september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Revolutsiooni ajast alates hakkas Venemaa teistest riikidest maha jääma. Eestile mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivselt (saadi tagasi Tartu ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3. Kirjelda Napoleoni sõjaretke Venemaale. 1812. aasta isamaasõda (ka Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-P22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast, pärast Kościuszko ülestõusu (1794. aastal) ja Poola kolmandat
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776–1858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist,
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Sitsiilia, Taani. · IV sõda Napoleoni vastu, aastatel 1806-1807. Sõjategevuses osalesid Preisimaa kuningriik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. · V sõda Napoleoni vastu, 1809. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. · 1812. aasta Isamaasõda, 1812. aastal Napoleon tungis Venemaale oma 450 000- mehelise armeega. Suure Armee häving · VI sõda Napoleoni vastu, aastatel 1813-1814. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. Sõda Euroopas 3 · VII sõda Napoleoni vastu, 1815. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria,
nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. Napoleoni allakäik Sõjax valmistumine Venemaa Toimus armee ümberrelvastamine Ehitati moona ja relvaladusid piirialadele Rahuleping Türgiga apr 1812, Inglismaa'ga juuli 1812 Korrastati kindlusi Prantsusmaa Mobiliseeriti temale alluva Euroopa inimressursid Koondas Suure Armee Abistamisleping Austria ja Preisimaaga Jõudude vahekord: oli selgelt Napoleoni kasux: ta tungis peale 300 km rindelõigul 450000 mehega, ülejäänud olid Poolas reservis. Venemaa vägi oli 600 km lõigul 220000 meest, Prantsusmaa'l oli suur ülekaal igas rindelõigus.
Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale- Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a. juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale .Üle piiri tuli 450000- meheline armee .Venemaal oli vastu panna ligikaudu 300000 meest . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist .
Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24. Juunist, kui vaenlane sisse tungis, on Vene armee kindral Barclay de Tolly juhtimisel pidevalt taganenud, hävitades tee peal
George Byron (17881824) 10 fakti, mida peaks Byroni kohta teadma: 1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse kaitseks. 8. 1816
Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras Aleksander I enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda, Borodina küla juures
Konkordaadi. Enamik prantslaste usk katolik. 10.Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik?Vasutolu süvenemine viis sõjani.Napoleon kogus 650 00 meest ning asus venemaale minema.(24jun.1812)Napoleoni eesmärgiks oli alistada venemaa piirilahingus ja esitada rahuleping. Aga venemaa tagasnes oskuslikult. 120 km enne 1812 moskvat toimus lahing milles võidutses prant....Moskva pandi põlema, kui prant... sinna jõudsid oli moskva mahajäetud.1812 detsembris alustas napoleon tagasi käiku sest nad polnud talveks valmistunud .
....................................2 5. Pildid.........................................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................4 Michael Andreas Barclay de Tolly. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.12.1761 ja suri 26.05.1818. Michael Andreas Barclay de Tolly oli Venemaa armeede ülemjuhataja ja sõjandusminister Napoleoni sissetungimisel Venemaale 1812. aastal ja järgnevatel Venemaa sõjakäikudel Euroopas. Varajane elu: Barclay de Tolly, Sotimaa suguvõsa Barclay liige,sündis Pamushis, Leedu kubermangus ja kasvas Livonias, Vene impeeriumi osas, mis praegu on jaotatud Eesti ja Läti vahel.Oma sünnipäev 27.12.1761 on tema tegelik ristimise päev Lutteri kirikus, mis asus linnas nimega Zeimelis. Ta oli saksa keelt rääkiv Sotimaa Barclay suguvõsa, kes oli Livoniasse elama asunud 17. sajandil, järeltulija
Baron Byron of Rochdale in the County Palatine of Lancaster ja pärast täisikka jõudmist ka koha Lordidekojas. Kuna mõis oli halvas seisukorras ja tõi vähe sisse, kolis ta koos emaga Nottinghami. Ta õppis Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naise Lady Caroline Lambiga, mis põhjustas seltskondliku skandaali. Caroline Lambi abikaasast sai hiljem Suurbritannia peaminister. 1815. aastal abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu oli täis pingeid. Neil sündis tütar Lady Augusta Ada, kuid Anne Isabella lahkus Byroni juurest 1816. aasta jaanuaris ja võttis lapse kaasa. 1816. aastal läks Byron Sveitsi. Ta veetis suve Genfi järve ääres Villa Diodatis, kus tutvus
koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (17761858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme
Saksa riigi ühendus, mille eestkostjaks oli NapoleonKontinentaalblokaad- Prantsusmaa mereblokaad Inglismaa suhtes,mille tulemusena katkes inglismaa kaubandus kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud
sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid. Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas. 4.Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsiti rahu oli vaid ajutise iseloomuga, sest Venemaal suhtuti lüüasaamisesse kui rahvuslikku alandusse. Vastuolude süvenemine viis sõjani, 1811. a alustasid mõlemad riigid sõjaliste ettevalmistustega. 1812. aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 1812.a toimunud lahingu järel Borodinos jäi peale Prantsusmaa , kuid Venemaa jätkas taganemist ja suundusid Moskvast lõuna poole. Lõpuks tuli talv , kui Prantsuse armee polnud selleks valmistunud ning seejärel hakkasid prantslased taanduma . 1812. a detsembri lõpuks Napoleoni armee hävis ja üle piiri suutsid võidelda vähesed. 5.Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud
George Gordon Noel Byron Üldandmed Lord Byron(kuues parun) 22.01.1788-19.04.1824 Inglise luuletaja Romantism Isa kapten ja ema pärit aadlisuguvõsast ekstsentriline eluviis, armuafäärid, võlgad ja intsestisüüdistused Elukäik Kasvas Aberdeenis Päris Newstead Abby mõisa Lordidekoja liige 1801-1805 Harrow’i kool Cambridge’i ülikool 1809 reis Vahemeremaadesse 1812 tuli avalikuks suhe abielu naisega Elukäik 1815 abiellus ja sai lapse 1816 Šveitsis tutvus oma tulevase naisega Veenetsia – tundis huvi armeenia kultuurist inglise-armeenia sõnaraamat(1821) 1823 Itaalia aga sealt lahkus ruttu Kreeka – toetas vabadusvõistlust Kreekas 1824 suri malaariasse Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis sattus kriitika ala „Childe Haroldi päevaraamat“ 1812 Suur tuntus
1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11
sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaa enda majanduselu - aastatel 1805-1812 tõusid hinnad kuni 300%. Preisimaa purustamise järel hakkas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, kust Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu. Sama aasta suvel kohtusid kahe riigi keisrid Tilsitis ning sõlmisid rahulepingu. Napoleon arvas ekslikult, et oli saavutanud oma ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga. Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist saavutas Prantsuse impeerium oma võimsuse tipu
Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli". III sümfoonia Es- duur, op. 55 oli kogu 19 saj muusika suunaja ja algas stiili kõrgaeg. Olulisem V sümfoonia. 1805
Aastail 18011805 õppis Byron Harrow' koolis, seejärel Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. Pärast seda reisi ilmus Byroni poeemi "Childe Haroldi palverännak" kaks esimest osa, millest algas ka tema üleeuroopaline kuulsus. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naisega, mis põhjustas seltskondliku skandaali. 1816. aastal läks Byron Sveitsi. Ta veetis suve Genfi järve ääres Villa Diodatis, kus tutvus luuletaja Percy Bysshe Shelley ja tema tulevase naise Mary Godwiniga. Seejärel läks ta Veneetsiasse, kus huvitus armeenia kultuurist ning õppis armeenia keelt. Ta kirjutas raamatuid, milles ta tsiteeris nii klassikalisi kui kaasaegseid armeenia kirjandusteoseid. Ta
koos hakkasid nad kavandama rünnakut türklaste käes olevale Lepanto kindlusele. Veebruaris Byron haigestus. Pärast külmetust aprillis haigus ägenes ja 19. aprillil suri ta malaariasse. Looming George Byron alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega, kuid 1806. ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. Alles "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Teosed "Jõudeaja tunnid" (Hours of Idleness, 1806) "Childe Haroldi palverännak" (Childe Harold's Pilgrimage, 1812–1818) "Gjaur" (1813) "Korsaar" (1814) "Lara" (1814) "Heebrea meloodiad" (Hebrew Melodies, 1815) "Manfred" (1817) "Don Juan" (1819–1824; lõpetamata poeem) "Beppo" (1818)
5 x 25 cm 1797-1798 Witches in the Air 43.5 x 31.5 cm 'Kapriisid' Los Caprichos 1799 The Chinchillas 21 x 15 cm 1799 And so was his grandfather 21 x 15 cm 1799 You will not escape 21 x 15 cm 1799 Those specks of dust 21 x 15 cm 1799 Thou who cannot 21 x 15 cm 1799 They spruce themselves up 21 x 15 cm 1800 Alasti Maja 98 x 191 cm 1800 Riietatud Maja 98 x 191 cm 1808 Surnud Kalkun 45 x 63 cm 1808 -1812 Scene of Rape and Murder 30 x 39 cm 1808 -1812 Still Life Three Salmon Steaks 45 x 62 cm 1813 Pepito Costa and Bonells 105 x 85 cm The Third of May 1808 1814 266 x 345 cm 1814 The Burial of the Sardine 60 x 82 cm 1820 Tio Paquete 39 x 31 cm 1823 A way of flying 25 x 36 cm 'Mustad' maalid' 1823 Saturn Devouring His Son 83 x 146 cm 1823 Witches' Sabbath 1823
q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul q Itaalia Vabariigi president q Reini Konföderatsiooni protektor q Itaalia kuningas
Napoleoni sõdadeks. 1804 kuulutati Napoleon keisriks. Napoleon lõi hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste euroopa monarhidega. 1805 Austerlitzi lahing, Napoleon võitis veneaustria vägesid. Napoleon kaotas inglisehispaania laevastikule. 1806 kehtestas ta inglismaa vastu majandusliku blokaadi, mis takistas kaubavahetust inglismaa ja prantsusmaa vahel, aga inglismaa suutis sellest välja tulla, suurendas kaubavahetust kolooniatega. 1812 alustas Napoleon sõjaretke venemaale. 400 050 meest tuli üle piiri, venemaalt 300 000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vene armee, vallutada moskva ja esitada venemaale rahutingimusi, seda aga ei õnnestunud teha. Toimus moskva all Borodino lahing. 1813 rahvaste lahing Leipzigi linna all, kus napoleon sai lüüa. 1814 jõudsid taganevad väed pariisi. Napoleon loobus troonist ja saadeti asulisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisri tiitli ja eluaegse pensioni
Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani, aga teistegi piirkondade arvel Venemaa moodustas 16,8 maakera maismaast Rahvastik Impeeriumi territooriumil elas umbes 182,5 miljonit inimest, mis moodustas 10% kogu maailma rahvastikust Vene impeerium oli väga paljurahvuseline riik, kus enamuse moodustasid muulased Venelased moodustasid 44%, ukrainlased 17,8% ja valgevenelased 4,7%. Eestlased moodustasid 0,8% rahvastikust Sõda Napoleoniga 1812 Prantsusmaa väed astusid Venemaale vallutamiseks, aga see ebaõnnestus ja nad said lüüa 1813-1814 aastatel vabastasid Vene väed Ida-Euroopa prantsuse vägedest ning seega sai Venemaa endale suur osa Poola territoriumist 1815. aastal Napoleoni väed said jälle lüüa ning seega lõppes tema valitsus Detsembrimäss 14.12.1825 1825. aastal toimus Peterburis riigipööre, aga see ebaõnnestus Selles riigipööres osalesid aadlikud, kes tahtsid pärisorjuse kaotamist ning tsaari
aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Tema juhtimistiil oli autokraatlik, kuid samuti oli tal palju ideid ja ta ei kartnud neid ka ellu viia. Paulucci püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner
. 8 : , , , , , , . , I, . 1810 . , , . , . , 1821 . I 1801 . . 1803 . « », . . 18081809 . , . . , . , , , . 1804 . : , . 1804 . . I . . . (18051807) III ( , , ), 1805 ., IV , . (1805), -, (1807). , ( ) , . () (18041813) . . (18061812), , . . . , ( ). (18081809) . I , . 1801 . . 1803 . . 1804 . , . - 1805 . . 1806 . . 1812 . , , . , . 12(24) 1812 . 420- , , , . . 210- , : . . , . . . . . , . . , . - . . . 26 (7 ) 1812 . , . . . , . , , . , . . . . , . , . , . .
org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1 %88%D0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB %D0%B5%D1%82) %D0%B5%D1%82) Piiramistorn. (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose- Francis-Pavisors-and-Moveable-Tower-Assaulting- Castle-1812.jpg) Castle-1812.jpg) Eesti alad pärast vabadusvõitlust
1812, I (135 . 587 ) . . (. 120 . 640 ), 25 . (110 ). 24 . . 25 . . " , , ", -- . , . : -- 44 ., -- 58 ., . . 40% . 25 26 , , , . . . . , " ", , , , , . -- : " " , " ". , , .
Teet Jürgenstein · 6. 1799- , . 10 1837- , . · .. , . · .. · 6 1799 . . · , , . · . · 1812 . · . T · , " ". , a , . " " (1821), " " (1823), "", " " (1822) -- -- ; " ". "". , , . , , . : , , . · http://www.as-pushkin.ru/index.php?cnt=3
( ) - . . 1811 , . 1812 ; . , , , , . - ( ) - , . 1825 . 19 1825 . , , . B 11 12 1825 .. .. . 14 . " , ", - ca . 14 , 15 . : , , , . 10 ( 6 ). . . o. , , . , . , . e . . 1830 . . , e . 1831 , .. . . 1832 . . , . ,
keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Sitsiilia, Taani. 5. IV sõda Napoleoni vastu aastatel 1806–1807. Sõjategevuses osalesid Preisimaa kuningriik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. 6. V sõda Napoleoni vastu 1809. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. 7. 1812. aasta Isamaasõda, 1812. aastal. Napoleon tungis Venemaale oma 640 000- mehelise armeega, sõja kaotajaks sai Prantsusmaa. 8. VI sõda Napoleoni vastu aastatel 1813–1814. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. 9. VII sõda Napoleoni vastu 1815. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa,
aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812).
(13 (24) 1782 -- 5 (17) 1836) -- , , . , . . , 13 (24) 1782 ( , ). . , 1788 . 1803 . (1809 ), (1811 ), (1812 ), 1816--1822 1828 -- . « . » (1804), « . . » (1809), « » « » ( -- 1831 ). -- . . (1810--1811), (1809) (1814), , (1808), . . (1815, , ), . . (1816) . . (1827). 1836 - , . 17 1836 ---. : « , , , , , , ...»
Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, sveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures
Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, šveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures
, , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . -. 2400 . . -. , 26,5 16 , -. 1555-60 . , , . . , , , , . , . « » , ... . . , . X . 1812 . . , , , , , .
Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. 1812.a
- - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ( ; . - XVIII ). 1700--21 - . 1730- , (, , ). 1780- . ( , - , ; 1786). - ( ). . 1804 - . I (1812) - 1814--15 . . ; - , , . 1818 - . . . - ; . - XIX . 1874--83 . , , . 10 1917 -- . 7 1918 . . . . « », 1950 . 1918 ( 7 1941, , -- 24 1945). ( , , . ). 1924 . . ( 1930 , . . ). 1930- . , , (( 1994--96)), , . 1938 . 1946--47 , ; 1973--74 , , . 1990- . , , . c
Sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel Rudkjobingis vaeses apteekri peres. 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. 1794. aastal astus Kopenhaageni ülikooli. 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. Sai meditsiinidoktori kraadi. Reisis palju. 1804.a naases Taani. 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. 1812. lahkus uuesti Taanist. 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825. aastal kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit. Kirjanik ja luuletaja.
Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja ning inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline. Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ning sotsiaalse romaani rajaja. Just tema tõi kirjandusse ühiskonna alamkihtide ja heidikute maailma, mida kujutas sooja huumori ja VEIDER JA LIIALDATUD tegelaskujude varal. Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism. Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding,
17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 . 1812 . . 20 . . , 3-3,7 . 1955 . , . . . , , . . : http://www.tolmachy.narod.ru http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%BE %D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%9A%D1%80%D0%B5%D0%BC %D0%BB%D1%8C http://www.msights.ru/metro.htm
1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , . , . XVII--XIX , . 1635-- 36 , . XVII , . 1702-36 ( ., . . . ). 1776--87 ( ). 1812 . , . , , . , , , . 20 , 1815 1836 . XVIII , () . . . , . . , . . , . . . . . 1839--49 . 1844--51 . . 1935--37 , : , , , , ( 3--3,75 ). 1959--61 ( ). 1955 , . ( 1961 ). 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . . 20 . 3 , , , -- . -- , 80 . , XVII . , XIX . -
väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust. Aleksander I tahtis Napoleonit hävitada, et oma häbi leevendada. Napoleon ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. 1812. aasta juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, ta tahtis vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. Napoleon kaotas 1812. aasta sõja Venemaa vastu, see viis tema languseni. 5. Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) Alguse sai langus nurjunud sõjakäigust Venemaale 1812, sellele järgnesid lüüasaamised Saksamaal 1813.a. koalitsioonivägedele (Venemaa, Preisi, Inglismaa, Austria jt)
Orest Kiprenski -sündis 24.märts 1782 Nezinskaja mõisas Koporje lähedal ja suri 17.oktoober 1836 Roomas. Ta oli vene maalikunstnik, romantismi esindaja, Peterburi KA akad. Õppis 1788-1803 Peterburi KA-s. Töötas Venemaal ja 1816-22 ning aastast 1828 Itaalias. Loonud aadlisoost haritlaste, 1812.a. isamaasõjast osavõtnute, dekabristide ja nende mõttekaaslaste portreid. Neis väljenduvad ajastu eesrindlike inimeste mõtte- ja tundemaailm, patriotism ja humanism. Tööd: A.Schwalbe portree (1804), autoportree (u. 1808 ja 1828), J.Davõdovi (1809), J.Rostoptsina (1809), D.Hvostova (1814), V.Zukovski (1816), S.Uvarovi (u. 1815) ja A.Puskini portree (1827). Alexander Puskin Orest Kiprenski
, 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891). : ("", "", "" " "), (" " "") (" ", " " ""). , "" (1873) , : " " (1876), " " (1889) "" (1892). , , . , , , (1 1868 ., 2 1873 ., 3 1875 ., 4 1877 ., ", , , 1885 ., 5 1888 . 6 "" 1893 .) : " "(1867), "" (1873), " "(1876), ""(1888), (1880), "1812 ." (1883); : 1 (1879), 2 (1883), 3 (1884), 4 "" (1887) "". solo (1875 80), (1878). (1872, 1874 1876 .), (1882), ., ( ) , , . , , " . " (1878), " " (1882) ; " " " ". . , , (1879). 1868 1876 . " ", " ". , . , , . (6) , " ", " ", "" "", : . , ( ) , ,
HOMEROS ELULUGU · Elas u. 7.saj.- 12.saj.eKr.; · kreeka luuletaja; · Ilias ja Odüsseia; · tõlgitud paljudesse keeltesse; · Eepilised hümnid ja väiksemad luuletused.http://www.mlahanas.de/Greeks/Raphael/p001. ELULUGU 2 · 17.saj. uskmatus Homerosse; · ei olnud piisavalt peen monarhia jaoks; · Homerose suhtes kaks voolu; · skulptuur 1812 a. http://en.wikipedia.org/wik TEOSED · Ilias: · Trooja sõja 10.aastal; · ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest; · Odüsseia: · Odysseuse eksirännakud; http://vanaraamat.shop.wosbe 24 laulu ja 12110 värssi. e.com/Foto18/odysseia.gif · http://vanaraamat.shop.wo
Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
aastate teoste hulgas on kaks klaverikontserti. Aastad 1800 1802 lõpetasid Beethoveni varase loominguperioodi ja olid samas sissejuhatuseks järgmisele, kõige viljakamale. Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. Eriline kaal on neil aastail klaverisonaatidel. Esimene orkestriteos, milles Beethoven näitas oma hilisemate sümfooniate jõulist ja dramaatilist maneeri, oli klaverikontsert nr 3. ( Siitan 1998, lk 331-333) Loomingu kõrgaeg (1802 1812) Viini lähedal Heiligenstadtis 1802. aasta oktoobris kulmineerunud hingelisele kriisile järgnes kõige jõulisem ja viljakam ajajärk Beethoveni loomingus. Sellel kümnendil on ta loonud suurema ja tuntuima osa oma loomingust. Beethoveni varane kuulsus oli tollal nagu tänapäevalgi seotud eelkõige instrumentaalmuusikaga. Suur muutus vokaalmuusika valdkonnas algas revolutsioonijärgses Pariisis. Beethoven reageeris sellele uuele lainele innukalt ning tegeles siitpeale kuni surmani
aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Ta võttis osa Vene- Rootsi sõjast kus vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umea. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809. aastal jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. 21. septembril 1812 läks ta halvenenud tervise tõttu erru ning asus elama Jõgeveste mõisasse Liivimaal. 4 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme. 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu vürstitiitli.
annaabi.ee 
