marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid. Ta saab kõik eluks vajaliku kätte turbasamblamättas olevast veest ja õhust. Ta suudab isegi ülespoole kerkida, niipalju kui turbasammal parajasti aastas juurde kasvab. Teda ei häiri soode happeline keskkond ja kuum päikesepaiste. Ainus, mida jõhvikas kardab, on inimese poolt ettevõetavad kuivendustööd. Kuivendamise tagajärjel ta hukkub. Miks on vaja seda taime säilitada? Ilmselt ei esita küll keegi endale niisugust küsimust, kuid rääkigem siiski tema väärtustest lähemalt. Peale selle, et ta on kaunis imeilusate pisikeste roosade õitega rabataim, on tal ka väärtuslikud marjad. Vahel peetakse neid
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide
KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi.
Erinevate soode tüüpide võrdlus Aabasoo e. Kühmsoo e. palsad Vaipsoo peenarsood Levik Ta on tüüpiline Ta on iseloomulik Väga niiskes merelises taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste ...
jõgedest? ( 2) 5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Paunküla 1. mandrijäätekkeline B Saadjärv 2. rannajärv C Mullutu Suurlaht 3. tehisjärv 7. Kuidas tekib põhjavesi? 2 p. 8. Milles seisneb soode tähtsus? (2) 2 p. 9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p. Selles soos on taimede lehed väikesed ja nahkjad, sest taimede juured ei ulatu põhjaveeni. Soos esinevad laukad. 10. Kuidas võib põhjavesi reostuda? 2 p.
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ain...
Raba Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim tase Raba vastandiks on madalsoo Kõrgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas Kumer turbakiht on rabas nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on märjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurak...
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega
vesi ainult sademetest; kumer reljeef, mänd, turbasammal, huulhein, küüvits, jõhvikas, tupp-villpea, kukemari 10. Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust). Elu/kasvutingimused rabas on äärmuslikud. Liigivaese taimestiku põhjustab, see, et seal on: Liiga palju vett, Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku, Liiga happeline keskkond 11. Millised inimese tegevused võivad soodustada soode teket? Soode teket võivad soodustada näiteks inimmõjul järve kinnikasvamine, kui inimeste poolt juhitakse järve vett, mis sisaldab palju orgaanilist ainet ja soodustab järve eutrofeerumist. Organiline aine settib põhja ning tulemusena hakkavad veekogu põhjas kasvama taimekooslused. Sood võivad tekkida ka siis, kui inimesed madaldavad põhjavee taset sedavõrd, et järv jääb kuivemaks või näiteks sulgevad mõne järve voolava jõe teekonna. 12
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4
Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa
· Krassgrundi mereala inventeerimine · Rahvusvahelise konverentsi Effects of Oil on Wildlife 2009 korraldamine · Nord Stream uuringud. 2009 tegevus METS · Hakati koostama "Metsanduse arengukava aastani 2020" · Koolitused kuivenduse keskkonnamõjude kohta (3 koolitust). 2009 tegevus MÄRGALAD Soode inventeerimine: · 8000 soo väliinventuur · Märgmaade andmebaasi täiustamine · Soovitusi soode kaitseks · Rahvusvaheline konverents soode kaitse teemal 2009 tegevus Liigi- ja koosluste kaitse: · Lendorava kaitse · Nahkhiirte kaitse Muu: Osaleti "Teeme ära" korraldamises. Noore Looduskaitsja Auhind(10 000 eek) "Eesti Parim Talu 2009" auhind(10 000 eek) 2010 tegevus · Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile · loodi kaks looduskooli · ELFi looduskaitselised talgud · ,,Eesti soode looduskaitseline hindamine"
Madalsoo Alam-Pedjas Koostjad: Diana Dubrova Tatjana Turzina Lauri Piirisaar Alam-Pedja looduskaitseala Ø Kaitseala asub Võrtsjärve nõos Ø Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja
Selle näitajaga oleme kindlalt maailmas Soome järel teisel kohal. Turbakihi paksus Eesti suuremates soodes on 4-5 meetrit. Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on madalsood levinud oma jõeorgudes ja allikalise toitumisega aladel. Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva Sookaitseala 1938.aastal. Soode juurde viivad arvukad õppe-ja matkarajad, mis võimaldavad soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta. Käesoleva plakatiga tutvustamegi teile mõnda neist. PÄÄSKÜLA LOODUSE ÕPPERADA Tallinna piiridesse jäävale Pääsküla looduse õpperajale pääseb Hiiult onkoloogiahaigla tagant või Männikult Kraavi tänava lõpust, Raja algusesse ja lõppu on loodud parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on
Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo(17 100 ha),Peedla (15 500 ha). Turba jaotamine Turbavarude jaotamine Eesti aladel on ebaühtlane, suurimaid on Ida-Virumaa lõuna osa ja Pärnumaa soode varud. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe- Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m
lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe teguri muutumine mõjutab kohe teist.selline pidev muutumine põhjustab soode liikumist ühest staadiumist teise. Madalsoosiirdesooraba
• Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid • Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju • Väetamine – suurendab taimehaigusi, häirib mullaelustikku, orgaaniliste väetiste kasutamine soodustab mullakoosluste ohtrust ja mitmekesisust Lühike ülevaade süsteemi kuuluvatest organismirühmadest. Biotoobid agroökosüsteemis Sood. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. • Soo on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke. • Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral 3 olulist tunnust: • Eriline veereziim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus • Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid • Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
Metalimnion / termokliin / hüppekiht kiht, milles temperatuur muutub järsult (1-3 kraadi 1m kohta) Hüplimnion / alusvesi kihistunud veekogu kõige alumine veekiht (üldjuhul kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel) 11. Järvede veebilanss Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olemasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku, st positiivne veebilanss. Soode, rabade hüdroloogia 12. Soode teke ja areng Sood on tekkinud veekogu kinni kasvades (mültudes) või arumaast (mineraalmaast) selle soostudes. Madalsoo areneb edasi siirdsesooks ning lõppfaasis paikneb rabana. Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Soode tekkimiseks peavad olema soodele omaste taimede tekkimiseks ja kasvamiseks vajalikud tingimused. Eesti alal sai soode areng alguse pärast viimase jääaja lõppu. 13
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo
NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi.
satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Mullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad õhukesteks, keskmise sügavusega või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (613%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,86,5). Püsima jäämiseks vajalikud tingimused:
soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade ja koosluste kaitsega. - Looduskaitsealasid on Eestis 172. Näiteks: Endla looduskaitseala, mille pindala on 10161 ha, moodustab Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Rahvuspark - Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. - Rahvusparke on Eestis kokku 6. - Viimane neist, Alutaguse rahvuspark, moodustati novembris 2018. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- ja metsamaastikud. Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad
Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie;
juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima. Eestis sajab kaks korda rohkem, kui jaheda kliima tõttu vett aurab. Sood tekivad seal, kus sademete vett koguneb kiiremini, kui päike seda aurustada jõuab. Soostumise esimesi märke võin näha näiteks seal, kus
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad
vastavusse administratiivpiiridega. [1] Lõuna-Eesti mägismaa näiteks hõlmas tema järgi Võru ja lõunapoolse osa Tartu maakonnast; Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4.Eesti veelahkemaa 9.Vooremaastik 5.Põhja-Eesti kõrvevöö 10.Peipsirand 4 11.Võrtsjärve madalik 13.Lõuna-Eesti mägismaa 12.Kesk-Eesti põldmaa J
siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5).
imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike taandumist, varajases Holotseenis. Kõige intensiivsem oli soode tekkimine Holotseeni esimesel poolel 80007000 aastat tagasi ja viimase 4500 aasta jooksul. MÄRGALADE OLULISUS Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad pakuvad kudemispaiku kaladele, olles samas ka
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus...
Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii) (estonica) Asustus Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on põlevkivikaevandused ja suured karjäärid maastikurajooni põhjapiirile jäävaid alasid tundmatuseni muutnud.Metsade ja soode rohkuse tõttu on ka asustus hõre. Tihedamini on asustatud Iisaku, Avinurme ja Tudulinna ümbrus.Alutaguse on suhteliselt hilise ning hõreda asustusega. Siinsed peamised kinnismuistised on liivast kuhjatud kääbaskalmistud, mis viitavad vadjalaste asustusele meie aja esimese aastatuhande lõpul ja teise algul. Kasutatud kirjandus http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/ http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/maastik/maastikud.html http://www.vkg.werro
Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar Alates 1991. aastast on Piirissaar looduskaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997
veoste transpordil, suur läbilaskevõime 6) Leia internetis võimalikult palju infot selle maakonna kohta ja kirjuta jutuke. Suur osa Viljandimaast paikneb maalisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi
* Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu.
aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. 5.Piusa Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel
keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks. LOODUS Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad vaheldusrikkamaks voored ja vallseljakud arvukate soode ja rabadega. Maakonna lõunaosa ilmestavad Türi väikevoorestik ning Kabala kandi männimetsad ja põlislaaned. Maakonna loodeosas asuv Kõrvemaa on suuremalt osalt soostunud tasandik. See piirkond on praeguseni ka kõige vähem inimtegevusest puudutatud maakonna osa. Seda peegeldab ka Kõrvemaal asuva Albu valla elanike arvu ja pindala suhe: asustustihedus on kõigest 5,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja
Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali,
mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Hästisäilinud loopealse karjatamiskoormus on keskmiselt 0,2-0,5 lü/ha. Taastamisjärgselt on vajalik kõrgem karjatamiskoormus ja oluline on loomaliikide valik. Peamised probleemid Kadakas, mänd Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded Puude ja põõsaste katvus Kännu kõrgus Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Eesmärk *liikide ja koosluste taastamine *kuivendatud ja rikutud soode taastamine *kaevuandusalad rekultiveerimine, taastamine Näited LIFE projektid •LIFE12 NAT/EE/000860 Springday (Eesti Loodushoiu Keskus) •LIFE14 NAT/EE/000126 MiresEstonia - (ELF) Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral 3 olulist tunnust:
Ernst Erno Ernst Enno sündis 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896 1904). Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 19231925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Ise, ise!... Ei, see miskit muud ei ole, ise, ise oled see, oma rõõm ja oma mure, oma imeline tee; Siit ja säält saad ainult lisaks, mis ehk sugulane sul, sügav põhiheli põues määrab vahet sul ja mul. Oma tee on oma tegu, tegu, nii ehk teisti siht meel ja mõte alas, haamer, himu ääsi tulekiht. Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teisti ku...
Kaheiduleheli Roosilased Türnpuulised Paljuneb Meenutab sed enamasti marja.Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hariliku paakspuu õied Click to edit Master text styles
efektiivsed. Liigi bioloogia Välimus Söök Pojad Paigalind Suguküpsus Sigimisaeg Pesa Haudumine 3 erinevat sulestikku(Kevad, suvi, talv) Liigi levik ja arvukus Eestis umbes 50- 100 paari rabapüü levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega Ohutegurid Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad Üleküttimine, lumevaesed talved, soode kuivendamine ja turbavõtmine on tema arvukust pidevalt vähendanud. Rabapüü arvukuses täheldatakse mõõdukat vähenemist. 26 paari rabapüüsid eestis hetkeolukorras Kaitsemeetmed I kategooria meetmeid keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites tuleb taotleda luba Tänan kuulamast!
kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapind künklikuks ja vaade avaramaks, siin on Eestimaa mäed, neist kõrgeim on Suur Munamägi (318 m). Lõuna-Eesti vabanes peale viimast jääaega mandrijääst ligi 14 000 aastat tagasi. Eesti maapind kerkib Loode-Eestis kuni 3 mm aastas- siinsetele saartele toob iga sajand lisa. Kokku on Eestimaal üle pooleteisetuhande saare, kuid vähesed neist on asustatud. Eesti on osa Ida-Euroopa lauskmaast ning siin on tuhandeid jõgesid ja järvi
kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-, kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas. Kooslus Sood Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Tihti võib siinkandis liikudes sattuda künka nõlval algavale allikasooribale või järve ümbritsevale õõtsik-sooribale, harvem siirdesoo- või rabalaigule. Kuigi siinsete soode taimestik on suhteliselt liigivaene, torkab siiski silma käpaliste rohkus. Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp ja soo-neiuvaip. Säilinud ehitised Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest
Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus. Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine. Vaated Karula kõrgustiku kuppelmaastikule, metsadele, niitudele. Sood ja rabad Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood
Norra majandus *Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. MAAKASUTUS *asulate all 0,7% *siseveekogude all 6,0% *liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 ...
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
