Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. Elujaatavaks peab Lübecki meistri loodud "Surmatantsu" ka Jüri Kuuskemaa, kes on teosega töötanud 14 aastat. Surmatantsu teemal on tehtud väga süngeid ja pessimistlikke teoseid, kuid Bernt Notke oli jõuline isiksus, kes tõlgendas seda teemat elujaatavalt. Minu enda arust on see täiesti imeline kunstitoes, ma pole kunagi varem midagi nii huvitavat näinud. Sellest pole lihtsalt võimalik niisama mööda kõndida, seda jääd alati vaatama ning mõtisklema. Mulle meeldib, kuidas maalil on kujutatud erinevate inimeste kõrval luukeresid
Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti, siis võiks maali müümine lahendada rahamured (Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, "Äripäev", 19.09.2007)
Oli olemas ka detali lukk millega võib sulgeda kinnipanekul. Altari taustaks oli granaatõuna muster. Kiriku teises ruumis võis näha maali ,, Surmatants ". Selle autoriks on Bert Nodke, kes oli kunstis suur nimi. Teda on võrreldud isegi Leonardoga. Ta töökoda oli juhtiv ning suur. Seal tehti väga suuri teoseid. Bert Nodke sündis 1430ndatel Poolas. Oma hariduse omandas at Belgias. 1463 a maalis Notke Lüberki maale. 15. Sajandi lõpul maalis aga Niguliste "Surmatantsu". Maalil kujutatud inimeste rõivastus pärineb 15.sajandist. Niguliste kirkuku "Surmatants" on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa. Originaalis koosnes "Surmatants" mitmest faasist. Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. "Surmatantsu" thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603. aastal. 20
ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid
kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid kirikutes ja kloostrites esimesed Surmatantsu motiivi kasutavad freskotehnikas maalitsüklid. Danse macabre`st sai peagi korduv motiiv kunstis ning hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Lüübeki Surmatants ei ole säilinud. See oli juba 18. sajandi alguses nii halvas seisukorras, et seda teost otsustati enam mitte restaureerida ja valmistada selle asemele koopia. Too hävis aga 1942. aastal õhurünnakus Lüübekile täielikult. Ka Tallinna Surmatantsu algselt 30 meetri pikkusest kompositsioonist on säilinud vaid neljandik - ent siiski
1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik hävitavalt kannatada. Lisaks varises hoone taastamise käigus enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Säilisid Püha Matteuse ( hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid, 15.-16 sajandist pärinev peaaltar ja Surmatantsu-maali algusfragment. 1982. aasta oktoobris puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks taastatud. Niguliste kiriku basiilika on oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Niguliste kiriku kesklööv on tunduvalt kõrgem külglöövidest. Basiilikale on omane pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt
Bernt Notke Surmatants Kaur Ülejõe 14Meh Surmatants · Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Kasutatud lingid: · https://et.wikipedia
Tema tuntuim maal ,,Surmatants´´ mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maalis sain aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või vaene kerjus, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust kas oled vaimulik, ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt
kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. 10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna “Surmatantsu”? Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. “Surmatantsu” maalis Bernt Notke. 11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Tallinna Pühavaimu kiriku peaaltari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku peaaltarid lõi Hermen Rode.
põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4. a) Blasfeemiline tähendab pühadust teotav. See pealkiri sobib teosele, sest annab mõista, et kõik inimesed on surma ees võrdsed ning keegi ei saa selle eest põgeneda, ei aita ka vagadus või jumala poole palvetamine. Usk nõuab ju inimestelt vagadust ja sobilikku ja lihtsalt eluviisi, ning kui sa oled jumala sõna järgi toiminud, peaksid paradiisi pääsema. Heiti Talvik ja surmatantsu motiiv lükkab kõigi usklike lootused ümber ja selgitab, et keegi ei ela igavesti. Iseasi on, kui paljud seda kuulda võtavad, sest tihtipeale on lihtsam elada teadmatuses või õnnelikus ja endale sobilikus teadlikkuses. b) Pastšš on teadlikult teise ajastu või autori stiili jäljendav kunsti-, kirjandus- või muusikateos. Talviku teos on Villoni laadis pastišš, sest puudutab samasid teemasid. Lisaks kasutab Talvik vanemat, mitte kaasaegset sõnavara, mis sarnaneb Villonile
Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed. Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud. Nimeta eri liike ühiskondlikke hooneid Tallinnas raekoda. Eestis hakkas gooti stiil levima 14. sajandil. Niguliste kirikus on sisekujunduses säilinud 1481.a. Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj. lõpust pärinev Bernt Notke "Surmatantsu" maali alustükk. Surmatantsumaalide sõnum kõik on surnuna võrdsed. Maalis Bernt Notke. Hermen Rode lõi peaaltari Nigulistesse ja Tallinna Pühavaimu kirikusse.
5b Andree-Vilmar Reinvelt Bernt Notke - Surmatants Referaat 12.01.2014 Sisukord 1.põhitekst, Bernt Notke-Surmatants maali kohta 2.Kasutatud allikad ja leheküljed. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste Kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt Notke maalis selle teose 15
Altareid oli Niguliste muuseumis välja pandud kaks Maarja altar ning peaaltar. Peaaltarist jäi meelde see, et seal oli kujutatud igasuguseid jubedaid maale. Peaaltar on selline, mis ei ole igal ajal kõigile nähtav. Altar on täielikult avatud vaid kolm korda aastas: pühakute päeval 1. novembril, püha Nikolause surmapäeval 6. detsembril ja püha Nikolause säilmete ümbermatmise päeval 9. mail. Millest meile meie giid rääkis pikemalt oli fragment Bernt Notke Surmatantsu-maalist. See maal on siiamaani mul silme eest, nimelt just sellepärast, et seal olid need huvitavad luukered inimeste vahel. Inimesed olid erinevad kuningad, talupojad, aadlikud, paavstid. Sellest maalist sain ma aru nii, et ole sa kes tahes, kas paavst või tavaline inimene, siis surma eest ei põgene sa kuskile. Minumeelest oli see reis väga tore, ning võiks tihedamini kuskil ekskursioonil käia!
jutlustaja eesti keelde Susi Tallinna linnakooli õpilane Hakkas piiblit tõlkima eesti keelde Rode (15 saj) Maalija Maalis Niguliste kiriku tiibaltari Notke Maalija Maalis ,,Surmatantsu" Sittow Maalija Eesti soost maalikunstnik Russow Kroonik, kirikuõpetaja 1587 Liivimaa provintsi kroonikad 1525 trükiti esimene eestikeelne raamat Reformatsioon usupuhastus, katoliku kiriku vastu (paavst). Algas 1517 Saksamaalt (Martin Luther). 1525 jõudis Eestisse. *vabadusvõitlus 13 saj 1208-1227
sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid mille väärtus on hinnatud 36 miljonile eurole, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti siis võiks maali müümine lahendada rahamured. Maal koosneb paljudest erinevates piltidest
kunstniku positsiooni kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas. Baudelaire romantiseerib kuvandit kunstnikust kui moderniseerumisprotsessis aktiivselt osalevast kuid samas alati jälgija positsioonile jäävast detektiivist. Nii näeb ta ka pildi vasakus servas poolenisti pildilt väljajäävat narri kui kujundit poeedist/kunstnikust. Viimaks pakub Pride, et Manet’ maal võib olla ka vihje Surmatantsu allegooriale moodsa ühiskonna kontekstis. Maskiballidel võisid põhimõtteliselt osaleda kõik, kes endale pileti soetada suutsid, klassikuuluvusest olenemata. Keskaegse Surmatantsu allegooriline sõnum viitab samuti asjaolule, et olenemata inimese ühiskondlikust staatusest peavad kõik ükskord surmaga silmitsi seisma, surmatants ühendab kõiki inimesi. Kui arlekiinide kostüümid välja arvata, siis
väga keerulised ja ängistavad. Teos on provotseeriv, otsekohene, halastamatult õudne, dramaatiline ja täiesti ilustamata. See ooper erines täiesti kõikidest teistest ooperitest sellega, et see ei olnud kerge või lihtsa meelelahutusena mõeldud. Midagi ei näidatud läbi roosade prillide. Väga huvitav oli ooperi lõpp, kus lavale tulid paljude aastate sümbolid. Koos mitmete kuulsate poliitikute ja Wallenbergiga ise tantsisid kõik ooperi osalised surmatantsu. Ooper oli väga hästi iga pisiasjani läbi mõeldud, valgustus oli väga täpne ja peene ning koreograafia oli huvitav näitlejate rütmiseeritud aeglaste liigutustega. See kõik on esitatud tugevates kontrastides ühelt poolt saksa võimude luksuslikud elutingimused ja lookas lauad rikkaliku õhtusöögi ajal SS-laste poolt hõivatud palees, teiselt poolt aga küüditamisstseenid sulguvate väravate, puuride ja vangikongidega.
vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud katkulaine, mida tuntakse Musta Surma nime all. Pildid, kus luukerena kujutatud Surm tantsib vaheldumisi eri seisusest inimestega, pidid vaatajaile meenutama kõige maise kaduvust ja kutsuma mõtlema surmale – memento mori! Surelikud on piltidel reastatud seisuse järgi, alustades keskaja maailma vägevaimatega –
Tee oli mulle tuttav, sest see asub agentuuri kõrval, mille liege ma olen Madisega. Tuli välja, et me polnud esimesed ega ka viimased jõudjad. Õpetaja saabudes siseneti kirikusse. Ekskursioon kestis umbes nelikümmend minutit ja seda tutvustas meile noor, pikk ja väga saleda kehaehitusega naisterahvas. Vaiknehäälne giid rääkis meile kiriku ajaloost ja kunstist. Et teda selgelt kuulda, olid kõigil huvist kõrvad kikkis. Kiriku võimsaim maal kujutas endast surmatantsu. Sajandeid säilinud maal kujutas endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Mina jäin väljareisiga ülimalt rahule, sest on huvitav näha, kuulda ja täiendada oma teadmisi asjadest, millest sul varem aimugi polnud või olid nad hägused. Klassikaaslaste kommentaare kuuldes, väidan ma kindlalt, et kõik jäid nende kiirelt möödunud neljakümne minutiga rahule. Nädalavahetus sai hariva sissejuhatuse ning
kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust
Paljudel maalidel on just kujutatud hukkamist. Inimeste keha on kujutatud normaalsena, mitte liiga kondise ega ka mitte liiga paksuna. Vanaaegsete rõivaste ja olekuga. Maalide juures jäi ka silma nende ehitus. Näiteks, üks pilt koosneb kolmest osast, eespool need kolm osa on ühtede joonistustega aga teiselpool ka veel omakorda kaks osa maalitud. Mõned maalid koosesnesid niimoodi väga mitmest erinevast teisest maalist. Kõige erilisemaks maaliks pidasin mina just ''Surmatantsu''. Juba selle maalisuurus on eriline ning need luukerd ja inimesed seal kõrval. Luukered oleks nagu rõõmsad inimeste kõrval, inimesed aga sünged ja mornid. Esimesel figuuri pildil on jutustaja, kelle kõne algeb sõnadega: '' Head olevused,vaesemast ja rikkamast soost, nüüd vaadakem seda pilti, vanad,nooruksed ja ühte tervet ajaloost, et kõrvale ei saa end hoida inimesed
materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy;
pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad haruldused nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. 1953 hakati kirikut restaureerima aga kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350
edendada. Olles Eesti professionaalse tarbekunsti rajajaid, sai temast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor ning ta osales hilisema kunstikombinaadi "Ars" asutamisel. Nagu paljud juhtivtöötajad langes ka tema stalinlike repressioonide ohvriks ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme. Muuseumis eksponeeritakse Madalmaade, Saksa, Itaalia, Vene, Austria, Sveitsi ja teiste maade kunsti
Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke? Nigulise peaaltar telliti Hermen Rode töökojast.Samas kirikus on ka olemas Bernt Notke maal"Surmatants". 13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Notre Dame La Grande kirik Poitiers's 3. Maria Laachi kloostri kirik Naumburgi lähedal 4. Toweri kindlus Londonis 5. Wormsi toomkirik 6. Speyeri toomkirik 7. Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. 8
„Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9
kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Gooti stiilile omane kuldne taust, maalid realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud
Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Continuum (1968) on teos klavessiinile, kus Ligeti mängib rütmi- ja meetrumitajuga. Ta taotles staatilisust ning valis klavessiini selle pärast, et selle klahve saab kergesti alla vajutada ja seega väga kiiresti mängida. 1970. aastail hakkas Ligeti keskenduma ka rütmile. Aastal 1977 sai Ligeti valmis oma ainukese ooperiga Le Grand Macabre, mis on lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele ja mille muusikaline materjal on stiilikirju. Pärast ooperi kirjutamist rabeles Ligeti uue stiili otsingutel ning tema muusika 1980. ja 1990. aastail rõhutas jätkuvalt keerulist mehaanilist rütmikat. Otsingute perioodil valmisid Etüüdid klaverile (1. vihik, 1985; 2. vihik, 1988– 1994; 3. vihik 1995–2001), mida läbib polürütmika kasutamine. 1. vihik oli suures osas kirjutatud ettevalmistusena Klaverikontserdiks ja see sisaldab
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese raskuse ja pehme aluspinna...
Tallinna raekoda, linnamüür, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Pikk Hermann, Pikk jalg, Lühike jalg, Suurkildi hoone 30. Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Kõrge teravkaare niss(petik), etikukivid. 31. Kes lõid peaaltarid Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Pühavaimu altari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku tiibaltari lõi Hermen Rode. 32. Mis on surmatantsumaalide sõnum? Kes lõi Tallinna ,,Surmatantsu"? Kõik on surma ees võrdsed, alates talupojast kuni keisrini/kuningani. Bernt Notke. Must katk tappis inimesi.
Jagunesime taas kord kaheks grupiks. Giid tutvustas meile erinevaid väljapanekuid ja rääkis lisaks kiriku ajaloost. Me nägime Niguliste kiriku peaaltarit, mille sees on giidi sõnul 40 miljoni USA dollari väärtuses pühakute kujukesi. Saime käia ka kiriku oreli juures ning kõrgelt rõdult alla vaadata, sealt sai korraliku ülevaate peaaegu kogu kirikust. Nägime ka kõige tuntumat teost, milleks peetakse Bernt Notke töökojast pärinevat surmatantsu-maali. 15. sajandi lõpul valminud teosest on tänaseni alles 7, 5 meetri pikkune algustükk. Maal kujutab endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Ringkäik Niguliste Kunstimuuseumis lõppes umbes kell 13.45. Pärast seda mindi tagasi bussi juurde ning suunduti kooli. Kooli juures tagasi olime me enam-vähem kella keheks. Mina jäin õppekäiguga väga rahule, sest oli huvitav näha ja kuulda asjadest, millest mul varem
sündmustega värskelt kurssi viia, et pea paremini tööle hakkaks. Teine müüt püüab veenda, et ajalehtedel hakkab loovust väheseks jääma sellega pole Martin Kala üldse nõus, mis väljendub kõige paremini ta tabavas mõttes: ,,Ükski suurem muutus ei hävitanud kirjutavat pressi vaatamata kurjadele ennustustele, ja seda praegu perspektiivi seades oleks rumal nüüd internetiga traditsioonilise meedia surmatantsu tantsida." Veel põhjendas ta ära mõne magedama loo sattumise kaante vahele: ,,Kuid küsimus pole ju loovuses, vaid selle rahastamises: uudiste eest ei õnnestu kuigi hästi tasutud saada." Siin jõuabki ta iga valdkonna igikestva probleemini: finantsside nappus. Raha kulub tõesti palju ja, mis hullem, igas valdkonnas me oleme selle orjandusse jäädavalt aheldatud. Ajakirjanik, nagu iga teinegi tööline, tahab saada palka keegi peab seda ju maksma
Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed. Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli. Bernt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus, pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast.
Kahjuks oli juba liiga hilja- Violetta jõud on lõppemas. Vaatuse lõpus Violetta suri. Ta läks põrgusse, kus teda ümrbitsesid kuradid. Minu jaoks oli lõpp väga üllatav, kuna ma arvasin, et kõik lõppeb siiski hästi ja et Violetta saab veel terveks. Eriti põnevaks muutus siis, kui Violetta läks põrgusse ja lava läks punaseks, sinna ilmusid kuradid, kes hakkasid ümber Violetta voodi surmatantsu tantsima. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ooper meeldis mulle väga. Alguses arvasin, et terve ooper on puhtalt üks lõõritamine ilma lavalise tegevuseta, kuid selle arvamuse sain juba esimeses vaatuses ümber lükata. Sain sellest hea õppetunni, et ei tasu ennem midagi maha teha ega üle mõelda, kui pole enda silmaga näinud ja kogenud. Ooperi sisust sain samuti hästi aru ning väga meeldis see, et subtiitrid olid hästi loetavad ning mõistetavad
kirikutes. Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval. · Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses.
aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem. Esindas tugevalt keskklassi maailmavaadet. Surma tants- Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll shokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. (See mingi tüübi arvamus surmatantsust) =) Valhalla- surnute riik, `langenute eluase'. Langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid.
Tekstitahvel infoga alati. tippaeg 17. saj. Nigulistes parjud Ackermanni töökojast. 1774 keelatakse kirikusse matmine, selleks ajaks vappepitaafide tava hääbub. Bernt Notke Surmatants 14.s lõpp: must surm algas Itaaliast ja levis Põhja-Euroopasse. neljandik Euroopast suri. mõeldi palju surmast, kirjanduses, luules ja kunstis tähtis teema. popp legend: 3 elavast ja surnust: "mis olete teie, need olime kord meie ja mis oleme meie, selleks saate kord teie". surmatantsu teema vanimaid teoseid on pariisi süütalaste kloostris. Saksamaal oli viimane figuur hällilaps, Prantsusmaal armunud noorpaar või talupoeg, kerjus Lübecki meister Bernt Notke kunagi kuni 50 figuuriga maali algustükk. (esimesed 13 säilinud) 15. saj lõpul tehtud autorikordus 1463. a analoogilisest maalist Lübeckis. ainulaadsena ainuke lõuendil säilinud surmatants!! ei tea, miks on Tallinna surmatantsu suur osa kadunud (hetkel on 160*750 cm)
Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele . Muuhulgas päästeti : · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14. 17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb
liigendusehituslik konstruktsioon. 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat maakirikut ja 2 linnakirikut Eestis. Milliseid kujutava kunsti teoseid on Karja kirikus Saaremaal? 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) ,,Surmatants"-teema: elukaduvus ja kõige surelikkus, 54 inimest, kõrval surmamotiiv, all kahekõne surmaga. 15 saj, Niguliste kirikus, suursugusematest inimestest järjest madalamale, peenmaali tehnikas. Autor:Bernt Notke. 15.Milliseid maalitehnikaid kasutati 15.saj Itaalias? S.Botticelli ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd," mis viitab vararenessansile? 16. .Miks hinnatakse nii kõrgelt Leonardo maali ,,Mona Lisa"?
kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Hasselblatti epitaaf: Johann Hobbingi epitaaf: Dietrich Mölleri epitaaf: Adolf Eberschildti epitaaf: Epitaph mälestuseks Mustpea liikmetele: Friedrich Wartmanni epitaaf: Uexkülli vappepitaaf: Anton Philipp von Saltza vappepitaaf: Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf: 8. Kirjelda “Surmatantsu” ja lisa olulisi andmeid selle kohta. Niguliste muuseumis eksponeeritav Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku Bernt Notke “Surmatants” on rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis. Tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. See maal üle viiesaja aasta vanune ja äärmiselt hästi säilinud. See pilt on
Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele. Muuhulgas päästeti: · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb
roosiallegooria kunstiküllases lavastuses, ning kuigi igast küljest kõlas kõigi nende konventsioonide eitus, säilitasid need vormid ometi elu- ja kunstiväärtuse veel kaua pärast keskaega.Sest neid vorme, millesse armastuse ideaal lihtsalt peab end panema, on igal vabal ajal vaid mõned üksikud. (145 Ükski aeg pole sisendanud kõigile säärase tungivusega ja alalõpmata surmamõtet kui 15.saj (146) Surmatantsu motiiv: surm, kes kisub endaga kaasa igast ametist, igast vanusest inimesi. (146) Maailma eitava keskaegse inimese vaim oli juba alati meelsasti viibinud põrmu ja usside juures, kirikutraktaatides maailma põlgamisest oli juba esile manatud kõiki lagunemise õudusi. Kuid selle kujutluse üksikasjade väljamaalimine algab hiljem. Alles 14. Saj lõpu poole õpib kujutav kunst selle motiiviga toime tulema. Tabavaks kujutamiseks skulptuuris või
Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste, silmapaistva renessanss- ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. Alates 1953. aastast hakati restaureerima Niguliste kirikut kui ehitusmälestist, rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks. 4 1982. aasta oktoobris, kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu
Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350 Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid. Need kujutavad endast puureljeefide ja puuskulptuuride ühendamist maalingutega, nad on mitmeosalised, külgedelt lahti- ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid
Koeru ja Ambla kirik, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele, torni said juba 13.saj.. Järgnesid Järva-Peetri, Pilistvere ja Türi kirik. Ka Virumaal ehitati kodakirikuid Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga. 3. kolmas kirikutüüp on linnades esinev basiilika. Tallinna basiilikad on Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Karja kirikus, kus on maagilised märgid võlvisiiludel: säärkurat jne. 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) 7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud osal on kujutatud kõige suursugusemaid isikuid vaheldumisi skeletitaolise surma allegooriatega. Teostatud peenmaalitehnikas. 15.Milliseid maalitehnikaid kasutati 15.saj Itaalias? S.Botticelli ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd," mis viitab vararenessansile
aastal ilmunud katekismuse - autoriks. Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja (17.saj.). Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud
annaabi.ee 
