MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD
Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon:
Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet tuuba ja harf. Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp Iseloomulik romantismiajastu muusikale Meloodilisus – viisid on enneolematult kaunid (tunglevad, erutatud, vabad, lainetavalt arenevad, ulatuslikud) teemasid iseloomustab astmeline liikumine Kõlapildid – muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile (helidega püüti „kirjeldada“ ja „maalida“) Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentaaltsoonis Vormivabadus.
2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17. Flaami maalikunst(Rubens, van Dyck) 18. Vanaklassitsism 19. Rokokoo (18. saj 20ndad) 20. Klassitsism (18.saj lõpp 19.saj algus) Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) 21. Romantism(19. saj II veerand) 22. Realism (19
ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed lihtsusest sai moe tuum. Paljusid spordirõivaid nagu näiteks sviitreid ja lühikesi seelikuid hakati kandma iga päev. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde kuid oli juba liiga hilja. 20ndad Kahekümnendaid iseloomustavad suurlinnaeluga samastunud romantilised regionalistid, mis väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära. Moodi tuli vabalt langev särkkleit.. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. Et
lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Tervise kasud aeroobikast ja võimlemisest Aeroobsed kestusharjutused tugevdavad süstemaatilisel kasutamisel südant, tõstavad aeroobset töövõimet (maksimaalset hapniku tarbimist), suurendavad organismi energiavarusid, parandavad funktsioonide ja ainevahetuse ökonoomsust, vähendavad sklerootiliste muutuste riski muutes vere lipoproteiidide koostist ja kahandades kolesterooli taset
XIX saj., mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad. II etapp – XIX saj – XX saj algus, aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. Teise etapi lõpetab sisepõlemismootori leiutamine ja kasutuselevõtt XIX saj lõpul, mis tõrjub aurumasina kui jõuallika kiirest välja tänu kiirelt käivitamise võimalusele ja töövalmidusele. III etapp – XX saj 20ndad, aurumasin asendub sisepõlemismootoriga, esialgses variandis toornaftal töötava nn „kuumpeamootoriga“, seejärel petroolil Otto mootoriga ja puhastatud naftal ehk diiselkütusega diiselmootoriga. Toimub pidev masinate täiustamine nt abiseadmete loomise jne. III etapp pole lõppenud. 5. Ehitusmasinate peamised arengu tendentsid. 1) universaalsete masinate tootmise laiendamine 2) masinate unifitseerituse taseme tõstmine 3) ressursi (masina tööea) suurendamine 4) hüdraulika
madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle fakti sedastas juba sajandi esimesel aastal Tartu Ülikooli teraapiaprofessor K.Dehio. Kui seda arvesse mitte võtta, siis vanemaealistel pole löögisagedus 160 lööki minutis kaugeltki enam optimaalne ja võib jõuda koguni ülemäärase koormuse tasemeni. Kesk- ja vanemaealistel on sobiva koormuse leidmiseks otstarbekas kasutada valemit:
Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. 4. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle fakti sedastas juba sajandi esimesel aastal Tartu Ülikooli teraapiaprofessor K.Dehio. Kui seda arvesse mitte võtta, siis vanemaealistel pole löögisagedus 160 lööki minutis kaugeltki enam optimaalne ja võib jõuda koguni ülemäärase koormuse tasemeni. Kesk- ja vanemaealistel on sobiva koormuse leidmiseks otstarbekas kasutada valemit:
Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse ~1916 - Dadaism kõikvõimsust. Põgenemine kaosesse, sokeerimine, L.Aragon, P.Eluard 1925 loogilise seoseta häälikute, lausete ja sõnade ühendamine sisust oli olulisem efektsekõlaline sõnakasutus. 20. sajandi kõrgaeg (20ndad-30ndad). Idee pärineb Freudi filosoofiast. Loomingu rajamine alateadvusele ja unenägudele. Vaistlikud C. Baudelaire, 20 saj (I assotsiatsioonid ja alkoholi mõjul sündinud I.Laaban, Sürrealism pool) nägemused. Loogika, tavade ja ühiskonna moraali G.Apollinaire, eitamine. Propageeriti automaatset, mõistuse A.Ehin
Aleksei Tolstoi, milles samuti on peategelaseks rääkiv puunukk (kes muutub päris poisiks) ning kelle on valmis teinud papa Carlo (Carlo on tema ,,isa" nimi Carlo Collodi austuseks). ,,Buratino" lood ei ole plagiaat, kuid toetub ,,Pinocchiole". ,,Pinocchio" peamine idee on see, et kui sa ei kuula oma vanemaid, siis on sinu lõpp väga halb ja kurb. 10. Inglise lastekirjanduse ,,kuldajastust". Perioodi üldiseloomustus. (19.saj teine pool, kuni 20.saj 20ndad 30ndad aastad) Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgemat väärtustamist kogu maailma lastekirjanduses. Animalistid : animal-loom, animaalne- loomadele omane,loomne, animalist-kunstnik, loomade kujutaja. Kolm võimalust : · Loom kui muinasjutuline olend · Loom käitub inimpsüühikast lähtuvalt · Loom käitub liigiomaselt
nii koomilised seiklused kui romantilised unistused. Nipernaadi kisub inimesed välja argielu harjumuspärasest tuimusest. Romaan sai peale ilmumist populaarseks ning tõlgiti peagi ka saksa keelde. Tänaseks on see ilmunud üheksas keeles. Nipernaadi muutus rahva seas boheemluse sümboliks, tekkisid terminid nipernaadlus ja nipernaaditsema. · Eesti kirjanduse üldpilt 20-30ndatel (tähtsad tegemised, kuhu suunas kirjanduses mõeldi) 20ndad: IMS. Kirjutati alla rahulepingule, millega Eesti sai iseseisvaks. Uusromantika kannab nime ,,Siuru" rühmitus. Valitsevaks suunaks ekspressionism, mis avaldus ajaluules(luule, mis kajastab oma aja sündmusi), kajastati IMS traagikat, sõja mõttetust ja koledaid tagajärgi. Ajakiri ,,Tarapita" mille peamine eesmärk oli võitlus tõusiklusega. Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Alustas ilmumist ajakiri ,,Looming", esimene toimetaja Tuglas. 20 ndate lõpus
jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas. 2. Geneetiline eelsoodumus teatud haigustele 3
· Vaatleb, kui palju kasutatakse ära ratsionaalset valijat. · Nt Erakonda A saab parlamendis valimiste tulemusena 51 kohta. Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija? · Indiviidil on olemas oma eelistused, mis on ka välja kujunenud. Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine. Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas(Institutsionaalne lähenemine) Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas · Rahva osalus oli(ja samas on) demokraatlikkuse näitaja · I riigikogu valimised 1920. Valimisosalus 72,2 % · Kõrgeim osaluse näitaja valimistel 1926, kui valijaid oli 73,1 % · 1920-1938 oli keskmine valimisosalus ligikaudu 2/3 + natuke · Praegu on parlamendi valimiste keskmine osalus u 60 % (Europarlamendi valimiste osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %)
Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised käsitlused: Freud (1937) –terve psühholoogilise funktsioneerimise alus nõuab inimestelt võimet armastada ja töötada; Erikson (1963) –töö teema (töökus vs alaväärsus, 7-12 a) ja armastuse teema (intiimsus ja isolatsioon, 20ndad). Maslow ja Rodgers- töö ja armastus on tähtsad terviklikuks psühholoogiliste funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres) Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus- baas stressitekitavas situatsioonis vs separatsioon ja ängistus- ebaturvaline kiindumus, võimeline töötama üksi ja koos
kes aegajalt Wordsworthi juures peavarju sai, mistõttu oli ta järvede piirkonnaga seotud. Wordsworth sündis 1770. Jäi varakult orvuks. Õppis Cambridge'i ja siis läks Euroopasse rändama. Revolutsiooni kära ja möll mõjus talle ni iet temast sai veendunud konservatiiv, mistõttu on tema biograafia vastuolus teiste romantikutega. Nii ei jäänud ta loomu poolest romantikuks, kuigi ta teisi romantikuid mõistis. Viimasel elujärgul kirjutas ta sonette (20ndad, 30ndad), töötas läbi oma varajasemaid teoseid ja kirjutas üht luuleteost mis hiljem postuumselt ilmus. See oli ka tema enda autobiograafia mis kandis nimetust ,,Prelüüd". 1795. aastal taandus ta järvede piirkonda, algul koos oma õe Dorothyga. Propageeris lihtsat ja mõõdukat eluviisi. Vähehaaval muutub ta jäigaks ja tõsiseks konservatiiviks. Hakkab tegelema ka kirjandusega. Otsustavaks saab kohtumine Colebridge'iga. Kuna huvi kirjutamise vastu oli olemas,
2.Päikeseenergia ehk helioenergia kasutatakse elektri-ja soojusenergia tootmiseks.Vajatakse päikesepaneele ja patareisid,katusematerjale + ehitus on kallis.Maailmas tegelevad sellega Itaalia, USA,Saksamaa,Prantsusmaa.Puuduseks on kallis ehitus ja kasutusala on piiratud territooriumil. 3.Tuuleenergia neid tasub ehitada sinna kus tuulekiirus on üle 6m/s,kõvem tuul on mereäärsetes piirkondades ja avatud maastikul.Maailmas on tuulevaikseks alaks 20ndad paralleelid.Maailma tuulepargid asuvad Saksamaal,USAs,Hispaanias,Taanis,Indias. Eelised loodussõbralik Puudused kallis ehitus,kasutatakse piirkonniti,segab radaritööd,kui tuulekiirus üle 26m/s tuleb tuulikud sulgeda,tuul puhub iilidena ja tuulikud häirivad lindude rändeid. 4.Maa siseenergia kasutatakse seismilistes piirkondades nt. Island,USA,Itaalia,Prantsusmaa, Jaapan,Uus-Meremaa,Filipiinid.(Termaalvett,auru saadakse puuraukude kaudu). 5
sõita (enne käis paar aastat ka Narva-Jõesuus koos rikka patrooniga suvitamas, maalis vana- narva vaateid) Maalib alguses üsna poriste ja tumedate värvidega, pariisis leiab, et soovib kujutada maailma liikumises ja muutumises, ei taha näha paigalseisu (kukkuv pudel). Pariisis saab sõbraks kubistidega (Leger etc, teise põlvkonna kubistid) hakkab samu värve kasutama. Loob oma isikliku stiili täiesti eri tükkidest FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL 20ndad aastad on olulised ka mujal kujuneb Bauhaus, kunstikool mille teljeks oli arhitektuur kuid ka kogu visuaalse keskkonna kujutamine uuel tasandil. Omaaegse juugendstiili pärija (kui juugend toonitas ornamentikat ja käsitööd siis saksamaal tahtsid kunsntikud riigi viletusest väja päästa luues odavate vahenditega võimalikult paljudele inimestele häid tingimusi ideoloogiline vastand prantuse art deco'le masstootmine, uue
kõrvaldati raamatukogudest, lülitati välja lastelektüürist. 20-30ndatel a-tel toimunud teravates vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab loobuma meelelahutuslikkest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas peab tunnistama, et kõigest hoolimata 20ndad a-d olid vene lastekirjanduse, ennekõike lasteluule õitseajad. Just nendel aastatel sündisid ilmale Kornei Tšukovski värssmuinasjutud, mis paistsid silma oma ootamatu ja seniolematu rütmilikkuse, leidliku sõnamängulisusega ja lapselikult lihtsa esitluslaadi poolest. Temaga samal ajal lastekirjandusse tulnud Samuil Maršaki rõõmsameelsed, hoogsad ja sisukad värsid muutusid sedamaid vene lasteluule etalonideks. 90ndate a-te lastekirjandust iseloomustab ennekõike selle kirjusus
Tammsaare ema ning Andrese prototüüp tema isa. Selgitamaks, mida ta tahtis öelda kirjutas artikkli ,,Avalik kiri A.H.Tammsaarele". Ta iseloomustab Andrest kui matsi (teeb ise oma tööd, jne) ning Pearut kui vurlet (ei tee tööda, naudib elu). Tammsaare alapealkirjastab teoseid: I (,,Võitlus maaga"; 1870-1900, Tammsaare aeg), II (,,Võitlus Jumalaga"; 20.saj algus, Mauruse kool Tartus), III (,,Võitlus ühiskonnaga"; 1905, Tallinn), IV (,,Võitlus iseendaga"; 20ndad-30ndad aastad), V (,, Tagasiminek resignatsiooni"; 20ndad-30ndad aastad, Vargamäe). Pärast kirjutas romaanid ,,Elu ja armastus" (Rudolf ja Irma), ,,Ma armastasin sakslast" (Oskar ja Eerika), ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (Kaval-Ants, Lisete, teenija Juula, Jürka; mütoloogiline realism). Näidend ,,Kuningal on külm". Romaan Tõlkinud Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", Wilde ,,Dorian Gray portree". Tammsaarele on omased pikad laused, sisene monoloog ja tagasitulek samale teemale.
Tammsaare tahtis 24 avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid, sest maaelus tajus intensiivsust ja tõsidust. Inimene. I osa 1926 ja kujutab Eesti elu aastatel 1870-1900. Peategelased Oru Pearu ja Vargamäe Andres. Võitlus maaga. II osa 1929 tegevus 20.saj algul. Indrek, Ramilda, Maurus. Võitlus Jumalaga III osa 1931 tegevus 1905-07. indrek ja Kristi. Revolutsioon. Võitlus ühiskonnaga IV osa 1932 tegevus 20ndad aastad Tallinnas. Indrek, Karin, Tiina. Võitlus iseendaga V osa 1933 tegevus 30ndad aastad. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Alistumine e resignatsioon Andrese suhe maaga kui (looja) armastus ja võitlus (kuna tahab vormida maad oma tahte järgi). Töö. Enne Indreku tagasitulemist peab Andres enda võitlust kaotatuks. Pearu ja Andrese tülide kaudu tõe ja õiguse teema- kes jääb peale, kas Andres tõtt rääkides või Pearu krutskitega. Andres räägib tõtt, Pearule jääb õigus
,,Nukumäng" 1906 Blokilt. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tundus, et algamas on uus ajastu. Mõjud teatrimaailmas. Teatrilava etendas poliitilistes protsessides juhtivat rolli. Proletaarne kultuur muutus riigi kõnetooliks. Sotsialismi saavutused andsid avangardistlikke voole, palju avangardistlikku loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka näitekirjanik. 11) Poliitiline teater Saksamaal Schilleri ,,Salakavalus ja armastus" esimene poliitiline tendentsdraama Saksamaal; see ei ole küll otseselt seotud 1920. aastatel sündinud poliitilise teatriga, aga Schillerist peale hakkas see mõiste tasapisi levima
võitlemine 1922-23 kompartei väga aktiivne, tegevus edukas, päris palju pooldajaid, korraldasi streike. Streikidel vahel üle 100 000 inimese. Näitas et probleemid aktuaalsed. Kompartei tegevus ei meeldinud mõistagi nendele kes olid tol hetkel võimu juures(sõjadiktaatorid). Streike hakati maha suruma ja komparteid karistama. Huvitava kombel samasugune põrandaalune ühing ka guomindangil. See on huvitav aeg, 20ndad, millal kompartei ja guomindang tegid koostööd. Mõlemad sellised opositsioonipoliitilsied jõud. Peale parlamendist välja heitmist hoidis guomindang üsna madalat profiili. 20ndatel aastadel moodustasid kompartei ja guomindang ühisrinde. Mõlemal parteil luba kuuluda ka teisse parteisse, võisid olla mõlemas parteis korras. Mõlemad olid seotud vene komiterniga. Venemaal just toimus oktoobri revolutsioon, oli teel sinna kus kulmineerus NSV liiduna.
, I osa. Räägib noore mehe avastustest elus. 20 aastat hiljem kirjutas ka II osa: ,,Wilhelm Meistri rännuaastad". Luulelooming mõjutatud idamaadest. Leidis sarnasusi ida ja lääne vahel, toob välja universaalsust. Mõtiskles elu mõtte üle oma luules. ,,Fausti" sai lõplikult valmis 1801.a-l, trükitult aga 1808.a-l. II osa on müstilisem ehk mitte reaalne. 2. ,,Faust" I osa 3. Kirjanduselu Eestis 1922-1940 Kunstide areng 20ndad 30ndad o 19. sajandi II poolel sai alguse rahvuslik helilooming. Muusikakultuuri arengule aitas kaasa laulu- ja mänguseltside loomine kogu Eestis. Vennastekoguduste repertuaari hakkas sajandi II poolel asendama eesti heliloojate, nt Kunileiu, Saebelmanni rahvuslik helilooming. Laulutekstidena kasutati Koidula, Kuhlbarsi isamaalüürikat. I kutselised heliloojad tulid sajandi lõpukümnenditel (Johannes Kappel, Miina Härma)
annaabi.ee 
