Faust 1.) Zanr: värsstragöödia · Traagiline lõpplahendus · Traagiline konflikt · Kurbmäng 2.) Põhiteemad: · Teha kõik, et saada mida sa tahad, hiljem armastuse nimel 3.) Konflikt: · Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas.
kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd. Ta on otsija, nagu oli ka Faust. Meistris on palju Bulgakovit ennast. Margarita prototüüp on Jelena, mehele pühendunud abikaasa. Margareta Faustis oli puhas ja kaunis. Jesua on noorem kui Piibli Jeesus oli 27, kuid Piiblis 33. On võimalik, et Bulgakov teadis teooriatest, mis väidavad, et kristuse sünniaeg oli paar aastat vale. Jesual oli vaid üks jünger Matteus. Viimaste sõnadega kiidab Jesua hegemooni, mitte Jumalat. Pontius Pilatus oli 26 36 juudamaa valitseja. 36 kutsuti Rooma ja mõisteti vangi, olevat end vangis ise tapnud. Ta oli arg, määrates Jesua ristilöömise.
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles.
kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks kas tal ikkagi suudab Fausti õigele teele saada või läheb kõik vastupidi keerab ta pea sassi.Faust kohtub taevas tegelasega Margareta ,kellesse ta armub ja on õnnelikult koos.1 osa lõppeb siiski õnnelikult
Sander andis elujuhiseid kogu külarahvale,päästes nad isegi tollaajal levivast surmahaigusest- katkust. Nii targad inimesed on suurteks abikäteks igas eluvaldkonnas ning neilt on tõesti palju õppida. Kuid alati ei pruugi olla eeskujud head. Nad võivad küll inimeste jaoks näida perfektsetena, kuid nende tegelikku tumedat tausta ei suuda keegi ette aimata. Nii võib kergesti sattuda tahtmatult kurjale teele nagu seda tegi J.W. Goethe "Faustis" Mefistofeles noore Faustiga, suunates tema teekonda pidevalt põrgu poole. Kuid noormees suutis õigesti käituda ning tema elutee lõppes ikkagi taeva süles. Sellise juhtumi korral võib samuti tõdeda, et ka halvad eeskujud võivad olla õpetajateks, kuna oma vigadest just inimene õpibki.
o TÄNAV Mefisto ja Faust vaidlevad. Faustile ei meeldi vale, millega ta peab Margarete ette minema, kuid nõustub lõpuks.. o AED- Faust kohtub Margaretega. Faust tunnistab om suurt kiindumust Margaretesse. Ka tüdruk on kiindunud. o AIAMAJAKE - Fausti ja Margrete sõprus on süvenenud. Margarete on Faustist vaimustuses. o METS JA KOOBAS Mefisto ahvatleb Fausti Margaretaga julgemalt edasi tegutsema. Mefistoteles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid Faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu o MARTA AED Margareta kahtleb Faustis, kuna see ei käi kirikus. Faust väljendab oma panteistlikke vaateid : "Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga kokku su pähe, südamesse, kas pole nähtav-nägematult suur, igavene saladus su ümber? Las täitub süda selle suuruses ja õndsustundes ühte sulades võid seda kutsuda ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..
sünnitavad ning traditsiooniliselt ka järeltulijate eest hoolitsevad. Nii kristlikus kui ka islamikultuuris ongi naisi pikkade sajandite jooksul just soo jätkajatena koheldud. Naissoo suurem empaatiavõime väljendub pere eest hoolitsemises, lobisemislembuses ja mõistvuses. Naised on alati rohkem tunnetepõhiseid otsuseid langetanud, samal ajal kui mehed on pigem ratsionaalsed ja realistliku ellusuhtumisega. Näiteks Goethe ,,Faustis" oli Margareta Fausti niivõrd armunud, et mürgitas oma ema, kuna ta keelas nende armusuhte. Tihti ei saa naisi meeste kõrval pidada õrnemaks sooks. Sageli on nende isiksused tugevamad ja võimuahnemad kui vastaspoole omad ning eesmärgid veel kindlamadki. Varem oligi naiste prioriteediks leida võimalikult auväärne ning jõukas mees ja saada palju järglasi, nagu seda kajastab William Shakespeare´i teos ,,Hamlet", kus võimuahne kuninganna pärast oma mehe
a. See piirdus siiski vaid peamiselt Fausti ja Margarete looga. Ilmne on seal Fausti mässumeelsus, rahuldamatus ning ihalus tungida looduse ja vaimu saladustesse. Olles „Alg-Fausti“ käsikirja Itaalia-perioodil töödelnud ja tihendanud, avaldas Goethe selle 1790. a pealkirja all „Faust. Fragment“. Juurde oli selles tulnud nõiaköögi episood. Teose hõlmav filosoofiline haare kumab läbi siiski vaid alates „Fausti“ I osa lõpuleviimisest. Üsna ilmselt üritas Goethe luua „Faustis“ sünteesi kogu varasemast filosoofilisest luulest. Teose aines pärineb algselt küll saksa XVI sajandi lõpu rahvaraamatust „Lugu doktor Johann Faustist“, kuid tunduvalt tähtsam oli Goethe inglise renessansidramaturgi C. Marlowe uudne lähenemine Fausti-loole näidendis „Doktor Fausti traagiline lugu“. Üldisi tõukeid inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema arendamisel sai Goethe nii antiiksest tragöödiast kui ka Dantelt, Shakespeare`ilt, Calderónilt ja Miltonilt
teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega. Mefistofeles jääb Fausti juurde lõksu, teda takistab lahkumast uksel olev pentagramm. Faustis tekitavad huvi kuradi võimed ning leping, mida too mehele pakub. Fausti, kes on tüdinud maisest elust ning selle keerulisusest, ei huvita see, mis juhtub pärast käesolevat elu ning nõustub Mefistofelese pakkumisega, mis eeldab seda, et Maa peal täidab kurat kõik Fausti soovid, kuid allilmas peab mees omakorda Mefistofelest teenima. Kuradit ei kohuta ükski Fausti soov ega käsk, kuid hoiatab doktorit, et võib tulla aeg, kus ta hakkab ka maisest
meeletlõbude maailma ahatleda, kuid madalates instinktides püretunud inimesed äratavad õpetlases vaid võikust. Siirdutakse ,,Nõiakööki", kus Faust peab tagasi saama oma nooruse, mis on olnud inimeste põlisunistuseks. Õpetlane on nõrdinud posimistest ja loitsimistest, millega nõid ja tema abilised (pärdikud) neid üle puistavad. See on mõistusevastane. Lugeja taipab vihjed teoloogiale, mida Mefistoofeles oma sõnadega kinnitab. Noorusjõu äratab Faustis hoopis inimliku armastuse sütitav tunne. Arm, oma äledaimad tiivad anna! Hüüab ta kauni naise kuju peeglis vaadates. Nii astub tragöödiasse armastuse teema, mille süzeeline adrendus saab alguse Fausti ja Margarete armastuse lüürilises kujutluses ja viib viimase vapustava hukkumiseni. Esijoones lembeteema inspireeris prantsuse heliloojat samanimelist ooperit looma. Margarete on traagilisemaid naiskujusid maailmakirjanduses. Faust kohtab nägusat leebivat
Arutlev kirjand Fausti teekond hingerahuni Hingerahu- mida see õieti tähendab. Targad raamatud ja filosoofid seletaksid seda sõna kindlasti mitme lehekülje pikkuselt. Ise ma selle sõna täpset tähendust peast ei tea ja sobiv definitsioon ei torganud raamatutestki silma. Oma sõnadega ütleksin, et hingerahu tähendab inimese vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma. Faust tahtis teada, mis on tema elu mõte- miks ta oli siia ilma sündinud? Fausti teekond elu mõtte leidmiseni oli raske ja ta pidi palju kannatama. Tänu temale kannatasid ka teised inimesed. Teose alguses puudus Faustil hingerahu: ,,Küll on mu kõrval õpipoisid, kõik papid ja leegion
maailmaga ja ühiskonnaga. Nii oli ka eksistensialistlikus kirjanduses, kus teostes on põimitud tegelikkus ja positiivsus, igapäevased juhtumid. Raskolnikovi juhtumit tuleb maailmas ette igapäevaselt, kui alternatiivid tapmiseks võivad olla teised. Meister ja Margarita lugu, kui selline pole tegelikkuses midagi määrav ega ütlev ja on Wolandi ja tema kaaskonna jaoks pigem igapäevane seiklus. Saatana ballgi ei toimunud ju esimest korda. Nii Hamletis kui ka Faustis toimus samalaadne üritus. Pealkirjas olevale küsimusele saame vastata alles siin ,kui eksistensialismi mõiste põhjalikult läbivõetud. Kui teadlikud oleme me siis maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamisel? Üldiselt eksistensialismi on hakanud vähenema ning populaarsus kaob üha enam. Usu tõttu, võib tunduda see kirjandusvool igavama ja absurdsena, kui tegelikult on
13.1 Hamletilt on õppida seda, et kõige olulisem on alati aus käitumine ja oma lubaduste pidamine. 14 Kuidas oleksid sina Hamleti olukorras toiminud, kas maksnud kätte või ei? 14.1 Mina oleksin kätte maksnud nii, et oleksin avalikkusele teatanud kuningas Claudiuse tõelise pale. Ta oleks oma positsiooni kaotanud ja see oleks teda rängemini karistanud. 15 Rändmotiivid on teostes korduvad olukorrad. Kui "Faustis" oli see leping Saatanaga, siis milline rändmotiiv on "Hamletis"? Too näide mõnest teosest, kus esineb sama motiiv. 15.1 Motiiv on "kättemaks". Sama motiiv esineb "Lodjavahi surmas". 16 "Hamletis" on vähemalt kolm tegelast, kes ihkasid kättemaksu. Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? 16.1 Laertes- tahtis Hamletile kätte maksta Ophelia surma eest. 16
ebamoraalsete naudinguteni, jahmatas isegi teda see, milleks Dorian võimeline oli. 3. Romaani kirjutades olevat Wilde võtnud eeskuju paljudelt kaasaegsetelt autoritelt. Film tekitab rohkem või vähem otseseid assotsiatsioone mitmete kirjandusteostega. Missugustega? Selgita milles seisneb seos ja kuidas see filmi mõistmist avardab. Oskan ehk ainsa näite tuua Faustist, kus Faust ka sõlmis Mefistofelesega lepingu nagu Dorian. Faustis lihtsalt oli Mefistofeles eraldi tegelane, aga Dorian Grays pidi ta ise juurde mõtlema. 4. Missuguste tänase inimese probleemidele paneb Doriani lugu mõtlema? Arutle nende üle. Dorian Gray lugu paneb mu mõtlema eneseimetlusele ja egoismile. Tänapäeval on tihti nii, et inimesed ei näe kedagi teist enda ümber, on endasse armunud nagu Narkissos oma peegelpilti. See omakorda sunnib neid tegema valikuid ja otsuseid,
kandis enda peal inimeste pattu. Juudast saab käsitäitja/ võimutööriist. Meister- igavene elu sõltub sellest, kas teos saab valmis. Saatan pakub raha, saadab inimesed ära- kättemaksja ühiskonna pahelisuses, mure kodumaa pärast. Seos ,,Faustiga" kolmeosaline kosmoloogiline struktuur: igavikuline (raamatu lõpp), maapeale elu (Meister ja Margarita) ja allilm (Moskva elu). Nimetas seda uueks Margarete ja Fausti looks, sidus kaasajaga. Saatan- Woland (Faustis Mefistoofeles). Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastus tuli)- tegelaste põgenemine Moskvast teise, kõrgemasse maailma. Faustis ei kahelda jumala olemasolus, Bulgakovi romaanis püütakse selgeks teha, et jumalat pole olemas. Vaidlused selle üle, kes juhub maa pealset elu. Nõukogude tegelikkus (inimeste kadumine). Igavese olemise küsimus- elumõtte küsimus/leidmine, miks teevad, ei tea- Moskvas
Usk taevase isa heatahtlikkusse kadus. Lissabonis toimunu aga avas talle uued võimalused seletada hea ja kurja seost. Aga ta väitis, et igal inimesel endal tuleb teha valik. Ühest mõistmist ei saa olla. 1768 aastal haigestus Goethe raskelt, sellega kaasnes ka sügav hingeline kriis. Goethe hakkas huvi tundma alkeemia vastu. Ta otsis vastust küsimusele, kuidas on jumal ja loodus teineteisega seotud. Selline tunnete ebamäärane käärimine sai aluseks ,,Faustis" olevatele probleemidele. 1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates tule see suunata oma sügavasse sisimasse. Tutvumine Herderiga laiendas tema silmaringi veelgi. Rooma ja Prantsuse klassitsistide teoste asemel asetati aukohale Homeros ja Shakesbear, keda tõlgendati, kui ürgloodusjõulisi geeniusi, kelle
Esimene osa oli emotsionaalne ja lüüriline, teises osas oli näha intellektuaalset küpsust. ,,Fausti" saamislugu oli pikk. Filosoofiline haare kumab siiski läbi alates I osa lõpuleviimisest. Siin üritas kirjanik luua sünteesi kogu varasemast filosoofilisest (draama)luulest. Teema arendamisel inimelu tähendusest sai Goethe antiiksest tragöödiast, Dantelt, Shakespeare'lt ja mitmeltki teiselt kirjanikult. Ta pöördus ka Saksamaalt pärit legendide juurde ja lõi ,,Faustis" sügavalt rahvusliku suurteose. ,,Faust" ei mahu päriselt näidendi zanripiiridesse teose mahukuse ja keerulisuse tõttu. Selles teoses puudub jaotatus vaatusteks, vahelduma on pandud erinevaid värsivorme. Oluline koht on teose mitmehäälsuses ja seepärast on see ka raskesti tõlgitav. Sel ajal oli Goethe sissevõetud klassikalisest ideaalist ja sellest lähtudes tõi kirjanik suurteosesse antiikdraama eeskujul arvukaid koore. Koorid on pandud mitte ainult jutustaja
pettustega ja ka sekeldustega seoses ametnikega ning inimestevahelistes suhetes. 13. Näiteks on väga tähtis, et elada tuleb iseendale, mitte teistele ja teiste kasuks tegutsemisele. Ei tohi usaldada võõraid inimesi, kuna usaldust on väga kerge kuritarvitada ja tavaliselt häid inimesi kasutataksegi rohkem ära ja see on lihtsalt paratamatu. Inimesed on omakasupüüdlikud, õelad ja kadedad. Sellistest inimestest tuleb püüda lihtsalt eemale hoida. 14. Goethe ,,Faustis" on samuti tegu Jumala ja Kuradiga (hea ja halva probleemidega). Kaval-Antsu võib võrrelda Mefistofelesega, kes samuti kasutab ära oma kavalust ning on omakasupüüdlik. 15. Teos on traagilise lõpuga. Pärast seda kui Jürka taipab, et Ants teda petab, maksab ta Antsule kätte kõige eest, mida ta talle teinud on. Jürka paiskab Antsu kivihunnikule, kuhu see purustatud pealuuga lamama jääb. Jürka ise leiab oma surma põlevas majas... Tsitaadid
Naine oli vaest päritolu, kuid Goethe ei häbenenud seda. Siis algab tema luuleperiood: ,,Rooma eleegiad". ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" on tema romaani esimene osa (1790. II pool). Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik versioon ,,Faustist" ilmub 1801. aastal. Teine ,,Fausti" osa on erudeeritum ja antiikaegsete teadmiste näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti. · Wagner on minu meelest optimistlikum kui Faust. Faust tahtis enesetappu sooritada, aga Wagner arutles inimtunnete üle. Ta ei pidanud üksildasi sügavamõttelisi monolooge. Wagner on pigem rohkem elunautija kui Faust seda on.
draamakirjandust: teatridirektor, komödiant ja luuletaja arutavad oma humoorikas kolmkõnes, milline peaks olema ideaalne saksa näidend. Teine eellugu "Proloog taevas" on otsekui võti kõige järgneva mõistmiseks. Issanda ja peainglite kõrvale ilmub langenud ingel Mefistofeles, kes iseloomustab inimeste elu: nende "põlv on nii paha, et seda nähes kurati ei taha neid enam kiusata". Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab hukutada Fausti hinge. Issand ei kahtle Faustis, kuid on samas ka veendunud, et isegi kurja tundes leiab inimene mõtte toel endas hingejõudu ja armastust - "ka kurjast kasvab hea". Põhiteksti alguses kohtame meeleheitel Fausti, õpetlast, kes peab pärast oma askeetlikku enesesalgamist mõrult tõdema, et pole leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Hugo looming. ,,Jumalaema kirik Pariisis" - Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale
satuvad pugejalikud, valelikud, ahned ja edevad karjeristid, kes hoolivad vaid iseendist. Oskuslikult kasutatakse ära nende inimlikke nõrkusi ja nii leiavad nad oma teenitud palga. Professor Wolandi kuju võtnud Saatanal on ka inimlik külg olemas. Temast jääb mulje kui vanast väsinud mehest, kes on paljunäinud ja tark ning peab tõdema, et siin päikese all pole mitte midagi uut- inimesed ei muutu kunagi. See-eest on tüüpilisem piibli Kurat Mefistofeles Goethe "Faustis", kelle peamiseks eesmärgiks näib olevat hukutada ja seejärel endale saada inimhingi. Ta on oma ohvriks valinud targa ja haritud Fausti, kes otsib oma elus tõde. Ta on läbi uurinud kõik teadused, kuid pidanud nendes pettuma. Nad sõlmivad omavahel kokkuleppe, mille kohaselt Mefistofeles saab Fausti hinge siis, kui mees on leidnud Saatana abiga elu mõtte. Siingi püüab Kurat kasutada oma eesmärgi
Kogemata andis Margarete oma emale liiga palju unerohtu. Faust tappis läbi ebaausa kahevõitluse Margarete venna ning tagatipuks uputas Margarete suurest meeleheitest nende lapse, mille tagajärjel ta vanglasse pandi. Seal läks ta hulluks. Faust üritas teda sealt päästa, kuid hullunud Margaret ei saanud midagi enam aru ja suri. Siiski suutsid inglid ta hinge päästa ja taevasse viia. 12. Kuigi Mefistofeles oli "Faustis" kurjuse kehastus, oli ta Goethe arvates siiski vajalik. Põhjenda, miks. Ta on väga tasakaalukas ja intelligentne, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal. 13
-tee tõe poole pole sile ja probleemideta, inimene peab sügavalt läbi elama elu vastandlikkuse ja tunda saama ka elu pahupoolt -Fausti teekonda läbi elu ahvatluste meenutab ,,Jumalikku komöödiat" -Fausti teejuht on põrguvürst ise, kes on reetlik teejuht ja kelle eesmärk on Fausti Eksitamine inimlike nõrkustega -algul pakub kurivaim lihtsamaid ahvatlusi: ohjeldamatu pidutsemie, armastus, nõidade volbriöö. -Mefistofels tahab Fausti lõksu meelitada -Faustis tekib tõeline armastus aga tema armastatu hukkub -I osa lõppeb tragöödiaga, II osa alguses on ta pärast rasket kaotust ja läbielamisi ärkamas uutele lootustele -Faust armub Helenasse , Faust haarab Helenale järele kuid too haihtub, sest ta on vaid vaim, ideaal mis jääb faustile kättesaamatuks -järgnevad ideaalpildid Faustist kui õiglasest ja targast valitsejast ning Hormoonilisest armuõnnest maailma kauneima naisega
igavikuliste ja kõlbeliste väärtuste püsivust. Võrdle: ,,Haridus peab aitama inimesel kujundada õiget väärtuste hierarhiat, milles domineerivad sellised vaimsed väärtused nagu armastus, tõde ja õiglus, milles materiaalsed väärtused teenivad vaimseid ja ajalikud igavesi." (VHK haridus- ja kultuurikontseptsiooni alused)!!! Väga palju peegeldusi ka teiste autorite teostest: Faust, Surnud hinged, Jevgeni Onegin, B enda teised teosed jne. TEGELASTEST WOLAND Goethe ,,Faustis" esitletakse Mefistofelest volbriööl junkur Volandina. W et oleks M peegelpilt (aga vene keeles?). Ka mõõk, mis viirastub? Ivanile ja hiljem on Wolandi toas voodi kõrval, on Goethe Mefistolt (aga deemoneid kujutati keskajal sageli ka rüütlitena) Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari
Tähelepanu keskmes on diskussioon realismi üle. Goethe peateos ,,Faust". See on Goethe elutöö. Alustas 70ndatel noorena ja seda teost ei saa väga pidada romantiliseks teoseks. Teda võib nimetada Euroopa valgustusliku mõtte peegelduseks. Samuti võib teda pidada 19. sajandi mõtte eelmänguks. Järjestikuste reformide idee ja mitte minek Pr revolutsiooni kirgede liinile see viitab juba 19 sajandi keskme mõttemallide juurde. Mis romantismi jooned on Faustis säilinud? Igavese külluse moment tagasilöökidest hoolimata püüdleb tegelane edasi ja tänu sellele saab Fausti analüüsida kui romantilist kangelast. Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja halva konspektsioon. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti. See on peegeldunud edasi ja jõuame ,,Meistri ja Margaritani" välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis näha romantilist konseptsiooni,
See mõjutas inimesi väga raskelt. Teine oluline mõttealge, mis hiljem kajastub romantilistes loomingutes: maailma ülesehituseks on kuri hädavajalik. Kuri peab olema. Kuri on vajalik ja peab olemas olema , et me saaksime teda koguaeg näha ja alla heita. See on samm mõtlemises edasi. Ka see, et kuri võidutseb ja võib pääseda võidule. Seda võidulepääsu Jumalik ettehoole ei kontrolli. Siin on palju Goethe Faustis jne. Voltaire'i ja Goethe vahel on tugev seos. Voltaire jätkab kõikides zanrides. Tuginedes omamoodi Montesquiele on ta näiteks 1750,60ndatel aastatel teose ,,Kogemus rahvaste kommetest ja vaimust". See kuulub Voltaire ajalooalaste teose hulka. Ta kirjutas ajalooalaseid töid ka. Siin torkab silma jälle tema suur idahuvi- indi ja hiina jms vastu. Ei käsitle mitte aint Euroopa rahvaste ajalugu, vaid kogu teos on suunatud Kristliku ajaloo filosoofi Bossuet vastu
kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. Viiendas peatükis kirjeldatud Gribojedovi maja on kogu kirjandusliku Moskva sümboliks, tolles hoones olev restoran aga on saatanliku olemisega: erinevad gastronoomilised kirjeldused seovad "Faustis" ilmnenud nõiaköögiga, sealseks ülemuseks on deemonliku välimusega mees, tegevuski leiab aset keskööl ja muusika, mis mängib, on Vincent Youmansi "Halleluuja!", lugu, milles mainitakse Saatanat. See kõik on vihje sellele, et Moskva kirjanduslik maailm on Jumalast hüljatud põrgu. Lisaks veel samas peatükis kirjeldatud viis, kuidas inimesed olid valmis ükskõik mida kirjutama selle nimel, et saada loomingulist tuusikut, mis viitab autori
tahe on vaba. Hingeelu ja materiaalne elu olid vastanduses. Romantism pidas õigeks anduda tunnetele. Romantikuid huvitavad hingesügavused, tugevad tunded.Inimhing on vastuoluline, ta pole ühetaoline, on keerukas ja mitmekesine. Inimest nähti mikrokosmosena. Huvitavad kired, salamotiivid. Inimese pahemad, hämaramad pooled. Romantismis hakatakse pahet vaatama kui inimese pärisosa, mis pole alla surutud. Terve rida tuntuid paharette kultuuriloos mõistetakse õigeks. Nt saatan (Goethe ,,Faustis"). Saatanat näidetakse mitte antipaatsena, ta on atraktiivne. Nt ,,Don Juan". Romantismis ta pole enam paha poiss nagu varem. Tema ju polnud süüdi,et ideaalset naist temale polnud olemas. Nendest väärtustest johtub ka romantismi esteetika. Enam pole oluline ühiskondlik positsioon, sellele vastandati kunstniku aktiivsuse nõue. Kunstnik ei peegelda, vaid loob ise. Loob selleks, et tegelikku maailma muuta. Kunst ja looming on iseenesest väärtuslik ja suurim väärtus üldse.
" Kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. V-s peatükis kirjeldatud Gribojedovi maja on kogu kirjandusliku Moskva sümboliks, tolles hoones olev restoran aga on saatanliku olemisega. Gastronoomilised kirjeldused seostuvad "Faustis" ilmnenud nõiaköögiga, kus ülemuseks on deemonliku välimusega mees. Tegevuski leiab aset keskööl ja muusika, mis mängib, on Vincent Youmansi "Halleluuja!", lugu, milles mainitakse Saatanat. See kõik on vihje sellele, et Moskva kirjanduslik maailm on kui Jumalast hüljatud põrgu, kus kaasaegsed kirjanikud on ära ostetavad ning põhimõttelagedad ja on valmis ükskõik mida kirjutama selle nimel, et saada nö. loomingulist tuusikut.
taga. Korjas kokku oma võitluskaaslaste tekste. Ilma Tieckida meil Novalist poleks. Tieck töötas koos Schlegeliga (August Wilhelmiga). Tal on Jenalaste hulgas vahendaja roll. Ilmselt on on Tiecki looming jäänud Saksa kirjanduspilti ja mitte niivõrd Euroopa kirjanduspilti. Väga paljud kirjutasid ise neid muinasjutte - nt vennad Grimmid. Grimmid ei olnud ainukesed - pärimusi ja jutte korjasid ka teised - sellel üsna suur mõju. Neile mõju avaldanud Saksa keskaeg ja seda on tunta ka "Faustis", mis pärineb keskaegsele legendile. Oma romaani ülesehituse ta laenab Inglismaalt. Tiecki kõige tähtsam teos on näitemäng, mis on kirjutatud 1797. aastal - "Saabastega kass". See on jäänud Tiecki pärandina tänapäevani alles. Kui romantism üldise pildina hakkas välja joonistuma, siis sai selgeks, et Hölderlinil on ühiseid jooni k inglise romantikutega. Jena koolkond käis koos, tegutsestid koos - selles mõttes Hölderlin ei ole Jenalane.
Goethe luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägibki maisest armastusest (tänapäeval eleegia kurvameelne luule). Goethe hilisluulelooming on mõjutatud idamaadest. Seal on talle eeskujuks Byron oma romantilise idamaaliku käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar). Vanemate abielu oli õnnetu, sest isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis naistelt varandust. Ema sündis päras tGeorge'i sündimist Sotimaale Aberdeen'i, üürikorterisse elama. Tema ema on isleoomustatud kui heitliku, õnnetu, tujuka, iseka ja muutuva iseloomuga naisterahvast.
Odüsseiaks töödeldud 4 iseseisvat poeemi. Nitzsch kaitses eeposte ranget ühtsust, taastades seega traditsioonilise kujutluse H-st. Osutas, et kreeklastel oli kiri olemas palju varem, kui Wolf arvab seda tõendavat mitmed leiud; Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks vajalik kirja kasutamine, on alusetu ka Eschenbach, "Parzivali" autor, oli kirjaoskamatu. Vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka Goethe "Faustis". Seejuures möönis ta, et H võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt oma plaanile ümber. Kompromiss unitaarlaste ja analüütikute vahel tuumteooria (Kerntheorie): olid olemas mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused. H eeposte tekkeprobleem on senini lahendamata; tõestatuks võib pidada, et 1) H eeposed on kunstiliselt tervikud nii süzee kui tegelaste iseloomustuse poolest;
viimistles seda surmani. See ei ilmunud vene keeles tol ajal. Esimest korda ilmus Eestis kärbetega. Välja jäeti imelikud osad stseen valuutapoes, Margarita nõiaks pühitsemine, välja jäeti ka see, et pidi olema sinivereline. Teos on sümboliterohke ja keeruline aru saada. Mingil määral on Goethe ,,Faust" aluseks. Faustil on ka kokkulepe saatanaga, aga see motiiv on keskajast peale. Raamatus ei tee kokkulepet saatanaga mees, teeb naine. Kõike olulisem muutus on Margarita kujus. Faustis on Margareta tõeline blond, kes on kasvatatud lapsed-kirik-köök meeleolus. Margarita on teoses aga kõige tugevam tegelane. Ta võitleb oma armastuse ja õiguste eest. Bulgakov on haritud, tundis hästi müüte, ajalugu, vabamüürlust, piiblit. Teoses on mitu tegelasliini. Jaotatud, et maapealne elu, igavikuline paradiis elu ja on põrgu. Bulgakovi põrgu on Moskvas teoses. Teoses on jaoutatud tegelasliinid: Woland ja tema külaskäik Moskvasse, sõbrad Gorovjev
annaabi.ee 
