Otsingule "soode" leiti 566 faili

soode - rabade ja suurte metsade maastikes: Alutaguses, Peipsi, VÔrtsjÀrve ning PÀrnu nÔos ja KÔrvemaal.
4
pdf

Soode vÔrdlus

raba e kÔrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mma 0,6mma 0,5-1mma vÀljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripÀra kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad Àlved ja kitsad kÔrgusel,mustriline raba ÀÀrtes suured rabapee...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
12
doc

Eesti soode monitooring

TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tĂŒĂŒbid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loom...

Keskkond - Tallinna Ülikool
18 allalaadimist
24
doc

Soode taimed

SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 JĂ”hvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jĂ€nesvill 7.2 Sookail 7.3 KĂŒĂŒvits 7.4 Pikaleheline huulhein...

LoodusÔpetus - PÔhikool
17 allalaadimist
4
docx

Erinevate soode tĂŒĂŒpide vĂ”rdlus

KĂŒhmsoo e. palsad Vaipsoo peenarsood Levik Ta on tĂŒĂŒpiline Ta on iseloomulik VĂ€ga niiskes merelises taigavööni pĂ”hjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Ć otimaal on...

Mullateadus - Eesti MaaĂŒlikool
4 allalaadimist
1
doc

Eesti siseveed

9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust vĂ€lja Soome lahe vesikonna jĂ”ed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, PĂ”ltsamaa, VĂ€ike-EmajĂ”gi, JĂ€gala, ValgejĂ”gi 2. Mida nĂ€itab langus? Milline Eesti jĂ”gi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajĂ”gi, millel on ĂŒks vasakpoolne lisajĂ”gi....

Geograafia - PÔhikool
9 allalaadimist
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsĂŒklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsĂŒklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima ĂŒleminekuala. 2. Kuidas mĂ”jutab LÀÀnemeri Eesti kliimat? ­ LÀÀnemerelt tulevad hoovused, mis mĂ”jutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti ran...

Geograafia - PÔhikool
52 allalaadimist
22
doc

Sooteadus eksam

Soo ja turba mĂ”iste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tĂ”ttu jÀÀb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetĂ€ielikult lagunenud taimejÀÀnustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kĂ”igi teiste rabataimede jÀÀnustest. 2. Soode kasutamise vĂ”imalused  turba varumine  metsa kasvatamine  pĂ”llumjanduslik kasutamine  marjakasvatus  jahindus ja korilus  puhkus ja turism  teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatĂŒĂŒbid; nende lĂŒhiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatĂŒĂŒp paikneb nĂ”gudes, jĂ”elammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub pĂ”hjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m,...

Bioloogia -
28 allalaadimist
6
docx

Taimekooslused ja sood

Millised on kasvutingimused rabas ja mis pÔhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust). Elukasvutingimused rabas on ÀÀrmuslikud. Liigivaese taimestiku pÔhjustab, see, et seal on: Liiga palju vett, Liiga vÀhe toitaineid, Liiga vÀhe hapnikku, Liiga happeline keskkond 11. Millised inimese tegevused vÔivad soodustada soode teket? Soode teket vÔivad soodustada nÀiteks inimmÔjul jÀrve kinnikasvamine, kui inimeste poolt juhitakse jÀrve vett, mis sisaldab palju orgaanilist ainet ja soodustab jÀrve eutrofeerumist. Organiline aine settib pÔhja ning tulemusena hakkavad veekogu pÔhjas kasvama taimekooslused. Sood vÔivad tekkida ka siis, kui inimesed madaldavad pÔhjavee taset sedavÔrd, et jÀrv jÀÀb kuivemaks vÔi nÀiteks sulgevad mÔne j...

Ökoloogia - Keskkool
2 allalaadimist
16
pptx

BIOLOOGIA raba

Raba Üldiseloomustus Raba ehk kĂ”rgsood on soode arengu kĂ”rgeim tase Raba vastandiks on madalsoo KĂ”rgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas Kumer turbakiht on rabas nii paks, et taimede juured enam pĂ”hjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on mĂ€rjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne ...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
1
doc

Organismide kooseksisteerimine

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Organismide kooseksisteerimine ÖkosĂŒsteemile vĂ”i ĂŒksikule organismile positiivset vĂ”i negatiivset mĂ”ju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organis...

Bioloogia - Keskkool
123 allalaadimist
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Tallinna TehnikakĂ”rgkool
426 allalaadimist
2
doc

Unistuste VargamÀe

"Unistuste VargamĂ€e" KĂ”ige raskem on unistustest kinni hoides neil minna lasta. "TĂ”e ja Ă”iguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kĂ”igi kĂŒmne kĂŒĂŒnega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. VargamĂ€ele tulles olid kĂ”igil suured lootused ja unistused, tasapisi mĂ”nedki...

Kirjandus - Keskkool
469 allalaadimist
17
doc

Iirimaa

ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Ii...

Geograafia - Keskkool
180 allalaadimist
18
doc

PÔhilised globaalprobleemid

Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse jĂ€rgi ĂŒlerahvastuse piirajad on sĂ”jad; epideemiad., nĂ€ljahĂ€da (N. Aafrikas on toiduainete toodang ĂŒhe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 vĂ”rra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut t...

Geograafia - PÔhikool
475 allalaadimist
1
doc

Maailma rahvastiku kasv

Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sĂŒndimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle pĂ”hjused. Maailmas on ĂŒle 6800 keele, kĂ”ige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slĂ€ngi jne. Rassi...

Geograafia - PÔhikool
94 allalaadimist
10
doc

Maadeavastamised

Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi kÀivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti lai...

Geograafia - PÔhikool
28 allalaadimist
3
doc

LÔpueksami sooritajale - kokkuvÔtted

1 PÔllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed TÀnapÀeval elatab end pÔllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. PÔllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevÔtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. PÔllumajanduse peamine ressurss on pÔllumajandusmaa, mis hÔlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja loo...

Geograafia - Keskkool
184 allalaadimist
13
doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad vĂ”i looduskaitse erinĂ”uete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosĂŒsteemide, maastike vĂ”i liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku vÀÀrtus...

- Keskkool
151 allalaadimist
12
doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 kmÂČ Rahvaarv: 10 531 000 Rahva...

Geograafia - Keskkool
58 allalaadimist
4
doc

Euroopa 17-18. saj

-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine tĂŒrklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkĂ”ige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi alg...

Ajalugu - Keskkool
79 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !