NASA Jüri Gümnaasium Koostaja: Erik Vane National Aeronautics and Space Administration Loodud 1958. aastal Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon poolt. NASA kasvas välja NACA`st Ülesandeks tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal).
nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10- meetriste kosmiliste kehade eest. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1 tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget.
Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Kuskil 1960-ndate aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT) , huvitatud kolmetasandilise GPS võrgu rajamist, millele esitati kohe ka väga suured nõudmised. Süsteem sai valmis 1964. aastal, kuid esialgu jäi see vaid sõjaväe kasutusse. See 12 miljardit USA dollarit maksma läinud projekt oli mõeldud vastase rakettide stardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 1980-ndatel anti GPS kasutamiseks ka tsiviilelanikele. Tsiviilelanikele oli GPS signaal saadaval, sisaldades meelega lisatud vigu. Seda seepärast, et
Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse, telekommunikatsiooni, arvutiteaduse ja üldise inseneriteaduse) arengusse. Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid.
Pluuto Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Alates avastamisest nimetati teda planeediks ning Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, aga alates 2006. aastast liigitatakse ta kääbusplaneediks. Pluuto sai oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle Hades allmaailmajumal. Selle nime pakkus esimesena inglise koolitüdruk Venetia Burney ja valituks osutus see sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esi...
ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja, Fourth level muutused liigilistes Fifth level koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele ...
See omapära on seotud Päikese süsteemi formeerimise tingimustega. Tuuma peal asub vahevöö, mille paksust hinnatakse ca 600 km. Vahevöö koosneb sulatatud silikaatidest, ehk räniühenditest. Vahevöö peal on koor paksusega ca 200 km, mis on Maa koorest paksem. Koor koosneb samuti silikaatidest. 6.Merkuuri uurimine Praeguseks ajaks oli Merkuuri uuritud lähedastest kaugustest kahe kosmosesondi abil. Esimeseks sondiks sai NASA Mariner-10, mis lendas Merkuuri orbiidilt läbi kolm korda 1974 ja 75 aastal. Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Liis Peet VAHETUSTEGA TÖÖ MÕJUD TERVISELE Referaat Tallinn, 2008 Vahetustega töö mõjud tervisele- 2- SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 MEETODID........................................................................................................................... 5 TULEMUSED........................................................................................................................7 VIITED.............................................
AST R O NA U T C.K 2018 ASTRONAUT · SALARY: $5400-8300 ($65,140 - $100,701 PER YEAR) · BENEFITS: PERFECT VIEW, GOOD SALARY · ENVIRONMENT: SPACE STATION · COLLEAGUES: OTHER ASTRONAUTS AND SCIENTISTS · PERKS: STRESS, FAR FROM HOME · PROFESSIONAL HAZARDS: RADIATION, BONE AND MUSCLE DETERIORATION, DEATH CHARACTERISTICS · RESILIENCY · ADAPTABILITY · CURIOSITY · ABILITY TO TRUST · CREATIVITY / RESOURCEFULNESS CRITERIA NASA EUROPEAN SPACE CENTER · 26 AND 46 YEARS OLD · 27 AND 37 YEARS OLD · 157 - 191 CM · 153 190 CM · MILITARY WATER SURVIVAL TRAINING BOTH · Speak English (and russian) · Blood pressure up to 140/90 REQUIREMENTS · GET EXCELLENT GRADES · BACHELOR'S DEGREE · COMPLETE 3 YEARS OF EXPERIENCE WORK
programming like the back of his hand. James committed a series of intrusions into various systems, like BellSouth and the Miami- Dade school system. What brought him to the attention of federal authorities, however, was his intrusion into the computers of the Defense Threat Reduction Agency. As hacking into these systems he was allowed to intercept over three thousand messages passing to and from DTRA employees. On June 29 and 30, 1999, this young hacker made a mess of NASA He gained access by breaking the password of a server belonging to the government agency located in Alabama. He was able to freely roam the network, and stole several files, including the source code of the International Space Station. According to NASA, the value of the documents stolen by James was estimated at around $1.7 million. James explained that he downloaded the code to supplement his studies on C programming, but contended, "The code itself was crappy.
Joonis Michael Fowler, University of Virginia 9/16/2008 Voyager 1 ja Voyager 2 1977. aastal saadeti Maalt teele kosmosesond Voyager 1, mille ülsanne oli esialgselt uurida Päikesesüsteemi äärealasid, planeetide vahelist ruumi ning Jupiteri ja Saturni. Teadlased soovisid täiendada ning parandada olemasolevaid andmeid nende kahe planeedi mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja planeetide kaaslasi. Peamine missioon sai edukalt täidetud ja lõpetati 1980ndal aastal. 2013. September NASA ütles, etVoyager 1 on ületanud heliopausi ja on jõudnud tähtedevaheliste süsteemide vahealasse ja on sellega Maast enam 120 astronomoolise ühiku, või 0,0019 valgusaasta, kaugusel. See on 17,8 miljardit kilomeetrit. Voyager-1 saadab läbi süvakosmose võrgu siiamaani andmeid teadlastele. Seda jätkab ta vähemalt aastani 2020, sest selleks ajaks lõppeb sondi kütusevarud. Voyager-1 on olnud märkimisväärse tähtusega just meie Päikesesüsteemi tundma õppimise ja selle suuruse
Välisuudised 02. 07.Okt.2009 Norra on endiselt elamiseks parim paik Norra säilitas ÜRO inimarengu avaldatud aruandes endiselt oma liidripositsiooni, Eesti on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kahe koha võrra 40. positsioonile. Soome püüab saada 100protsendiliselt suitsuvabaks riigiks Soome koostab esimese riigina maailmas tubakaseadust, mille eesmärgiks on tubakatoodete kasutamise lõpetamine. Itaalias tuntakse muret noorte liigjoomise pärast Itaalia arstid on mures, et sealsed noored tarbivad liiga palju alkoholi. Jaapanile läheneb viimase 10 aasta vägevaim taifuun Jaapanile läheneb tugev taifuun. Juba praegu möllavad Lõuna-Jaapanis tugev tuul ning paduvihmad. NASA teadlased avastasid Saturni ...
Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmose objektidest, mida maapealsed teleskoobid ei võimalda. Kui kosmoseteleskoobi projekt loodi, siis plaaniti teleskoop tuua iga 5 aasta järel maale, et vahetada välja detaile/osi. 1985 aastal otsustas NASA, et teleskoobi korrashoidmiseks piisab ka kosmoses tehtavatest parandustest. Selleks planeeris NASA regulaarseid lende.
Referaat Marsi uurimine laskumisaparaatide abil Sisukord Sissejuhatus 3 Spirit 4 Sojourner 4 Phoenix Marsile 5 Pathfinder 6 Marsist endast 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Marsil tegutseb praegu kaks NASA kulgurit. Neist esimene, Spirit, laskus sinna 2004. aasta 3. jaanuaril ja teine, Opportunity, kolm nädalat hiljem. Kulgurite tegevusajaks oli esialgu plaanitud ainult kolm kuud, kuid üllatuslikult töötavad nad siiani. Opportunity on liikunud Marsi pinnal ligemale 12 kilomeetrit ja Spirit üle seitsme kilomeetri. Mõlemad kulgurid on Maale saatnud üle 100 000 foto. NASA teadlaste kinnitusel on kulgurid leidnud Marsil tõendeid vee olemasolust
üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. (1) Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger Messenger on esimene uurimisjaam, mis enam kui kolme aastakümne jooksul Päikesele lähima planeedi juures käinud. möödus ta Merkuurist umbes 200 kilomeetri kauguselt. Teele saadeti kosmoselaev kolme ja poole aasta eest ning praegu ei jäänud ta veel Merkuuri orbiidile pidama. See saab teoks alles 2011. aastal, aga enne teeb Messenger veel kaks möödalendu. NASA kosmosesondi Messenger kogutud andmete põhjal on Merkuuri pinnal rauda ja ka titaani märksa rohkem, kui varem Maa-pealsete vaatluste ja teiste kosmosesõidukite mõõteseadmetega tuvastatud. Et Päikesele kõige lähema planeedi tihedus on üsna suur, siis peavad teadlased usutavaks, et vähemalt tema sisemuses peab leiduma rohkesti rauda. Nüüd näitavad Messengeri mõõtmised, et rauda on ohtralt pinnalgi, kus ta on koos titaaniga mitmesugusteks oksiidideks ühinenud
Eksoplaneedid Triin Kask 10b Eksoplaneedid ● Ekstrasolaarne planeet ● Planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese, vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht ● Üle 3500 tuhande Tähtsus ● need on kohad, kust otsida maavälist elu ● Teadlasi paeluvad sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud kuldkihara tsoonis. Esimene eksoplaneet ● Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine toodi avalikkuse ette aprillis 2014 ● Raadius oli sarnane Maa raadiusele ● https://www.youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc. Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva ● Atmosfääri omadused tundmatud (ei teata veel, kas seal on elu) Lähim eksoplaneet ● ...
By the age of four he was already able to read in Japanese, Korean, German, and English. At his fifth birthday, he solved complicated calculus problems. Later, on Japanese television, he demonstrated his proficiency in Chinese, Spanish, Vietnamese, Tagalog, German, English, Japanese, and Korean. Kim was a guest student of physics at a university from the age of 3 until he was 6. At the age of 7 he was invited to America by NASA. Kim was listed in the Guinness Book of World Records under "Highest IQ"; the book estimated the boy's score at over 210. He finished his university studies, eventually getting a Ph.D. in physics at Colorado State University before he was 15. In 1974, during his university studies, he began his research work at NASA and continued this work until his return to Korea in 1978 where he received a doctorate in engineering.
Teletornist oli hämmastav vaade tervele Stockholmi linnale, see nägi väga kaunis välja. Muuseumidest oli kõige põnevam tehnikamuuseum, kus oli ,,NASA The Human Adventure" näitus. Seal oli väljas kõik seonduv kosmose tehnikaga, kuidas inimene saatis kosmosesse esimese sateliidi, kuidas ta jõudis kuule, milline võistlus oli Venemaa ja USA vahel esimese inimese kosmosesse saatmisega, mida kosmonaudid söövad, NASA õnnetustest ja õnnestumisdest ja palju muudki. Külastasime ka politsei muuseumit ja spordimuuseumit, mis olid ka põnevad. Laevale tagasi minnes oligi kõige oodatavam hetk õhtune etendus, et näha jälle tantsijaid ja Kairet esinemas. Kuna esimene etendus oli juba väga põnev siis ootused teise etenduse jaoks ei olnud sugugi väiksemad ja show oligi ootustele vastav, Kaire Vilgats oli järjekordselt tasemel.
1934 aastal lasi saksa teadlane Werher von Braun raketi juba 3,4 km kõrgusele. Kosmoseraketid said alguse sõjaotstarbeks väljatöötatud rakettidest ja kui sõja lõppedes saksa teadlased Ameerikasse läksid, jätkasid nad rakettide arendamist, nüüd aga juba inimese Kuule saatmise eesmärgil. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Goddard_and_Rocket.jpg Programm „Apollo“ NASA ehk Riiklik Aeronautika ja Kosmosevalitsus loodi aastal 1958. NASA ülesandeks on tsiviil ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. NASA on oma eesmärgiks seadnud koduplaneedi mõistma õppimise ja kaitsmise, universumi uurimise ja väljaspoolt koduplaneeti elu leidmise. Apollo oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961-1975, mille käigus sooritati 6 edukat lendu Kuule. Apollo programmi ülesandeks oli täita John F. Kennedy lubadus viia ameeriklane Kuule enne kümnendi lõppu. Lubadusest peeti kinni ja juba 20
loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem relvatööstusse Sõjatööstuse osakaalu kasvamine USA võtab kasutusele esimese tuumapommi, NSVL katsetab tuumapommi Tekivad massihävitusrelvad e. ABC-relvad (aatompomm, bioloogiline relv, keemiline relv) 1957 NASA asutamine Suurejoonelised kosmoseprogrammid, NASA-le eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Üritatakse NSVL-i selle kaudu nõrgestada, mis ka õnnestub Mustanahaliste olukord 1957 kerkib esile nn neegriprobleem, juhiks tõuseb Martin Luther King Kennedy saab valimistel palju mustanahaliste hääli, presidendina võtab vastu seadusi, mis soodustavad mustanahaliste lülitumist USA ühiskonda
vastu Mars One http://www.mars-one.com EStCube-1 Eesti esimene satelliit Eesti tudengisatelliidi programm 7. mai 2013 Orbiidi kõrgus maapinnast Ca 650 km Side lakkas 19. Mai 2015 Huvitavad faktid Rahvusvaheline kosmosejaam teeb maa orbiidile 16 korda päevas ringi peale Vene astronautidel on seal jaamas USA vetsude kasutamine keelatud peale selle mitmekordset ummistamist Marsi EVA suit maksab umbes 12 miljonit dollarit 1999 hävis Nasa 125 000 000 dollarit maksev kosmoselaev, sest üks mees oli teinud arvutusvea - kasutanud meetrisüsteemi asemel inglise mõõdusüsteemi Alates 1981 on MacGyveri teip igal Nasa mehitatud kosmoselennul varuks - kohe mitu rulli (Apollo 13 õnnetusjuhtumi tõttu) Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoselend https://en.wikipedia.org/wiki/Spaceflight http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/inimene-kosmoses “Kosmosetehnika”- Tim Furniss
üldtunnustatud arusaamale Päikese ja planeetide tekkimisest. MERKUURI UURIMINE Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 3 korda mööda. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.3.augustil 2004 startis Canaverali neemelt Cape Canaverali õhujõudude baasist raketiga Delta II NASA kosmoseaparaat MESSENGERKosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuurimagnetvälja päritolu, püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse ning planeedi eksosfääri ja püüab välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana-Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime
......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID.......................................................................................................................................5 NASA uuris Balti ketti kosmosest...............................................................................................5 BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest. Arhiiv...........................................................................................................................................5 Filmimas käidi helikopteriga ...................................................................................................... 6
(Noorkõiv, E) 1996. aasta augustis teatati muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli üks kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis ilmselt pärineb Marsilt. Kartulisuurune 1,9 kilone meteoriit oli Antarktikast leitud 1984. aastal, kuid tema õige päritolu saadi teada alles 1993-ndal aastal. See võis moodustuda ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, teistest Marsi päritolu meteoriitidest. (Noorkõiv, E) Suur rühm NASA teadlasi Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikku uurimist. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraale, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tööga. Kõige huvitavam on meteoriidist avastatud inimsilmale nähtamatud piklikud süvendid, mis on sarnased Lõuna-Itaaliast leitud nanobakterite jäänustega. Teadlaste arvates on see kõige tugevam argument kunagise elu olemasolu kohta Marsil. (Noorkõiv, E)
teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. NEW HORIZONS UURIMINE Pluutot pole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada ta pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19.jaanuaril 2006
Abraham Lincoln (1809 1865) White House The White House is the official residence and principal workplace of the President of the United States It was built between 1792 and 1800 White House has been the executive residence of every U.S. President since John Adams In 2007, it was ranked second on the American Institute of Architects's List of America's Favorite Architecture NASA The National Aeronautics and Space Administration NASA is an agency of the United States government, responsible for the nation's public space program Annual Budget:$17.3 billion (FY 2008) Formed: July 29, 1958 NASA's motto is: "For the benefit of all" Disneyland Park Disneyland is an American theme park in Anaheim,California. Disneyland Park was opened to the public on Monday, July 18, 1955
· temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek
Altimeetria Marianne Kangur Kõrguse määramist meretasemest nimetatakse altimeetriaks. Väga oluline lennunduses. Altimeetria andmeid kasutatakse suurema mastaabiga protsesside iseloomustamiseks. - Madal lahutusvõime Kõrguse mõõtmiseks kasutatakse altimeetrit, mis on kalibreeritud vastavalt ICAO standardatmosfäärile (et kõigil lennukitel näitaks etteantud rõhu juures sama kõrgust). Altimeetrite jagunemine Rõhu altimeeter (pressure altimeter) Kõrguse määramine põhineb atmosfääri rõhu mõõtmistel. Mida suurem kõrgus, seda madalam rõhk. Kasutusvaldkonnad: Matkamine (aitab asukohta määrata) Lennundus Helilaine altimeeter (sonic altimeter) Testiti aastal 1931 USA õhujõudes Palju usaldusväärsem ja täpsem rõhu altimeetrist Kasutab mitmeid kõrgel sagedusel helisid (nagu nahkhiir) Radar altimeeter (radar altimeter) Mõõdab sirgjoonelisemalt (kasutade...
2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli seetõttu, et marsil tegutsevad tuulispasad, tuuletormid- ja keerised, mis aeg-ajalt puhastasid mõlema kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem. Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal. SLAID 9 2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale'i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt arenenuim ja võimsaim kulgur, mis on Marsil edukalt maandunud
Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.)
Marss Marss ● Kaugus Maast: 55–400 mln km ● Tiirlemisperiood: 687 Maa ööpäeva ● Diameeter: 6750 km ● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. ● Koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal räni, hapnikku, rauda, magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja lämmastikku. ● Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist Tänan kuulamast!
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid...
Neil Armstrong · Neil Armstrong sündis 5.08.1930.a ja suri 25.08.2012.a. · Ta oli USA astronaut, esimene inimene, kes astus esimesena kuu pinnale. · 1962.aastal valiti ta NASA teise astronautide gruppi mille nimi oli: New Nine · Pärast NASAst lahkumist 1971.aastal töötas Neil Armstrong Cincinnati Ülikoolis professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimisel. · Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse · Neil Armstrong on viibinud ENSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru Hotellis. · Neil Armstrong valiti 2001.aastal Ameerika Filsoofiaseltsi liikmeks. · Neil Armstrong on saanud suurel arvul auhindu ja aunimetusi.
My dream vacation I would travel with a person who is similar to me, is in great shape,is interested in science and is durable.We would travel to u.s.a with a private jet and travel to nasa with a car.Then we would travel to space with a space rocket.we would go to a space station which is hovering 360 km above Earth.we would stay in space for one month because it is too expensive to travel between Earth and space.we would get around by flying in the space station because there is zero gravity in space. There can by some curious incidents while we are in space like the sun rising behind the Earth.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut A GIS-based analysis and prediction of land-use change in a coastal tourism destination area Artikli analüüs Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Artikli eesmärk ........................................................................................................................... 3 Andmed ja metoodika................................................................................................................. 3 Tulemused ja järeldused ............................................................................................................. 4 Seos Maastikuökoloogia ja – analüüsi praktikumidega ............................................................. 6 Oman...
Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
DNA, geenid ja kromosoomid Miks me sarnaneme oma vanematega? https://www.workingmother.com/9-ways-to-work-ste m-learning-into-your-busiest-days https://barkpost.com/humor/15-momma-dogs-and-puppies/ Pärilikkus Organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Pärandub edasi ainult geneetiline info mitte tunnus! Tunnuste pärandumist mõjutavad ka keskkonnatingimused Uuringud kaksikutega!!! NASA UURING Üks vend oli kosmoses aasta teine maa peal 7% muutust https://www.nasa.gov/feature/nasa-twins-study-confirms-preliminary-findings Geneetika Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inimestel 99 % sarnane, erineb ainult 1 %
idas. Selle tipp asub 2000m sügavusel vee all ning jalam 6400m sügavusel. ● On 450x650km lai ja 4km kõrge. ● Vulkaan oli aktiivne kriidiajastul umbes 144 miljonit aastat tagasi. Aktiivseim vulkaan On ETNA ● Asub Itaalias Sitsiilia idaranniku lähedal. ● Vulkaani kõrgus on 3330m. ● On Euroopa kõrgeim vulkaan. ● 12. jaanuaril 2011 voolas kaatrist laavat. Etna 2002 a. purse, NASA sateliitfoto Kasutatud materjal ● Õpik ● Fortedelfi.ee ● wikimedia.org ● ecocreke.eu ● confort.cl ● postimees.ee ● dailymail.co.uk ● wikipedia.org
Koostaja: Mikk Saarela Juhendajad: Inga Neissaar, Taavi Truija Mis on Core Stix? Treeningseade, mis koosneb alusplaadist, painduvatest keppidest ja neid ühendavatest kinnitustest Core Stix´i loomine Mike Kadar Idee autor Hoki kehalise ettevalmistuse treener Kregg Koch NASA insener, disainer Mike tahtis leida treeningmooduse, kuidas avaldada soorituse parandamisele suurimat mõju Teda inspireerisid nooruspõlve mälestused töötades raud kangiga Kregg´i kaasamine väljatöötamisse Otsustati kasutada painduvaid klaaskiust keppe Töö põhimõte Klaaskiust keppide painutamine kasutades lihasjõudu Erineva jäikusega keppide vahetus tagab raskustaseme muutmise võimaluse
JUPITER 8.KL Markus Kask Üldinfo Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Gali...
avastusest kogu maailmale.Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Uurimislugu Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Avastamisele järgnenud ligi viie aastakümne jooksul ei saadud teada peaaegu midagi uut selle kauge maailma kohta. Vaid 1950. aastate algul leiti, et Pluuto heledus muutub 6,4-päevase perioodiga, põhjuseks ilmselt planeedi pöörlemine. Kaaslased 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks
Õnneks ei andnud mees alla, vaid treenis edasi. Nüüd kui kuulda seda nime, liigub mõte automaatselt korvpalli peale. Järelikult on ikka vaja arendamist, sest lihvimata kivist võib pika töö järel särav teemant saada. Teadlased hindavad ennast liiga kõrgelt, tegelikult ei suuda nad enamasti tõde leida. Ma ei nõustu sellega, sest arvan, et väga palju on juba saavutatud ja teadlastel on põhjus enda üle uhked olla. Võttes näiteks NASA, ühe maailma suurima rahakulutaja, arvab enamus, et tulemused on panustatud raha kohta head. Kaheksakümne kuuenda aasta õnnetus kosmoseraketiga Challenger toetas skeptikute arvamusi veelgi. Natuke üle minuti olnud õhus, plahvatas rakett, tappes 7 meeskonnaliiget, nende seas oli ka keskkooli õpetaja. Olgugi, et õnnetus oli kurb ja masendav, ei tasuks sellest end heidutada lasta ja teaduse tehtut alavääristada. Kui poleks teadust, kas me elaksime enda igapäevast elu
CMOS KAAMERA MIS ASI ON CMOS? CMOS ehk komplementaarne metall-oksiid-pooljuht on integraallülituste rühm ja tehnoloogia. CMOS tehnoloogiat kasutatakse mikroprotsessorites, mikrokontrollerites, SRAM moodulites ja teistes digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES ·
Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Pildid on USA austronaut Bruce McCandless II . Rahvusvaheline kosmosejaam ( inglise keeles International Space Station, lühend ISS) Projektis osalevad · NASA, · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), · Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), · Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) · Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Kosmosejaama meeskond · 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit eurot. · Rahvusvahelise kosmosejaama embleem. Teadusuuringud · kaaluta oleku mõju inimesele. · tehakse katseid ja
Tegemist on ainsa loodusliku kaaslasega meie Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär ja ainsa taevakehaga peale Maa, mille pinda katavad ulatuslikud vedelikukogud. Kui inimkond tahab kunagi saata sinna missiooni, mis suudaks otsida võimalike eluvormide järele, peab valmistama tõsiseks supluseks. Titani uurimiseks on kosmoseagentuurid välja töötanud mitmeid ideid, millest ükski pole küll lõplikku heakskiitu saanud. Titan Saturn System Mission (TSSM) oleks NASA ja ESA ühine projekt, saata kuumaõhupall Titani atmosfääri, et kuue kuu jooksul õhust seda taevakeha uurida. Viimaste uudiste põhjal on NASA on välja tulnud järgmise ideega - Titan Submarine ehk Titani allveelaev, mis kaaluks ligemale tonni, Titani peale viiduna suudaks aga 90 päeva jooksul sealses Kraken Mares edasi liikuda, mille jooksul läbiks ta 2000 kilomeetrit. Titani peale viiks selle allveelaeva mõni X-37 tüüpi kosmoselennuk (Suurkask, 2015). KOKKUVÕTE
Ka tehnoloogia areng on märgatavalt suurenenud. Uuenevad elektroonikaseadmed ning muud vidinad. Kuna ka kosmose- tehnoloogia areneb paremuse poole, siis ei tasu imestada, et tulevikus on võimalik teha kosmosereise mitmetele erinevatele planeetidele. Juba praegu mõeldakse kosmosereisist Marsile ning kuidas oleks see võimalik lähistulevikus täide viia. Kui esimesed inimesed kunagi tulevikus Marsile peaksid minema, siis võivad nad seda teha lendava taldrikuga. USA kosmoseagentuur NASA katsetab Hawaiil uut lendava taldrikuga sarnanevat sõidukit, millega on plaanis tulevikus Marsile lennata. Katselennud ulatuvad stratosfäärini, kus õhurõhk vastab ligikaudu rõhule Marsi atmosfääris. Plaani järgi peaks sõiduk Marsile viima kolm tonni varustust ja inimesi. Kuigi sõiduk on alles katsetusfaasis arvatakse, et tulevikus on sellega siiski võimalik kosmosesse reisida. Ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased annavad oma panuse Marsile reisimiseks
Uraan Uraani avastamine ja nimetamine Sir Frederick William Johann Elert Bode Herschel 1781 1850 Uraani teke ja uurimine Tekkelugu on sarnane Neptuuni omaga. Mass ei jõudnud kriitilise piirini. 1986 külastas Uraani NASA Voyager 2 Uraani mass on umbes 14.5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast
Kosmose uurimine Füüsika Maailma suuremad kosmoseagentuurid Ameerikas (USA-s): NASA Kosmoseagentuur. Euroopas: Euroopa Komoseagentuur ESA. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. -- alles tänapäeval on inimesed nende täppisinstrumentide abil saanud
Tallinna Reaal Kool Etna vulkaan Otto Jõeleht Piret Karu 26 November, kodus 1. Etna vulkaan asub Itaalias Sitsiilia kagurannikul. Joonis 1. Etna asukoht Sitsiilia kaardil. 2. Etna vulkaan on Euroopa suurim tegevvulkaan, mille kõrguseks on 3340 meetrit, see kõigub tegevuse käigus. Joonis 2. Etna vulkaan eemalt vaates. 3. Etna on kihtvulkaan. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos ja...
lühikestel lainepikkustel (paremal), kus on näha ähmased pilvepiirid ja atmosfääri ulatus. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti Voyager tervel 2 - on 20. augustil planeedil 1977 kosmosesse lähetatud NASA kosmosesond. Kliima Uraanil Uraani kliima on tugevasti mõjutanud nii tema sisemise soojuse puudumine, mis limiteerib atmosfäärilist aktiivsust Korralikke andmeid Uraani atmosfääri kohta on vähem kui 84 aasta jagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
