ABSOLUTISMI LEVIK PRANTSUSMAAL Bourbonide dünastia Valitseja Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Päikesekuningas "Pärast mind tulgu või veeuputus" Abielu Marie Antoinette'ga Aeg 1610 1643 1643 1715 1715 1774 1774 1792
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid
eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi.
Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal
lõpliku purustamiseni. Kui märtsis Pariis vallutati loobus Napoleon troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisri tiitli ning talle määrati ka iga-aastane pension, kuid ta ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. 9. Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva? Kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega nägi Napoleon selles enda jaoks uut võimalust ning saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.märtsi algul Prantsuse rannikul. 20.märtsil saabus Napoleon Pariisi, kust päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pagenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud ning see tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
Võimule tuli ajutine valitsus 31. juuli Orleansi hertsog Louis-Philippe kuulutati asevalitsejaks 2. august Charles X loobus troonist 7. august Louis-Philippe sai kuningaks 9. august kehtestati uus põhiseadus ja algas juulimonarhia Klõpsa tiitli lisamiseks Klõpsa liigenduse lisamiseks Charles X (9. okt 1757 6. nov 1836) Tuli troonile venna Louis XVIII järel Valitses 1824. 1830. a Viimane Bourbonide vanema liini dünastia kuningas Troonile saades juba 66aastane Juulirevolutsiooni ajal põgenes Pariisist Suri koolerasse Louis-Philippe I (6. okt 1773 26. aug 1850) Valitses 1830-1848 Tuntud ka kui juulimonarh 1848. a loobus troonist ja elas eksiilis Inglismaal Viimane Prantsusmaa kuningas Abielus printsess Maria Amaliaga, neil oli kümme last Täname kuulamast (juhul kui te ikka kuulasite)! Kasutatud kirjandus
IV etapp: 1794 vabariik(j)->1794 9.termidoori riigipööre-jakobiinid hukatakse. Vabariik jääb püsima (direktoorium-võimule 5.direktorit) 1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi. Bonapartistid-napoleoni pooldajad. Napoleoni ajastu- 1799-1815 I 1799 riigipööre,kehtestatakse vabariik(konsulaat) bonapartistid-> 1804 keisririik (bonapartistid) II 1804 keisririik(bonapartistid)-> 1814 kuningriik(rojalistid) bourbonide I restauratsioon-kuningavõimu taastamine III 1814 kuningriik(rojalistid)-> 1815 keisririik(bonapartistid) Napoleoni 100 päeva IV 1815 keisririik(bonapartistid)-> 1815 kuningriik(rojalistid) bourbonide II restauratsioon = konstitutsiooniline monarhia Revolutsiooni ja napoleoni saavutusi ei nullita, jäävad jõusse. Alguses absoluutne monarhia, hiljem konst.monarhia. absoluutset monarhiat poleks Pr. Enam vastu võtnud, sest Pr.tahtis muudatusi ja saigi need. Suur Prantsuse revolutsioon. 18
Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas...
maalikunstnik ja klassitsismi esindaja.David oli aktiivne revolutsioonitegelane Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal ja ta kuulus Rahvuskonventi ja Ühiskondliku Julgeoleku komiteesse, mis hääletas kuninga hukkamise poolt. Robespierre'i sõbrana omandas ta laialdased võimalused Prantsusmaa kunstielu ümberkorraldamiseks. Pärast Robespierre'i võimult kukutamist ja Napoleoni võimuletulekut sai Davidist Napoleoni õuekunstnik. David oli sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma 1815. aastal seoses Bourbonide võimuletulekuga ja oma kodumaale ta enam ei naasnud. Tal oli palju õpilasi ja seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Tegevusala:Maal,joonistamine. Tuntuimad teosed: ,,Horatiuse vanne",(1784) ,,Marat`i surm(1793) 3.KUNSTITEOS Reimsi katedraal
MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirat...
. 1848 - 1849 AASTA KODANLIKUD REVOLUTSIOONID EUROOPAS . 1. Revolutsioonide põhjused . · Aadli käes oli võim. Kodanlus oli muutunud majanduslikult.väga tugevaks ja soovis ka võimule · Majanduskriisi tulemusena oli majanduslik ja sotsiaalne olukord muutunud väga halvaks. · Rahvaste soov luua rahvusriigid 2. Revolutsioonide käik 1848. jaanuaris puhkes ülestõus Itaalias, kukutati Bourbonide dünastia. Liikumise eestvedajaks Garibaldi. Prantsusmaal ülestõus 1848 veebruaris - kukutati juulimonarhia, kehtestati' II vabariik. Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis. Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele: · Kehtestati või töötati välja põhiseadused · Võimu anti ka kodanlusele
võimul Napoleoni sugulased Kontinentaalblokaad mandritõke Inglismaa vastu, Euroopa poolt majandussurve salakaubandus! Lüüasaamine: 1812 Borodino lahing, Venemaa ja Pr. vahel. venelased taandusid, kuid väed ei elanud külma talve üle (700 000 mehest tagasi tuli ~10%). Hajus Prantsusmaa vägede võitmatuse müüt! 1813 Leipzigi lahing e. Rahvastelahing (Euroopa rahvaste ülestõus) Pr. väed said lüüa Bourbonide I restauratsioon pääsesid korraks võidule, saatsid Napoleoni Elba saarele. 100 päeva Elba saarelt tagasi valitseb Napoleon 100 päeva, ennem kui ta Waterloo lahingus (18.juuni 1815) lüüa saab ja saadetakse St. Helena saarele, kus ta ka hiljem sureb(1821.a). Bourbonide II restauratsioon tagasi võimule Viini kongress
ja naiivsed ehk lihtsamalt öeldes utopistlikud, ongi selle mõttesuuna esindajaid hakatud nimetama sotsialistides-utopistideks. · Nende mõtted innustasid paljusid ning ärgitasid leidma lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele Restauratsioon ja revolutsioonid Euroopas Bourbonide teine restauratsioon · Vastavalt Viini Kongressi otsustele otsustati Prantsusmaal taastada Bourbonide dünastia. Võimule tulid Louis XVIII (1815-1824), Charles X (1824-1830), ta oli ultrarojalist, kes oli seisukohal, et hukata tuleb kõik need prantslased, kes olid seotud revolutsiooniga. 1830. Aastal toimus juuni revolutsioon, mille käigus kukutati Charles X ning troon anti olulisemalt liberaalsemale kuningale Louis Philippe'le (1830-1848). Rahvuslik tõus Saksamaal · Napoleoni sõdade järgselt võttis maad kokkuhoidu ja mugandumist väärtustav
ROMANTISM Aeg: 19.saj. algus- keskpaik; Prantsusmaal Nimetus: kirjandusest samanimeliselt voolult Põhjus: pettumine Pr.rev. ideaalides, Bourbonide tagasitulek 1815.a., ranged reeglid kunstis Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond G...
f) Napoleoni langus: · 1812 hävitav lüüasaamine Venemaal Sõja venimine Külm talv + nälg + Vene vägede ja partisanide löögid Prantslaste taganemine muutus paaniliseks põgenemiseks 450 000 suurest armeest suutsid eluga pääseda armetud riismed. · 1813 lüüasaamine Euroopa riikide koalitsioonivägedelt Rahvastelahingus (Leipzigi lähedal) · 1814 loobus Napoleon troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. · 1815 Bourbonide restauratsioon (Louis XVIII) ja sada päeva Napoleoni tagasipöördumine Elbalt ja uus võimuletulek. · 1815 Waterloo lahing (Brüsseli lähedal) Napoleoni viimane ja lõplik lüüasaamine koalitsioonivägedelt. · Napoleon saadetakse asumisele kaugele Helena saarele, kus ta 1821 suri. Kes olid, mida tegid? Louis XVI Prantsuse kuningas, kes vangistati siis kui 20 000 relvastatud prantslast vallutasid jakobiinide õhutusel kuningalossi
Peale 1813. a. Rahvastelahingut, milles Napoleon lüüa sai ning mille tagajärjena Reini jõest ida poole jäävad alad Prantsuse võimu alt vabanesid ja liitlasväed Pariisi vallutasid, loobus Napoleon troonist ning saadeti asumisele Elba saarele, mis oli talle antud eluaegseks valduseks. Sellele lisaks anti talle ka iga-aastane pension. Hoolimata sellest, et ta sai valitseda Elbat, nägi ta uut võimalust, kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega ning läks tagasi Prantsusmaale, kus õnnestus tal veel kord sajaks päevaks võimule tõusta ning siis tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, millega ei nõustutud. Selle tagajärjel läks uuesti sõjaks, kus Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid Inglismaa, Preisimaa, Austria ning Venemaa. Kuna nelja riigi ühendatud väed ületasid täielikult Napoleoni armee, purustasid liitlased 1815. a. Waterloo lahingus Napoleoni väed
nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa. Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli. Pärast Napoleoni kukutamist toimus Prantsusmaal Bourbonide restauratsioon – kuningaks tõusis 1793aastal hukatud Louis XVI noorem vend Louis XVIII. Kasutades ära armees süvenevat rahulolematust Bourbonide valitsemisega, lahkus Napoleon koos lähikondlaste ning tuhande sõduriga Elbalt ning maabus märtsis Prantsusmaa rannikul. Kõik Napoleoni vastu saadetud üksused läksid tema poole üle ning Pariisi jõudes oli Louis XVIII koos õukonnaga juba pagenud. Napoleon üritas Euroopa riikidega sõlmida rahu, mis aga tagasi lükati. Inglismaa, Venemaa,
Härjavõitlus Annika Rösler IIvõ Ajalugu · Härjavõitlus pärineb araablastelt. · Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. · Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, Härjavõitlus Hispaanias · Härjavõitluse pealinn on Sevilla. · Hispaanias on 350 härjavõitluse areeni · Igas Hispaania linnas on vähemalt üks plaza del toros. Põhi väljendid · Härjavõitlus - corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), · võitluse päev - dia de toros, · härjavõitluse - areen plaza del toros,
abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII maaliga Abielu alg aastad 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati"
Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa ei saanud rahul olla Venemaa-poolsete kontinentaalblokaadi rikkumistega ega tolli tariifi tõstmisega. Napoleoni eesmärgiks sai Venemaa välispoliitiline isoleerimine. Venemaa suutis aga isolatsiooni vältida Napoleon kogus Venemaa vastu temale alluva suure armee kokku üle 650 000 mehe. Jah. Prantsusmaal süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega. Napoleon nägi seal enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus saarelt 100 mehega ja maabus 1815 märtsi algul uuesti Pariisi. Päev varem oli pealinnas pagenud kuningas Louis XVIII. Napoleon tegi kohe ettepaneku sõlmida uus rahu, aga sellega ei nõustutud. Napoleon oli suur väejuht, kes vallutas maid ja sõdis palju. Ta oli ka üks konsumitest. Napoleoni sõjavägi oli tohutu. Sõdides ta enamjagu võitis. §19 Lk.100 Uuendati põhjalikult tolleaegset Vene armeed
vabaneda Taani Madalmaad end lahkulöönuks Lutheri kaaslane. kokkuhoid, kasinus, Henry VIII tütar 8 kodusõda, 1589 ülemvõimu alt. 1520 Hispaaniast. 7 provintsi lõid Thomas Münzer. askeetlus. Mary I Tudor troonile Bourbonide Stockholmi veresaun Hollandi Vabariigi. Mäss suruti julmalt (1553-1558) taastas dünastia. Rajaja Taani kuningas maha. Mässu ei katoliikliku kiriku ja Henri IV, kes pidi Christian II
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujuti...
Siis jakobiinid kukutati, kõik giljotineeritija Revo. hakkas raugema. Direktooriumile ehk 5liikmelisele kogule anti võim. Rikaste võim. Järgnevatel aastatel hakkas tõusma Napoleoni Täht. Ta otsustas, et on parem kui Direktoorium ning tegi riigipöörde, tõusis esimese konsuli tiitliga ainuvalitsejaks. 3.4 Napoleoni Sõjad Ta hakkas rajama tsentraliseeritud, bürokraatlikku riiki. Omavalitsused- ebaoluliseks. Suure tähtsuse omastas politsei. Likvideeris maanteröövlid ja elimineeris Bourbonide võimukatsed. EU avalikkus pidas Napi revo. saaduseks, kes õhutas mässu. Võitis Austriat Marengo Lahingus. Paluti rahu, saadi. Sel ajal Nap korrastas riiki. Rahu katkes - Nap hakkas ette valmistama rünnakut Inglismaale ja kroonis ennast 1804 keisriks. Dessant jäi ära :( Hoopis purustati Austerlitzi lahingus Aus ja Vene armee. Järgnes uskumatult edukas periood. Kuna Nap lõi Venemaad, seoti Tilsiti rahu, mille üks punkt oli ka Venemaa ühinemine kontinentaalblokaadiga
16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: "Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 6 Kokkuvõte Sain teada, et Marie Antoinette abiellus väga noorelt ja vastu oma tahtmist. Talle meeldis
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile ...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa...
Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud.
revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati? Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud
usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815)
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia juba 15. sajandi lõpul. Eriti Francois I valitsusajal. Siis ei kutsutud kokku enam generaalstaate, vaid nende asemel oli kuninga määratud Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa ...
Sõja lõpp Euroopas 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisru tiitle ning talle määrati iga- aastane pension. Kuid Napoleon ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. Sada päeva Pagendatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal, kus eriti armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega.Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega ja 1100 mehelise sõjaväega Elba saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagnud. Napoleon tegi kohe Euroopa riikidele sõlmida vaherahu, kuid sellega ei nõustutud. See
19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa teostada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik Euroopa mandril ei muutuks liialt tugevaks ega saavutaks ülekaalu. Rahvusvahelise tasakaalu säilitamiseks toetas Inglismaa tavaliselt nõrgemat tugevama vastu
16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: ,,Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette ja Louis XVI maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 8. Missuguseid barokile ja klassitsismile omaseid tunnuseid leiad filmist? Versailles'i lossis Prantsuse stiilis pargikujunduses on levinud kujunditeks
aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes järk-järgult revolutsioonilisuse valitsusorganeist ja suures osas ka valitsusprintsiipidest kaotas. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. 1795. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mis oli sarnanes pigem 1791. aasta kui 1793. omaga taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli ka esimene vabariiklik
revolutsiooni vältel ning seejärel keiser Napoleon I, Louis XVIII, Charles X ja LouisPhilippe I ajal. 19. sajandi lõpust tuntakse teda lihtsalt Talleyrandi nime all. Talle on antud vastandlikke hinnanguid. Mõne ajalollase arvates oli Talleyrand üks kõige paindlikumaid, osavamaid ja mõjukamaid diplomaate kogu Euroopa ajaloos. Teisal on arvatud, et ta reetis järgemööda Prantsuse Ancien Régime'i, revolutsiooni, Napoleoni ja Bourbonide restauratsiooni. Talleyrand on kurikuulus ka seepoolest, et ta pööras katoliku kirikule selja pärast seda, kui oli pühitsetud preestriks ja piiskopiks Restauratsioon: Esimeseks eesmärgiks oli restauratsioon ehk Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vana korra taastamine mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Restauratsioon pidi hõlmama õiguskorda, aga ka endiste dünastide võimu ja revolutsioonisõdadeeelsete riigipiiride ennistamist. Sellest oli kõige
koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa Hispaania pärilussõda- 1701-1714, suurendas Austria Habsburgide valdusi, austria sai endale, belgia ja osa itaaliast; preisi kuningariigi tähtsuse tõus INIMESED Henri IV- esimene Bourbonide dünastiast; hugenottide juht; valitses absolutistlikult; tema järeltulija oli Louis XIII Louis XIV- ,,RIIK- SEE OLEN MINA", tema valitsusaega loetakse absloutismi kõrgajaks; piiras hugenottide usuvabadust, kõrgemad maksud, vallandati riigiametist, ta oli louis III poeg; päris trooni 4-aastaselt; suurendas Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju euroopas; toetas kunsti; õppis baletti; ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid on tänaseks
1813-1814. • 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat võitu. • 1813.aasta Rahvastelahingus Leipzigi all olid koalitsiooniväed tugevamad (Venemaa, Inglismaa, Preisimaa, Austria) • 1814 vallutasid liitlased Pariisi. • Napoleon loobus troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. Ta säilitas keisri tiitli ja talle määrati ka iga- aastane pension. • Prantsusmaal taastati kuninga võim- Bourbonide Sada päeva. Napoleoni lõpp • 1815.a.märtsi algul lahkus Napoleon Elbalt 1100 mehega ja alustas marssi Pariisile • Talle vastu saadetud väeosad läksid Napoleoni poole üle • 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi ja tegi kohe ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu. Sellest keelduti, puhkes uus sõda. • Liitlaste käsutuses 700.000 sõdurit; Napoleonil 200.000 • 1815. juunis Waterloo lahing. • Napoleon loobub uuesti troonist, saadetakse Püha Helena saarele, kus 1821
liitus Hispaania NATO- ga. · 1982 a. kehtestati üldine 40- tunnine töönädal. Hispaania riigi valitsejad läbi ajaloo 1479- 1504 Isabel I 1479- 1504 Fernando II Habsburgide dünastia 1517- 1556 Carlos I 1556- 1598 Felipe II 1598- 1621 Felipe III 1621- 1665 Felipe IV 1665- 1700 Carlos II Bourbonide dünastia 1700- 1724 Felipe V 1724 Luis I 1724- 1746 Felipe V 1746- 1759 Fernando VI 1759- 1788 Carlos III 1788- 1808 Carlos IV Bourbonide dünastia valitsemise vaheaeg 1808- 1813 Jose I Bonaparte Bourbonide dünastia restauratsioon 1814- 1833 Fernando VII
Lähte Ühisgümnaasium LOUIS XVI Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal . . Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV- lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770. aastal abiellus ta Austria hertsoginna Marie Antoinetteiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Louis XVI oli 17. sajandil Prantsusmaa valitseja. Kelle valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Louis XVI-l oli oma arusaam kuidas riiki juhtida. Tema valitsevaks motiiviks oli: ,, Pärast meid tulgu või veeuputus." Louis XVI Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal. Tegelikul...
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud
päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul
Kiriku mõju ühiskonnas vähenes. Kaotas aastateks oma vaimse juhi rolli, kaotas oma rikkused, maad, mis tagas varem kõrge sotsiaalse positsiooni kirikuvarade müük. Katoliku kiriku staatus oli väga alla käinud. Enne revolutsiooni oli katoliku kirik mõjuvõimas, kuid ühe aastakümnega oli see peaaegu hävitatud. Paljud preestrid ja nunnad lahkusid või olid eksiilis, kiriku valdused ja varandus oli nende vaenlaste käes. Protestandid ja juudid said võrdselt õigusi. Bourbonide restauratsiooni ajal taastati katoliku kiriku võim. Konkordaat 1801.a. leping paavst Pius VII-ga. Napoleon tunnistab katoliku usu enamiku prantslaste usuks. Ta otsis riigi siseselt lepitust revolutsioonlaste, katoliku kiriku vahel ning määratles Rooma Katoliku kiriku staatust Prantsusmaal. Kiriku ja riigi lahusus nad on sõltumatu Kiriku ja riigi lahutus on õige, kuna kirik hakkab kasutama oma võimu, kui saab seda enda kätte see on ohtlik
Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise. d) Millised olid olulisemad tulemused? Vana korda taastati nii palju kui võimalik (restauratsioon). Näiteks anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim (valdused), mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Nii taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Kongressil pandi ühtlasi paika Šveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks (st erinevad riigid said seal alati rahulikult asju läbi rääkimas käia). Veel muudeti/täiendati Vestfaali süsteemi (Napoleon tõestas, et see ei toimi, kuna ta suutis üksinda edukalt kogu
Eesmärk oli säilitada vana kord Napoleoni poolt alistatud riikides. Vanad dünastiad pandi uuesti troonile. Tuli kindlustada võit Napoleoni üle. Viini kongress ei arvestanud rahvuslikke vabanemispüüdeid. · Inglise välisasjade riigisekretär Castelreagh püüdis Inglismaale kindlustada Napoleoni sõdade ajal haaratud Prantsuse, Hispaania ja Hollandi asumaid. Taheti vähendada Prantsuse piire 1792 aasta tasemeni. Briti valitsus nõudis Bourbonide dünastia tagasiaitamist. Kartes Venemaa mõju edasist suurenemist Euroopas, püüdis Castelreagh miinimumini vähendada seda Poola osa, mis võis Venemaa kätte minna. · Austriat esindas kongressil vürst Metternich. Austria püüdis takistada Preisi ja Venemaa tugevnemist (Venemaa oli Viini kongressi toimumise ajal kõige võimsam riik Euroopa mandril). Preisimaa taotles Saksimaad ja enese kindlustamist Reini ääres.
ja 9. novembriks 1799 oli ta tõusnud võimutippu. Samal kuul sai kindral Bonaparte'ist Prantsuse vabariigi esimene konsul ja 1802. Aastal juba eluaegne konsul, saades faktiliselt dikaatori võimu. Tema selle perioodi üheks olulisemaks tegevuseks kujunes Prantsuse konstitutsiooni ümbertegemine oma võimu kasuks. 1804 kuulutas Senat Napoleoni Prantsusmaa keisriks, kelle kätte koondus kogu riiklik ja sõjaline võim. Kukutatud Bourbonide dünastiat pooldav monarhstlik Euroopa võttis Pariisis toimunu vaenulikult vastu. 4 KEISRIKS KROONIMINE Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta 5
Kogemusest saadud kujutlused on materjaliks teadmisele, kuid mitte teadmine ise. Et kujutlused muutuksid teadmisteks, tuleb saadud materjali läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb aistingutest ja reflektsioonist. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine ja abstraheerimine. Selle tulemusel saadakse liitkujutlused. Locke arvas, et inimene ei pea teadma mitte kõike, vaid seda, mis on tähtis praktilises elus. Liberalism Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduse kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide e. Vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud John Locke'i, kes väitis , et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud
Teaduste Akadeemia reorganiseerimise käigus pärast Napoleoni ,,sajale päevale" järgnenud poliitilist pööret heideti Carnot ja Monge 1816. a. akadeemiast välja. Carnot'i järglane asus oma kohale erilist tähelepanu äratamata. Kui aga noor Cauchy rahumeeli Monge'i kohale asus, pääses valla torm. Monge'i kõrvaletõukamine oli puhtalt poliitilise meelevalla akt. Cauchyle tundus aga, et õigus on tema poolel. Bourbonide austajana ja usus, et dünastia on otse taevast saadetud Prantsusmaad valitsema, isegi kui selleks on välja valitud niisugune andetu narr nagu Charles X, täitis Cauchy Monge'i asemele asudes ainult truult oma kohust taeva ja Prantsusmaa ees. Et ta on siiras ja mitte omakasupüüdlik, selgub tema hilisemast ustavusest Charles'ile. Nüüd kuhjati Prantsusmaa suurim matemaatik, kes polnud veel kolmekümneaastanegi, üle auametite ja tähtsate kohustustega. Alates 1815. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
