Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib öelda, et Hektoril oli õigus,et antud probleem ei olnud armastuses,vaid võimus- 9.Miks ütles Achilleus Trooja kuningas Priamosele:,,Sina oled rohkema kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Kuningas Priamos oli õiglane ja hooliv ning talle ei olnud sõdimine tähtsaim,kui inimlikkus ja rahu. Achilleus nägi kuningas Priamose kurbust ja hävingut ning pidas vajalikuks täita kuninga viimane soov ja tagastada talle ta surnud poeg. Kuninga poja Hektori tappis Achilleus,sest Hektor olevat surmanud tema nõbu tahtlikult. Achilleus mõistis lõpuks,et tegelikult Hektor ei teinud seda tahtlikult. Lõpus ka Achilleus kahetses oma tegu väga. Kuningas Priamos paluski poega
Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib öelda, et Hektoril oli õigus,et antud probleem ei olnud armastuses,vaid võimus- 9.Miks ütles Achilleus Trooja kuningas Priamosele:,,Sina oled rohkema kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Kuningas Priamos oli õiglane ja hooliv ning talle ei olnud sõdimine tähtsaim,kui inimlikkus ja rahu. Achilleus nägi kuningas Priamose kurbust ja hävingut ning pidas vajalikuks täita kuninga viimane soov ja tagastada talle ta surnud poeg. Kuninga poja Hektori tappis Achilleus,sest Hektor olevat surmanud tema nõbu tahtlikult. Achilleus mõistis lõpuks,et tegelikult Hektor ei teinud seda tahtlikult. Lõpus ka Achilleus kahetses oma tegu väga. Kuningas Priamos paluski poega
Tegelikult ei omanud Menelaos Helena vastu mingeid tundeid vaid tahtis lihtsalt, et maailma kauneim naine oleks tema oma. Lisaks oli Agamemnonil soov peale``leppimist`` taas põhjus leida, et uuesti sõdima hakata ja Trooja linn endale allutada. Seega, oli Hektoril õigus, et antud probleem ei olnud armastuses, vaid võimus. 3. Miks ütles Achilleus Trooja kuningas Priamosele:`` Sina oled rohkem kuningas, kui need siin.`` Kuningas Priamos läks peale oma poja Hektori surma Achilleuse käe läbi, viimase telki, et paluda tagasi oma poja surnukeha ja korraldada talle väärikad matused. Priamos ei teinud etteheited Achilleusele, vaid suudles alandlikult tema käsi ja palus ainust, et Achilleus talle ta poja tagasi annaks. Ta mõistis, et kättemaks ja viha ei paranda enam midagi. Kuningas Priamos oli õiglane ja hooliv kuningas. Talle ei läinud korda võim ega uhkus vaid ta hoolis oma
samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust ja viisakust ules naidata isegi oma suurima vaenlase vastu, kui
Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. 3 . Kuidas lõpeb eepos ,,Ilias"? V:XIII ja XXIV laulus korraldab Achilleus Patroklosele hiilgavad matused.Jõuab öö, kuid kangelane ei uinu.Avaneb uks,telki astub kuningas Priamos, langenud Hektori isa, ja viskub leinas kangelase ette andku ahhaia vägilane tema poja surnukeha ausaks matuseks. Achilleus mõistab vanakeste ja sirutabv paljudele käe. Troojalsed matavad pidulikult oma kangelase.Sellega lõpeb"Iliase" viimane laul. 4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ? V : Kreeklased imetlesid Priamose julgust tulla Achilleuse juurde , Hektori surnukeha järele peale seda , kui tema poeg oli tapetud . 5. Kuidas hukkub Achilleuse sõber Potroklos ?
Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros jätkab sõda visates noole Menelaose pihta ning rikkus sellega ka rahulepingut. Lahing jätkub. V laul. Käimas on raevukas sõda, Pandaros suri
Hektori käes ka tema lahinguvarustus. Thetise palvel sepistab jumal Hephaistos talle uued relvad. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käest vastu Briseisi ja hüvituskingid. Achilleus on valmis lahinguks, ehkki ta hobu Xanthos, kes saab äkitselt kõnevõime, ennustab tallegi peatset surma. Võitluses löövad kaasa ka jumalad, kuni Achilleus tapab Hektori. Patroklose auks peeti võistlusmänge ning ta maeti ära. Peagi tuleb Hektori isa Priamos Achilleuse juurde, kes kõigi nende päevade jooksul on teotanud Hektori laipa.
oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal
Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa. See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut. Medusa pilk kivistas. Kassandra 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos. Kassandra oli selgeltnägija. Kassandra hüüded halva ettekuulutamine. Kui keegi oleks Kassandra ettekuulutusi uskunud, jälginud, oleks saanud halbu asju vältida. See oli tema karistus, et keegi teda ei uskunud . Luik ja Leda Leda oli Sparta kuninganna. Zeus läks luigena tema juurde. Peale seda tulevad 4 muna. Munadest tuleb 2 poissi Kastor ja Polydeukes ja 2 tüdrukut - Helena, Klytaimnestra
· Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused · Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist "Odüsseia" · Lood Odysseusest, kreeklaste nupukamast ja kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda
Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr
võitlus kahe sangari vahel. Kuna nad olid võitluses võrdsed, pidi otsuse tegema Zeus. Achilleus jäi ellu ja Hektor suri. Siis rikkus maruvihane Achilleus jumalate seadusi, ta sidus Hektori surnukeha oma vankri taha ja sõitis sellega sada korda ümber linna. Siis jättis ta Hektori moondunud keha hoolimatult laagri juurde lebama. Suure pidulikkusega põletas ta siis oma sõbra Patroklose surnukeha. Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja palus oma poja surnukeha, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine ja laskis isal poja surnukeha ära viia. Kui Achilleuse tegi koos oma kaassõduritega tormijooksu linna müüridele, tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi Trooja sõja algatanud, Achilleust tema ainsasse nõrka kohta, kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane oli isiklikult nii teinud, et nool mööda ei läheks
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
Kahe sangari vahel algas kohutav võitlus. Et nad olid vastastena võrdväärsed, pidi otsuse tegema Zeus: Achilleus jäi ellu ja Hektor suri. Nüüd rikkus maruvihane Achilleus jumalate seadusi: ta sidus surnud Hektori oma sõjavankri taha ning lohistas teda sada korda ümber linna. Siis jättis ta Hektori moondunud keha laagri juurde lebama. Suure pidulikkusega põletas ta lõpuks oma sõbra Patroklose surnukeha. Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja oma poja surnukeha välja anda palus, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine, ning laskis isal poja surnukeha ära viia. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena
Ta jääb keelitamisele vaatamata välja Achilleusega võitlema. Paanikahoos jookseb ta kolm tiiru ümber Trooja müüride, sest proovib Achilleuse eest põgeneda. Lõpuks astub ta võitlusse, kuid langeb. Achilleus lohistab tema surnukeha Ahhailaste laagrisse ning toidab sellega koeri. 23.laul Patroklose matused. Langenud vägilane põletatakse tuleriidal, ohverdatakse loomi. Achilleus korraldab sportmängud langenu auks. 24.laul Jumalate abiga läheb Hektori isa kuningas Priamos Ahhailaste laagrisse ning lunastab Achilleuselt Hektori surnukeha välja. Sõdivad pooled sõlmivad 12 päevase vaherahu, et matta Hektor. Trooja vallutatakse kavalusega. Kreeklased ehitavad puust hobuse, mille sees on Kreeka parimad sõdurid. Troojalased viivad hobuse müüride vahele, kuid öösel tulevad sealt välja Kreeka sõjamehed ning vallutavad Trooja. Hans Christian Ende 7B
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
· Vaenlane taganeb Archilleuse hirmus teadmata, et kangelast pole. Kahevõitluses Hektoriga saab Patrokolos surma. See vihastab Archilleust, ta sööstab lahingusse, lepib Agamemnoniga. · Võitlusesse sekkuvad jumalad. Apollon segab Archilleust. Troojalased saavad taanduda linnamüüri taha. · Algab Archilleuse ja Hektori kahevõitlus. Hektor langeb, tema põrm veetakse sõjavankri järel lohistades kreeklaste laagrise. Kuningas Priamos palub oma poja Hektori põrmu, et see austusega maha matta. Archilleus lubab seda. ,,Odüsseia" Jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju, Ithaka saarele. Odysseus on olnud teel juba 10 aastat. Nendest 9 veetnud nümf Kalypso saarel, kes soovis meest endale kaasaks. Jumalate otsus on kangelane vabastada. Odysseus on saanud käskjalg Hermese kaudu jumalate päästva sõnumi. Ehitab parve, suundub merele, merejumal Poseidon takistab, sest ta tahab oma poja
Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20
Achilleus teadis, kus on nõrk koht, Patrokleselt röövitud Achilleuse vanal sõjarüül. Ta sihtis piigi Hektori kõri alla. Surmavalt haavatud Hektor langeb maha. Achilleus tõmbab Hektoril sõjarüü seljast ja seob nahkrihmadega jalgupidi laiba oma sõjavankri külge. Võidukalt kihutab Achilleus oma kaarikuga mitu tiiru ümber Trooja, lohistades tolmupilves Trooja kangemat poega. Laiba mõnitamine ei meeldinud jumalatele, välja arvatud Hera. Hektori isa Priamos laadib oma vankrile palju aardeid ja sõidab kreeklaste leeri, et oma poja surnukeha välja lunastada. Alandlikult palub vana kuningas Achilleust. Ahilleuse süda heldib ja ta annab Hektori surnukeha tema isale , lastes eelnevalt selle puhtaks pesta. Lisaks sellele kuulutab Achilleus oma leeris välja rahu. Kogu Trooja nutab taga oma langenud kangelasi. Isegi sõja põhjustaja imeilus Helena valab pisaraid. Üheksa päeva pärast põletatakse Hektori laip tuleriidal. Tema
Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,.
Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Kreeklaste ühel juhil Odysseusel tuleb mõte ehitada puust hobune ja sellese sõdurid ja laevad ära peita ja teha nagu nad oleks lahkunud ning jätnud hobuse kingiks. Nii tehtigi. Kui hobune troojalaste poolt leiti, tahtis ainult üks preester selle ära põletada, teised aga soovisid sisse tuua. Hobune pandi linna keskele. Öösel tulid selle seest kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja
kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne ristumine.See on just see,mille Achilleus selgeks peab saama,mida ta mõistma peab. Primosega kohtudes kaob vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas. Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe
suruvad troojalased tagasi. Järgmisena suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Hektori matused. SOPHOKLES ,, KUNINGAS OIDIPUS" (teos) Teeba linna tabas katk, Oidipus saatis oma nõuniku Kreoni linna küsima, kuidas linn needusest päästa. Sai vastuseks, et kuninga mõrvar tuleb tappa või linnast välja saata. Oidipus asub otsima tapjat- iseennast. Ennustaja Teiresias teatab, et mees ise on mõrvar. Iokaste- Kreoni õde, Oidipuse ema/naine, tapab end. Oidipus torkab endal silma peast, et kogu seda õnnetust mitte näha
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
Referaat antiikkirjanikust Homeros 10B klass Sisukord: Homeros......................................................................................................................................3 "Odüsseia".......................................................................................................................... 4 Trooja Sõda.................................................................................................................................4 Kasutatud materjalid:.............................................................................................................. 6 2 Homeros Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sa...
Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi,Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusesse meelitada.Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose,kes lööb troojalased laevade juurest tagasi,kuid langeb ise Hktori käe läbi.Nüüd asub Achilleus taas võitlusse,tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse.Peetakse Patroklose matused,Hektori isa,Trooja kuningas Priamos,lunastab poja surnukeha välja,järgnevad Hektori matused.Sõjas osalevad ka jumalad,kes toetavad nii ühte,kui teist poolt,ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. 12.Kirjuta „Odüsseiast“ Pärast Trooja sõja lõppu,kestab Odysseuse teekond koju mitu aastat.Sündmused toimuvad parallelselt merel ja tema kodus.Üks esimesi kohti kuhu Odysseus sattus oli Lootosesööjate saar.Meestel kes söövad lootosi kaob mälu,Odysseus õnneks ei söö
Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklese, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" - milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi
Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
· Hektor vajus surmavalt haavatuna kokku ja suri hing läks Hadese juurde · Achilleus tõmbas verise rüü laiba ümbert · Achilleus torkas surnu jalad pahkluude kohalt läbi ja tõmbas sealt läbi härjanahksed ribad · sidus laiba kaariku taha ja tiirutas sellega mitu ringi ümber Trooja · laiba mõnitamine ei meeldinud jumalatele(peale Hera, Athena ja Poseidoni), eriti Zeusile · Zeus saatis jumalanna Irise Priamose(Hektori isa) juurde: Priamos peab minema julgesti Achilleuse juurde ja paluma Hektori põrmu tagasi · Priamos kuhjas vankrile Trooja kõige uhlkemad aarded ja kingitused ja läks Achilleuse juurde(teda saatis Hermes) · Priamos viskus Achi. ette põlvili ja kummardas teda · Achilleuse süda heldis ja lasi Priamosel istuda · küsis, mitu päeva ta teda leinata tahab · Hektori surnukeha tehti korda ja algasid matused · Eepos ,,Ilias" lõppes Hektori matustega, mis kestsid 9 päeva
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kast...
kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. 2.3 "Ilias" kui ajalooallikas "Ilias" on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon.
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
peagi võitluses Trooja sangari Hektori käe läbi. Täis kurbust ja viha kalli sõbra kaotuse pärast, tõttas Achilleus nüüd viimaks ikkagi võitlusse, lõi vaenlased põgenema ja tappis viimaks ka Hektori. Seejärel sai Achilleus hakkama häbiväärse teoga: ta sidus Hektori keha jalakandu pidi oma sõjavankri taha ja kihutas temaga kreeklaste laagri poole. Linnamüürilt näevad seda ahastades pealt Hektori vanemad, isa Priamos ja ema Hekabe. Hektori truu abikaasa ANDROMACHE kuuleb oma kambris hädakisa, tormab müürile ja näeb oma meest läbi tolmu lohistatavat. Ta minestab, ent hakkab siis kaeblema enda ja oma poja kurva saatuse pärast: Laskud alla sa nüüd jumal Hadese süngesse valda maa sügavusse. Ja mind leseks jätadki siia sa lossi, mis muret musta on täis. Ning väike ja väeti on poeg veel,
Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia: Ligi 12 000 värssi. Eepose teema on Ithaka valitseja Odysseuse jõudmine Trooja sõjast koju. Eepose algus justustab Odysseuse pojast Telemachosest isa otsinguil, teose põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused
sakilised väeüksused, mis võtavad positsiooni sisse ümber üksikult keset tasandikku kõrguva Batieia künka. Sõjaväljal on teineteise vastas kaks tervet armeed; niisugust jõudude vastasseisu pole nähtud kunagi varem. Kõlab signaal, kuulutades algust lahingule, mis võib otsustada kogu sõja saatuse. Juhtide seast puudub aga kõige kardetum ja osavam väejuht Achilleus. Ikka veel peab ta viha ning on jäänud oma telki. III laul Sellal, kui kaks armeed teineteisele lähenevad, annab Priamos Helenale korralduse, et see tuleks tema juurde linnamüürile. Ilus naine, kelle pärast nii palju verd on valatud, kuuletub: ,,Sa lasksid mind kutsuda, isa ja kuningas. Mida sa soovid?" küsib ta. ,,Tahan, et sa mulle kreeklaste sangarid ükshaaval kätte näitaksid. Kes on see helkiva turviserüüga, kes kõige ees sammub?" Helena vastab: ,,See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht." Priamos küsib: ,,Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu
kuninga mõrvanute pealik ütles järgmisel päeval et süüdi on gyges , aga gyges selgitas kungingannale oma muret ja käskis kõik mehed lossist kokku kutsuda oma möökadega(nimelt mööga ots jäi pealikult kuninga sisse, murdus ära vms).õukonna arst leidis haavast tükikese rauda mis sobis pealiku möögaga täpselt.gygeseset sai kuningas ja surres maeti ta koos sõrmusega maha Trooja sõda: Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, olevat Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, ära röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda
ta hinge Hadesest tagasi toonud. Võitis kaarikusõidus Oinomaose ning sai naiseks tema tütre Hippodameia. Seda kaarikusõitu peeti antud olümpiaala valduseks. Sai Peloponnesose kuningaks. Pani Myrtilosele ülesandeks eemaldada Oinomaose kaariku ratastelt poldid. Ei maksnud selle eest, vaid lükkas Myrtilose hoopis merre. bb. Paris ja Helena, Priamose poeg, kes pidi ennustuste järgi Trooja langemise põhjustama. Priamos jättis poja surema, ent karjused kasvatasid ta üles. Zeus andis Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on kauneim jumalannadest. Helena oli Menelaose, Sparta valitseja naine. Paris võrgutas ta, kui Menelaos viibis võõrsil. Nad põgenesid Trooja ning põhjustasid niiviisi sõja. Trooja piiramisel juhtis Apollon Parise kätt nõnda, et tema nool tabaks Achilleust surmavalt paremasse kanda. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. cc
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia": Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks
Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad sileen plejaadid Isikud. Cassandra Kassiopeia Agamemnon Iphigeneia Laertes Priamos Lugeda: Hamilton'i ''Antiikmütoloogia''. Piiblimõisted. Piibli kujunemise lugu 10 käsku Messias A&O Apokalüpsis Apokriiva Saalomonlik otsus Paabeli segadus Kain ja Aabel Aadam ja Eeva Simson ja Delilah Juuda suudlus
Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega. Kreeklased tegid Troojale suure puust hobuse ja vallutavad Trooja linna. PILET NR 6 EUROPE Europe oli Siidoni tütar, kellesse Zeus armus. Europe nägi imelikku nägemust, et Aasia tahtis teda endale ja teine väitis, et Zeus annab neiu temale. Europe kogus kokku oma kaaslased ja nad läksid aasale lilli noppima
laul Zeusi uinutamine 15. laul Hektori vägiteod 16. laul Patroklos suundub lahingusse Achilleuse relvadega ning langeb Hektori käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6
Esimene, kes püüdis "Iliases" ja "Odüsseias" esitatud sündmuste esemelisi mälestusmärke leida, oli saksa õpetlane Heinrich Schliemann. Jutustatakse, et teda ahvatlesid need poeemid juba noorusest peale ja ta uskus, et nad kirjeldavad tegelikku elu. 1870.a. siirdus Schliemann Väike-Aasia rannikule ja alustas väljakaevamisi Hellespontose juures Hissarliki künkal. Ta lootis avastada muistset Troojat, kus muistendi järgi valitses kuningas Priamos. Schliemann arvas, et Trooja linna jäänused asuvad kõige madalamates pinnasekihtides ja seepärast ei pööranudki erilist tähelepanu neile keskmistele kihtidele, mis purunesid väljakaevamiste juures. Selles tegi aga Schliemann vea, sest koos nende keskmiste kihtidega hävitaski ta just selle Trooja mälestusmärgid, mida ta otsis. Hiljem pööras sellele tähelepanu üks ta abilisi, kes leidis just selle Trooja, mida kirjeldab "Ilias".
jõudmine ja kosilastega jagelemine. Tegevuse areng aeglustub uue pinge loomiseks. Stseenid on mitmekesised, värvikad kirjedused, jõuline stiil. Karakterid on huvitavad, kuid ei ole psühholoogilist arengut. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Sest inimlinnadest kõigist, mis leiduvad ääretu maa peal, nii palju kui neid ongi all päikse ja tähtise taeva, on südamelle mul armsaim see püha Ilion ikka, kui ka Priamos ning odakandja Priamose rahvas. Ilias 4. laul värsid 4447 Trooja sõda toimus 13. sajandil eKr, Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr. Kreeklased uskusid, et nii ,,Iliase" kui ,,Odüsseia" on loonud Homerose nimeline laulik. (Eepose ,,Odüsseia" tegelaste hulka kuuluvast kahest aoidist on üks pime -- Demodokos.) 15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos Idomeneus Antenor Nestor Priamos Jumalad-kreeklaste poolel Jumalad- troojalaste poolel Hera Aphrodite Athena Ares Poseidon Phoibos Apollon Hermes Artemis Hephaistos Leto Epiteedid:
Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor. Viimases laulus nutavad Achilleus ja kuningas Priamos inimelu viletsuse üle. ,,Odüsseia" koosneb24 laulust. Tegevus kestab 40 päeva. Ainestik tunduvalt rahulikum, muinasjutulisem. Teemaks Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale Trooja langemist. Eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest (nümf Calipso juures), teda peetakse huarkkunuks. Koos pojaga kavandab Odysseus plaani, kuidas Penelope (naine ja ema) ees kosilastele kätte maksta. Lõpuks saavad Penelope ja Odysseus koos olla, Ithakale saabub rahu
mida ihkas, mis oli tema jaoks ületamatu). 3. Vana Testament, vanus, algkeel, mis rahva pühakiri algul. Moosese I raamat teada Aadama ja Eeva lugu, Kaini ja Abeli lugu, Noa lugu, Jaakobi ja Eesavi lugu. 4. Eepose môiste, kaks liiki, nimetada vähemalt 10 eepost+rahvas, kellele kuulub. 5. Nimetada vanakreeka eeposed, nende autor.Teada Trooja sôja müüdist järgmisi tegelasi: Peleus, Thetis, Eris, Hera, Pallas Athena, Aphrodite, Priamos, Paris, Hektor, Menelaos, Helena, Odysseus, Achilleus, Patroklos. 6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris. 7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit. 8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles. 9. Tea Sophoklese "Kuningas Oidipuse" sisu üldjoontes, lähtuvalt järgmistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
