Inimene, maa, toaahi 41. Kauplustes, kus on külmlett on jahe. Seal võib ka õhutemperatuur olla madalam kui mujal kaupluses. Nimetage veel üks põhjus, miks seal on jahe? Inimene kiirgab külmletile soojust, aga sealt ta ise soojust tagasi ei saa. 42. Mida tähendab "keha õhkab külma"? Sama mis 41? 43. Mis on termograafia? Soojuspildistamine. Soojuspildilt on võimalik välja lugeda liigset soojuse eraldumist.(soojusleke) 44. Pilvitul ööl on lageda taeva all seisvad autod kaetud veega. Miks? Varikatuse all seisvad autod aga pole märjad. Miks? Erinevad temperatuuri poolest, lageda taeva all oleva auto temperatuur on madalam kui õhutemperatuur, aga varikatsueall oleval autol on temperatuur enamvähem võrdne õhutemperatuuriga. Mõlemad kiirgavad soojust,aga varikatus peegeldab soojust tagasi ja lageda taeva all läheb soojus maailmaruumi (õhutemperatuur jahtub alla kastepunkti moodustamise temperatuuri) 45
SOOKURG Koostas: Kristiina veelaid Eestis Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all pesitsemine Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega Pojad on pesahülgajad Mune on tal kaks pesitsemine Pärissulstikkujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima Toit Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
tahaplaanile või ei ilmunud üldse rahvarohketele üritustele. Tammsaare õpingud ülikoolis jäid lõpetamata lõpueksamite eel avastatud raske tuberkuloosi tõttu. Sellest hetkest algab kirjaniku elus tegelikult uus eluetapp, mis on märgistatud pideva murega tervise pärast, kuid ka uuelaadse ümbritseva tajumise poolest. Kirjanik sõitis läbi raskuste raha laenates ennast ravima Kaukaasiasse Punasele Lagedale, kus sündis hulk miniatuure, mille loomiseks Punase Lageda ilus ümbrus inspiratsiooni pakkus. Tammsaare oli Punasel Lagedal 1912. aasta märtsist 1913. aasta suveni. See ainus välisreis (rohkem kirjanik oma elu jooksul Eestist ei lahkunud) jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks
Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja l...
mõtlikumad on. SONETID (1917) uudne ja isikupärane ÕNNEVARJUTUS (1929) psühholoogiline armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbolipiltidena; soneti vormi SININE PURI (1918) // on tihedalt kokkusurutud sõnad; põhiteemaks kunst VERIVALLA (1920) Kõik on muutunud väga koledaks ja jubedaks
käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse
Luuletuses ,,Orb" räägitakse orvust, kes oma ainsat lammast koju viies pidas kinni kui kuulis pilavat poistekampa , istus maha mere äärde ja hakkas AnnaAbi.com [Mi.S] 5 Marie Underi loomingu analüüs nutma, igatsedes paremat elu. Marie Under oli sellel eluperioodil Eestis väga ainulaadne, vaid vähesed suutsid tema loominguga võistelda. 9)1930 - LAGEDA TAEVA ALL ja 10) 1935 - KIVI SÜDAMELT ,,Lageda taeva all" ja ,,Kivi südamelt" on rõõmsa luulega. Need on ilmunud enne Teist Maailmasõda. Kogus ,,Lageda taeva all", luuletuses ,,Puhastus" jutustab luuletaja saastast, mis on vaja ära visata, et oleks lihtsam elada. Loomingut käsitletakse väga elutruult, fantaasiamahukalt ja mõtisklevalt. Luule oli looduslähedaselt elav, samas mõtiskles inimeste suhete üle.
Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 1917.a. ,,Siuru" väljaandel ilmus Underi ,,Sonetid" 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 Maetud Stockholmi Metsakalmistule. 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 Underi noorusjärku esindavad: 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 ,,Sonetid" (1917) 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
Huvialad: Luuletuste kirjutamine, Looming · 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 · 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 · 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 · 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 · 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 · 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Luuletus Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime.
Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis) · Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus
Test Marie Under Nimi: Violetta Fjodorova 1. Kus ja millal sündis Marie Under? .....Marie Under sündis 27.märtsil 1883 Tallinnas. 2. Kus ta õppis? .....4.9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis 3. Mis keeles kirjutas ta oma esimesed luuletused? ...Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles. 4. Kus töötas M. Under pärast kooli lõpetamist? ...Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina 5. Kellega abiellus M. Under 1902. aastal? .... Aastal 1902 abiellus Marie Under hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ............ 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under...
a. Elulugu Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Anton Hansen Tammsaare 1899.a A. H. Tammsaare Tartu külaskäigult 1938. a. Looming Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste
OMA SAAR SÜGISE LAUL Ma sõuan merel ja sõuan, Hall on taevas ja must on maa. üht saart mina otsin sääl. Sajab ja sajab lõpmata. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, Oma saart aga mina ei leia, tuul selle udu kord laiali ajaks! oma unistust ilusat. Ilm aga sumestub hääletu. Ma sõuan merel -- ja hõljun Sügisepäev jõuab õhtule ju
mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871–1887. Kuppel Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Firenze katedraali kuppel Interjöör Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik. Et kirikut rahastati peamiselt annetustest, siis võib kiriku interjööris kohata mitme suurannetaja, kuid ka lihtsalt väljapaistvate linnakodanike kujutisi. Firenze katedraali interjöör
märgala (Ramsari ala). Kaitstavad loodusobjektid Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Viis põlismetsaga kaetud rabasaart Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. 1996. aastal loodi metsloomade taastuskodu Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tü...
3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli
idaranniku aladel. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal.
rahvalikest kreeka komöödiatest. Plautus: populaarne draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 komöödia teost. Terentius: ta töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära. Vanakreeka ja rooma teater Raiuti välja mägedest ehitati lauskmaale ja piirati kõrge kivimüüriga näitlejad olid hea mainega kod. roomas suhtuti neisse põlglikult publik oli lageda taeva all publik oli varikatuse all Näitemängud oli mõlemal nii komöödia kui ka tragöödia
Essee Miks on meie ümber nii palju kurjust Maailmas on väga palju inimesi, kes on erinevast rahvusest, värvusest ja kommetest rääkimatagi. On olemas riike ja kohti, kus paljudel inimestel pole elukohta ja magavad lageda taeva all. Suurem osa inimestest on ka vaesed. On olemas peresid, kus käib ainult üks pereliige tööl või teist üldse pole või on alkoholi probleemid, mis tekitab tülgastust ja põlastust. Tihti peale kannatavad lapsed või nende emad koduvägivalla all. Või näevad kuidas nende vanemad tarbivad alkoholi, suitsetavad ja tülitsevad. Vanemad on need kes peavad andma lapsele head eeskuju, kuna hiljemalt võib lastel
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. ...
veedab parema meelega aega kusagil mujal. Kodus võivad teda oodata probleemid, mida ta vältida soovib, seega muutub see koht ebameeldivaks. Nii ei tohiks aga kindlasti juhtuda, sest kodu on turvapaik, koht kus sind ootavad kallid inimesed. Tegelikult ei pea kodu olema korter või maja nagu tavaliselt arvatakse, see peab olema mõnus koht, ka mets võib olla kodu lisaks loomadele ka inimestele. Sel juhul on see pigem teine kodu, sest mina küll pole kuulnud, et keegi ainult metsas, lageda taeva all elaks. Iga inimene saab ise oma kodu kujundada, vastavalt rikkaks või vaeseks. Teised seda teha ei saa, ainult veidi mõjutada või õpetada. Samuti ei saa kunagi olla inimestel üks arusaam rikkusest ning vaesusest.
Kolmandaks toon veel välja teestlaste ründetaktika. Lagedal väljal oldi üsna saamatud, kuid kui metsavahelisel teel vaenlast varitseda, olid eestlased suurema osa ajast võidumehed. Rünnati kambakesi vähemuses olevat sõdalaste salka või üksikisikut ning kuna ümberringi oli paks mets siis oli kuhu vajadusel taganeda. Aga lagedal väljal olid eestlased kaotajad, sest neil polnud kogemust ning võideldi pigem üksi ise enda eest, mitte kambakesi koos ja eestlaste sõjamehed olid üle lageda ala laiali, mis tegi peaaegu, et võimatuks sõjaväge tagasi kokku tuua. Kui ühendada kõik need probleemid ja puudujäägid, võib juba suurema pildi kokku saada, miks eestlastel ei õnnestunud muistses vabadusvõitluses peale jääda.
aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB. -Marie Under 4 PILDID - Marie Underi luulekogu 5 AITÄH VAATAMAST! 6
Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid
1.Leemeti isa oli selline uueaja mees,kuid Leemeti onu Vootele oli mees,kes hindas vanaaega ja vanuväärtusi.Vootele jaoks oli oluline,et inimene oleks see,kelleks ta oli sündinud.Ta soovis Leemetile anda edasi teadmisi ussisõnade kohta,mida Leemeti isa ei mõelnudki edasi anda,tema soov oli olla hoopis kaasaegsem inimene. „Me peame kiiresti külla kolima!“ „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2
MARIE UNDER JH ELULUGU ● Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli peres viis last. ● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus ...
Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923 1927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930 1935 1943 MURELIKU SUUGA. 1917 SONETID. Luuletusi 1912 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1917 19431954 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast 19041913 luuletust ja 36 tõlget
inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB.
.....................................................................10 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922......................................................................... 10 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927...............................................................10 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927.............................. 10 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929.............................................................10 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930.....................................................10 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935..............................................................10 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942.........................................................10 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954...........................................................10 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget............................................
metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa klassikaaslased olid tapetud. Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile.
põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades. Kodumaale jõudes saab aru, et miski pole endine ja rändab aina edasi. Esimeses vaatluses käib jutt merele minekust, kus jutustaja rolli alustab poiss. Jutt käib mere elust, kus mõnel ööl magad lageda taeva all vaadates ilusaid tähti, aga nagu vastupidi jutustades on kõik vastupidine. Antakse väga põhjalikult silmade ette pilt, milline sisemine tunne valitses sel hetkel kui valgust nägi vaid käe pikkuses. Mõte kas oled pimedaks jäänud, jäljendati väga hästi. Teises vaatluses jutustati saartest, kuni jõuti põhi saareni, mis sai ka pea kohaks. Saarele mindi väikses koosseisus, kus oli ka noormees peal. Ülimalt hästi sai tunnetest aru kui jõuti saarele
enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Karjäär Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Faktid Edgar Degas leiutas niinimetatud märja pastelli
väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile
6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatello ümasplastika töö. 9. ,,Taavet". 10. Kirjelda vararenessanssi maalikunsti. 10. Olid veel naiivsed ja detailide rohked. Taust tihti hele ja lageda võitu, maalid dekoratiivsed. Ühevärvilised. 11. Nimeta Boticelli maal. 11. ,,Veenuse sünd". 12. Milliseid kompositsioone kasutati kõrgrenessanssiajal ? 12. Kolmnurk- ja ringkompositioone. 13. Kus sündis Leonardo da Vinci ? 13. Ta sündis Itaalias, Vinci küla lähedal vallaslapsena. 14. Mille vastu Leonardo huvi tundis ? 14. Tehnika, arhitektuuri ja meditsiini vastu. 15. Kirjelda ,,Püha õhtusöömaaega". 15. Da Vinci fresko maal, mille ta maalis temperavärvidega kuivale krohvile
Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud
Pissarro maalis prantsuse maaelu, maastikku ja põllul töötajaid. "Pesunaine" "Härmatis" Sisley oli Prantsuse imperssionist,maalis maastikku. (Argenteuil?) Manet ostis temalt maali "The bridge at Argenteuil" . Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps" Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure. Sai tuntuks alles pärast surma. "Tantsija" " Concorde'i väljak" "Absint" "End kuivatav naine" "Täht laval" Perest ja sõpradest portreed, Ajaloolised subjektid neisse kombineeris klassikat ja romantilist stiili. Baleriiniteema südamelähedane 1870ndal, kasutas modelli, kujutas siis baleriini proovis, lavale astumas, puhkamas, oma esinemist ootamas Rodin, tõepärased skulptuurid
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis prlesid pstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule nidati seda, mis toimus maja sisemuses (selle aparaadi konstruktsioon on meile lhemalt tundmatu), ja theologeion, millel ilmus deus ex machina. Mngiti lageda taeva all. Eesriiet kreeka teatris ei olnud, nii et lava oli kogu mngu ajal lahti; sellest siis antiikse tragdia kolm kuulsat ksuse nuet: 1) koha ksus, kogu sndmustik toimugu vimalikult hes ja samas kohas; 2) aja ksus, kogu sndmustik kujuteldagu toimuvat maksimaalselt he - peva jooksul; 3) tegevuse ksus, kogu sndmustik arenegu samast phiideest ja tegelaste samast phikaraktereist. Muidugi ei tida kik meile silinud tragdiad tielikult neid
Homerose eeposte tähtsus:kreeka ja kogu euroopa kirjandus hakkas peale homerose eepostest Tunnused:luulevormis,pikk,jutustav teos,maailma loomine,tegelased jumalad või müütilised olendid * kooli mingi 7aastaselt õpiti lugemsit keka muusika kirjutamine mate *teatri teke üldlevind arvamus: jumalatekultus ja relogoosedrituaalsed toimingud * teatrietendus- näident kirjutati värsivormis ja pidulikus keeles ülesehitus tugines sõnadel ja kõnel * teatri hoone- ehitati laugelenõvale lageda taeva alla templi lähedal, 3 osaline orkesta (teatri süda) skenee (orkstra taga) theatron, sisspääs tasuline vaeseid toetati, eraisikule rendile kes hoolitses remondi eest * näitlejad kes ei meeldin pilluti söögi ja isegi vahel kividega, kestis hommikust õhtuni 3 päeva, näitlejad aint mehed
Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku -- näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee blokeerinud punastega -- on filmile juurde mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv --
võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Luulekogud: 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Pildid: Pildid: Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
Naabrimees Oru Pearu oli aga üsna heal järjel, naine teda aga ei armastanud, kuna tal olid omad pahed, ta lasi kõik ära teha oma sulastel, vastupidiselt oma vihavaenlasele Andresele. Raamatus toimuvatest sündmustest on selgelt näha, mis teeb tegelikult inimese õnnelikuks, kellele ei ole just kõige rohkem antud. Oluline on ligimeste lähedus ja iseenese püüdlikkus kuskile jõuda. Eluheidikud, kes elavad päevast päeva tänavatel, ööbivad lageda tave alla või saavad öömaja selleks ettenähtud asutustes, proovivad oma eludega kuidagi toime tulla. Nad ei muretse arvete maksmise pärast nagu need inimesed, kellel on oma kodu ja kindel töökoht. Eluheidikud on vaesuse viimasel piiril, enam hullemaks nende jaoks minna ei saa. Samas on nad rikkad selle poolest, et neil puuduvad tööinimese argipäevamured. Nad elavad täpselt nii, nagu tahavad. Pole olemas selgelt nähtavat ja katsutavat piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Iga
Biogaasi tootmine põllumajandusühistutes või suuremates taludes lahendaks seal vajaduse elektri- ja soojusenergia järele ning tooks maale juurde uusi töökohti. Biogaasi tootmine lahendaks mitmeid keskkonnaprobleeme, mis on Eestis viimasel ajal päevateemaks muutunud. Üheks neist on põhjavee saastumine. Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku. Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest, nagu metaan, süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri
Elust ja loomingust Sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ning surnud 25. septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, ke...
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
inimene). Tema auks korraldati palju pidustusi ja samuti on ta tihedalt seotud teatrikunstiga. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma Demeter viljakuse ja viljajumalanna (peale Persephone röövimist lahkus jumalate hulgast) Persephone Demeteri tütar, Hadese naine. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Kreeka pühamu keskpunkt oli altar seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all). Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
