NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Novelle: Ligeia Usheri maja hukk William Wilson Ligeia Minavormis jutustus elust, kahest abikaasast, kellest esimene, Ligeia, oli südamele armsaim teine, Rowenna, vaid vari mehe silmis Ligeia iseloomustus: "väga vana päritolu", "sõber ja kihlatu", mees oli unustanud ta perekonnanime, nägu kaunis kui "oopiumunelm", suured tumedad"gasellisilmad", brünett, sale, elevandiluu nahk Elu ajal mees ei osanud Li armastust hinnata, aga kui haigus tolle endaga hauda kaasa hakkas viima, siis abikaasa mõistis, kui väga oli naine teda armastanud Mees abiellus peale leina taas, kuid uus naine oli blond ja sinisilmne, nõrgema iseloomuga kui Ligeia oli olnud. Rowenna ei armasta meest, too on samuti jahe nende abielu lõpphetked mööduvad samas kambris, kus ka pulmaöö. R...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Friedebert Tuglase ,,Novelle" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose ,,Novelle". Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas, kes kandis kuni 1923. aastani nime Friedebert Mihkelson (või Michelson) sündis 1886. aastal Tartumaal (tänapäeval Põlvamaa) Ahjas Võnnu kihelkonnas. Ta oli tuntud eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija j...
Essay Theodor Storm ,,Immensee" Für mein Essay habe ich Theodor Storms Novelle ,,Immensee" ausgewählt. Das aus drei Gründen: erstens hatten wir das im Seminar ziemlich am Ende des Kurses behandelt und ich kann mich daran noch gut erinnern. Zweitens liegt Theodor Storm mir irgendwie nah am Herzen, weil ich sein Geburtshaus in Husum erst vor einem Jahr besucht habe. Leider wusste ich damals nicht viel von ihm, aber um so spannender war für mich der Vorttrag über Theodor Storm. Drittens: einige Texte sind sehr schwierig zu verstehen gewesen, die wir lesen
Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema...
Teatriarvustus Jan Müür Mis juhtub siis, kui minna teatrisse vaatama enam kui sada aastat tagasi toona noore arstiteaduskonna õpilase Antoša Tšehhonte poolt loodud humoristlikke novelle ja lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp,
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
DEKAMERON Giovanni Boccaccio 1. Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid, aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle? Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. ,,Dekameron" on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimese muudab. Esimene novell
Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud draama alal (nt "Painajad", 1925). Avaldanud luuletuskogud "Lambi valgel" (1914), "Vaikus" (1918), "Päikeseratas" (1922) ja "Läbi öö" (1925). 1920. aastate algul avaldas üksikuid luuletusi (jm) kesksetes kirjanduslikes ajakirjades "Odamees", "Ilo", "Tarapita" ja "Looming", alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh sonetipärjad), jääb Reimani luule koolitöö kõrval harrastuslikuks
10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21. Meie riigis on sotsiaalhooldusele iseloomulik pidev täiustumine. 22. Meie tegelik elu on rikas. 5. Klassikaaslaste vahele astumine kutsus rikkuja korrale. 9. Teadlased soovitavad probleemidele individuaalset lähenemist. 11. Ma ei oska sellele vastata. 12. Mõnel poisil jõuab asi hiljem kohale. 13
10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21. Meie riigis on sotsiaalhooldusele iseloomulik pidev täiustumine. 22. Meie tegelik elu on rikas. 5. Klassikaaslaste vahele astumine kutsus rikkuja korrale. 9. Teadlased soovitavad probleemidele individuaalset lähenemist. 11. Ma ei oska sellele vastata. 12. Mõnel poisil jõuab asi hiljem kohale. 13
sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane. Tsehhovi novellide tegelased olid enamasti venelased ning tegevuskoht oli Venemaal. Alguses neid novelle lugedes jäi mulle mulje, et need on kõik väga keerulised ning nendest aru saamine on peaaegu võimatu. Kui ma aga paar novelli uuesti üle lugesin, hakkas midagi koitma ning sain peaaegu kõikidest põhimõtetest aru. Need novellid polnud mitte keerulised, vaid mitmekülgsed. Mulle meeldis nende novellide koomilisus ning samaaegne traagilisus. Samuti meeldis mulle see, et enamik novelle tundus olevat elust võetud, mitte väljamõeldised. Kõige
Tuglase lood kui mõistatused Tuglase novellid on täis sümboleid ja meeleoluvarjundeid. Oma juttudes kasutab ta tihti väljamõeldud tegelasi, kelle kaudu annab ta edasi tolle hetke traagikat ja paneb mõistma, selle aja probleemistikku. Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt
a. Luuletused olid varjatud sõnumitega. b. Rääkis lihtsatest asjadest ja ei olnud varjatud sõnumeid. c. Kirjutas ainult armastusest. 13. Missugune oli M. Underi looming? a. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. b. Ta kirjutas põhiliselt sõjast. c. Ta kirjutas isamaateemalisi luuletusi. 14. Mida kirjutas A. Gailit põhiliselt? a. Luuletusi. b. Följetone ja novelle. c. Romaane ja novelle. Sandra Nahkur 11a
Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impressionistlike teoseid, oli noor eesti rühituses ja kirjutas oma teostes külaoma elust ja inimestest. ,,Tue inimeselaps" noor eesti neljandasalumis 1918. Fridebert Tuglas Õppis tartu ülikoolis, oli kirjandusteadlane. Elu kõrgperiood oli 1914-25 kui ta kirjutas novelle ja uus-romantistlike teoseid. Tema loomingus on alati olulisel kohal olnud romantism ja realistlik suhtumine. Suur tähtus on tema reisikirjadel, mälestusraamatuel kui taoli pagulane Soomes ja Pariisis. Noor-Eesti Väärtustasid krijastamiskultuuri. Ued seisukohad kirjanduses, luuletused, proosa. Kirjutasid Raamatuid, albumeid, uuendasid keelt. Rõhuti rahvuskultuurilist taset ja Euroopa suundumusi. Siuru Otsisid maiseid soove ja ihasid. Rääkisid lilledest, kui käis sõda
Brief einer unbekannten ,,Brief einer unbekannten" ist eine tragische Novelle bei Österreichischen Schriftsteller Stefan Zweig was enthaltet eine traurige Liebesgeschite durch die Augen von eine Frau. Die Geschichte beginnt wann eine Schriftsteller zurückehrt nach seine Heimatstadt Wien nach einem Bergurlaub und findet eine Brief ohne Absender. Weil lesen verstehet der Man dass es ist eine Geschite über ihn schreibt bei eine Frau. Der Man findet heraus, dass die Dame ihn für sehr lange Zeit geliebt hat. Obwohl sie gezogen hat, beobachtet sie der Man
ema surm 06.02.41. poja Sulevi enesetapp 16.08.41. tütre Laine surm Oskar Kallas suri 26.01.1946. 07.11.53. tütre Virve surm Krohnide haud Helsingis Aino Kallase surm Tema viimane elukoht oli Mere tänav Helsingis, kust oli kaunis vaade Eestimaa poole Aino Kallas suri Helsingis 9. septembril 1956. aastal. Maetud Helsingisse Mälestustahvel Aino ja Oskar Kallase elukohas Tallinnas. Teosed Ta on kirjutanud luulekogusid, novelle, jutustuse, romaane, proosaballaade, näidendeid ja reisiraamatuid. 1942 "Surmaluik" 1913 "Lahkuvate laevade linn" 1907 "Ants Raudjalg" 1926 "Reigi õpetaja" 1931 "Püha jõe kättemaks" 1932 "Patseba Saaremaal" 1944 "Leiuretkedel Londonis" Teosed Ta on kirjutanud luulekogusid, novelle, jutustuse, romaane, proosaballaade, näidendeid ja reisiraamatuid. 1942 "Surmaluik" 1913 "Lahkuvate laevade linn" 1907 "Ants Raudjalg" 1926 "Reigi õpetaja" 1931 "Püha jõe kättemaks"
otsingute kujutamine, loomingut mõjutanud idamaine filosoofia.: panteism. Tema arvates inimese elu eesmärk saada üheks kõiksusega tajuda enda kohta harmooniat maailmas. Sagedasemad sümbolid: tee-elu rännakut, kodu-rahu, pöördumine juurte juurde. 4. Siuru 1917-19 novelli kirjanikud Gailit, Tuglas, luulekirjanikud: Visnapuu, Under, Adson, Semper. Siuru tähendab lõokest. Korraldasid kultuuriüritusi, 3 Siuru albumit, mis sisaldasid luuletusi, novelle. Moto: Püüa päeva! Loomingule omane iroonilisus, avameelsus, püüe sokeerida. Kujutati armastust, erootikat, vihjed eelmängule, seksile, kirg, kujundid, looduskirjeldused. Proosa fantastiliste sündmustega, katastroofi meeleolu. Lagunemise põhjus: Gailit kirjutas pilkava följetoni Underist. Tähtsus: armastusluule arendamine avameelsuse, parema kujunduse poole, arendas raamatukunsti, jätkas Noor-eesi traditsioone. Kasutasid murde vorme. 5
novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D
4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus Arendus Kulminatsioon Puänt 5)Tegevuskoht ja aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses 6)Keskendub ühele sündmusele või probleemile 7)Sündmustega kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu ja omavahelisi suhteid 8)Tegelaste arengut ei näidata Tuglase novellid: Tema novelle iseloomustavad: 1)Realistlik täpsus lüürilistundelise aineesitluse kõrval 2)Terav detailimeel 3)Tugev keskendatud 4)Inimsaatuste otsustavate murdehetkede valimine novelli sisuks 5)On kirjutanud nii realistlikke kui uusromantilisi novelle. 6)Arendab Eesti kirjandusest välja Uusromantilise novelltüübi.
*armastus, üksikisik (ei olnud kohane kirjutada neil teemadel) *tegurid, mida kirjanik pidi arvestama: kirjandus riigistati, kontakt välismaailmaga puudus, kultuuri arenemine isoleerituses, sotsialistlik realism 4.G. Helbemäe kui väliseesti kirjanik(looming, mõjutused, teemad) *sündis Tallinnas *tegeles ajakirjandusega *töötas raadios(kuuldemängud) *1944 lahkub Eestist Saksamaa kaudu ->Londonisse,mis jääb ta põhikoduks *BBC raadios muusikatoimetaja *kirjutab: romaane, jutustusi, novelle, kuuldemänge, 1 näidend (,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla
See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase korteri, satub aga suvisesse parki ja muutub tõenäoliselt linnuks. Kummaline linnumetamorfoos toimub ka õunu korjava poisiga. Mees nimega Anselm laguneb tuhandeks liblikaks ja haihtub. ûhes Tartu tudengitoas istub laua taga nukker Ohhoota
Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka tänapäeval
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Reetlik süda Mina-tegelase jutustus, kuidas ta mõrvas sinisilmse vanamehe, kes teda ärritas. See sallimatus ja noore mehe närvilisus olid ka põhjuseks, miks ta sai kuriteoga hakkama, ent ei suutnud seda varjata. 8 päeva oli mees ülisõbralik oma tulevase ohvriga, viimasel ööl aga hiilis tolle kambrisse ja jäi ootama, et vanamees uinuks. Kuid too ei jäänud magama, aimates halba. Mees tappis kärsitusest vanamehe, ootamata vaikust. Surija karjatust olid kuulnud naabrid, kes kutsusid politseinikud. Samal ajal oli mõrvar vabanenud surnukehast: tükeldanud ja põrandalaudade alla laitmatult peitnud. Politsei jäi kahtlustamata kauemaks vestlema ja mees läks hulluks, tunnistades lõpuks kõik üles ta oli hakanud kuulma vanamehe südamelööke oma peas, kuigi see oli võimatu.
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935)
August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 1944. aastal jõudis Gailit avaldada ka kolm
August Gailiti looming. Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus
Maailmale nähtamatud pisarad „Maailmale nähtamatud pisarad” on komöödia Anton Tsehhovi poolt nooruses Antosa Tsehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal. Arstiks õppides kirjutas Tsehhov ajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, varsti saavutas teatud kuulsuse, et teda hakati avaldama regulaarselt. Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp
kodust ning jäi väga kauaks ära. Ühel päeval sai Huhuu puurist lahti kui peremeest ei olnud ja siis ta tegi palju erinevaid lollusi näiteks jõi alkoholist ennast purju ja kiusas Popit. Kuid Popile see kiusamine ei meeldinud ja tänu sellele ei meeldinud talle Huhuu kohe üldse. Ühel päeval kui Huhuu läks toast välja ja tõi süüa, peale seda hakkas Popi teda austama. Ning ajapikku said loomad omavahel sõpradeks. Ja nii algas nende sõprus. Mina arust oli see üks parimaid novelle, mida ma lugenud olen, sest see tekst oli vahepeal lapsik, mis mulle väga meeldis. Seal oli veel väga palju erinevaid ja huvitavaid ütlusi, just see meeldis mulle väga. Üldiselt kasutas autor lihtsaid sõnu, mis tegi lugemise kergeks ja mõnusaks. Selle teksti tegi veel see mõnusaks, et see oli lühike ja seal ei olnud ühtegi korda sellist hetke, kus oleksin tahtnud magama jääda. Ühesõnaga, mulle meeldis seda lugeda.
Novell Novellitüübid Arengulooliselt võib novelle jagada kaheks: 1) Klassikaline, suletud süzeega novell (nimetatud ka toskaana ja anekdootnovelliks).Tegevus esitatakse enamasti kronoloogiliselt, pinge tõuseb aste- astmelt, saades selge lahenduse üllatavas pöördepunktis ning puändis. Tegelased on muutumatud ja terviklikud, esile tuuakse vaid paar iseloomujoont. 2) Avatud novellitüüp (nimetatud ka tsehhovlikuks novelliks vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), milles ei ole esiplaanil niivõrd väline sündmustik kui tegelaste sisemaailm, meeleolud, raskelt sõnastatavad sisekonfliktid. Tegevus võib olla vähene (või hoopis puududa) ja novelli lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub ning lahendusele vaid vihjatakse. Lõpetamatus võib koguni anda lisatähenduse. Tihti esitatakse vaid katkend, juhuslik fragment mingist olukorrast, arengust või meeleolust, mitte lõpetatud pilt. Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Bocc...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................................................................3 Looming.....................................................................................................................................4 Teose iseloomustus.....................................................................................................................5 Janela Kirjutab........................................................................................................................5 Üksainus.................................................................................................................................5 Kokkuvõte................................
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (lu...
peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõepäras ja mitte jagada õpetusi, kuidas välja juurida ebaõiglust, kurjust, vaesust, jne. (,,Duell") Teisest küljest sündisid sellised teosed, kus autor oli oma mõtte õiguses kindlalt veendunud ja pidas tarvilikuks selles veenda ka lugejaid. (,,Palat nr.6") (,,Jonõts","Inimene vutlaris").
Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele? Näidendeid, luuletusi, memuaare, novelle ning mitu ajaloolist romaani. 9) Kes on Sherlock Holmesi prototüübid? Edinburghi ülikooli õppejõu kirurg doktor Joseph Bell ning kuulus arstiteadlane ja kriminaalpsühholoog Oliver Wendell Holmes. 10) Miks olid Sherlock Holmesi lood 19. sajandi alguse Inglismaal väga populaarsed? Kuna sellel ajal oli Inglismaal palju kuritöid ning kuna ei leidunud päriselus ühtegi kriminaalgeeniust, kes oleks need lahendanud, otsiti niisugust kangelast kirjandusest
Egiptuse hauakambri saladus Agatha Christie Andres Zirk 8.klass Rõngu KK Autorist Dame Agatha Mary Clarissa Christie (1890- 1976) Ta on kirjutanud nii kuritegevuse romaane kui ka näidendeid ja novelle. Kuritöö toimus Egiptuses Egüptoloogid kaevandasid Egiptuse vaaraode muumiaid Nad leidsid palju üksteisekõrval asetsevaid hauakambreid. Tegelased Poirot- detektiiv Kapten Hastings- Poiroti kaaslane Sir John Willard- egüptoloog Mr. Bleibner- egüptoloog Lady Willard- sir.Johni abikaasa Robert Ames- kahtlusalune(mõrvar) Harper- kahtlusalune Sündmustik Sir John Willardi surm. Mr.Bleibneri surm. Mr
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas
Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917.a ilmub novellikogu "Saatus", kus räägitakse inimese sisemaailmast. Novellikogu sisaldab Esimese maailmasõja ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. See on lugu taksikoer Popist ja ahv Huhuust, sek on jäänud inimtühja majja. Nende peremees Isand lahkus ühel hommikul ja ei tulnud enam tagasi. Ahv ja koer jäävad kahekesi. Kirjanik avab kahe looma hingeelu ja käitumise erinevused. Popi ootab Isandat, kuid Isand ei tulnud tagasi. Aegamööda tuhmuvad koera mälus mälestused
eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "mäeküla piimamees" (1916). samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "tabamata ime" (1912) ja komöödia "pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "side" ilmus 1917. hiljem avaldas eduard vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 19231935 avaldati "kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "rahva sulased". aastatel 19511961 ilmusid vilde "teosed" (14 köidet). TEOSED · "Musta mantliga mees" (1886) · "Kuhu päike ei paista" (1888) · "Kõtistamise kõrred" (1888) · "Karikas kihvti" (1893) · ""Linda" aktsiad" (1894) · "Külmale maale" (1896) · "Raudsed käed" (1898) · "Mahtra sõda" (1902)
Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seik...
· Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Perekond · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga · 1933 sündis tütar Aili Looming · Esimesed teosed olid fantaasiaküllased · Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad · Joonistas ka karikatuure Teosed · Romaanid · Novellikogud · ,,Saatana karussell"(1917) · ,,Muinasmaa" (1918) · ,,Rändavad rüütlid" (1919) · ,,Purpurne surm" (1924) · ,,Vastu hommikut" (1926) · ,,Isade maa" (1935)
Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal.
koolis, mille lõpetas kevadel 1940. Sügisel kutsuti teda Noorte Hääle toimetusse ajakirjandustööle, sõja puhkedes aga evakueeriti Tatarimaale. 1943. aasta suvel lähetati Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud "Roosa kübar" (1961) ja "Lamav tiiger" (1964), mida
Richard Johannes Roht Koostaja: Aliin Sepp Kuressaare 2008 Biograafia Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne.
· "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan · "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan · "See on see maa" (Lund 1950) poeem · "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan Kirjutas novelle, sonette, proosat, lühijutte, jutustusi. Erinevad stiilid futuristlik, realistlik. Sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kanguri pojana, kolis sageli, 1907-1909 Reeguldi Vallakool -> 1909 -1913 Vastsemõisa kaheklassiline ministeeriumkool, üritas pääseda Viljandi linnakooli, kuid ei saanud, kuna ta oli liiga vana, läks Andres Kamseni kaubanduskooli, osales Vabadussõjas, peale seda läks ülikooli, toimetas ajakirja ,,Odamees", lahkus Eestist aprill 1944.
a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. ·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. ·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. "Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline. "Nimed marmortahvlil" Teose ajalooline taust. · 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. · 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu.
gümnaasiumi. •1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. •1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan “Nimed marmortahvlil” (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. “Nimed marmortahvlil “ on paljuski autobiograafiline. “Nimed marmortahvlil” • 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. • 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. II.
Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80.
Francis Scott Fitzgerald Sündis 24sept 1896a. Suri 21dets 1940a. Oli USA kirjanik, kes kuulub 20saj 20 tuntuma kirjaniku sekka maailmas. Ta on kirjutanud romaane, lühijutte ja novelle. Sündis Minesotas keskklassi peres. Ta isa kirjutas USA hümni. Sai hea hariduse. Õppis Princetoni ülikoolis. Tuntuks sai juba kooliajal, sest kirjutas kooliajalehte. Ülikooliajal andis välja oma esimese romaani ,,Romantiline egoist". Ta pettus ülikoolis. 1917a läks USA sõjväkke. Sõjaväebaasis olles kohtus ta Alabama ülemkohtu kohtuniku tütart Zeldat. Nad põgenesid New Yorki, kus tahtsid abielluda ja kuulsaks saada. Fitzarald aga ei leidnud tööd ja Zelda katkestas kihluse.
Kontrolltöö renessanss 1. Renessansile iseloomulikud jooned/märksõnad (neid kõiki peaks teadma, ühest ei piisa) 2. Renessansi kirjandusele iseloomulikud tunnused. 3. Dante ,,Jumalik komöödia". Kes on Dante? Mis on ,,Jumaliku komöödia" sisu? 4. Kes on Petrarca? Mis on tema tippteosed? 5. Kes on Boccaccio? Mis on tema tippteos? Miks on see teos oluline? 6. Mis on ,,Dekameron"? Kolme novelli lugesid, aga millest see raamat on? Kes neid novelle jutustavad? Miks? 7. Mis on reformatsioon? Miks see aset leidis? Kes oli võtmefiguur? Kuidas mõjutas see kirjandust? 8. Thomas More ,,Utoopia. Pead teadma ,,Utoopia" sisu. Pead oskama kirjeldada saart. Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10. Millised romaaniliigid olid levinud? Oskad neid romaaniliike kirjeldada. 11
Ain kaalep Henry-Mario Hallik 9.B klass Elulugu On sündinud 1926. aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused...
Dekameron Dekameroni tegevus toimub ühel väga hirmsal ajal. Nimelt musta katku ajal. Inimesed olid hirmul ning vajasid meelelahutust, mis hoiaks tuju üleval ning vähendaks hirmu. Rääkides üksteisele erinevaid novelle, suudeti muuta oma aega mõisas huvitavaks. Inimeste jutustatud novellide põhjal tundus nende elu üsna keeruline. Oli palju probleeme, eriti armastusega. Rahvas oli lihtnameelne ja väga naiivne. Rumalaid jutte ning valesid jäädi kergelt uskuma ja talitati nende järgi ning lõpptulemuseks oli väga tihti surm. Novellidest oli aru saada, et tauniti armukadedust ning petmist. Tihti saadi surma just oma kallima pärast. Mitmel novellil oli kurb lõpp, kus kaks armastajat mõlemad said
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
