1.JUMALAD 1.8.Aphrodite(Venus) Aphrodite oli armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt
merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna
APHRODITE 10. Klass Kultuurilugu 2012 Aphrodite Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna. Lisanimi on "magusalt naeratav." Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad ja ilusad lilled. Lisaks omas ta võimu ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu).
Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu
APHRODITE EHK VENUS Toomas Rüütel 10.B klass 2014 Kes Aphrodite on? Aphrodite oli üks 12-st Olümpose jumalast. Ta oli armastuse, viljakuse ja ilu jumalanna. Ta oli nii inimeste kui ka jumalate kaval võrgutaja. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega. Tal oli ka peo Eros, teise nimega Amor. Teda kujutati peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Päritolu Tema päritolu kohta on kaks legendi, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar: *Homerose järgi on ta ema Dione. *Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Sümbolid Aphrodite sümboliteks olid tuvi ja mürt ning tema puuks oli mirt.
naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus. Antiik-Kreekas kasutati sellise sümboli kohta sõna σήμα; terminit kasutasid juba Homeros ja Hesiodos. Üksiku looma kujulised märgid kaunistasid minoilise ja Mükeene
Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada: Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma
väike iive, mis tuleneb sellest, et noored vanemad ei soovi lapsi, vaid eelistavad pereelule teha karjääri ning neile ei paista leiduvat lahendust. Tundub, et ühiskonna edukamaks toimimiseks vajame me justkui jumala abi või imet nagu vanasti Kreekas, mis muudaks inimeste suhtumist. Vana-Kreekas oli nii häid kui halbu jumalaid ei saa ju head ilma halvata. Neil kõigil olid omad ülesanded ning neist võis saada palju kasu, kui ka vastupidi. Armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite soovis kõike paremaks ja ilusamaks muuta. Just teda vajaks praegune Eesti. Olukord meie riigis vajab parandamist ning Aphrodite oleks selleks ideaalne. Meie väikeriigi inimeste verre tuleks süstida armastust. Kogu Eesti oleks rahulikum ning laste sündimus suureneks tunduvalt. Kõik pered oleksid õnnelikumad ning inimestevahelised suhted oleksid vähem negatiivsed. Armastus ühendab inimesi ja paneb meid tundma rahulolu. Seda me ju vajamegi: positiivsust. Eesti rahva iive on kahanenud
Teistmoodi välimusega ussid Okkaline merihiir, paabulind-uss Okkaline merihiir (Aphrodite FAKTID Nimi tuleneb sellest, et ta keha on kaetud `'juustega'' Tema ladinakeelne nimi tuleneb Kreeka armastusejumalanna Aphrodite nimest, sest uss sarnaneb naise genitaaliga Võivad kasvada 20 cm pikkuseks Armastab elada mudastes põhjades Atlandi ookeani põhjaosa, Vahemeri, Põhjameri Paabulind-uss (Sabella pavonina) FAKTID Elab, kulgedes mööda Lääne-Euroopa rannikut ning Vahemeres Elab mudastes, liivastes paikades, mõnikord ka kivistes Uss elab toru sees, kus liivaosakesi hoiab koos lima Toituvad kombitsatega
Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa...
Sa taevalisena ei mõistnud karta taevalise viha, vaid andsid surelikkudele pälvimatu au. Seepärast valvama nüüd pead siin kurba kaljut, ei puhkust, und, ei hinge tõmmet sa saa. Oiged olgu sinu kõne, hädaldus su ainsad sõnad." Lisaks selle tuli iga päev kotkas, kes nokkis Prometheuse maksa, mis valmistas talle kohutavaid piinu. Vahel eksisid ka jumalad ise. Näiteks oli Zeus kõige truudusetum abikaasa, kuid teda oli raske karistada. Truu ei suutnud olla oma mehele ka Aphrodite. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseidon Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Vanakreeka müüdid olid õpetuseks ja eeskujuks inimestele ammustel aegadel ning on ka praegu. Inimesi on ikka ja alati iseloomustatud nende tegude ja
3 Aphrodite ehk Venus ehk Atheina Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Ta oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 4 Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeuzi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Ka Aphrodite nime seostab rahvaetümoloogia merevahuga (aphros); nime tegelik päritolu ei ole teada. http://media.photobucket.com/image/aphrodite+anime/ MercuriusTJ/Greek
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon
Arest saadeti peatama Athena. Täpselt sel hetkel, kui sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti tänu Athena abile võitjaks. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos, kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis. Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale.
Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London. Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera (Juno), tarkusejumalanna Athena (Minerva) ja armastusjumalanna Aphrodite (Venus). Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige kaunim surelik mees Trooja kuningapoeg PARIS. Nii tõttasidki kolm jumalannat Parise juurde Troojamaale (tänapäeva Türgis), kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. "Siin me oleme," laususid kaunitarid. "Anna õun sellele, kes on sinu meelest meist kolmest kõige ilusam!" Parise valik langes Aphroditele, kes tõotas noormehele maailma kõige ilusama naise
Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja ta tuli Kreekasse mere tagant ja asus elama Olümpose mäele .Aphrodite abiellus Hephaistosega ja nad said poja Erose .Aphrodite oli sammuti palju armukesi nagu Zeusil ,ning nad olid ka omavahel armukesed . Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Olümposel . Ning temast sai merejumal .Ta oli ka üks kolmest peajumalast koos Zeusi ja Hadesega.Pealeselle kutsuti teda ka hobuste jumalaks . Tema elukohaks said Kreeka meresügavused.
Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel
Millist Kreeka jumalat vajab Eesti Gustav Adolfi Gümnaasium 10.C Nagu me kõik teame, sõltub töö tulemus suuresti tegijatest ning sellest, kui hästi nad kokku sobivad. Samamoodi on lugu ka jumalatega. Parima resultaadi saab koostööd tehes, sest keegi ei saa olla kõiges ühtmoodi hea. Eestil oleks vaja minu arvates kõige enam kodurahu jumalannat Hestiat, peajumalat Zeusi ja tarkuse jumalannat Athenat. Tarkuse jumalannat oleks meil eelkõige vaja, sest eestlasi on võrreldes suurte rahvustega kahjuks äärmiselt vähe ja sellepärast ei saa me endale lubada rumal olemist nagu ameeriklased. Mõelge ise millises olukorras oleks Eesti siis, kui 78% eestlastest ei leiaks kaardilt üles oma kodumaad. Sellisel olukorral ei tohi me lasta lihtsalt sündida, sest Eestisse jääks tarku inimesi niivõrd vähe, et meie konkurentsivõime oleks olematu. Haridus on äärmiselt tähtis ja seda eriti väikerahvaste puhul, sest neil ...
(Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva Abielu Hera Juno Armastus Aphrodite Venus Meri Poseidon Neptunus Vein Dionysos Bacchus Küttimine Artemis Diana Sõda Ares Mars - Mars oli ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust
rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa lemmiktütar, Poseidon merejumal, Hera Arese ja Hephaistose ema, Apollo- Talent Kreeka jumalate seas. Artemis jahijumalanna, Hermes- jumalate käskjalg, Hades allmaailma valitseja, Demeter viljakusejumalanna, Dionysus- veinijumal. Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune) HADES-allmaailma ja surnute ARTEMIS- jahijumalanna, nooruse ja valitsemisejõukuse jumal, maapõue metsloomapoegade kaitsja. Ta oli kõrgeim peidetud väärismetallide isandsurmajumal küttkättemaksja (küpress ja surmajumal (kiiver, mis muutis selle metsloomad(põder). kandja nähtama...
Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda
Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephasitos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi oli tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. Aphroditet kutsutakse rooma mütoloogias Venuseks.
Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
ambroosiale. Tänu oma kenale lüüramängule sai temast kõigi muusikute kaitsja. Tal oli ka võime tulevikku ennustada. Ta oli valgusejumal. Ta otsustas rajada Delfisse oma pühamu. Apollon oli küll kõikidest jumalatest nägusam, kuid ei abiellunud kunagi. Ta vastustas meeste surma eest. T a lemmikloomad olid väidetavalt lõvi ja sfinksid. Teda kujutatakse sageli koos muusadega ja tema sümboliks on lüüra. Aphrodite (Venus) Aphrodite oli Zeusi tütar. Ta oli ilu- ja armastusjumalanna. Ta sündis merre kukkunud Uranose tükist ja merevahust, Küprose saare lähedal. Ka nimi Aphrodite tuleneb kreekakeelsest sõnas aphros (vaht), mis võib viidata tema sünnile meres. Ta oli Heiphaistose abikaasa, kellele ta polnud truu. Hephaistos oli
Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus pääseda seeläbi,et Zeusi ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus Zeus oli kasvatatud Kreeta saarel. Kui Zeus vanemaks sai,otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai taeva,Poseidon mere ja Hades allma...
jumalannaks. Tema sõmbolid on vibu ja nool. Hermes Hermes oli teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma. Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku loomuga, olevat varastanud Appolloni veisekarjad. Teda kujutati tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga. Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakuse jumalanna. Ta oli abielus sepp- jumala Hephaistosega . Kui aga truudusest rääkida, siis ei olnud Aphrodite üldsegi truu naine, kuna ta sai lapsi ka teiste jumalatega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjust Hestia Hestia oli Zeusi õde ning koldetule- ja kodurahujumalanna. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Dionysos Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla
ADONIS Pärnu Surjuvald 16.01.2014 Pärnu Koidula Gümnaasium 6.B Erika Tilsen Adonis on vana-Kreeka mütoloogias igal aastal uuenev noor vegetatsioonijumal, surev ja ülestõusev jumalus, kes on seotud kalendriga. Adonise sünni asjaolud on segased. On mitu versiooni. Kõige levinuma versiooni järgi ärgitas Aphrodite (Venus) Myrrhat või Smyrnat intsestile oma isa, Assüüria kuninga Theiasega, mis kinnitab Adonise päritolu tollest piirkonnast. Aphrodite tahtis kätte maksta selle eest, et Theias oli pidanud oma tütart temast palju ilusamaks, või selle eest, et Myrrha oli tema kultuse unarusse jätnud. Myrrha amm oli plaanis kaasosaline. Pettusega veetis Myrrha Theiasega 12 ööd. Kui Theias pettuse avastas, sattus ta raevu ning ajas tütart noaga taga, tahtes teda tappa
Hephaistos Üks Kreeka jumalatest Hephaistos oli sepp. Ta valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Tema vanemad olid Zeus ning Hera. Kuid teistes müütides ainult Hera poeg. Hephaistosel oli mitu naist. Esimene abikaasa oli Aphrodite. Aphrodite aga pettis teda mitme jumala ja surelikuga. Tal oli palju lapsi. Kaks neist olid Palikoi (kaksikvennad) Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis sellest
Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi jumalanna Aphrodite kõike silmatorkavama ning tuntuma omaduse iluga. Mõnes müüdiversioonis on isegi öeldud, et kauged külalised tõid Psychele ohvreid, kummardasid teda ja pöördusid palves tema poole. Sellised teod ainult kinnitavad neiu jumalikustamist ning muudavad loogilisemaks müüdi lõpplahenduse, mil Psychest saab surematu. Psyche oli sarnane jumalanna Aphroditega, kuid samuti võib Psyche perekonna ning Aphrodite vahel mõningaid seoseid näha. Aphroditega olid väga lähedalt seotud kolm
Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau,
ning sellest kuidas nad ületasid kõik takistused oma teel. * Cupido ja Psyche esinevad kreeka kunstis juba 4. sajandil e.K.r Cupido Ja Psyche * Cupidot kujutatakse kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Väidetavalt ei läinud tema nooled ühestki sihtmärgist mööda. * Psyche oli kaunis surelik, kelle ilu imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi Armastuse jumalanna Aphrodite omaga. Mõnes müüdi vormis on öeldud, et Psychele toodi ohverdusi ja inimesed pöördusid tema poole oma palvetes. Lõpuks sai Psychest surematu. Cupido Ja Psyche *Cupido ja Psyche loo ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. * "Cupido ja Psyche" on hea näide jumalanna Aphrodite õelast ja kuritarvitavast poolest. * Aphrodite auks oli mägede tippudesse ehitatud pühamuid ning seal toodi talle nii tule kui vere ohverdusi. Need pühamud mängivad
võitluses Nyxi silmade ja kõrvadena. Siis minetab Zoey. Zoey ärkab Öömajas, kus vanaema tõi ta terveks. Ta kohtub Nefretiga, efektselt kauni ülempreestrinnaga. Teel oma ühiselamusse jääb Zoey hetkeks üksi ja tüdruku sees, kes üritab tüübile suhu anda, mida ta nagu ei taha. See on imelik ja hirmutav, kuigi kutt on tõeliselt kuum. Kui Nefret naaseb Zoey oma ühiselamusse juhatama, kohtub ta tüdrukuga: blondi nimega Aphrodite, kes tundub kuidagi ülemeelik. Siis kohtub Zoey oma uue toakaaslasega, Oklahoma kõrvaltüdrukuga Stevie Rae. Õhtusöögil tutvustab Stevie Rae Zoey't nende ülejäänud väikesele rühmale: Shaunee, Erinile ja Damienile. Ka õhtusöögil ilmub Aphrodite, et kutsuda Zoey järgmisel õhtul Pimedate tütarde täiskuu rituaalile (mis on kummaline, kuna Aphrodite näib vihavat kõiki Zoey uues sõbragrupis olijaid). Trenni tegijana magab Zoey päeval ja tema tunnid algavad järgmisel õhtul
algperioodi üks mõjukamaid. Alates 1985. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse, (i)(iii)(iv) kriteeriumide alusel: 1) inimese loomegeniaalsus; 2) kultuuritraditsioonide tunnistaja; 3) tähtsus inimajaloos. Paphos (Küpros) Paphos (kreeka Πάφος) on linn Küprosel Küprose saare edelarannikul, Paphose ringkonna halduskeskus. Paphos on üks kahest linnast, mis on valitud Eurooma kultuuripealinnaks 2017.a Paphos asutati juba neoliitikumis. See oli Aphrodite ja hellenismieelsete viljakusjumaluste kultuse keskus. Ühe müüdi järgi on Aphrodite sündinud vahust ja ta uhuti kaldale just Paphose lähedale. Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ili- ja viljakusejumalanna. Enamus kohti linnas on seotud just temaga. Hiljem levis Aphrodite kultus üle kogu Egeuse. Paphos on ajagatud kaheks – Nea- Paphos ja Pano – Paphos (Kouklia). Kouklia on küla, mis asub 16. km kaugusel Paphose linnast ja mida arvatakse olevat Aphrodite sünnikoht.
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
· ZEUS peajumal, taeva- ja tormijumal · HERA- abielude kitsja (Zeusi abikaasa) · POSEIDON merejumal · HADES allmaailma- ja surnutejumal · DEMETER musta mulla- ja viljakusejumalanna · ARES sõjajumal · HEPHAISTOS tulejumal, jumalate sepp · ATHENA sõjajumalanna · APOLLON luule- , muusika- ja kunstijumal · ARTEMIS jahijumalanna · HERMES jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja · APHRODITE ilu- ja armastusejumalanna · DIONYSOS - veinijumal
5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10. Eros armastusjumal, Aphrodite ja Arese poeg, kujutati tiivulise lapse ja noorukina koos vibu ja nooltega. 11. Ares sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, julge, taltsutamatu ja väikese aruga, Aphrodite kallim, kujutati koos relvade, kilbi ja kiivriga. 12. Hephaistos sepatöö jumal, seppade kaitsja, Aphrodite abikaasa, kunsti ja käsitöö hoidja,
R O M A N KU RT Š A N O V JUMALAD Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. APHRODITE Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. ARES Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas
ikaldusid ja oras ei tärganud, tapeti mõni külaelanik, kelle verd pritsiti viljatule põllule. Inimestel oli arvamus, et veri, mis toitust viljast, võis vastupidi toita ka põldu. Siis tuli aeg, mil inimesed lakkasid seda uskumast ja see julm osa jäeti jutustustest välja. Niisugustest suremise ja lillena taasärkamise lugudest oli kõige kuulsam Adonise müüt. Igal aastal leinasid Kreeka neiud Adonist ja seda tegi ka Aphrodite. Aphrodite nägi, kuidas Adonis oli sündinud ning otsustas, et nooruk peab kuuluma talle. Aphrodite viis poisi Persephone juurde, et too hoiaks noorukit tema, Aphrodite jaoks. Ühel hetkel hakkas Persephone noorukit ise armastama ega tahtnud seda Aphroditele tagasi anda. Kumbki ei andnud järele ning lõpuks pidi Zeus otsustama. Ta ütles, et Adonis peab veetma kummagagi pool aastat sügise ja talve surmakuningannaga, kevade ja suve armastus- ja ilujumalannaga. Kogu selle aja, kui Adonis
Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kolmhark
Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Aphrodite oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Jaaa, Aphrodite sünnilugu on minu arust vähe koomilne aga noh...siuke siis: Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Peenise sees kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Demeter - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Põld ja rehealune on Dem templid.. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise.
Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
