Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"preisimaa" - 690 õppematerjali

preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja.
thumbnail
3
doc

Preisimaa uusajal

f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksamaa ja Preisimaa

Märksõnad: Otto von Bismarck, Põhja-Saksa liit, sõjad, Versailles, liitriik Miks Saksamaa ühendajaks oli Preisimaa? Saksamaal oli kümneid riike, neist kõige võimsamad olid Preisimaa ja Austria, kes tahtsid mitmest väiksest riigist moodustada ühe suure riigi. Ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit oli seadnud eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ilma Austriata. Sooviti ühtlustada Saksamaa poltiitikat, majandust ja juhtpositsiooni Euroopas. Hiljem võitles juba Saksamaa ülemvõimupärast maailmas. Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Friedrich II – Preisimaa kuningas

Friedrich II ­ Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Uusaeg

Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...

Ajalugu → Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustus ja sõjandus

*10 ringkonda, saksa keel 17.sajand 18.sajand Riikidevahelised *dünastiate vaheline konflikt (maade *dünastiate vaheline vastuolu vastuolu ja võimu pärast) Hispaania ja *Läänemere piirkonnad Vene ja piirkonnad Prantsusmaa Rootsi *Läänemere piirkonnad *Austria, Preisimaa vastuolud *Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa, ülemvõimu pärast Holland- kolooniate pärast *kolooniate pärast Suurbritannia *Türgi ja Kagu-Euroopa riigid ja Prantsusmaa Suuremad sõjad 30 aastane sõda 1618-1648 Hispaania pärilussõda 1701- Suur Türgi sõda 1683-1699 1714

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Absolutistlikud riigid

Rooma) c) Maria Theresia (Austria) Kujunemise põhjused a) kompaktsus, kindlate piiride väljakujunemine b) ühendavat kristust asendas rahvusriigi idee c) rahvuskeelte areng d) filosoofide tõestus Prantsusmaa Inglismaa Preisimaa Austria Millised olid probleemid? Kuningasvõimu halvad Parlamendi õiguste Suutmatus luua Türklased; järeletulijate suhed feodaalidega, sätestamine; pidev täitevvõimu asutusi; puudumine troonipärijaks; katoliiklaste ja võimuvõitlus; kodusõjad; haridustaseme madalus; pidevad erinevate rahvuste

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristsõna 8.klass

I A N L I L H S O O L L I J K I E M N N I I S E S L A I O I S E E M M R D P T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk ... Marseljees-Prantsusmaa riigi hümniks kinnitati ,, ... '' Aurik- 1807.a, leiutas Robert Fulton. Kolonialism-Poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade allutamine. Wilhelm I-1861.a sai kuningas. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel. Bismarck- tuntud ,,tugeva käe" poliitikuna.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

8. klassi ajaloo KT

8.klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võim...

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo kordamine, peatükk 7-11

Kordamine 7-11 1. Valgustusajastu: tekkimise eeldused, valgustuse iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav val...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Põhja sõda

Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksamaa ühendamine

Sakslased jäljen- dasid prantslasi nii keeles kui ka kultuuris. Alles Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul hakati rääkima saksa rahvusest. Algul tekkiski saksa rahvuse ühendamise idee, mille kandvaks jõuks olid haritlased. Hiljem jõuti Saksamaa riikliku ühendamise ideeni. 2. Ühendamise käik. Riigi ühendamiseks oli kaks teed: a) ühendamine ülaltpoolt. Siin konkureerisid omavahel Austria (Habsburgide dünastia) ja Preisimaa (Hohenzollernite dünastia) b) ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. 1815-1866 eksisteeris Saksa Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. !9. saj keskel muutus Preisimaa aktiivseks. 1861 sai troonile teovõimeline Wilhelm I, kes vahetas välja oma mälunõrkuse all kannatanud venna Friedrich Wilhelm IV. 1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel.

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvuslikud suhted 17-18saj. ja Prantsuse revolutsioon

Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Kujunesid välja kindlad riigipiirid, mille ületamiseks tuleb küsida luba. Põhjasõda Rootsi sõjalise võimsuse lõpp, Venemaa tugevnemine (1700 - 1721) Hispaania Prantsusmaa tahtis endaga ühendada Hispaaniat. Inglismaa omandas Gibraltari. pärilussõda (1701 ­ 1714) Austria Saksa alasid tahtsid valitseda nii Preisi kui Austria. Preisi kuningas sõlmis pärilussõda rahulepingu Preisimaa huvides, mis tähendas tema ülemvõimu Saksa aladel. (1740 ­ 1748) Seitsmeaastane Tüli Canada kolooniate vahel Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Suurbritannia sõda mõjuvõim kasvas. (1756 ­ 1763) Prantsusmaa revolutsioon Revolutsiooni põhjused: 1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud.

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke

ülaltpoolt ­ dünastilisel altpoolt ­ teel mõne suurema Saksa revolutsioonilisel teel: riigi võimu alla: kas Austria Habsburgid = kukutada kõigi Saksa Suur-Saksamaa riikide valitsejad ja luua või Preisi Hohenzollernid ühtne rahvusriik, = Väike-Saksamaa (ilma eelistatavalt vabariik Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Valgustatud absolutosm

Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse k...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maria Theresa Walburga Amalia Christina

valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud. Ta abiellus Francis Stepheniga kellega ta sai kuusteist last. Kaasaarvatud Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette, napoli kuninganna Maria Carolina, Parma hertsoginna Maria Amalia ja kaks Püha Rooma keisrit joseph II ja Leopold II.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Esimene Maailmasõda referaat

Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Merili Müür 203 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Sõjapõhjused................................................................................................................4 Riikide sõjaplaanid..................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Saksamaa 19. saj.

valitsusjuhiks Bismarck. Põhja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel. Välispoliitiline edu ja Põhja-Saksa Liidu loomine suurendasid Bismarcki toetjaskonda ning vaigistasid tema poliitilised vaated. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõja puhkemiseni. Sõjaks hästi ettevalmistatud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III. langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus.3 3 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.13 4.SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustus, Viini kongress ja selle kooskõla.

Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus otsustada ka väiksemate territooriumide ja nõrgemate riikide eest. Nimetatud sihid olid päevakorral Viini kongressil, mis tuli kokku 1814.aasta septembris. Viini kongressil etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta. Viinis olid kohal üle 250 riigi esindajad, kes läbirääkimiste ja diplomaatiliste kohtumiste kõrval sisustasid oma aega üsna ohjeldamatu pidutsemisega. Erimeelsustest hoolimata tunnistasid Prantsusmaa vastu sõdinud riigid vajadust järgida restauratsiooni, seaduslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism ­ 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksa keisririigi sünd

küsimus. 1848. aasta Rahvuskogul vaieldi selle üle, kas loodava Saksa riigi aluseks peaks olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul. Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu. Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai OttoVon Bismarck. OttoVon Bismarcki ei vaimustanud Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Aga võimuka inimesena mõistis ta et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Põhja-Saksa liidu loomine:

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksamaa keisririik

aasta revolutsiooni asendati kõigis Euroopa riikides liberaalsed ministrid konservatiivsetega, paljudes riikides saadeti parlament laiali ja muudeti põhiseadust. Vanad valitsejad jäid edasi võimule, kartmata, et peavad rahva ees vastutama. Kehtestati tsensuur. Saksa Rahvuskogu vastuvõetud põhiõigused kuulutati kehtetuks. 3. Mida tähendavad Suur-Saksamaa ja Väike-Saksamaa? Suurt segadust tekitas Saksamaa ühtse riigina defineerimisel asjaolu, et Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu vaid osaliselt. Oluline argument oli ka Austria impeeriumi erinevast rahvusest elanikud: näiteks ungarlaste, sloveenide, horvaatide, serblaste, rumeenlaste, ukrainlaste, poolakate, slovakkide ja tšehhide hulgas moodustasid sakslased vaid väikese osa. Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea

Ajalugu → 8. klass
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi

Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Konservatism Ajalugu, Majanduslik liberatism

Rahvuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda iseloomustab ühine ajalugu, kultuur, keel ja rass. Tihti on keel kõige olulisem. 19. Sajandi keskpaigas hakkab aktiviseeruma idee rahvusriikide loomisest. Itaalia · Itaalia ühendati Camillo Cavouri juhtimisel (Sardiinia kuningriigi eestvedamisel). Giuseppe Caribaldi juhtimisel itaallased võitlesid Austria vastu ning Austria oli Itaalia vihavaenlane nr.1. Lombardia kuulus Austriale. Prantsusmaa toetas Itaaliat ja Preisimaa ka kaudselt. Aastal 1861 loodi Itaalia kuningriik, kust puudusid Kirikuriik ja Veneetsia. Itaalia kuningaks sai Vittorio Emanuele II. Tema ülesanne oli liita Veneetsia ja ka Kirikuriik. Aastal 1866-1870 on Itaalia ühendatud ja Vatikan on lükatud nendesse piiridesse nagu ta praegu on. · Itaalia võitlused on aktiviseerinud Saksamaa. 1834. Aastal loodi Saksa Tolliliit. 1866.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada? Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas vaid väiksemaid sõjalisi konflikte. 4) Mida tähendab ,,rahvuslik ärkamine"? Rahvuslikult mõtlevad inimesed uskusid, et igal rahval peaks olema õigus luua oma riik ja oma asjade üle ise otsustada

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaa enda majanduselu - aastatel 1805-1812 tõusid hinnad kuni 300%. Preisimaa purustamise järel hakkas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, kust Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Napoleoni sõjad ja Viini kongress

Korsikal ning suri 5. mail 1821. aastal. Napoleon valitses Prantsusmaad aastail 1799-1815. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Sõjad: 1. I sõda Napoleoni vastu aastatel 1793–1797. Sõjategevuses osalesid Austria hertsogkond, Preisimaa kuningriik, Suurbritannia kuningriik, Holland, Hispaania Kuningriik, Sardiinia. 2. 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. 3. II sõda Napoleoni vastu aastatel 1797–1801. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia kuningriik, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa Keisririik. 4. III sõda Napoleoni vastu 1805. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajaloo mõisted.

Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilitamine, vabadusliikumise lämmatamine. Hispaania, holland, inglismaa, preisimaa, austria Moodustasid pran

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Saksa ordu

Saksa ordu Referaat 7 – Klass 2013 Sisukord: 1. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. 2. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. 3. Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse. 4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

AJALUGU - sõda Euroopas, Sada päeva

SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Friedrich II

aastal moodustasid ungari aadlikud 15 000 mehelise armee. Friedrich sõlmis lepingu Saksooniaga ning eesotsas Saksoonia armeega läks võitlusesse Boheemiasse ja Moraaviasse. Seal toimus üks verisemaid võitlusi kogu austria päranduse sõdade ajaloos. Peale austria armee järjekordset lüüa saamist, algasid sunnitud läbirääkimised Breslaulis. Rahu oli tingimusel, kui Austria annab Preisimaale Ülemise ja Alumise Sileesia ning Glatzi krahvkonna. Peale nende tingimuste täitmist lahkusid Preisimaa väed Boheemiast. 1744. aastal saatis Friedrich oma väed uuesti Boheemiasse. Ta jõudis väga lähedale Austria hertsogiriigi piiridele. Kuid peagi ta pidi alla andma, sest Austria kindral Trauni tegutsemised osutusid targemateks ning kaalutletumaks kui noore Preisi kuninga omad. Kuid siiski ei suutnud Austria Sileesiat endale võita ning aastal 1745. sõlmiti kokkulepe, kus Austria loovutas järjekordselt Sileesia Friedrichule. Just peale seda sõjakäiku 1745

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas

Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5. Saksa keisririigi sünd. a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani. Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlasuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetudBelgia, holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaagaliideti ka paavsti valdused.Mitmed

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Rahvusvahelised suhted 19. sajandi I poolel

Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suur Prantsuse Revolutsioon

Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa diplomaatia seotud 1756 aastal Austriaga sõlmitud lepinguga, mida toetas Louis XVI ja Austria printsessi Marie- Antoinette abielu. Lepingul oli mitu eesmärki. Esialgseks eesmärgiks oli kindlustada oma tagala Austria poolelt ja kaitsta end Preisimaa eest. Jõud oli vaja suunata võitluseks Inglismaaga koloniaalvalduste pärast. Seitsmeaastase sõja ajal (1756-1763) pidi Prantsusmaa kulutama palju jõudu Austria dünastiliste huvide kaitsmiseks, mis nõrgestasid oma riiki. Selle tulemusel kaotas Prantsusmaa Kanada. Kodanlikes ringkondades tekkis vastumeel Austria päritolu kuninganna Marie- Antoinette suhtes. Prantsusmaa välispoliitika teiseks vektoriks oli siis liit Hispaaniaga. Liit oli suunatud Inglismaa koloniaalpoliitika vastu

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldine ajalugu 17. - 18. sajand

→ demokraatia/rahvavõim → muidu ideaalset riigivalitsemis vormi ei olnud  Saksa kameralistid → üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetatuna. → absoluutne monarhia  Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad  Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine  Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks  Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand  Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Saksamaa ühendamine

SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda. Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse: lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast. Aastatel 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kuni 300%. Napoleon ei suutnud täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopa mandril oli suur nõudlus Briti odavate kaupade (eriti tekstiilitoodete) järele. Salakaubandusest Inglismaaga ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. V Tilsiti rahu 1807 (lk 86-87) Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel: 1) Venemaa tunnistas Prantsusmaa tegevusvabadust Lääne-Euroopas 2) Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga 3) Preisimaa poolt vallutatud Poole aladest moodustati Varssavi hertsogkond 4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome VI Suured reformid Saksamaal (lk 87)

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Otto von Bismarck

juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 1851­1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859­ 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 1862­1890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, 1872­1878 võitles Kulturkampfi raames Saksamaa lõuna- ja lääneosa

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT pt 17-20

Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted ­ Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed ­ hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused ­ iseseisvuse saavutamine Tagajärjed ­ selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused ­ kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias

FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg ­ 1713-1740 Riik ­ Preisimaa Iseloomustus inimesena ­ Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana ­ Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg ­ 1740-1780 Riik ­ Preisimaa Iseloomustus inimesena ­ Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana ­ Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg ­ 1780-1790 Riik ­ Austria Iseloomustus inimesena ­ Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane.

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maria Theresia - õppematerjal

Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all.

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Saksamaa 19. sajandil

1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.

Ajalugu → Saksa ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel. Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Absolutism ja valgustatud absolutism – erinevused ja sarnasused Euroopa riikides

" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal. Riigiasjade üle otsustas kuningas ikka ainuisikuliselt, oma korraldused aga saatis ta ümbrikutega ministritele täitmiseks.

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791, Viini kongress, Uued liidud

taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun