sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. Elujaatavaks peab Lübecki meistri loodud "Surmatantsu" ka Jüri Kuuskemaa, kes on teosega töötanud 14 aastat. Surmatantsu teemal on tehtud väga süngeid ja pessimistlikke teoseid, kuid Bernt Notke oli jõuline isiksus, kes tõlgendas seda teemat elujaatavalt. Minu enda arust on see täiesti imeline kunstitoes, ma pole kunagi varem midagi nii huvitavat näinud. Sellest pole lihtsalt võimalik niisama mööda kõndida, seda jääd alati vaatama ning mõtisklema. Mulle meeldib, kuidas maalil on kujutatud erinevate inimeste kõrval luukeresid. See on selline maal, mille ma paneks endale koju seina peale, kuid
Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti, siis võiks maali müümine lahendada rahamured (Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, "Äripäev", 19.09.2007). Miks siis Notke "Surmatantsu" nii tähtsaks peetakse? "Sumatants" oli keskaja kunst...
15. Sajandi lõpul maalis aga Niguliste "Surmatantsu". Maalil kujutatud inimeste rõivastus pärineb 15.sajandist. Niguliste kirkuku "Surmatants" on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa. Originaalis koosnes "Surmatants" mitmest faasist. Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. "Surmatantsu" thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603. aastal. 20. sajandil oli Märtsi pommitamine, selle käigus sai kirik pommitabamuse, milles paljud eksponaadid hävinesid koos hinnaliste kunstiväärtustega ning samuti ka kirik ise. Kuid paljud kunstivarad suudeti ära päästa. 1955. Aastal otsustati Niguliste taastada kuid mis võttis aega 25 aastat. 1984. Aastal sai Niguliste kirikust kirik-muuseum kus korraldatakse ka konserte.
sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. Mina arvan, et ,,Surmatants" on väga huvitav teos. See on eriti sünge ja see pani mind elu üle järele mõtlema. Keegi meist ei pääse surmast, selle eest ei ole kellelgi pääsu. Surm ei küsi vanust ega varalist seisu,
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha...
kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid kirikutes ja kloostrites esimesed Surmatantsu motiivi kasutavad freskotehnikas maalitsüklid. Danse macabre`st sai peagi korduv motiiv kunstis ning hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Lüübeki Surmatants ei ole säilinud. See oli juba 18. sajandi alguses nii halvas seisukorras, et seda teost otsustati enam mitte restaureerida ja valmistada selle asemele koopia. Too hävis aga 1942. aastal õhurünnakus Lüübekile täielikult. Ka Tallinna Surmatantsu algselt 30 meetri pikkusest kompositsioonist on säilinud vaid neljandik - ent siiski
Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14.sajandil ehitati Niguliste kirikule hulk juurdeehitisi: Püha Matheuse kabel, Püha ...
Bernt Notke Surmatants Kaur Ülejõe 14Meh Surmatants · Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Kasutatud lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Surmatants_(Niguliste_kirik) Aitäh kuulamast! ...
Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või vaene kerjus, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust kas oled vaimulik, ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. Mina arvan, et Surmatants on väga huvitav teos. See on eriti sünge ja see pani mind elu üle järele mõtlema. Keegi meist ei pääse surmast, selle eest ei ole kellelgi pääsu
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. N...
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4. a) Blasfeemiline tähendab pühadust teotav. See pealkiri sobib teosele, sest annab mõista, et kõik inimesed on surma ees võrdsed ning keegi ei saa selle eest põgeneda, ei aita ka vagadus või jumala poole palvetamine. Usk nõuab ju inimestelt vagadust ja sobilikku ja lihtsalt eluviisi, ning kui sa oled jumala sõna järgi toiminud, peaksid paradiisi pääsema. Heiti Talvik ja surmatantsu motiiv lükkab kõigi usklike lootused ümber ja selgitab, et keegi ei ela igavesti. Iseasi on, kui paljud seda kuulda võtavad, sest tihtipeale on lihtsam elada teadmatuses või õnnelikus ja endale sobilikus teadlikkuses. b) Pastšš on teadlikult teise ajastu või autori stiili jäljendav kunsti-, kirjandus- või muusikateos. Talviku teos on Villoni laadis pastišš, sest puudutab samasid teemasid. Lisaks kasutab Talvik vanemat, mitte kaasaegset sõnavara, mis sarnaneb Villonile
Gooti stiilist ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust teravkaar ja roidvõlv. Roidvõlv võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada. Kolm kuulsat katedraali Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Reimsi katedraal, Limoges Katedraal, Countance'i Katedraal. Tugikaartel oli konstruktiivses mõttes esmatähtsus. Inglismaa kirikute iseärasused madalad, pikim torn asetseb nelitise kohal, ehitati linnast välja. Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi. Itaalia kirikud fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga. Fresko märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema ol...
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Bernt Notke - Surmatants Referaat 12.01.2014 Sisukord 1.põhitekst, Bernt Notke-Surmatants maali kohta 2.Kasutatud allikad ja leheküljed. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste Kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt ...
Helika Aigro 11.klass Niguliste kirik / muuseum Käisime gümnaasiumite klassidega Tallinnas reisil, kus külastasime teisete hulgas Niguliste kirikut. Muuseumit tutvustas meile giid. Meid oli jaotatud kaheks grupiks. Niguliste kirik tegutseb alates 1984 aastast ka muuseum-kontsertsaalina, kus korraldatakse orelikonserte ning eksponeeritakse igasuguseid vanu kunsti kollektsioone. Niguliste kirik on saanud ajaloos kannatada. 1944 aasta märtsipommitamises sai eriti tõsiselt kannatada. Tules hävisid katused ja tormikiiver. Samuti põles maha enamik sisustust koos kunstiväärtusetega. Hiljem varisesid ka kokku seinad. Ehituselt on Niguliste muuseum oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Basiilikale omane stiil. Kesklööv on tunduvalt...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid mille väärtus on hinnatud 36 miljonile eurole, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti siis võiks maali müümine lahendada rahamured. Maal koosneb paljudest erinevates piltidest
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
väga keerulised ja ängistavad. Teos on provotseeriv, otsekohene, halastamatult õudne, dramaatiline ja täiesti ilustamata. See ooper erines täiesti kõikidest teistest ooperitest sellega, et see ei olnud kerge või lihtsa meelelahutusena mõeldud. Midagi ei näidatud läbi roosade prillide. Väga huvitav oli ooperi lõpp, kus lavale tulid paljude aastate sümbolid. Koos mitmete kuulsate poliitikute ja Wallenbergiga ise tantsisid kõik ooperi osalised surmatantsu. Ooper oli väga hästi iga pisiasjani läbi mõeldud, valgustus oli väga täpne ja peene ning koreograafia oli huvitav näitlejate rütmiseeritud aeglaste liigutustega. See kõik on esitatud tugevates kontrastides ühelt poolt saksa võimude luksuslikud elutingimused ja lookas lauad rikkaliku õhtusöögi ajal SS-laste poolt hõivatud palees, teiselt poolt aga küüditamisstseenid sulguvate väravate, puuride ja vangikongidega.
Eestis. Maal on erakordselt kõrge kunstilise tasemega – eriti sugestiivselt mõjuvad paavsti ja keisri nägu. Teose teeb unikaalseks ka fakt, et tegemist on kogu maailmas ainsa säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Sumatantsu (DANSE MACABRE 25 EUR)mängus osaleb kaks mängijat, kellest üks kehastab Jumalat ja teine Kuradit. Rollid määratakse mündiviskega. Mõlema eesmärk on saada endale nii palju Surmatantsu Tantsijate hingi kui võimalik. Mida tähtsam tegelane, seda rohkem tema hinge eest punkte saab. Hingede võitmiseks asetavad Jumal ja Kurat kordamööda panuseid, piiluvad üksteise panuseid või Salatantsijate kaarte ning üritavad üksteisele kõikvõimalikul viisil vingerpussi mängida. Mängu lõpul vaadatakse Tantsijate hinged üle, loetakse punktid kokku ja kuulutatakse võitjaks mängija, kes suutis rohkem punkte korjata. Surmatantsu üle võidutseb kord Jumal, kord Kurat.
Tee oli mulle tuttav, sest see asub agentuuri kõrval, mille liege ma olen Madisega. Tuli välja, et me polnud esimesed ega ka viimased jõudjad. Õpetaja saabudes siseneti kirikusse. Ekskursioon kestis umbes nelikümmend minutit ja seda tutvustas meile noor, pikk ja väga saleda kehaehitusega naisterahvas. Vaiknehäälne giid rääkis meile kiriku ajaloost ja kunstist. Et teda selgelt kuulda, olid kõigil huvist kõrvad kikkis. Kiriku võimsaim maal kujutas endast surmatantsu. Sajandeid säilinud maal kujutas endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Mina jäin väljareisiga ülimalt rahule, sest on huvitav näha, kuulda ja täiendada oma teadmisi asjadest, millest sul varem aimugi polnud või olid nad hägused. Klassikaaslaste kommentaare kuuldes, väidan ma kindlalt, et kõik jäid nende kiirelt möödunud neljakümne minutiga rahule. Nädalavahetus sai hariva sissejuhatuse ning
kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust
28.10.2009 Gerly Järvan 10A Mida uut sain teada kunstiajaloost Niguliste muuseumi külastades? 28.10.2009 Kunstiajaloost Niguliste muuseumis sain teada palju uut ja huvitavat. Huvitavat juba sellepärast et see koht on nii kirk,muuseum ja kontserdisaal kõik ühes. Silma jäid ka kiriku erinevad värvid. Minu arvates oleks kirik ühevärvilisena palju ilusam. Sees olles jäi esimese asjana silma suured ja sünged maalid. Kõik tundusid olevat kurvade ja mornide näoilmetega. Kõik on seoutud muidugi ka usu, surma, tappmise ja sõiaga. Rõõmu ja õnne tundus väga vähe olevat. Paljudel maalidel on just kujutatud hukkamist. Inimeste keha on kujutatud normaalsena, mitte liiga kondise ega ka mitte liiga paksuna. Vanaaegsete rõivaste ja olekuga. Maalide juures jäi ka silma nende ehi...
materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy;
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiri...
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja ku...
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid pühak...
„Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, ...
Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Continuum (1968) on teos klavessiinile, kus Ligeti mängib rütmi- ja meetrumitajuga. Ta taotles staatilisust ning valis klavessiini selle pärast, et selle klahve saab kergesti alla vajutada ja seega väga kiiresti mängida. 1970. aastail hakkas Ligeti keskenduma ka rütmile. Aastal 1977 sai Ligeti valmis oma ainukese ooperiga Le Grand Macabre, mis on lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele ja mille muusikaline materjal on stiilikirju. Pärast ooperi kirjutamist rabeles Ligeti uue stiili otsingutel ning tema muusika 1980. ja 1990. aastail rõhutas jätkuvalt keerulist mehaanilist rütmikat. Otsingute perioodil valmisid Etüüdid klaverile (1. vihik, 1985; 2. vihik, 1988– 1994; 3. vihik 1995–2001), mida läbib polürütmika kasutamine. 1. vihik oli suures osas kirjutatud ettevalmistusena Klaverikontserdiks ja see sisaldab
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese raskuse ja pehme aluspinna...
1. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema romaani stiil? 10.-12. sajandil 2. Mis on romaanistiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaar 3. Milline on romaani kirikute peamine tüüp? Basiilika 4. Millised võlvi tüüpe tunti, mis oli nende vahe? Silindervõlv(kõige lihtsam)- kaalult raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume Ristvõlv võimaldas ehitada laiemaid vahesid/lööve; kaalult raske, seega tuli ehitada seinad massiivsed ja piilarid jämedad 5. Mis eripära oli Itaalia kirikutel? Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid o...
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake. Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees. Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saa...
sündmustega värskelt kurssi viia, et pea paremini tööle hakkaks. Teine müüt püüab veenda, et ajalehtedel hakkab loovust väheseks jääma sellega pole Martin Kala üldse nõus, mis väljendub kõige paremini ta tabavas mõttes: ,,Ükski suurem muutus ei hävitanud kirjutavat pressi vaatamata kurjadele ennustustele, ja seda praegu perspektiivi seades oleks rumal nüüd internetiga traditsioonilise meedia surmatantsu tantsida." Veel põhjendas ta ära mõne magedama loo sattumise kaante vahele: ,,Kuid küsimus pole ju loovuses, vaid selle rahastamises: uudiste eest ei õnnestu kuigi hästi tasutud saada." Siin jõuabki ta iga valdkonna igikestva probleemini: finantsside nappus. Raha kulub tõesti palju ja, mis hullem, igas valdkonnas me oleme selle orjandusse jäädavalt aheldatud. Ajakirjanik, nagu iga teinegi tööline, tahab saada palka keegi peab seda ju maksma
Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed. Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli. Bernt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus, pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast.
Kahjuks oli juba liiga hilja- Violetta jõud on lõppemas. Vaatuse lõpus Violetta suri. Ta läks põrgusse, kus teda ümrbitsesid kuradid. Minu jaoks oli lõpp väga üllatav, kuna ma arvasin, et kõik lõppeb siiski hästi ja et Violetta saab veel terveks. Eriti põnevaks muutus siis, kui Violetta läks põrgusse ja lava läks punaseks, sinna ilmusid kuradid, kes hakkasid ümber Violetta voodi surmatantsu tantsima. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ooper meeldis mulle väga. Alguses arvasin, et terve ooper on puhtalt üks lõõritamine ilma lavalise tegevuseta, kuid selle arvamuse sain juba esimeses vaatuses ümber lükata. Sain sellest hea õppetunni, et ei tasu ennem midagi maha teha ega üle mõelda, kui pole enda silmaga näinud ja kogenud. Ooperi sisust sain samuti hästi aru ning väga meeldis see, et subtiitrid olid hästi loetavad ning mõistetavad. Ooperi sisu polnud samuti väga raske
kirikutes. Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval. · Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses.
aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem. Esindas tugevalt keskklassi maailmavaadet. Surma tants- Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll shokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. (See mingi tüübi arvamus surmatantsust) =) Valhalla- surnute riik, `langenute eluase'. Langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid.
surmatantsu teema vanimaid teoseid on pariisi süütalaste kloostris. Saksamaal oli viimane figuur hällilaps, Prantsusmaal armunud noorpaar või talupoeg, kerjus Lübecki meister Bernt Notke kunagi kuni 50 figuuriga maali algustükk. (esimesed 13 säilinud) 15. saj lõpul tehtud autorikordus 1463. a analoogilisest maalist Lübeckis. ainulaadsena ainuke lõuendil säilinud surmatants!! ei tea, miks on Tallinna surmatantsu suur osa kadunud (hetkel on 160*750 cm) Hilisgootika/renessanss On tellimustöö ja kajastab siinseid väärtushinnanguid. Niguliste arveraamatus teost ei mainita, seega ilmselt annetas selle mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond 2 paari tiibu ja näitamine 3s asendis: pühapäeviti avati välistiivad ja nelipühad st 7 nädalat pärast ülestõusmist. Esmamainimine, et Surmatants on Nigulistes 1603
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................8 ...
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodu...
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas...
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
1400. A paiku. (149) Ilu hääbumise nutt. (150) Esines komme mõne suursuguse surnu nägu otsekohe pärast surma üle maalida, et lagunemine enne matuseid nähtavale ei tuleks. (153) Süütalaste pühenduse tõus. (158) Hiliskeskaja kiriklik mõte tunneb ainult mõlemat äärmust: kaeblust kaduvuse üle, võimu, au ja naudingu lõpu üle, ilust ilmajäämise üle; ja hõiskamist päästetud hinge pärast tema õndsuses. Sellest, mis sinna vahele jääb, ei räägita mitte midagi. Surmatantsu ja tarretava luukere viimase detailini paikapandud kujutises kivistub elav tunne. (160) Surmakujutlust võib pidada hiliskeskaja vaimuelu ntks üldiselt: see on otsekui mõtte voolamine, liiva jooksmine pilti. Vaimuelu kogu sisu tahab väljendada end kujustamisest, kuid kogu kuld vermitakse väikesteks õhukesteks müntideks. Esineb piiritu vajadus anda kõigele pühakule piltlik kuju, igale religioosset laadi kujutelmale lõpetatud vorm, nii et see söövitub ajusse teravalt trükitud pildina
Referatiivne töö Niguliste kultuurilugu Koostaja: 2008 Sisukord Kirikute arhitektuur: basiilika........................................................................................ 3 Niguliste ajalugu.............................................................................................................4 Kabelid........................................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid............................................................................
Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350 Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid. Need kujutavad endast puureljeefide ja puuskulptuuride ühendamist maalingutega, nad on mitmeosalised, külgedelt lahti- ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
aastal ilmunud katekismuse - autoriks. Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja (17.saj.). Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
