"Tartuffe" Teose analüüs Teose on kirjutanud Molière kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin kes sündis 15. Jaanuaril 1622 ja suri 17 veebruaril 1673, oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest.Molière kirjutas algupäraseid näidendeid, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. "Tartuffe" on Molière'i näidend. Teose kirjutas ta aastal 1664, millal oli ka esmakordselt laval. Teos tekitas suure skandaali ja kuningas Louis XIV keelustas näidendi esitamise. Orgon - rumal, naiivne, endas kindel, uskus pimesi Tartuffe`i. Ta uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees, igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe - omakasupüüdlik, kahepalgeline, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Dorine - heatahtlik, taibukas, sõnavõtja, kaval, heatahtlik, aus.
See ühing oli kategooriliselt vabamõtlejate vastu ja surus peale oma tõekspidamisi nii avalikus kui riiklikus elus. Nende eesmärgiks oli süvendada usutunnet ning võib ainult oletada, kui raske oli tol ajal olla teisitimõtleja. Võib vist olla päris õnnelik, et teos üldse säilinud on, sest selle eest on ka autorit tahetud saata tuleriidale ning teda nimetatud viimaste sajandite suurimaks paganaks ja vabamõtlejaks. "Tartuffe" oli paheline ja jumalavallatu, aga see just ongi see miski, mis annab teosele oma värvi ja vürtsika lugemiselamuse. Just "Tartuffe" oli ju see teos, mille kirikuringkonnad valisid oma kõige tervamate rünnakute märklauaks. Näidend kirjeldavat jumalakartlikkust eriti võigastes värvides ning tänu sellele on Moliere'i peetud ka võitlejaks obskurantismi ja kitsarinnalisuse vastu, tema ideaaliks oli humanistlik elulaad. "Tartuffe ehk petis" on igale vähegi haritud inimesele tuntud teos
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere-
TARTUFFE A COMEDY CHARACTERS MADAME PERNELLE, mother of Orgon ORGON, husband of Elmire ELMIRE, wife of Orgon DAMIS, son of Orgon MARIANE, daughter of Orgon, in love with Valere CLEANTE, brother-in-law of Orgon TARTUFFE, a hypocrite DORINE, Mariane's maid M. LOYAL, a bailiff A Police Officer FLIPOTTE, Madame Pernelle's servant The Scene is at Paris ACT I SCENE I MADAME PERNELLE and FLIPOTTE, her servant; ELMIRE, MARIANE, CLEANTE, DAMIS, DORINE MADAME PERNELLE Come, come, Flipotte, and let me get away. ELMIRE You hurry so, I hardly can attend you. MADAME PERNELLE Then don't, my daughter-in law. Stay where you are. I can dispense with your polite attentions. ELMIRE
Tartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen)
Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma,
elada. Neil oli mõtet elada, et uurida, mis nende elul mõtet on ja mis neid õnnelikuks teeb. Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid? Damis, Elmire, Mariane, Dorine, Valer, Cleante 2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt? Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6.Iseloomusta teda viie lausega? Tartuffe on libekeelne inimene, aga ta on nii veenev, et kõik usuvad teda mida ta räägib. Ta on omaarust pühak. 7.Kuidas suutis pere isa suhtumist nimitegelase muuta?
MÕISTEKAART KAHE TEGELASE ISELOOMUSTUS TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu Saavutamaks oma tahtmist on nõus abielluma Orgoni tütrega. Elab Orgoni majas ja Räägib ise Orgonile, et
Damise iseloomustus teose "Tartuffe" põhjal Teoses "Tartuffe" oli Damis Orgoni ja Elmire poeg. Minu arvates pole noormeest raamatu järgi väga raske kirjeldada, sest tema roll polnud kirjutises kuigivõrd suur. Mulle tundus, et Damisel olid ülekaalus pigem halvad iseloomu omadused, kui head, kuid igal inimesel on nii häid ning halbu külgi. Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu.
ka Charles. Mehe armastus oli niivõrd suur, et ta suutis andestada Emmale kõik, kuid ilma temata ei suutnud enam elada. Ma arvan, et armastades peab hoidma oma silmad lahti. Kõik näiline ei pruugi olla tegelikkus ning seetõttu peavad ka armunud säilitama kaine mõistuse. Armastus võib teha inimesed pimedaks, kuid võib ka avada silmad. Kui usutakse pimesi kedagi, siis just armastatu sõnad võivad inimese silmad avada. Moliere'i näidendi ,,Tartuffe" tegelane Orgon usub Tartuffe'i juttu ning ei lase kellelgi temast halba rääkida. Orgon ei näe, et Tartuffe ainult petab teda. Mees ei võta kuulda mitte kellegi sõnu, sest usaldab Tartuffe'i täielikult. Alles siis, kui Tartuffe soovib mehe naist Elmire'i võrgutada ning Orgon naiselt ka selle kohta kinnituse saab, avanevad Orgoni silmad. Ta mõistab, et Tartuffe on osav pettur ning soovib ainult tema raha. Armastus oma naise vastu sunnib Orgoni maapeale tulema ning mõistma tegelikkust.
Teatriretsensioon „Tartuffe“ Autor: Kaspar-Eerik Maarand Tallinn 2017 Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale
Ta asutas kõigepealt teatritrupi, kus ta oli lavastaja, kirjanik ning näitleja, kuid esimene etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed (võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus) Argetüüpsed tegelased Don Juan südametevallutaja, pärist rikkast perekonnast ja harjunud saama seda mida ta tahab
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel
Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan
Võlts usklik sama on mis praaliv kangelane: variserlikkus Molière'i "Tartuffe'is" ja meie kaasajal Kirjutas: KRM Inimesed üritavad jätta endast head muljet, püüeldes ühiskonna heakskiidu poole, tahtes olla osa massist samal ajal näidates end erilisena, teistest paremana. Kuna inimesed on enamasti kergeusklikud, on neid lihtne ära kasutada, eriti seetõttu et paljude jaoks on piir pahede ja vooruste vahel udune.
Tihti otsustatakse teise inimese eest asjad ennem ära, kui tema arvamust küsitakse. Vanasti oli see rohkemalt levinud, kui tänapäeval. Juba Vanas-Roomas otsustasid kõrgemal seisuses asuvad inimesed, mida peavad tegema alamad. Mittekodanikud olid orjad, kodanikud aga pidid minema sõtta, kui kästi ja keegi ei küsinud nende arvamust. Tänapäeva lõunariikides, näiteks Egiptuses, valivad vanemad enda pojale abikaasa. Paaride vahelist armastust eksisteerib seal väga vähe. Raamatus ,,Tartuffe" tahtis ka Orgon enda tütrele Mariane'le abikaasaks panna Tartuffe, aga Mariane'le valitud mees ei meeldinud. Seega on võimalik, et keegi teine võib määrata inimese käekäigu või saatuse, pannes teda seeläbi kannatama nii, et tal tuleb muutuda iseenese elu vangiks. Kui uskuda saatuse olemasolu, siis inimese elukulg käib ettemääratult. Keskajal usuti, et igal inimesel on oma saatus ja kõik mis juhtub, peab juhtuma inimese tahtest sõltumatult..
Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE
Kolmanda loomingujärgu näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust. 13. I Komöödia. Ülevaade Moliere´i komöödia ,,Tartuffe`i" süzeest; peategelase iseloomustus; teose peaidee. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused KOMÖÖDIA- naljamäng, üks näitekirjanduse põhizanreid. Naeruvääristab inimlikke pahesid ning pakub vabastava naeru kaudu meelelahutust. Konfliktid on kergekaalulisemad kui draamas või tragöödias ning lahenevad üldjoontes õnnelikult. SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast)
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides.
valitsusmudeleid. Selline, meile tavalisena näiv valitsusviis on aga kindlasti muutnud ka inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne. Ta soosib Tartuffe'i ja peab teda enda eeskujuks. Majaperemees ei hooli oma perekonnaliikmete hoiatustest ja Cleante sõnadest, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ning ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Kui aga ilmsiks saab tõde, et Tartuffe on petis ja
MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu
veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. ,,Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu ületas kõik ootused, ta meeldis nii õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad
eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse maski all jumalakartlike inimeste hirmu arvelt maiseid hüvesid ahnitseb. "Tartuffe" paistab eriti silma omapärase ülesehitusega, kus nimitegelane astub lavale alles kolmandas vaatuses, mil ta olemus on publikule juba ammu selge. Samuti erineb "Tartuffe" selle poolest, et koomikas ei ole enam rõõmsameelsust. Kiriku- kogukondade vastuseisu tõttu aga keelas kuningas näidendi mängimise ära. Alles
2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1
Seetõttu oli komöödia elulähedasem ja vormilt vabam. Kui tragöödiate sündmustik lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast. Tegelased kehastasid enamasti mingit kindlat iseloomujoont, neist kujundati mingit tüüpi. Nt kujundati mingi tüüp. Nt Moliere ´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas
..teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664)
viisil proovile panna.Tahe ja mõistus piiravad C näideneis tegelaste kirgi,puhastavad ja õilistavad neid. Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi
jooksu kuninga hobune ning kuninganna koer ning Zadigi käest mindi küsima, ega tema neid näinud pole. Zadig, kes oli metsas uurinud selle sama koera ning hobuse jälgi, seletas, millised nad välja nägid. Inimesed arvasid seepeale kohe, et Zadig valetab ja et tegelikult ta on loomad hoopis varastanud. Tänapäeval on paljudes olukordades ka nii, et kõiges heas nähakse halba ning ollakse liiga umbusklikud. Igaühel meist on kindlasti võimalik oma saatust muuta. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" ütleb üks tegelane Cleante majaperemehele, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ja ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Majaperemees, Orgon, pidas Tartuffe'i väga heaks ja ausaks meheks ja koguni oma eeskujuks. Seda vaid seetõttu, et nägi teda kirikus kerjamas ning kogu Orgoni annetatud raha jagas ta vaestele laiali. Nähes, et Tartuffe nii õilis ja heatahtlik on, võttis Orgon Tartuffe'i enda juurde elama. Tegelikkuses oli
10A KLASSI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1) Renessansiaja ilmselt ühe esimese kirjaniku Dante teos, mis koosneb kolmest osast: Põrgust, Puhastustulest ja Paradiisist 2) Novelli, kui kunstilise zanri algataja; Tema novellide allikaks olid rahvajutud 3) Kelle lause see on: ,,Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas"? 4) ,,Naeruväärsed eputised" ja ,,Tartuffe". Kes on autor? 5) Dante Algihieri värsivormis kirjutatud teos 6) 18.sajandi valgustaja; Prantsusmaa filosoof; ,,Filosoofiline sõnastik" teose autor. 7) Mustlasnaine, kes pani mehed endasse armuma ja seejärel rikkus nende elud? 8) Prantsuse kirjanik; ,,Carmeni" autor; teosed toetuvad täpsetele seikadele, sisaldavad tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta 9) Mis teosest? Kes on autor? ,,See on ju nii, kui ainult mõista püüad. Küll ennast
Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003 D'Artagnani tütar 2004 Huvitavat Depardieu on tüüpiline nimi Prantsusmaal. 1990 oli joobes juhtimise tõttu 2 kuud vanglas ja litsents võeti kuueks kuuks ära Oli mootorratta õnnetuses ja haiglas kui filmimiti Asterix &
aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Ta suri 17. veebruaril 1673. aastal. Kirik keelas sellel ajal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet
1) Moliere-i (1622-1673) isa oli Pariisi jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister, Moliere ei hoolinud advokaadikutsest ega isa töö jätkamisest, vaid huvitus teatrist, asutas teatritrupi, milles tegutses nii näitekirjanikuna, lavastajana kui ka näitlejana. Moliere julge satiir vihastas vanameelseid ja vaimulikke, teda kritiseeriti ja laimati pidevalt. Kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loe lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Ta peegeldas kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laualt ja värvikalt, kasutas satiiri. Ta varjas oma mõtted nalja ja naeru taha. Moliere kritiseeris silmakirjalikkust, peenutsemist, teadmistega eputamist, võltsi vagadust, mille rüpes peitub saamahimu. Ta pilkas naiivsust ja kergeusklikkust. Moliere on öelnud: ,, Parim, mida võin mina teha, on minu sajandi pahede paljastamine naeurväärsetes kujudes. Teosed: ,,Meeste kool" (1661),
tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama
irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus,
TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe"
Suveöö unenägu. Komöödias armastab Hermia Lysanderit, neiu isale aga meeldib Demetrius. Isa palub tütre abiellumiseks viimasega luba Ateena hertsogilt. Need 2 noormest on sarnased ning oma vanuselt, seisuselt ja väärikuselt igati võrdsed. Ühe on valinud välja armastus ja teise vanemate tahe. Võidab esimene. Kogu näidend räägib armastuse tujukusest, õigustest. Armastus saavutab võidu võlumetsas, kus valitsevad Oberon ja Titania. Tartuffe. Peategelane Tartuffe on leidnud peavarju Orgoni juures. Ta võidab peremehe ja tema ema poolehoiu. Teised majaelanikud näevad Tartuffis aga petist ning ei salli teda. Orgon tahab oma tütart T-le naiseks anda ning lõpetada kihluse Valere´iga. Teenija Dorine avastab aga, et T on armunud maja perenaisesse. T ei jää ootama talle ülesseatud lõksu,vaid langeb iseenda seatud püünisesse, kuhu ta tegelikult püüab meelitada Elvire´i. Esimesel korral pääseb ta terve nahaga
tüpiseerimine: inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsustena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont. Karakterite põrkumine ja võrdlemine lubab teha üldistusi ühiskonna kõlbluse kohta. Üks klassitsismi aja komöödia kirjanikke oli Moliere. Tema komöödiates on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see kõik oli mõeldud pigem alamklassile. Tema tähtsamad teosed on ''Don Juan'', ''Tartuffe'' , ''Meeste kool'', ''Naiste kool'' jpm. Moliere'i Tartuffe on kehastanud valevagatseja ehk silmakirjateener, Don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. Moliere'i loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed(võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki
Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine Ilu kriteeriumiks on tõde mida saab saavutada mõistuse abil Ainsaks kuntsikeeleks rangelt riimitud kõne Eristati madalaid(komöödia ja satiir) ja kõrgemaid(tragöödia, ood, epigram, eepos) zanre .
"Olen inimene Hispaanias saavutab romaan uueaegse Shakespeare "Hamlet" ,,Julia ja ja miski inimlik pole mulle proosavormi tunnused. Romeo" võõras." Trüki-ja maalikunsti areng. Inglismaal draamakirjanduse õitseaeg. Klassitsism Prantsusmaa Prantsusmaa, Inglismaa. Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus
· ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. · ,,Tartuffe" Teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumisega. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab, nii et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsus ja ususõgeduse aadessil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Oregoni
,,Teadmatus on õndsus." Nii ütlevad vanad eestlased. Sellest lühidast lausest võime välja lugeda, et naiivsed ning ümbritsevast mitteteadlikud inimesed langevad enamasti endast kavalamate ohvriks. Kuid kas ka lähedaste nimel ekstreemsustesse minek on õigustatud? Eelkõige aitavad kuritegudele kaasa indiviidid, kes näevad, mis toimub ent on liiga arad selleks, et toimuvast kellelegi teatada. Nii oli ka prantsuse näitekirjaniku Moliere'i näidendis ,,Tartuffe". Peategelane ning pereisa Orgon langeb libekeelse Tartuffe'i meelevalda, kes teeskleb, et on Orgoni hea sõber ning kõige seejuures petab esimeselt välja ta valdused ja kogu maise vara. Orgonit kujutatakse kui teistest sõltuvat ullikest, kes ei oska silma paista. Orgon oli tüssaja valeimidzist ja sõbralikkusest niivõrd pimestatud, et ei saanud Tartuffe'i tõelistele kavatsustele jälile. Seevastu kõik Orgonit ümbritsevad pere, lähedased mõistsid
Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et draamateos peab sisaldama ka õpetlikku ja vale on lahus hoida traagilist ja koomilist. Molire peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid ning tegi seda kriitiliselt terava satiiri vahendusel. Tema satiiri märklauaks on peenutsev aristokraatlik seltskond kui ka tolle salongides moes olnud pretsioone s.o eriti otsitud kujundeid kasutav, peenutsev kirjandus. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi
Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend "Naeruväärsed eputised". Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit "Tartuffe" prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu. Moliere tuli näidendi "Ebahaige" ajal lavalt ära kanda ning hiljem ta suri. Vaimulikud ei tahtnud Moliere'i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda. Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere Loomingu üldiseloomustus peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri
paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9
1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Info pärineb allolevalt aadressilt, mis on loodud Varstu õpetajate poolt koostöös Tiigriüppe SA. On
Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
Alguses ei läinud neil Pariisis üldse hästi otsustasid lahkuda. 1646 aastal suundus trupp Lõuna- Prantsusmaale kus neid saatis edu kuni nad olid küpsuse saavutanud. 1659 aastal lavastasid nad Pariisis lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Mida saatis erakordne edu. Näiden meeldis ka monarhile, mis järel kuulus Moliere'ile tema isiklik soosing. Päikesekuninga enda poolehoiust hoolimata kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loa lavastada ühe oma kuulsama näidendi ,,Tartuffe". Ta langes väga tugeva kriitika alla. Teda rünnati, laimati ja sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige" 4. etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. Vaevalt kümmekonna aastaga suutis Moliere luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on kindlasti jäänud
* 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" (Angela ema) * 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier) * 1957 Eduardo De Filippo "Filumena Marturano" (Filumena) * 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha) * 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse) * 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage) * 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda) * 1965 Molière "Tartuffe" (Dorine) * 1967 Jean Anouilh "Antigone" (Amm) * 1967 Maksim Gorki/Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna) * 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema) * 1969 Shakespeare "Romeo ja Julia" (Amm) * 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine) * 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda" * 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt)
annaabi.ee 
