inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke, kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud. Wolandit saadab kummaline saatkond: Korovjev ehk Fagott, kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub, et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud Peemot oli kassisarnane ja riukalik ning kohati muutus mustaks kassiks. Ta oli tegelikult saatana narr. Romaani lõpus muutus ta nooreks kõhnukeseks meheks. Azazello oli hirmuäratava välimusega lühike mees. Tegelikult deemon-surmatooja. Piibli ainetel oli ta taevast minema saadetud ingel, kes õpetas inimesi relvi tegema ja naisi end meikima. Abadonna oli hirmuäratav surmaingel. Romaani lõpus ühinevad maailmad. Teispoolsuses kohtuvad Pilatus, Meister ja Margarita, Woland ja tema kaaskond
tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli
Varenuhha ei mäletanud. XI peatükk Tegelased: Nikolajevits Nikolajevits püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks ta üldse Berliozi surma peale nii närvi läks, kui ta viimast pea ülse ei teadnud. Äkitselt ilmus rõdule üks must kogu. XII peatükk Tegelased: Rimski, konferansjee Zorz Bengalski, mustkunstnik Woland, Wolandi abilised näpitsprillidega Fagott ja must kass Peemot, Moskva teatrite Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovits Semplejarov Toimub Wolandi etendus. Rimski sellest eriti huvitatud ei ole. Eelnevalt esinevad jalgratturid soojendusesinejatena. Järgnevalt tulevad lavale Woland ja ta 2 abilist, peatselt Woland aga lahkub. Tehakse erinevaid trikke: kaardipakkide ja rahaga, raiutakse Bengalski pea otsast ning pannakse tagasi. Semplejarov soovib, et trikid avalikustaks, kuid seepeale avalikustatakse hoopis tema armusuhe. Etendus saab läbi.
,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib
7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse, aga see ei sobinud Berliozile. Nad kohtusid võõra välismaalasega, kes nimetas end professoriks. Nad vaidlesid välismaalasega jumala olemasolu üle. Välismaalane, kes ennast professoriks nimetas ennustas, et Berlioz sureb samal õhtul
sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae · Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte
täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd
Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Sellest enamus inimesi järledavadgi seda, et teos oli
Tasapisi hakkavad kadunud isikud välja ilmuma, kuid saladus nr. 50 ümber säilib. On selge, et seal elab keegi, kuid iga kord, kui kontrollima minnakse, leitakse korter tühjana eest. Kui luuresalk teatab, et korteris on kindlasti keegi, tungivad sinna erivarustuses mehed. Eest leiavad nad priimust parandava kass Peemoti. Algab tulevahetus, kuid pihta ei saa keegi. Hetkeks saab Peemot küll haavata, kuid pareneb sama kiirelt. Järsku lööb korter leekidesse ning aknast lendab välja Woland oma kaaskonnaga. Seal, kus oli lamanud haavata saanud kass, asus nüüd parun Mylandi surnukeha. Peemot ja Korovjev lähevad Gribojedovi majja lõunastama. Olles kõhud täis söönud, lahvatab ka see maja leekidesse ning peatselt ei ole sellest enam midagi peale hõõguvate süte alles. Kõrgel linna kohal terrassil seisavad Woland ja Azazello
Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri
Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu.
koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile.
Azarello Wolandi kaaskonna kõige julmem ja õelam liige.Väike, laiad õlad, kihv,vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae. Ta eelistab pigem füüsilist rünnakutohvri lollitamisele ja temaga mängimisele. Korovjov Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott. Pikk, kõhn ja irvitav,näpitsprillidega,millel üks klaas katki. Wolandi üks kaaskondlastest kes suurema osatema asju ära ajas (näiteks hotellitubade hankimine jms) Kass PeemotInimekeelt kõnelev,vurrud uljalt õieli ja kahel jalal kõndiv must,suurkass, aitab Wolandil "karistusi" täide viia, Näiteks musta maagia etendusel rebisBengalskil(teatri teadustaja) pea otsast( ja pärast vist pani selle valepidi otsa tagasi).Peemot käib ja lõbustab ennast ka aegajalt omal jõul,narrides inimesi, ükskordpidutses mingite politseinikega. Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti.KohtubVarenuhhaga.Tegu veel ühe Wolandi kaaslasega.
Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Henrik Ibsen ,,Nukumaja" Helmer, Nora ,,..
Margarita Meistrile vääriline kaaslane Stepan Bogdanovits(Stjopa Lihhodejevile)- Varieteeteatri direktor, kes saadeti sekundi jooksul Jaltasse. Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks. Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger Bar-Raban vabaks lastud vang
suur pidu, tantsiti ja möllati. Ivan tahtis Berliozi leida, ta muutus agressiivseks ja hakkas hullumeelselt käituma. Ta võeti kinni ja viidi hullumajja. Ta püüdis sealt küll põgeneda (hüppas aknasse, aga aken ei purunenud), aga see ei õnnestunud ning talle tehti rahustavaid süste. 4. Mis juhtus/toimus etenduse ajal ja pärast etendust? Etenduse ajal Woland võöus naistele ilusaid ja kalleid kingi ja riideid, tegi kaarditrikke, pani raha laest alla sadama. Kass Peemot rebis maagil pea ka otsast. Pärast etendust inimesed mäslesid tänaval. Kümnerublased muutusid paberilipikuteks. Järgmisel päeval oli palju ärevust ja kõmu etendusest oli mööda linna laiali valgunud. Teatri ees oli pikk järjekord, aga teatri juhtkond oli õhku haihtunud ja inimesed ei saanudki teatrie ega etendusele. 5. Millised olid Wolandi pahateod?
ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger BarRaban vabaks lastud vang Muinasjutuline,tinglik tasand: Woland kõikvõimas Kurat Azarello Wolandi abiline,kaaslane Korovjov Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott Kass Peemot kass Hella noor naine Idee: paisatakse segi meile mõistetavad aegruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide järgi tema võimuses olevate aegruumi dimensioonide alusel. Lühidalt võiks sisu kokku võtta järgmiselt.Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse.Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi
tahtis oma endist elu koos Meistriga tagasi. Kangelane Jesua vabastamine tänu sellele sai teos õnneliku lõpu, sest Jesua oli lõksus ja palju aastaid üksinduses olnud ja ootas, millal Meister teda vabastama tuleb. Lõpuks läkski Meister koos Margarita, Wolandi ja paljude teistega tegelast vabastama. 3.Miks inimesed on ahned? Liigne uudishimu võib saatuslikuks saada. Mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? 4.Peemot kass, kes oli ainuke positiivne tegelane raamatus. Oli musta värvi kass, Wolandi abiline. Huumorisoont oli. Woland oli üleni musta riietatud, olid omad tõekspidamised. Täitis alati oma lubadused. nt. siis kui Margarita soov oli Meistriga kokku saada. Pidas kinni traditsioonidest. Igal aastal toimus ball. Jesua Sarnane Jeesusega. Halastaja, ohverdaja. Korovjev kohati jõhker, Saatana käsilane ja eestkostja. Meister truu oma armastatule.
aastane, poeet. Korovjev pikk, kõhn, irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Margarita Meistri armastatu, kellele ainsaks sooviks, oli Meistriga koos alatiseks õnnelikuks saada. Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees. Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. See tal ka õnnestus, kuid sellest sai ta ise aru alles pärast pikki kannatusi. 6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda?
Ta üritab viia etendusel kogutud raha rahandusosakonda. Teekonnal läks ta Vaatemängude komisjonist läbi, kus must maag oli juba teinud oma töö (inimesed laulsid sunnitult, komisjoni esimeest esindas ainult tema ülikond rääkides jne). Raha andmisel süüdistati Vassilit pettuses, sest rahatähti leidus erinevatest riikidest (maagi töö). 8. Berliozi sugulane tuli kadunu korterit tahtma pärida. Woland oli oma abilistega (Korovjev, kass Peemot, näkk Hella ja punapea mees Azazello) sinna peale Stjopa Jaltasse saatmist elama asunud (korter nr 50) ja nad peletasid sugulase eemale. Lisaks hirmutasid nad ka Varieteatri einelauapidaja eemale, kui too maagilistest 10-rublastest kaebama tuli, mis olid teatri nr ajal alla sajanud ja nüüd paberiks kippusid muutuma. 9. Margarita meenutas meistrit, igatses nendevahelist armastust ja arutles, miks ja kuhu meister kadunud oli. Ta läks parki pingile istuma. Kõrvale ilmus mingi
romaani ja loeb seda hommikuni. Samal ajal on kriminaaljälituse töötajad jõudnud erinevaid kummalisi sündmusi uurides järeldusele, et kõik on kuidagi seotud Sadovaja 302-b korter 50. Seega saadeti sinna hulk agente, kes leidsid eest vaid Peemoti, kellega võimas püstolilahing maha peetakse. Keegi ei saa küll viga, aga maja süttib ning põleb maha. Kätte on jõudmas laupäeva õhtu ning enne lahkumist käivad Korovjev ja Peemot veel viimast korda linna peal seiklemas, astudes sisse valuutapoodi ning Gribojedovi maja elitaarsesse restorani, mis samuti maani maha põleb. Samal ajal tuleb Wolandile külla Leevi Matteus, kes on seal Jeua käskijalana ning palub tolle nimel, et Woland Meistri, sest ta kirjutas romaani Pontus Pilatusest, ja Margarita, sest ta armastas ja kannatas Meistri pärast, endaga kaasa võtaks ning tasuks neile igavese rahuga. Wolandi küsimuse peale, miks nad ei võta teda enda
Välismaalasi peeti aga Nõukogudemaal vaenlasteks, neisse suhtuti kahtluse ja umbusuga (kinnine ühiskond). Usuti,, et nad on spioonid. · Woland teadis nii minevikku kui ka tulevikku, ka Meistri romaani teksti. · Bulgakovi Woland on vist ainus omataoline saatan ilukirjanduses üldse, kes karitas neid, kes jumalat ei uskunud. · Tegi nii halba kui ka head . Wolandi kirev kaaskond Koroljov- Peemot Abadonna Azazello Hella Fagott Koostas õpetaja Ruth Maal 3 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Vanim Wolandi Vene keeles Jälgib, et kõik ...on kõrbedeemon, ... on vampnaine alluvatest ja Begemot kannatused oleksid deemon- (nii hüüti
pole kaugeltki ideaalne? Vaid kõike lihtsustada püüdva inimkonna eksitus jagab terviku negatiivseks ja positiivseks. Tegelikult koosneb kõiksus nii heast kui halvast, mis omavahel kombineerudes moodustavad ühtse kogumi. Nimetagem seda Bulgakovist ja Goethest lähtudes kuradiks. Wolandi (Bulgakovi "Meister ja Margarita") arvukas kaaskond tõestab, et kuradil on mitu nägu. Saatanat saatvasse seltskonda kuulub näiteks Peemot, kes kujutab põrgudeemoni laiska, kuid kavalat külge. Elu ja surma üle otsustab sünge ja endassesüvenenud Abodonna. Wolandile endale jääb keskne osa, mille tähtsust võiks võrrelda mõistuse olulisusega inimesele. Põrgugvürst on sama mitmekülgne kui iga üksikisik. Kumbki kirjanik ei pea kuraditki kõikvõimsaks - suutes valitseda aega ja ruumi, jääb ta siiski võimetuks mõne indiviidi mõistuse ees. Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" püüab Woland maagiat
Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus
Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus
Faustis on Margareta tõeline blond, kes on kasvatatud lapsed-kirik-köök meeleolus. Margarita on teoses aga kõige tugevam tegelane. Ta võitleb oma armastuse ja õiguste eest. Bulgakov on haritud, tundis hästi müüte, ajalugu, vabamüürlust, piiblit. Teoses on mitu tegelasliini. Jaotatud, et maapealne elu, igavikuline paradiis elu ja on põrgu. Bulgakovi põrgu on Moskvas teoses. Teoses on jaoutatud tegelasliinid: Woland ja tema külaskäik Moskvasse, sõbrad Gorovjev ehk fagott, Peemot ehk jõehobu, Azazello, Hella. Romaani tegevus toimub 3 päeva: Suurest reedest (jeesuse ristilöömisest) ülestõusmiseni R-L-P. Teine süzeeliin on Margarita ja Meistri armastuse lugu. Kolmas süzeeliin on nõukogude elu 20ndatel-30ndatel aastatel Moskvas. Neljas süzeeliin on kirjanduselu 20ndatel- 30ndatel aastatel Moskvas. Romaan romaanis on Jeshua lugu, mis tugineb Uuele Testamendile. Lühidalt on