Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas
et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati
Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus
kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. 11) Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele
Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid) - põhjagermaanlased (anglid, saksid, jüüdid, friisid sueebid). Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed.
Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid
skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid Pilt 1. Draakonipea 9. Saj. Pilt 2. Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine jätkus (keraamilised klaasist esemed), mis olid valmistatud põhiliselt kiriku tarbeks (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad väärismetallist tehtud). Kärgsulatusega enamasti tehtud ja motiividest oli peamiselt paelornamentika. Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed, mida hoitakse
1897 375 439 1926 428 188 59,9% 51,5% 99,3% 1939 481 600 1959 504 205 55,4% 43,1% 95,1% 1979 621 961 49,3% 43,5% 86,7% 93,7% 1989 670 868 48,3% 43,3% 80,9% 88,4% Ajalugu Ajaloo käik pole marisid soosinud ning 6. sajandist alates on neil tulnud elada võõrvõimude suva järgi (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18
Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide-frangid võtavad vastu ristiusu. 507.a. vallutatakse Akvitaania. 536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg-
4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svelased(?), saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis? Sküütide nagu ka teiste rändrahvaste kunsti on kõige rohkem säilinud ülikute haudades. Seal on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. idastiili. Loomastiil levis ka rahvaste
elu ja haiguste vähesuse tõttu on rahvaarv alatasa saavutanud kõrgema taseme, kui nende piirkondade ressursid ülal pidada lubavad. Sellisteks piirkondadeks on olnud Skandinaavia poolsaar ja Mongoolia stepid. Skandinaaviast rändasid välja germaanlased, Mongooliast väljarännanuist on tuntuimad hunnid (IV-VI saj.) ja mongolid (XIII saj.). Hunnid jõudsid IV saj. II poolel Mustamere põhjaranniku steppidesse, kus hävitasid 375. a. idagootide riigi ning ajasid idagoodid sealt minema. Idagoodid põgenesid hunnide eest, ajades enda ees liikuma läänegoodid ja vandaalid. Läänegoodid tungisid Itaaliasse ja vallutasid 410. a. Rooma, vandaalid liikusid läbi Hispaania Põhja-Aafrikasse, vallutasid seal 439. a. Kartaago ja rajasid oma riigi. 455. a. vallutasid nad omakorda Rooma. Suureks rahvasterändamiseks nimetataksegi 375. a. alguse saanud peaasjalikult germaani, aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslikku ümberasumist antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a.-VI saj.)
Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga. - Kirikuriistad valmistati väärismetallist ja kaunistati. - Tähtsaimad kirjakunst, illustratsioonid. - 7-8 saj oli Iirimaa kunsti õitseaeg. Kloostrid muutusid vaimse elu keskuseks, oli eeskujuks Lääne- Euroopale. - Kristlite käsikirjade illustreerimine rõhutas jumalasõna väärtust. Lisati sümboleid ingel, lõvi, härg, kotkas
Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja. Kunst: kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja
Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid - idagoodid - saksid - läänegoodid. - langobardid. 6. Lääne- rooma lagunemise põhjused: * Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. * rooma sõjavälkke värbati germaanlasi. Ida-Rooma püsimise põhjused: * Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada. Kindlasti mängis oma rolli suurte hõimuliitude tekkimine ja germaanlaste ja slaavlaste asualade suhteline ülerahvastatus. Algtõuke andsid hunnid, kes IV sajandi teisel poolel tungisid Ida-Euroopa steppidesse, purustasid 375 aastal Ermanarchi riigi, idagoodid ja teised hõimud. Kui Lääne-Rooma lagunes barbarite löökide all, siis Bütsants sai kaua aega hakkama rahvasterändamisega seotud konfliktidega. Siin mängis oma osa diplomaatiline teenistus, mis lähtus Rooma traditsioonidest ja sai eeskujuks uutele riiklikele moodustistele, millised kujunesid rahvasterändamise ajal. Ka Itaalia linnriigid ja ristisõdalased võtsid üle need võtted ja põhimõtted. Riigi sõjalise võimsuse vähenemine ja naabrite tugevnemine sundis riiki
Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest
kultuurist palju üle + valitsejad matkisid Rooma kombeid ja riiklikku korraldust. 4. Saj võtsid goodid jm teised germaani rahvad vastu ristiusu ariaanlikus vormis. Keeled segunesid: tekkisid romaani keeled (itaalia, prantsuse, hispaania jt). Kõneldav ladina keel hääbus, kuid ei kadunud ära, sest seda kasutasid vaimulikud kirikutes, kloostrites, kohtutes, ülikoolides, diplomaatias + kirjutati raamatuid. Germaanlased euroopas Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa. Idagoodid - Itaalia Gallia kirdeosa - burgundide riik Ülejäänud Gallia - frangid Põhja-Aafrika - vandaalide all Britannia - anglosakside võim Frangi riigi sünd Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse. Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte.
Ajalugu Teadagi asuvad mõlemad kultuurid Venemaa koosseisus ning iseenesest mõistetavalt ei ole Venemaa alade kultuuridel olnud just kerge oma tavasid ning kombeid säilitada. Et jõuda välja tänapäeva olukorrani nendes kultuurides, peab kõigepealt veidi keskenduma maride ja udmurtide ajaloole. Maridel on alates 6. sajandist alates tulnud elada võõrvõimude juhtimisel (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. sajandist bolgarid, 1236. aastal tulid mongolid-tatarlased, 1552. aastal aga venelased). (Fenno-ugria, 2010) 9. sajandil sattusid marid sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. 12. sajandi lõpus tuli läänepoolsetel maridel rinda pista venelaste jätkuvate röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236. aastal kuulus maride asuala Kaasani khaaniriiki, kusjuures säilis mari feodaalne ülemkiht ning maridel oli teatav autonoomia. 1552
muinasasjades ja paistavad siis selle kultuuri kandjate pärisomandus olevat. Sealt vanalt kodumaalt, Kesk- Euroopast, oleksid Mükeene elanikud need motiivid kaasa toonud, mis edasi elasid uuel kodumaal ühes võõraste kultuurielementidega. Umbes 2000 a. e. Kr. oleks seega Kreekamaale tunginud põhja poolt andekas ja tugev rahvas, kes satub Kreeta kultuuri mõju alla. Sellelt omandab ta palju, suurima osa materjalist kultuurist, nagu näiteks idagoodid Theodorichi ajal Itaalias. Nad tarvitavad Kreeta kunstnikke ja käsitöölisi, kes kasutavad oma tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele meeldivate motiivide kujutamises. Need uued rahvad, kes põhja poolt rändasid Kreekasse, ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole esineb kreeklaste ehk hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas, millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise aja lõpul, umb
3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele. Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest) Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada. Vandaalid- rüüstasid Roomat, sellest ka sõna vandaal Jüüti poolsaar (Taani), Visla 100 eKr 406 ületavad Reini koos sueebidega 409 liitlastena Hispaaniasse 429 Tuneesia (föderaadid) 422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas
Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 6. Mida tähendab ning millal leiab aset kirikulõhe (suur skisma)? 1054 a, Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 7. Hinda Bütsantsi kultuuri tähtsust ning too näited.
Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas)
saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele. Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest) Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada. 17. Germaanlaste tähtsamad kuningriigid Romaania aladel 18. Teiste rahvaste ränne (slaavlased, araablased, bretoonid, normannid) Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve 6
-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini.
Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370. 375. a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani
oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 – 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia
oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia
ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj
Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia
Ida Rooma riik ehk Bütsants pealinnaga Konstantinoopolis hõlmas Balkani poolsaare, Egiptuse ja Aasia valdused. !!! Rooma riigi kokkuvarisemisele pani aluse barbarite sissetung. Aasiast tungisid 375. a Euroopasse hunnide rändkarjakasvatajate sõjakad hõimud. Musta mere põhjarannikul kohtusid nad sealsete barbarite - idagootidega. Goodid olid Skandinaavia päritolu põhjagermaani hõimud, kes olid jõudnud oma rännakutel kaugele lõunasse. Hunnid alistasid idagoodid oma võimule. Läänegoodid taandusid seevastu tugevama vaenlase eest ja otsisid kaitset Bütsantsi keisrilt. Nad said loa asuda elama Balkani poolsaarele inimestest tühjaks jäänud piirkondadesse. Kümned tuhanded gootide perekonnad siirdusid paatide ja parvedega üle laia Doonau selle paremale kaldale. Varsti aga sattusid nad võimudega vastuollu ja aeti mässumeelsuse pärast Ida-Rooma riigist välja. Lääne poole liikudes sundisid läänegoodid taanduma seal varem elanud rahvad.
Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser, loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam. 2) Kerjusmungaordud (22) Koos linnadega tekkisid uued mungaordud. Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks
Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele
Skandinaava viikingite väljatung. Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa. Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Frangi riik, mida 5.7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad). Neid valmistati tihti väärismetallist. Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid
Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid Frangi riik Gallias Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad
Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati roomaaegsed seadused. Justinianus I S alustas Rooma imp taastamist. Ida – goodid tahtsid Belizarost enda kuningaks, kuid 539 kutsus keiser Belizarose koju pärast tema lahkumist 541 vallutatud aladel idagootide ülestõus. Belizaros saadeti 545 taas It´sse, ent talle ei antud piisavalt varustust ülestõusu mahasurumiseks. 546 vallutasid idagoodid Rooma tagasi. Püsiva edu saavutamiseks oleks läinud vaja tuduvalt suuremat sõjaväge. 552 saabus It´sse Nasrese juhtimisel tunduvalt suurem bütsantsi sõjavägi. 554 oli It ja osa Lõ – Hisp taas B käes. Rooma impeerium oli taastatud. Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R
Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II SAJANDIL: marokmannid, kvaadid ja tšatid III SAJANDIL: alemannid, karpid, süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid V SAJANDIL: burgundid, sueebid, gepiidid VI SAJANDIL: langobardid Türgi jA Iraani hõimud: II SAJAND: sarmaadid V SAJAND: hunnid VI SAJAND: avaarid BARBARITE RIIGID: Frangi riik ->Gallias Läänegootide riik-> Hispaanias Vandaalide riik-> tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534
kumanistide poolt. Lääne- Rooma riigi lagunemise (476 pKr) põhjustas germaani ja türgi hõimude ulatuslik ümberasumine (suur rahvaste rändamine) Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Sõjaretkede ja sisserändajate tulemusel kehtestasid germaani hõimud endise Lääne- Rooma riigi alade üle oma võimu ja rajasid sinna oma kuningriigi. Muutis Euroopa poliitilist kaarti. Läänegoodid lõid oma Gallia lõunaossa ja Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse. Kirdeosas tekkis burgundide riik, ülejäänud Galliat valitsesid Frangid. Roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited). Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine: 1) senine rahandus ja kaubandus varises kokku; 2) lagunesid Rooma aegsed maanteed; 3) linnakultuuri tähtsuse lagunemine ja agraalühiskonna osakaalu suurenemine; 3) paljud antiiksed linnad hüljati. Ladina keelest kujunesid romaani keeled:
kuni 382. aastani kestnud sõjast gootide vastu. Ida-Rooma keisri Valensi juhitud vägi ründas Adrianoopoli lähistel laagris olnud läänegootide väge, mida juhtis Fritigern. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid . Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid. Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema
roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga
Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,.
rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide
Nii kuulutas ta end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenole alluvaks, ent tegelikult valitses ta Itaaliat üksinda. Aastal 480, pärast 475. aastal kukutatud ja 475480 Dalmaatsias valitsenud Lääne-Rooma keisri Julius Nepose surma, liitis Odoaker oma kuningriigiga ka kunagise Illüüria provintsi. Ent hiljem läks ta Zenoga tülli ning nii saatis too Itaaliat vallutama Theoderich Suure ja idagoodid. Aastaks 493 jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult. KESKAEG Bütsantsi impeerium Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida- Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion.
saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid. Germaanlastel olid Rooma impeeriumiga nii kaubanduslikud kui ka sõjalised suhted. Kui taheti ja oli vaja, saadi läbi. Aja jooksul toimus aga germaanlaste ümberasumine endise Rooma riigi territooriumile, kus nad said kodakondsuse, mille eest pidid Rooma palgaarmeega liituma ning sõdima germaanlaste vastu. 375 algas germaanlaste massiline sissetung Rooma aladele ehk suur rahvaste rändamine. Selle põhjusteks olid germaani rahvaarvu kasv, kliima jahenemine.
19.Merovingide kunst. Germaani hõimud rändasid Rooma aldele. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hakkas kujunema feodalism. Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval levisid barbarite rahvakunsti vormid. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi peallinaga Tavennas. Sinna ehitati mauseleum kunigale Theoderichile. Seda mauseleumi katab ühest kivist kupper, läbimõõduga 10m . Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, nt Reini jõe orus, kus valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Sarfkofaagide tehnika lihtsustus, relfeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine hääbus ja
476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks. Peam sisevastuolude tulemusena laguneb. 4. 6. saj Suur rahvaste ränne põhja ja ida hõimude ümberpaiknemine lõunasse ja läände. Frangid prantsuse aladele, mis oli tugevasti romaniseeritud ja ladina keel valitses. Hispaanias läänegoodid lõuna skandinaavia ja saksa aladelt tungivad hispaaniasse. Briti aladele tungivad anglid ja saksid lõuna skandinaaviast, ainsana ei jõua Iirimaale, mis jääb puutumatuks. Idagoodid ka kuhugi. Oluline on ristiusk selle juures. Roomas oli suhteliselt uus ja alguses suhtuti vaenulikkusega. Varakristlasi kiusati taga. Esimestel sajanditel suured vastuolud. Marcus Aurelius jälitas ja kiusas taga, Caesar kaldus kristlike põhimõtete poole rohkem. 4. saj-l tunnistati Roomas ametlikuks riigiusuks. Siit hakkab kõik muutuma. Rooma hakkab kindlustuma ka kui ristiusu keskus. Hakati rajama Püha Peetri (Peetruse) basiilika, Hispaanias San
saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati ristiusu suurim pühamu Püha Peetri basiilika. Roomast sai paavstivõimu keskus. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see pea täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid Euroopa äärealadel Iirimaal ja Islandil.
riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid. riigid Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide riik Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi. Langobardide riik Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad.
annaabi.ee 
