loomisel peab Hugo uuenduslikuks ja tähtsaks vahendiks groteski kui vastandit ülevale. Groteski abil loob poeet kõige teravamaid kontraste.Hugo draamades oli rõhutatud monarhiavastane demokraatlik hoiak. Hugo ei põõranud ajalooaineliste näidendites mingit tähelepanu ajaloolise fakti korektsusele, pigem käsitles ajalugu suurte vabadustega, tehes sellest värvika kausta konfliktidele.
karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just
Nii omandab see nähtamatu vaatemäng privilegeeritud seisundi. Tragöödia linnriigi vaatemäng Kuigi tragöödia süzeed käsitlesid rohkem või vähem marginaalset, teistsugust, oli teatrietendustel linnriigi demokraatlikus korralduses oma kindel koht. Üks polise kõrgematest ametnikest volitati valima kolm tragöödiakirjanikku, kelle teoseid pidi esitatama linnriigi pidustustel. Kreekas olid näitlejad ja kooriliikmed linnriigi kodanikud ning poeedid mängisid ise oma draamades. Zürii liikmed valiti loosiga. Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia erakordne avameelsus andis polise kodanikele ainest järelemõtlemiseks, kuivõrd vastavad nad ise oma ideaalidele
maailmalavale. · Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale ja on mõjustatud sajandialguse euroopa kunstivooludest. · Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. · Oluline motiiv tema teoses on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimism. · Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. · Peaaegu kõigis tema teostes oli traagiline ja isikliku pessimismi tükike. · Teosed: näidend-" Anna Christie" Virginia Woolf (1882-1941) · Sündis Londonis · Briti kirjanik ja feminist.
,,Ehitusmeister Solness" ,,Kui me, surnud, ärkame" August Strindberg Rootslane, keda võib pidada XX sajandi näitekirjanduse üheks alusepanijaks. Jõudis kirjutada u 60 lavateost. Oma lavateostes ja teoreetilistes kujutistes põhjendas ta nii realistlikku, naturalistlikku, sümbolistlikku kui ka ekspressionistlikku teatrit. LOOMING: kuulsamates draamades esinevad prekonnaprobleemid, meeste ja naistevahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. ,,Punane tuba" ,,Vabamõtleja"(teostuselt laialivalguv, väheusutavad karakterid) ,,Isa"(psühholoogiline) ,,Mäng tulega"(tõsine perekonna lugu) ,,Gustav Vasa" ,,Erik XIV" ,,Surmatants" ,,Unenäomäng" George Berhard Shaw
on psühhopaadid. Psühhopaatia vaimsed põhjused Ehkki psühhopaatiat iseloomustab tõepoolest empaatia puudumine, ei ole see teadmine piisav, et mõista psühhopaatiat sügavamalt. Millest tuleneb empaatia puudus? See tuleneb austuse puudumisest teiste inimeste elude ja vaba tahte vastu. Ja kust pärineb austuse puudus teiste inimeste vastu? See saab olla pärit ainult teatud pimeduse või ignorantsuse seisundist, mis on välja kujunenud eepilises meelelaadis ja eepilistes draamades läbi paljude elude. Isiklikud draamad võivad oma isiklike soovide rahuldamise vajadustes minna väga kaugele, kuid isiklikud draamad ei pane kedagi veel kaotama empaatiatunnet teiste inimeste vastu. Isegi kui meil on stress täitmata isikliku soovi pärast, mõistame, et ka teistel inimestel võivad olla täitmata soovid ning selle arusaamisega kaasneb siiski mingigi empaatia. Täielik võimetus mõista teiste inimeste tundeid saab tekkida vaid siis, kui ollakse piisavalt kaua osalenud
Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug-Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti kirjanik Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1843
eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke. Klassitsismis olid aga tähtsad kord ja korrapärasus, otsekohesus, mõistus ning ratsionaalsus, aja-, koha- ja tegevusühtsus. Tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teise, mis leidis aset Shakespeare'i draamades, oli klassitsistlikus tragöödias lubamatu. Ajaühtsus tähendas seda, et kogu tragöödia pidi mahtuma ööpäeva või veel parem- võtma sama palju aega kui näidend ise. Kõrvalliinide vältimine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Rangelt hoiti lahus traagiline ja koomiline ning kõrgklass ja alamklass. Kõik pidi olema võimlikult minimalistlik. Barokk ja klassitsism valitsesid maailmas samal sajandil, kuid eri paikades. Barokk oli valitsevaks Hispaanias ja Itaalias
koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. (Samast) Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. (Samast) Löökpillid Taiko Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. (Jaapani muusik 2013) Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm),
Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale (Nietzsche, Freud) ja on mõjutstatud sajandialguse euroopa kunstivooludest- selles põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. O'Neill äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega, milleks talle andsid materjali noorusseiklused. Järgnesid jõuliselt teatraalsed ekspressionistlikud draamad: ,,Keiser Jones" ja ,,Karvane ahv". Ekspressionistlikke võtteid kasutab O'Neill ka oma psühholoogilistes draamades, milles luubi alla võetakse keskklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. Tippteoste hulka kuulub ka O'Neilli viimane näidend, julmalt aus autobiograafiline perekonnadraama ,,Pikk päevatee kaob öösse". Ekspressionismi mõjusid leidub ka Thornton Wilderi loomingus. ,,Meie linnake" on autori
Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayu-bushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. Löökpillid Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil.
Edo perioodil rajati kaks Sokyoku koolkonda: Ikuta ja Yamada. Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayubushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. Rahvalaulud Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Vaid Okinawal on see veel ikka osa igapäevaelust. Suur hulk rahvalaule, mida
norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema.ibseni viimane draama esitab küsimuse, millele autor ise vastust ei anna: kas kunstnikul kui erakordsel isiksusel on piiramatu vabadus ja kas tal on õigus ohverdada teisi oma kunstialtarile. realism eestis (u.1890 - 1905) euroopas oli realism alguse saanud rohkem kui 50 aastat tagasi
,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis
nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayu-bushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. 7 shamisen Löökpillid Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga
kaalukama osa komöödiast, vastavalt oma tekkimisloole vajas koori, koguni kahte koori ja kahte korüfaiost, kes algatasid vaidluse, mis vaheldus koorilauludega. Hilisemal ajal süüdistatavad isikud toodi lavale kahe näitleja näol, kes võtsid vaidluse ja vastastikuse sõneluse korüfaiostelt endi peale, kusjuures harilikult üks koor oma juhiga toetas üht, teine teist poolt. Nii tekib poliitilise komöödia tsentraalosa - koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödiavõistlus toimus esimest korda aastal 488 eKr. Komöödiate teemad võeti oma kaasajast, enamjaolt kajastati ühiskonna elu aktuaalseid probleeme. Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süzee võis olla fantastiline
avaldades teravalt satiirilisi värsse uue valitseja kohta · Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid ,,Meretöölised" (1866), ,,Mees, kes naerab" (1869) ja ,,93. aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks · Hugo suri 1885 83aastasena · V. Hugo tsitaat: ,,Oma raamatuis, draamades, proosas ja värssides astusin ma välja väikeste ja õnnetute eest, anusin võimsaid ja halastamatuid; ma taastasin inimese õigustes narri, teenri, sunnitöölise ja prostituudi." V. Hugo ,,Hüljatud" · teos algab piiskopi Myriel'i tutvustusega, ta elab väikeses prantsuse linnas(ta on kõrvaltegelane) · ta on eriline mees: on usklik, aitab vaeseid, teiste usklike seas paistab ta silma oma erilise
kahte koori ja kahte korüfee ost, kes algatasid vaidluse, mis vaheldus koorilauludega. Hilisemal ajal süüdistatavad isikud toodi lavale kahe näitleja näol, kes võtsid vaidluse ja vastastikuse sõneluse korüfaiostelt endi peale, kusjuures harilikult üks koor oma juhiga toetas üht, teine teist poolt. Nii tekib poliitilise komöödia tsentraalosa - koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur, A.2005, lk 38) Komöödiavõistlus toimus esimest korda aastal 488 eKr. Komöödiate teemad võeti oma kaasajast, enamjaolt kajastati ühiskonna elu aktuaalseid probleeme. Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne.
anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata
pisijuhtumite kaudu. Koolipõlves alustas näidendite kirjutamist, tema draamateosed, mida ta ise nimetas komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes
on seal kujutatud? Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias ,,Pilved", kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Aristophanesele meeldis oma komöödiates parodeerida tragöödiate autoreid ja nende teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike). 1) Varajane periood: ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton" (tugev Sokratese mõju);
Teatrikirjaniku maine võitis Vetemaa abieludraamaga ,,Õhtusöök viiele", mille lavastusest (1972, lavastaja Grigori Kromanov) kujunes sündmus. Ühe abielu purunemise näitel avab see draama ühiskonda tabanud väärtuskriisi ja kaksikmoraali destruktiivse mõju inimsuhteile. Näidendil on sarnasust Edward Albee draamaga ,,Kes kardab Virginia Woolfi?". Seda skeemi perekondlike konfliktide kaudu sotsiaalsete deformatsioonideni varieerib Vetemaa oma teisteski draamades. Näidendis ,,Roosiaed" (1976) on pragmaatilise ellusuhtumise ohtlikkuse kõrval kõne all veel viimase sõja järelpained; kokkuvõttes kasvab näidendimaailm rosaarium, kus töötavad vaimuhaiged tsivilisatsiooni üldistuseks. Nagu "Illuminatsioonides", nii lendab ,,Roosiaiaski" see maailm lõpuks õhku. Vetemaa sotsiaalselt kriitilisima näidendi ,,Nukumäng" (lavastus 1980) peategelane, võimukas karjäärinaine, uurib revolutsioonivõitluse
Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti taassünni võimalusest. Lk.8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises
teemaga seotud ülevat tooni. Lisaks on talurahvakeelt. See on ka belletriseeritud. Osutus sellele, et inimene peab rääkima nii nagu ta räägiks oma kastikuuluvuse järgi. Imiteeritud on tõepärast keelt. ?? Voltaire on üks esimesi uusima aja Euroopas, kes seda kirjanduslikku võtet kasutaks. Vahepeal oli Jann´de´Arcist saanud pühak ja oleks pidand kasutama kõrgemat keelt , aga sai nagu talutüdrukuks. Osad klassitsismi tingimused teisteski draamades jäävad alles ,aga osad Voltaire vaidlustab. Klassitsim teatud mingites valgustusteostes veel ära tuntav. Voltaire varasem täisedu on seotud teatriga. Prantsuse ühiskonnas teatril oligi väga väljapaistev koht. Ta kirjutab sarnaselt klassitsistlike autoriga ja antiikteemadel. Vastuolud ilmnevad juba esimeses tragöödias. Voltaire ei kirjutanud mitte alati lava jaoks. Tema esimeseks tragöödiaks on ,,Oidipus"-1718a. Valmis Voltaire'i rokokoo perioodil
suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912). Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas
Kasvanud välja rahvapidustustel lauldud pilkelauludest, säilitas kirjanduslik jamb rahvaomase jambi paljastav-satiirilise iseloomu, ent muutus hiljem isiklike tunnete ja meeluolude väljendamise vahendiks. Hiljem kadus pilke teravus ja jambilist värssi kui harilikule kõnekeelele rütmilt väga lähedast hakati kasutama ka teistsuguse sisuga luuletustes ja draama dialoogilistes osades. Archilochos on looja. Jamb oli seotud Demeteri kultusega. Jambiline trimeeter on levinuim värsimõõt draamades. Loomingus torkab silma individuaalsus, teemad on mitmekesised nagu luuletajate päritolugi. Luuletajad on seotud erinevate paikadega. Tol ajal toimus poliitilises elus ümberkihistumine (uusrikkad). Aristroktaatia kaotas võimu, türannid tõusid esile. Seetõttu väljendasid mõned poeedid poliitilisi teemasid, ent mõned ka distantseerusid sellest. Autorid jäid üldiselt oma zanrile truuks, autorite jaotus zanrite kaupa:
Calderon on tunduvalt hilisem tuleb siis kui Lope de Vega lõpetab. Tirso de Molinal oli pm ainult üks tuntud teos. õLope de Vega ei olnud tähtis vaid suure kirjanikuna, vaid tal olid ka väga selgesti kujunenud põhimõtted. ("Poeetika" Poileen(?) 1667 kui olid omad poetika põhimõtted. Ka Cervantesel oli paar tuntud poeemi.) 1609 "Komeediate (näidendite) tegemise uus kunst". Kokku on võetud põhimõtted mida on näha nii inglise kui hispaania draamades. Nt pidi olema 3 vaatust. On kirjutanud sadu näidendeid tänapäevani on säilinud umbes 500 näidendit. 27. mai Mõõga ja mantli komöödia peategelasteks aadlikud, "Tantsuõpetaja" (Lope de Vega). Tuleb sisse tegelastüüp naljamees. Gracioso rollis on tavaliselt mõne peremehe teener. Põhiline naljaallikas näidendis, kohati lihtsameelne, kohtlane, rahvalik kõnepruuk. (Sancho Panzo oli ka selline) Lope de Vega tõi hispaania kirjandusse naljamehed ehk graciosod
ei anna edasi inimestevahelist kommunikatsiooni, kuivõrd teiseplaani suhtlust. Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui unenäotempel; sifreerimise, viidete teater. Teatraalseks elemendiks teostes mask, mitte individuaalne näitleja; kunstlik inimene, marionett; mõjutas 20. saj teatrivoolu. Kirjutanud ka moraali- ja loodusilosoofilisi. ,,Pelleas ja Melisande" 1893 mängituim, kuulsaim. Rohkem tegevust kui Maeterlincki teistes draamades, õhkkond keskaegne, saatuslik atmosfäär; armastus ja surm. Teatri radikaalsus seisneb püsivuses, millega Maeterlinck tegeleb hing ja sisemus. Jõuline sisemussetungimine. "Sinilind" 1908 optimistlikuim teos, teatud vabanemine, lunastus; tema loomingu tipp. Kõlab läbi ka tõdemus, et igaüks peab ise endale õnne otsima. 49) George Bernard Shaw Inglismaa naturalistliku teatri Independent Theatre puhul üks asutajaliikmetest. Hakkas kirjutama sellele teatrile näidendeid
materialistlike filosoofide teooriaid ning varustanud ta iseloomujoontega, mis polnud omased reaalsele Sokratesele. Kui suured olidki lahkuminekud Sokratese ja sofistide vahel, ühendas Sokratest nendega kriitiline suhtumine polise traditsioonilisse moraali, mida Aristophanes oma komöödias kaitseb. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. Komöödias "Linnud" lendavad kaks Ateena kodanikku, tüdinud rahutust elust kodumaal, lindude juurde ja rajavad taeva ja maa vahel lindude riigi. Rahu ülistamisele on pühendatud komöödiad "Ahharnlased" ja "Rahu". Hellenismi ajastul oli suure tähtsusega uus-atika komöödia. Selles puudub fantastiline element, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Vastavalt
Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug- Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti kirjanik Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1843
puhtformaalne Kantil: otsustav lahkuminek varasemast, mis seob kunsti mimesise jäljendusega. Kantil keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane, originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endaleise.KANTI SUBLIIMNE e. ÜLEV Subliimse mõiste võttis 2. saj. kasutusele Kreeka metoodik Longinos. Seostas seda imestusväärsete loodusjõududega.17. saj. kasutab kriitika seda klassikalistes draamades (Shakespeare, Milton, Corneille) nähtava madala ja defektse tähistamiseks.18. saj. see mõiste keskne Edmund Burke´l ja Kantil. Burkel subliimne seotud surnuaiaromantika, kaarnate jms. ka negatiivne omab väärtust ja tähendust me naudime midagi, mis õudne ja piinav. Kantil tähistab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. On nähtud, et subliimse mõistega püüab Kant väljuda esteetilise otsustuse formaalsusest ja anda esteetilisele sisu
annaabi.ee 
