Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle kaudu Tatjana Oneginiga tuttavaks sai) ning Olga kihlatu Lenski sai kadedaks. Duelli käigus, mille ongegin välja kutsus tappis Onegin lenski. Ballett läks kiiresti ja oli lihtsalt mõistetav. Sellel ballettil oli tohutult ilus ja põnev lugu, mida oli huvitav esitada. Tantsjad olid tasemel ja kogu ballett pani mõtlema oma enese peale ja ma arvan, et nii mõnedki said siit aimu mõne inimese vaatenurgast ja kuidas seda mõista.
6) Ta püüab kirjutada, talle meeldivad raamatud, ta tutvub Puskiniga. 7) Ta on palju rännanud aga ta igatseb venemaad. Ta peab koju sõitma, sest on saanud pärijaks. Onu sureb ära. 8) Ta läheb maale aga sealne elu hakkab tüütama. Mõtleb elust, kritiseerib ennast, arutleb oma luuletuste üle. 9) Ta armastas üksi olla ja kodumaad vaadata. 10) Lenski kolib naabriks. Ta on heasüdamlik ja armastas ka lugeda, algul jätsid teised mõisnikud ja Onegin ta ükskõikseks, pärast hakkavad nad Oneginiga sõpradeks. 11) Onegin otsustab muuta oma suhtumist ellu, nad räägivad Lenskiga armastusest. 12) Onegin armub Olgasse, lihtsameelsesse ja kenasse tüdrukusse, siis tüdineb temast ja talle hakkab silma Olga õde, Tatjana. 13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas. 15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome.
TATJANA JA ONEGIN, LENSKI JA OLGA.TÄHTSAMAD TEEMAD JA PROBLEEMID. Onegin näis olevat elutüdinud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda köitvat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Noore mehe ja tütarlapse on väga omane sellele ajastule. Onegin ei uskunud armastusse. Võib-olla oli tema usk tapetud pealinna seltskonna poolt. Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud. Onegin sattus maal olles kokku hoolivuse ja tõelise autundega. See ei olnud nii kahepalgeline, kui ta linnas harjunud oli. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, lootis ta eest leida teda armastava Tatjana, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas
Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puskin isaks, mis vallandas üliviljaka loometegevuse. Süzee plaan · Onegin külastab surevat onu. · Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest. · Autor Puskin tutvub Oneginiga. · Onegini isa surm. · Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist. · Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet) · Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm · Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile · Tatjana nimepäeva
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le.
Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri. Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada. 3pt Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar. Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse. Tatjana kiri Oneginile: (lk. 83) Ma kuulun sulle, ainult sulle! Veel pole aimugi mu hindel, Kes oled sa: mu kaitseingel Või kurikaval kiusaja. Saatis kirja, nime ei pannud. Vastust ei tulnud. Ilmus Lenski, ütles, et Onegin tuleb varsti. Tuli. Ratsutades. Tatjana põgenes parki, puude alla. Tuli kütt, Tatjana lähenes Oneginile. 4pt Jevgeni:"ma paraku ei kiida teid. Te kehastate kõike seda, mis oli kord mu ideaal." ,,Mis loeb te armsus ja te ilu? Ma neid ei vääri paraku. Te abielus pettuksite." ,,Ma vennaliku hellusega teid armastan" ,,Te armastage iseennast: see on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist." Tatjana närbub, ja ta jume on päevast päeva kahvatum.
Lapsepõlves oli tõsine. Tatjana Ta oli galantine ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane ( Rousseau ja Richardson). Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid Olga sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126)
Onegin oli elutüdinud. Puudus võime millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda huvitavat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see muutus tema jaoks liialt kiiresti tüütuks. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin ei uskunud armastusse. Tema usk oli tapetud pealinna seltskonna poolt. Maal kohtus ta Tatjanaga, Vladimiriga ja Olgaga. . Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana
väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema noorem õde on Olga. Vladimir Lenski Onegini sõber ja naaber. Jevgeni Onegin kehastab teoses ainult endale mõtlevat inimest, kellele ei lähe üldsegi korda teiste inimeste tunded. Lõpuks otsustab ta küll iseenda eest põgeneda, kuid see on võimatu. Tatjana kehastab tundelist inimest, kes on võimeline kogu hingest armastama ühte inimest,
Jevgeni Onegini küsimused ja vastused . 1. Missugusest perekonnast oli pärit Jevgeni Onegin ? Kus ta veetis oma lapsepõlve ? Oli pärit aadliperekonnast , lapsepõlve veetis Peterburis Neeva kaldal. 2. Missuguse kasvastue ta sai ? Oli hästi kasvatatud ja palju õpetatud poiss. 3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda ? Talle ei meeldinud lärm ja see , et naabrid teda vaatamas käisid . Alati kui nägi , et naabrid tulid vaatama , ta põgenes hobusel . 7. Miks peeti Oneginit mässajaks
Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spliin võtab Jevgeni üle võimust. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest ning tema õnneks lamab surivoodis mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Kuid peagi tüütab Oneginit ka maaelu. Tema jaoks seisneb õnn vabaduses ning mitte armastuses. Kuigi Tatjana Oneginit meeletule armastab ei taha mees end naisega lähemalt siduda. Onegin meenutab mulle tavalist tänapäeva noort inimest, sest paljud neist ei pea enam abielu ega armastust oluliseks. Nimelt arvatakse tihti, et abielu on kõigest tükk paberit ning armastuse asemel tahetakse kirge, lõbu, vabadust ning pidutsemist. Õhtuti on pubid ja klubid rahvast täis ning noored tahavad üha varem saada täiskasvanuks. Kuidas saadakse siis unistada, kui lapsepõlv jääb vahele. Niimoodi edasi minnes unustatakse ühel hetkel, et armastusel on tähtsus.
Jevgeni Onegin Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab luuletaja provintsiaadli elu-olu. Kõrgaadli seltskonda, seda eriti linnas, näeb kirjanik satiirilistes toonides. Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat
Tatjana kohtumine Oneginiga peale armastuskirja kirjutamist Merilyn Ohtla ja Kristi Rist Tatjana elas uhkes mõisas. Ta ootas oma armastatut Oneginit, peale armastuskirja kirjutamist. Kus sa küll oled mu armas Onegin Tatjana hingas aknaklaasruutu dele ja maalis udusele aknale nimetähed O ja E Tatjana näeb maanteelt Oneginit tulemas. Seal sa oledki. Tatjana veri tardub. Ta jookseb kiirest välisukse juurde ja sealt õue. Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla pingle istuma. Pargiteed on tühjad aga aiatöölised sumisevad kuskil. Tatjana kõndis tagasi pargiteeni ning nägi seal kaugel
Kas elaksin tol ajal linnas või maal? Kuigi raamatu eesmärk ei olnud rõhumine elule, elu erinevustele ja eelistustele maal ja linnas, siis see oli raamatu sündmustega siiski tihedalt seotud. Jevgeni Onegin siirdus maale onult päritud mõisa elama ja eraldus kogu tema elu kestnud pealinna võlts suhetest, varandusel põhinevast keskkonnast, kus võttis teda vastu siiras armastus. Tatjana jaoks kulgeb sama teekond vastupidi. Kus eelistaksin mina elada tol ajal, põhinedes raamatu sündmustikule. Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „tark, meeldiv noormees igati”. Saanud hea hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid
Kokkuvõte \'\'Jevgeni Onegini\'\' värssromaanist
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin 1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3
Puskin ja Onegin Värssromaan ``Jevgeni Onegin`` sarnaneb väga selle teose autoriga A. Puskini eluga. Päris mitmed sündmused, inimesed ja tegevused meenutavad Puskini elu. · Puskini jaoks olid sõbrad väga tähtsal kohal, ta hindas neid väga. Samuti oli ka Oneginil olemas hea sõber Lenski, kellega koos ta arutles poliitikast, naistest ja maailmavaadetest. · Onegin elas mõisas, mis sarnanes Puskini Mihhailovskoje mõisaga. · Mõlemad osalesid duellis. Puskini oma sattus talle saatuslikuks aga Onegini duellis suri Lenski. · Puskini elus oli üks suur armastus nagu ka Oneginil. Mõlemad ei saanud nendega koos olla, sest nad abiellusid teiste meestega. · Mõlemad, nii Onegin kui ka Puskin armastasid seltskonnaelu ja naisi. Kuigi
Jevgeni, ütle mulle, miks pead mind jälle kurvastama. Sa tead, et sinu läheduse tundmine, on mulle valus. Mul on nii raske vaadata sind, teades et ei saa sind eal. See aeg on jäädavalt möödas, igavaseks. Olen nüüd abielus ning ei reeda oma abikaasat, kuigi süda tilgub verd. Istun siin laua taga, pisarates ning kirjutan seda kirja. Ma olen kindel, et meie vahel oleks olnud ilus armastus, kuid kahjuks ei osanud sa seda õigel ajal märgata. Raske on seda kõike kirjutada. Ei taha ma mõelda sellele, mis kõik oleks me elus olnud teisiti, kui oleksid mu armastusele vastanud, siis kui oli selleks õige aeg. Pean tõdema, et ei saa sinu läheduses teise mehe kõrval iial õnnelikuks, sest mu süda kuulub sinule. Seega pean sinult paluma, et sa lahkuks igavaseks ning ei tuleks kunagi tagasi. Ma lihtsalt ei suuda teisiti. Igavesti Sinu Tatjana Martin Pajussaar ...
Onegini ükskõikne suhtumine Tatjanasse ja neiu kurbus pani mind Tatjanale kaasa tundma. Kurva ja dramaatilise lõpuga duell Onegini ja Lenski vahel tekitas saalis närvipingeid ja lõplik vali püssipauk ehmatas nii mõndagi vaatajat. 19. sajandi eluolu ja inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu. Kõige erksamalt jäi meelde viimases vaatuses toimunud ballistseen, kus Onegin tundis elegantses ja väärikas vürstinnas ära Tatjana, kes oli abiellunud vahepeal vürst Greminiga. Oneginit kehastanud baleriin oskas hästi välja tuua tegelase kahetsuse ja südamevalu kasutades ainult kehakeelt. Balletis ei kasutatud ühtegi korda vokaali ega laulmist, kuid sellegipoolest oli loo sõnumist aru saada. Orkester oskas pille mängida puhtalt, kuigi korra oli aru saada harfimängija ehmatanud näoilmest, et tal oli üks noot segamini läinud, kuid sellegipoolest oli
telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht aitas mõista lavastust. Vaatuste kirjeldus aitas aru saada, mis toimus ja kelle vahel. Kasulikud olid ka näitlejate pildid ja nimed, sest nii sai teada kes keda kehastab. Näitlejad kehastasid tegelasi hästi. Lenski sõber Onegin oli külm seltskonnalõvi, tüdinud linna elust. Tatjana oli noor ja naiivne ning armunud Oneginisse.Lenski oli noor ja naiivne poeet, Olga kosija.Onegin ja Lenski olid sõbrad, kuid läksid tülli ning duellil sai Lenski haavata ja suri. Lõpus Onegin armub Tatjanasse ja on armastusest tulvil kuid külmaks muutunud Tatjana jääb oma abikaasale truuks. Kasutati orkestri poolt mängitud Tsaikovski sümfoonilisi teoseid. Muusika andis edasi tegevuse olemust ja ka tegelaste emotsioone
Jevgeni oneging Jevgeni Onegin oli mees, kes arvas, et lahe on olla vaba ning kohustusteta. Teha karjääri ja tegevusrikast elu elada. Tal ei tulnud nooruspõlves pähegi ennast kellegiga siduda. Ta arvas, et parem on ikka ennast ühest voodist teise vedada. Mees veedab oma lõbusad päevad Leningradi kõrgseltskonnas nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis talle seni huvi pakkunud oli. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest! Onegini õnneks on suremas tema mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Mõisas elades saab ta tuttavaks noormehega, kes kannab nime Lenski, mees kes juba noorest east peale armastab Olgat. Samal ajal on Oneginisse armunud pisut noorevõitu Tatjana kes, oma hingepõhjast kirjutatud kirjaga oma armastust Onegini vastu avaldab.
väga tähtsaks osaks see paneb meid naerma, nutma, vihastama, igatsust tundma ja sõdu pidama. Arm on kultuuris üks läbivamaid teemasid. Puskini raamatut ,,Jevgeni Onegin", võib ka pidada armastusjutuks, kus räägitakse kahe noore inimese käänulisest teest oma elu armastuse juurde. Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, sest arvab, et tütarlaps ei vääri temasugust truudusetut linnavurlet. Siinkohal arvan, et Jevgeni kiindus neiusse, kuid ei suutnud seda näidata, sest ei vaevunud välja tulema linnas külge jäänud pealiskaudsest olekust. Tema jaoks oli siiras ja tingimusteta arm,
Vene kirjanduse kirjand teemal "Kas armastas Onegin Tatjanat?"
Puskin ja Onegin Teosest ,,Jevgeni Onegin" võime leida palju sarnaseid jooni Puskini enda eluga. Paljud kohad, sündmused ning isegi inimesed samastuvad Puskini eluga. Puskin ja Onegin elasid samal ajastul, isegi samal ajal. Puskin sündis 1799-dal aastal, Onegin umbes 1796-dal aastal. Nii Puskini kui ka Onegini perekonnad olid aadliseisusest kuid mõlemad olid tegelikult varanduslikult halvas seisus. Puskini perekond oli pidevalt laostumise äärel. Onegini vanemad aga elasid võlgadest. Mõlemit kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele valdasid mõlemad vabalt prantsuse keelt. Puskini ja tema vanemate vahel puudusid soojad suhted
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta. Onegin oli meeldiv noormees igati. 3
,,Jevgeni Onegin" Pushkin 1.1 Romaani kahe peategelase Onegini ja Tatjana, ning kahe kõrvaltegelase Lenski ja Olga iseloo- mustus teose probleemidest lähtuvalt. Onegin tundus olevat elust tüdinud inimesena. Ta oli kuidagi kurb, mitte miski ei pakkunud talle rõõmu. Onegin ei uskunud armastusse. Ta oli kasvanud kohas kus eksisteeris lasuahnus ja luges vaid raha. Ta ei teadnudki, mis on armastus ja kui ta tundsiski seda, siis algul ta ei näidanud seda välja, sest uhkus ei lubanud. Maal kus ta kohtus Tatjanaga, kehtisid aga teised reeglid. Lõpuks peab Onegin leppi- ma sellega ,et kunagi tehtud vea tõttu jääb ta ilma Tatjanast. Tatjana oli hea haridusega, palju lugenud naisterahvas. Oskas Prantsuse keelt. Kirjutas ta ju Oneginile
väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha veel abielluda, kuid kui tahaks, siis abielluks ta küll Tatjanga. Onegini kiri Tatjanale
ei tulnud muusal häbeneda. Uus lüüra uhkelt helises: Neis vaimustatud värssides ei jätnud iial maha teda ta mõtelnud, ta tundearm ja lihtsuse autentne sarm." Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta teha ümberkorraldusi pärisorjade elus. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Jevgeni ja Vladimir olid mõlemad poeedid. Lenski oli pea 10 aastat temast noorem. Ta rääkis oma armulugusid, mida Onegin lihtsalt kuulas. Jevgeni arvates on Lenski armunud ja ei ela enam reaalses maailmas. ,,Kui andekust ja kõrgeid aateid Jevgeni hinnata ehk võis, siis kahjuks vaimseid väljavaateid ei pakkunud ükski kolkamõis. Ta naabrimehi kohtas harva: lärm oli talle vastukarva ja vestlus kodusest miljööst, liköörist, koertest, heinatööst ei sisaldanud luulet ega peol sädelenud kõrgema seltskondloku finessiga kuid mõistatuse ja tarkusega just eriti ei hiilanud ka nende kallid küljeluud."
Künnap, 11 K Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks?
Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Väga julge. 6. Kuidas iseloomustab Oneginit see, kuidas ta Tatjana kirjas pakutud armastusest ära ütles? Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. 7. Tatjana ütles kirjas, et talle on tagatiseks Onegini au. Kas Onegin käitus pärast Tatjanalt kirja saamist aumehena? Põhjenda! Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. 8. Miks toimub Onegini ja Lenski vahel duell? Sünnipäevaballil näitas Onegin oma küünilisust kõige inetumal kujul. Nüüd ärritas teda juba Lenski õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka Tatjanale märku, et ei vaja tema armastust
Onegini head ja halvad küljed Onegin oli tolle aja tüüpiline aadlinoor, kellel oli nii halbu, kui ka häid külgi. Me kõik teame ju, et ükski inimene pole veatu. 1. Oneginile meeldis mängida naiste tunnetega. Võib isegi öelda, et ta polnudki võimeline tundma midagi tõelist. 2. Ta pidas ennast teistest paremaks. Talle ei meeldinud suhelda maa- aadlikega, sest ta kartis, et temast hakatakse halvasti arvama. 3. Ta suutis tunnistada enda vigu, olgugi et liiga hilja. 4
Goriot oli neid liialt hellitanud ja seega põhimõtteliselt oma tütardest ja oma varandusest ilma jäänud. See on ehtne näide sellest, et rahaga ostetud armastus pole õige. Raha suudab rikkuda ka tõelise armastuse, kui sellega liiga palju ümber käia. Goriot oli hea ärimees, kuid oma tütreid ta ennast armastama panna ei suutnud ja lõpuks olid tütred nii uhked, et ei tarvitsenud oma isa matuselegi minna. Isekas oli ka mees nimega Jevgeni Onegin, kes oli peategelaseks Puskini raamatus ,,Jevgeni Onegin". Ta armastas oma vabadust, kuid samas oli tal kombeks kurameerida naistega ja elada seltskonna elu. Jevgeni ihkas endale palju naisi korraga, isegi teiste meeste omasid. Kui Tatjana talle oma armastust avaldas, siis Onegin põlgas teda. Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus, siis oli ta juba hiljaks jäänud kuna temast austavam mees, teda juba kosimas käinud. Lõpuks oli ta
tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad, et armastuse vastu mõistus ei aita, ei olnud Tanja rumal. Ta teadis olenemata
,,Jevgeni Onegin" Aleksander Puskin Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees. Tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, et pääseda Leningradi kõrgseltskonnast ja hakkab seal tegelema mõisamajanduse ja talupeogadega, kellele annab lahtisemad käed.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM OOPER JEVGENI ONEGIN Retsensioon Koostaja: Mehis Lõhmus Klass: 11B Juhendaja: Grete Koik Tallinn 2013 Mina käisin vaatamas 6. aprillil 2013 Pjotr Tsaikovski ooperit ,,Jevgeni Onegin''. Kontsert toimus õhtupoolikul Tartus Vanemuises. Ma ei valinud sihilikult seda kontserti, nimelt pidi minu ema seda vaatama minema aga teatud asjaoludel tema ei saanud minna ning ta andis piletid minule. Kuuldes, et mul on võimalus minna vaatama Pjotr Tsaikovski ooperit ,, Jevgeni Onegin'', teadsin ma kohe, et see on väga hea võimalus ühte ooperisse kord ka korralikult sisse sulanduda ja kõigest ilusti aru saada. Seda seetõttu, et olen varem selle ooperiteose raamatu näol läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus ve...
Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates võib armastus käest lipsata nagu juhtus teoses Onegini ja Tatjana suhtes. Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise iseloomuga vaikne tütarlaps, kelle armastus Onegini vastu jäi algselt vastuseta. Küll aga
sotsialiseerivad. Lapse elus ja hoolt ammelt, kui võtavad osa mõlemad vanematelt. Füüsilised vanemad, nad saavad aru karistused olid laialt levinud. ning rahuldavad tema Guvernöörid piitsutasid lapsi. individuaalseid eluvajadusi. Vanematele oli oluline lihvida Vanemad ei löö ja ei riidle lapse isiksust. lapsi, nad annavad andeks. Kui nad on stressis, siis korraldavad stseeni. Peategelane – Jevgeni Onegin Peategelane – Tatjana Larina Onegini 1.Kasvatustingimused: kasvatus Jevgeni kasvatus oli väga halb. Ta kasvas ilma emata, isa kergemeelne mõisahärra, ametnik, kes ei pööranud tähelepanu oma pojale. Onegin jäi koduõpetajate hoiule. Nad peaaegu ei õpetanud poissi, ei kasvatanud teda ja Jevgeni sai veidi pahanduste pärast kärada. 2.Keskkond: Ta kasvas ilma emata, aga isa ei
Kalle Pilli (SH) ,,Jevgeni Onegin" Aleksander S. Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa
Jevgeni Onegin 1.) Zanr: värssromaan · värsivorm · probleemiderohkus · mitmekülgsus elu kujutamisel · mitu süzeeliini · suur tegelaste hulk · sündmuste pikaajaline kulg 2.) Põhiteemad: · Armastus Tatjana ja Jevgeni, Lenski ja Olga · Sõprus Jevgeni ja Lenski · Suhted erineva ühiskonnataustaga inimeste vahel Jevgeni ja kõik teised 3.) Konflikt: · Tatjanale meeldis Onegin, aga Onegin tahtis olla vaba. Hiljem kui Onegin kahetses, et ta Tatjana tunnetele ei vastanud oli juba hilja, sest Tatjana oli mehele läinud. · Duell Lenski oli Onegini peale vihane, sest ta tantsis Olgaga ning ta kutsus Onegini duellile, mille käigus Onegin tappis Lenski. Peale seda Onegin oli masenduses, läks reisima. 4.) Oluline stseen: · Tatjana nägi Oneginit. Ta sai aru, et tema jaoks on keegi olemas, avas talle oma
akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli vaheldusrikas, ning harmoonia oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat. Lavakujundus oli väga minimalistlik. Kogu etenduse vältel oli laval õige rohkem kaks tooli, vahel ka kitarr või laud. Jõulisemate stseenide ajal täitus lava ka suitsuga. Etenduse
mitte. Kuidas kunstiteos modelleerib reaalsust. Kuidas mõjutab kirjandus inimeste elu (just see on autori sekkumine enda teksti, milline peaks olema romaan, või tegelane). Tatjana on kasvtataud üles romaanidel (prantsuse romaanidel). Tema mõttemaailm on vormitud nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige erinevamasse teistest meestest, o- erineb teistest) Onegin käitub nagu korralik inimimene ikka, teeb et ta ei märka midagi. Ta ei ole deemon, ega ka ingel mitte. Ta on mees, kes pole Tatjanasse armunud ( traditsioonilise romaani skeem ei pea paika) Tatjana on alguses romantiline, unistav. Hea haridusega - tunneb keeli (prantsuse, inglise) Tal on rahvalähedus, (side Vene rahvaluulega, kommete ja uskumistega. Naiivne usk ennustustesse, uskumitesse) . Mingi hetk, kaotab ta huvi Lääne-Euroopa kirjanduse vastu. Tähtsaks muutub kõrge moraalne
Ballett ,,Onegin" Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid.
kartlikuna, vastasseisu läks ta ainult au pärast. Kinotükis oli tehtud raamatuga võrreldes mõningaid muudatusi, mis kohati tundusid võõrana, kuid siiski jäi kogu süzee terviklikuks. Filmi puhul häiris mind Tatjana nimepäeva peol toimunu kujutamine. Raamatut lugemata oleksin ma arvanud, et Jevgeni tahab Olgaga tantsides Tatjanale näidata, et ta ei vasta neiu armastusele ning nende vahel ei saa kunagi midagi olema, kuid raamatus tahtis Onegin häirida hoopis Vladimirit. Lisaks langeb linateoses rohkem valgust ka Tatjana ja Olga emale, kes on filmis sündmustikuga suuremal määral seotud. Duelli stseen oli filmis mängitud välja tundelisemana, raamatus lasti lihtsalt üks osapool maha, polnud Jevgenit palumas oma sõpra, et too loobuks rumalast ja halvast ideest. Raamatus abiellus Tatjana vanema printsiga, filmis aga nimelt üsna noore Onegini nõoga, kes oli samuti prints.
.." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot Lüürilised tseenid kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Pjotr Tšaikovski libereto koostöös
ONEGINI KIRI TATJANALE Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõ...
Onegini kiri Tatjanale Võin aimata, kuis haavab Teid Kurb saladus, mu kirjasaade, Kuis Teie põlglik- uhke vaade Nüüd vihkab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõttestki te puhul, ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis - raiskas Mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta ma õnnest mõtlesin ka nii. Õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta..
Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819-1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri ühiskonnakihtide vahelisi seoseid. Tegevused on valitud igapäevased, peatähelepanu on pööratud tegelaste hingeilmale. Karakterid on väga keerulised. Nimitegelane Onegin, aga vastandub kõigile ja kõigele. Autor ise osaleb teoses `'minategelasena", kes on Onegini parim sõber. 8
hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõmavad kired ja
koguni katkeid Tsaikovski samanimelisest ooperist. Muusika imeline helide mäng, nauding, millest tundub, et ei küllastuta eales. Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine. Larinite perekonna vanemale tütrele, tundelisele ja romantilisele Tatjanale kehastas Jevgeni Onegin kõige kaunimat muusikat, mis tema seni vaoshoitud loomuse ennastunustavalt helisema pani. Justkui kirglik muusik, kes seni mänginud vaid pajupillil, haaras ta sellest, lihvitud ja võimalusterohkest pillist, lootuses kogeda harmoonilist armastuse muusikat. Mõtlemata seejuures, et kõik pillid on tehtud erinevast puust ja neil mängitud muusikat, mis jätnud jälje ka pilli kõlale. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, näinud päevast päeva vaid
Tallinn 2009 ,,Jevgeni Onegin" A.S. Puskin Rühmatöö VII Onegin ja Tatjana Triin Eljas Matis Leima Mikk-Hardi Tuisk Tallinna Prantsuse Lütseum XI a Onegin ja Tatjana I-VI peatükis Jevgeni Onegin Noor, nõtke, moodsa soenguga dandylikult elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
