Ta uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees, igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe - omakasupüüdlik, kahepalgeline, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Dorine - heatahtlik, taibukas, sõnavõtja, kaval, heatahtlik, aus. Näidend räägib Orgoni ja Tartuffe'i vahelistest suhetest. Tartuffe kasutab ära Orgoni jumalakartlikkust ning loob temaga omakasupüüdlikud suhted. Kõik teised majaelanikud, peale Orgoni ja tema ema, saavad Tartuffe plaanidest aru, kuid nad ei suuda seda Orgonile selgeks teha. Teiseks teemaks kujuneb Orgoni soov anda oma tütar Tartuffe'ile naiseks. Mariane'il on aga juba peigmees ning ta ei soovi abielluda Tartuffe'iga. Ikkagi tekib Mariane ja Valère suhetesse mõra, õnneks hoiab lõpliku lahkumineku ära Dorine. Tartuffe lööb külge Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab
Juba ilmumise ajal ei jätnud see külmaks ühtki mõtlevat inimest Prantsusmaal. Ka praegu on "Tartuffe" paljudes seltskondades niivõrd teatud näidend, et on lausa võimatu leida kedagi, kes sellest komöödiast vähemasti kuulnud ei oleks. Teos on säilitanud samaväärse kõlajõu nagu "Hamlet", "Don Quijote" või "Faust", samuti on kõik need tegelased pälvinud au saada üldnimeks. Näidend toob nii hästi välja, kuidas persoon ennast usust pimestada laseb. Tartuffe on oskuslik karakter, kes tuuakse lavale alles kolmandas vaatuses, muidu räägitakse temast vaid kaudselt. See on väga hea, loob väga hea ettekujutuse inimesest, kelle ümber kogu sündmustik lahti harutub. Mees on lausa uskumatu oskusega perepea ümber sõrme keeranud, näidates välja vaid oma vagadust ja jumalakartlikkust, paljastamata oma pahelisi külgi. Seesuguseid inimesi on ka tänapäeval üllatavalt palju, kahjuks on veel rohkemgi Orgoni tüüpi tegelasi
Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi
Alone, wants no such wealth of fineries. CLEANTE But, madam, after all . . . MADAME PERNELLE Sir, as for you, The lady's brother, I esteem you highly, Love and respect you. But, sir, all the same, If I were in my son's, her husband's, place, I'd urgently entreat you not to come Within our doors. You preach a way of living That decent people cannot tolerate. I'm rather frank with you; but that's my way-- I don't mince matters, when I mean a thing. DAMIS Mr. Tartuffe, your friend, is mighty lucky . . . MADAME PERNELLE He is a holy man, and must be heeded; I can't endure, with any show of patience, To hear a scatterbrains like you attack him. DAMIS What! Shall I let a bigot criticaster Come and usurp a tyrant's power here? And shall we never dare amuse ourselves Till this fine gentleman deigns to consent? DORINE If we must hark to him, and heed his maxims, There's not a thing we do but what's a crime; He censures everything, this zealous carper.
Tartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa). 3. Saabus Orgon. 4
DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just
Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) Cleante & Orgoni vaidlus jälle Tartuffe pärast
Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin
elada. Neil oli mõtet elada, et uurida, mis nende elul mõtet on ja mis neid õnnelikuks teeb. Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid? Damis, Elmire, Mariane, Dorine, Valer, Cleante 2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt? Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6.Iseloomusta teda viie lausega? Tartuffe on libekeelne inimene, aga ta on nii veenev, et kõik usuvad teda mida ta räägib. Ta on omaarust pühak. 7.Kuidas suutis pere isa suhtumist nimitegelase muuta?
MÕISTEKAART KAHE TEGELASE ISELOOMUSTUS TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu Saavutamaks oma tahtmist on nõus abielluma Orgoni tütrega. Elab Orgoni majas ja Räägib ise Orgonile, et
vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, kuidas õnnestus Tartuffe'il nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi tantsima panna. Samuti ei suutnud ta aru saada sellest, et kui ta käitub oma isa ees alandlikult ning proovib sellega Tartuffe minema ajada, siis see ei õnnestu, sest tema tavaline loomus oli üpris karm. Damise omakasupüüdlikus avaldus, kui tuli välja, et Valere ei saagi ta õe, Mariane'ga abielluda, see aga tähendas, et noormees ei saa naituda Valere õega. Pahameel ja kättemaksu himu läbis kogu teost sujuvalt algusest lõpuni. Damise pahameel avaldus alguses, kui ta mõistis, et Tartuffel on ta isale liiga suur mõju ning siis, kui noormees visati majast välja vaese aadlisoost mehe asemel
suutnud enam elada. Ma arvan, et armastades peab hoidma oma silmad lahti. Kõik näiline ei pruugi olla tegelikkus ning seetõttu peavad ka armunud säilitama kaine mõistuse. Armastus võib teha inimesed pimedaks, kuid võib ka avada silmad. Kui usutakse pimesi kedagi, siis just armastatu sõnad võivad inimese silmad avada. Moliere'i näidendi ,,Tartuffe" tegelane Orgon usub Tartuffe'i juttu ning ei lase kellelgi temast halba rääkida. Orgon ei näe, et Tartuffe ainult petab teda. Mees ei võta kuulda mitte kellegi sõnu, sest usaldab Tartuffe'i täielikult. Alles siis, kui Tartuffe soovib mehe naist Elmire'i võrgutada ning Orgon naiselt ka selle kohta kinnituse saab, avanevad Orgoni silmad. Ta mõistab, et Tartuffe on osav pettur ning soovib ainult tema raha. Armastus oma naise vastu sunnib Orgoni maapeale tulema ning mõistma tegelikkust. Armastus laste ja perekonna vastu teevad inimesed vahel uskumatult tugevaks. Suudetakse
jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda
kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed (võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus) Argetüüpsed tegelased Don Juan südametevallutaja, pärist rikkast perekonnast ja harjunud saama seda mida ta tahab. Tema eluhoiakuks oli anda järele kõikidele oma ihadele. Teised olid talle kui mänguasjad ja meelelahutajad. Ta oli sõnaosav, et teised enda kasuks pöörata. Tartuffe Ta on silmakirjalikkuse ja teeskluse võrdkuju. Ta oli vaimulik, ning ei arvestatud, et ta vaimul võib käituda ebamoraalselt. Ta üritas näida oluliste inimeste ees hea ning sõbralik, kuid tegelikkuses ta selline polnud. · Mis on valgustus? Too välja valgustuse tunnused ja 5 autorit. 18.sajandi kultuuri- ja kirjandusvool, kus hakati tähtsustama demokraatlikke ideid, loomulikku inimest ning teadmisi. 3 tähtsamat riiki kus levis: Saksamaa, Inglismaa ja
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel
Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii oma lähikondlasi. Molieri võitlevamaid komöödiaid on "Tartuffe". Peamise tegelaskonna moodustavad kaupmehe Orgoni kodakondsed, kelle majja on ennast poetanud Tartuffe, kes omandab majas võimu ja laseb lõpuks Orgonil varanduse oma nimele kirjutada. Tartuffe tegevus kutsub esile teiste pereliikmete vastutegevuse., võitlus tema paljastamise eest. Viimases vaatuses heidab Tartuffe maski kõrvale, esitab Orgoni peale poliitilise kaebuse ja saab nii ta vara endale. Kuid pahe saab karistuse, Tartuffe vangistatakse ja Orgon saab vara tagasi. Tartuffe kuju eeldab silmakirjalikkuse võrku langejat. Niisugune on majaisand Orgon, vanamoeliste vaadetega ja usuhulluse kütkes, kes kardab uuendusi kui tuld. Seda kasutab ära Tartuffe
pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid. Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi pettes, mängides neile kallil teemal "usk", selle lõksu sattus nii mõnigi tegelane, kelle teadmised sel teemal olid puudulikud. Kõige kergem on petta inimest, kes teemat ei valda. Tänapäevalgi satuvad niiviisi paljud inimesed reklaami
Vanasti oli see rohkemalt levinud, kui tänapäeval. Juba Vanas-Roomas otsustasid kõrgemal seisuses asuvad inimesed, mida peavad tegema alamad. Mittekodanikud olid orjad, kodanikud aga pidid minema sõtta, kui kästi ja keegi ei küsinud nende arvamust. Tänapäeva lõunariikides, näiteks Egiptuses, valivad vanemad enda pojale abikaasa. Paaride vahelist armastust eksisteerib seal väga vähe. Raamatus ,,Tartuffe" tahtis ka Orgon enda tütrele Mariane'le abikaasaks panna Tartuffe, aga Mariane'le valitud mees ei meeldinud. Seega on võimalik, et keegi teine võib määrata inimese käekäigu või saatuse, pannes teda seeläbi kannatama nii, et tal tuleb muutuda iseenese elu vangiks. Kui uskuda saatuse olemasolu, siis inimese elukulg käib ettemääratult. Keskajal usuti, et igal inimesel on oma saatus ja kõik mis juhtub, peab juhtuma inimese tahtest sõltumatult.. Sellisel juhul oleks inimene saatuse võimu all, ta oleks vang enda kehas. Raamatus
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
ning pakub vabastava naeru kaudu meelelahutust. Konfliktid on kergekaalulisemad kui draamas või tragöödias ning lahenevad üldjoontes õnnelikult. SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Tartuffe · 5-vaatluseline värssnäidend, mille tegevus toimub ühes ja samas korteris ühe õhtu jooksul. · Tegevus toimub Pariisis 17. sajandil. · Eripäraks on see et Tartuffe, kui peategelane ei tule lavale esiestes vaatlustes. · Deux ex machina-jumala masin. Olukord kuis sekkuvad välised jõud Tartuffe on mees , kelle jõukas ja usklik kaupmees Orgon nn korjab üles kirikust, kus Tartuff talle sila jääb kui väga õilis ja heatahtlik mees, kellel lihtsalt ei ole elus vedanud. Tegelikult on Tartuffe plaan lihtsalt Orgonile küljealla saada, et tema naisele külge ajada ja endale võim saada
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni...
arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne. Ta soosib Tartuffe'i ja peab teda enda eeskujuks. Majaperemees ei hooli oma perekonnaliikmete hoiatustest ja Cleante sõnadest, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ning ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Kui aga ilmsiks saab tõde, et Tartuffe on petis ja varas, muudab Orgon koheselt oma käitumist ja soovib talle kätte maksta. Inimesed ei suuda tihti oma seisukohtadest lahti öelda ning jäävad kangekaelselt enda juurde
MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu
pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. ,,Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu ületas kõik ootused, ta meeldis nii õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. Säärane lõpp on klassikaline deus ex machina Molière'i kummardus armuliku kuninga ees. ,,Tartuffe" paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane
Referaat JEAN-BAPTISTE POQUELIN ehk MOLIÈRE 10 klass 2009 SISUKORD Sisukord ___________________________________________________________ 2 Elulugu ____________________________________________________________ 3 Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis,...
2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1
Seetõttu oli komöödia elulähedasem ja vormilt vabam. Kui tragöödiate sündmustik lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast. Tegelased kehastasid enamasti mingit kindlat iseloomujoont, neist kujundati mingit tüüpi. Nt kujundati mingi tüüp. Nt Moliere ´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas
jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini- meste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnis- tusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. ,,Misantroop" ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kau- du. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid
viisil proovile panna.Tahe ja mõistus piiravad C näideneis tegelaste kirgi,puhastavad ja õilistavad neid. Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi
Miski pole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Öeldakse, et see on vaba maailm. Kuid miskipärast tunnevad ikka paljud inimesed ennast ahistatu ja kohustatuna. Tihtipeale rõhuvad meid reeglid ja piirangud. Mingil määral on need meie endi loodud. See aga ei tähenda, et me peaksime neisse takerduma. Tuleb vaadata ringi ja leida teisi võimalusi, et ei tekiks ahistatu tunnet. Igaühel on oluline teada, kas tema elu juhib inimene ise või hoopis tumedad mõtted, mis muudavad ta elu süngeks. Saksa filosoof A. Schopenhauer on öelnud, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. See ongi suurim viga, mida inimene teha saab. Ta ei mõtle selle peale, mida väärtustada, mille eest olla tänulik või mille eest ennast kiita. Me ju ei täna igapäevaselt üht või teist inimest lihtsalt selle eest, et ta on meie jaoks alati olemas, sest me peame seda täi...
10A KLASSI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1) Renessansiaja ilmselt ühe esimese kirjaniku Dante teos, mis koosneb kolmest osast: Põrgust, Puhastustulest ja Paradiisist 2) Novelli, kui kunstilise zanri algataja; Tema novellide allikaks olid rahvajutud 3) Kelle lause see on: ,,Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas"? 4) ,,Naeruväärsed eputised" ja ,,Tartuffe". Kes on autor? 5) Dante Algihieri värsivormis kirjutatud teos 6) 18.sajandi valgustaja; Prantsusmaa filosoof; ,,Filosoofiline sõnastik" teose autor. 7) Mustlasnaine, kes pani mehed endasse armuma ja seejärel rikkus nende elud? 8) Prantsuse kirjanik; ,,Carmeni" autor; teosed toetuvad täpsetele seikadele, sisaldavad tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta 9) Mis teosest? Kes on autor? ,,See on ju nii, kui ainult mõista püüad. Küll ennast tervikuks peab sõge inimene, kuid mina tean, et olen osakene sest osast, ...
Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003 D'Artagnani tütar 2004 Huvitavat Depardieu on tüüpiline nimi Prantsusmaal. 1990 oli joobes juhtimise tõttu 2 kuud vanglas ja litsents võeti kuueks kuuks ära Oli mootorratta õnnetuses ja haiglas kui filmimiti Asterix &
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem tutvus teatriga, nimelt koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. 1640. aastal asus ta õppima õigusteadust ning tegi ka Orleans'i ülikoolis advokaadieksami, ent loobus juristikarjöörist ja õukonnaameteist. Teda oli rohkem huvitunud teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Kirjanduse kõrval mõjutasid teda ka Pariisi tänavatel etendusi andvad komödiandid, kes esitasid rahvalikke jante. 1643. aa...
BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)-...
1. Klassitsism tekkis Prantsusmaal 17 saj. 2. Absolutism on, kui on piiramatu võimuga ainuvalitseja (kuningas). 3. Klassitsismi iseloomustus: palju armukesi, peeglid, soengud, ei pestud, lõhnaõlid, kirbud, täid, hoorad, Versailles. 4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemi...
1. Milline kirjandusvool on barokk /klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism? Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessans...
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
Suveöö unenägu. Komöödias armastab Hermia Lysanderit, neiu isale aga meeldib Demetrius. Isa palub tütre abiellumiseks viimasega luba Ateena hertsogilt. Need 2 noormest on sarnased ning oma vanuselt, seisuselt ja väärikuselt igati võrdsed. Ühe on valinud välja armastus ja teise vanemate tahe. Võidab esimene. Kogu näidend räägib armastuse tujukusest, õigustest. Armastus saavutab võidu võlumetsas, kus valitsevad Oberon ja Titania. Tartuffe. Peategelane Tartuffe on leidnud peavarju Orgoni juures. Ta võidab peremehe ja tema ema poolehoiu. Teised majaelanikud näevad Tartuffis aga petist ning ei salli teda. Orgon tahab oma tütart T-le naiseks anda ning lõpetada kihluse Valere´iga. Teenija Dorine avastab aga, et T on armunud maja perenaisesse. T ei jää ootama talle ülesseatud lõksu,vaid langeb iseenda seatud püünisesse, kuhu ta tegelikult püüab meelitada Elvire´i. Esimesel korral pääseb ta terve nahaga
pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont. Karakterite põrkumine ja võrdlemine lubab teha üldistusi ühiskonna kõlbluse kohta. Üks klassitsismi aja komöödia kirjanikke oli Moliere. Tema komöödiates on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see kõik oli mõeldud pigem alamklassile. Tema tähtsamad teosed on ''Don Juan'', ''Tartuffe'' , ''Meeste kool'', ''Naiste kool'' jpm. Moliere'i Tartuffe on kehastanud valevagatseja ehk silmakirjateener, Don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. Moliere'i loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed(võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki
Barokk ja klassitsism 17.sajand Barokk- Hispaania, Itaalia, Saksamaa kontrastid, vastandid ja äärmused Teatraalsus ja dramaatislised situatsioonid Fantaasia, mäng Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhi...
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia ...
Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. · ,,Tartuffe" Teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumisega. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab, nii et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsus ja ususõgeduse aadessil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Oregoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. · ,,Misantroop" Arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu.
Kes aitavad kuritegudele kaasa? ,,Teadmatus on õndsus." Nii ütlevad vanad eestlased. Sellest lühidast lausest võime välja lugeda, et naiivsed ning ümbritsevast mitteteadlikud inimesed langevad enamasti endast kavalamate ohvriks. Kuid kas ka lähedaste nimel ekstreemsustesse minek on õigustatud? Eelkõige aitavad kuritegudele kaasa indiviidid, kes näevad, mis toimub ent on liiga arad selleks, et toimuvast kellelegi teatada. Nii oli ka prantsuse näitekirjaniku Moliere'i näidendis ,,Tartuffe". Peategelane ning pereisa Orgon langeb libekeelse Tartuffe'i meelevalda, kes teeskleb, et on Orgoni hea sõber ning kõige seejuures petab esimeselt välja ta valdused ja kogu maise vara. Orgonit kujutatakse kui teistest sõltuvat ullikest, kes ei oska silma paista. Orgon oli tüssaja valeimidzist ja sõbralikkusest niivõrd pimestatud, et ei saanud Tartuffe'i tõelistele kavatsustele jälile. Seevastu kõik Orgonit ümbritsevad pere, lähe...
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe nais...
1.Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna- Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vas...
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja ...
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks ol...
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
