Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile
16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama.
,,Aadama mäng" (,,Kirik ja teater") Valeria Larina "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" (2007) Sisaldab põhiliselt prantsuse keskaegse teatri klassikalisi tekste (enamus neist on esmakordselt eesti keelde tõlgitud): Aadama mäng (keskaegne liturgiline draama) Miraakel Theophileist (keskaegne miraakel) Farss isand Pathelinist (Keskaegne farss); ja ulatuslikku ülevaadet keskaegsest teatrist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (liturgiline draama) · Autor on teadmata, aga teda laadina keele oskus näitas, et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt. · Tekst on saadaval prantsuse, inglise, laadina ja eesti keeles
Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2.Komöödia-naeruvääristatakse inimestele ja sellega seotud ühiskondlike nähtuse negatiivseid jooni;jõutakse õnneliku lõpplahenduseni 3.Tragikomöödia-esineb traagilisi ja koomilisi elemente vaheldumisi. Koomisi elemente kujutatakse traagilisena ja vastupidi. 4.Farss e jant- kerge ja lõbusasisuline, sündmusi juhib juhus 5.Vodevill-ühevaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga, esineb muusikat, tantsu,kupleesid. Sellel on puänt lõpp. 6. Draama-kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
rekvisiitidega. Ajapikku kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Tuntum ,,Aadama mäng" -lugu Aadama ja Eeva pattulangemisest. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, kujutati pühakute imetegusid. Näiteks neitsi Maarja imeteod. Kuradile hinge müümine. Keskaja lõpul läksid moodi moraliteed- õpetlikud, moraliseerivad näidendid. Kõlbelised näpunäited: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse. Kõrvutati vooruslku ja pahelise inimese elu. Farss jämekoomilised lühinäidendid. Koomilised juhtumid linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Sotii - (pr sot loll) oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng. Pilgati kõrgeid võimukandajaid, kuningaid, paavsti. Kuulusid tolleaegsete karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater oli väga rahvalik ja seepärast kirik ja kuningad selle vastu võitlesid. Tollal polnud teatrihooneid. Avalikke
Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine Petrarkism - on Petrarca luulekunst ja armastusfilosoofia Poeem - Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Lindprii - tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist Pastoraalromaan - pastoraalromaan oli esimese masskirjanduse tekitaja Naturalism - on 19. sajandi lõpu kirjandus- ja kunstivool.
kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju.
Romaan ballaad draama Novell sonett tragöödia Marginaal haiku komöödia Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA poeem romanss passioon
Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. · Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus
elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga. 18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil.
ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu
komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast
Tragöödiate ja komöödiate sünniaeg ja-koht on Antiik-Kreekas umbes 500 a ema Tragöödia on kurva sisuga näitemäng Tragöödia lõpp on traagiline Kuulsad tragöödiakirjanikud on William Shakespear, Sophokles Eesti tuntuim tragöödia on "Libahunt" Komöödia ülesanne oli antiikajal rahvast lõbustada Komöödia põhitunnused on koomiline sisu, stereotüüpsed karakteid, situatsioonikoomika Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama dialoog- tegelaskõne remark- ääremärkus
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis.
Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. Neid peeti suuremate pühade eel. Tänaseni on mõnedes maades säilinud vastlapühade aegsed maskirongkäigud. Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde
ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüzeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned.
Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda mängitakse ka tänapäeval. Hiliskeskajal omamoodi naljakas zanr oli narrimäng kus pilati kõrgeid võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa)
tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrimäng kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid. Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats. Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all.
Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd
kedagi õpetada, olid õpetuslikud teosed. 14. sajandil saab aga oluliseks üllatusmoment. Tsunftid lähtuvad aga laada ja karnevali vaimust. See uus teater kaotab oma peenuse, ranguse, proportsianaalsuse kõik selle, mis omane kiriku vaatemängule. Huvitab vähe karakterite loogika ja tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile. Esikohale asuvad vaatemängulisus, pilgupüüdvus, perfektsus. Hilised miraaklid kuuluvad terviklikult juba sellesse kultuuritüüpi. 18. Farss Vana testamendi tsüklid: maailma loomine, Luciferi põrgusse ajamine, suur veeuputus, Aadam ja Eeva, Paabeli torn, Joosepi lood, jne lood; Uue testamendi tsüklisse kuulusid Ristija Johannese lood, Kristuse ristilöömine jne. Tihtipeale näitlejad läksid liiga hoogu, võidi ohtu panna ristilrippuja elu, esines ka surmajuhtumeid. Need paarsada tegelast olid kõik ilmalikud, käsitöölised. Ei mängitud vaid piiblit, vaid ka apogliivasid: pühakute elulood
Elu on näidanud, et Putin ei salli teisitimõtlejaid. 2004.a. muutus Venemaa agressiivsemaks kui varasematel aastatel, seoses Balti riikide ELi ja NATOsse võtmisega. EL on oma suhtumist Venemaasse juba muutnud. Samuti on see ettevaatlikuks teinud USA. 14. III 2004 toimusid taas presidendivalimised, mille Putin võitis ülekaalukalt (üle 71 % häältest). Analüütikute iseloomustuse järgi etendati Venemaal lihtsalt tsirkust: kõik kandidaadid mõistsid, et see on totaalne farss, kuid mängiti kaasa. Venemaalt lähtub endiselt Eesti ja Läti vaenulik desinformatsioonikampaania, sh Eesti-vaenuliku ajalootõlgenduse jõuline levitamine. Selgelt demokraatlikest valimispõhimõtetest kaugenemisest annab tunnistust uus kuberneride valimiskord. Kuigi kohapeal valitakse ja koostatakse nimekiri võimalikest kandidaatidest, määrab kuberneri ikkagi lõpuks nimekirja alusel Putin. Kõigest hoolimata on Venemaa suur ja tähtis riik maailmakaardil, mida võiks lühidalt
-müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud. Farssi esitati alguses (millal? kus?) rahvapidustustel. Narrimängud kuulusid (mille?) karnevalipidustuste juurde.
Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks) Areen Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.
Diftong kaksikhäälik Diletant asjaarmastaja Dissertant väitekirja kaitsja Dünastia valitsejasugu Efekt mõju, toime, tõht, tagajärg; mulje, nähtus eksport väljavedu ekstrasenss ekstrasensitiiv Epiteet kujundlik täiend Etikett märgis, nimesedel; kindlad käitumisreeglid Eufooria haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne Familiaarne pealetükkivalt sõbralik Farsi, farss jant, jandi fikseerima kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima; Filantroop inimesearmastus, heategevus Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak Gangster bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USAs). Geisa jaapani meelelahutajanna
7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.
aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''.,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. 1872 . aastal avaldas ta oma kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk". Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine,
tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja
3)..... läbimõõduga väljak), selle keskel asus Dionysose altar; o taga asus telk näitlejate 4) tragikomöödia ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv dekoratiivne taust 2)skeene, mis kujutas 5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; ei kujutatud see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile. Skeene välisukse
korraldamise õigus. Et näidata oma jõukust muutusid ka etendused suurejoonelisemateks. · Müsteeriumide vennaskond- loodi 15.saj., see ühendas proffessionaalseid näitlejaid. · Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17
Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). ,,Saa- remaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suund- usid sinna. Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esi- mesed lapsed.
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
Kompositsioonitüübid: Suletud vorm- n-ö ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend. Avatud vorm- klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst. Lihtsad lood- tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub ilma pööraku ja äratundmiseta Põimitud lood- muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest Kataharsis ehk puhastumine Tragikomöödia- traagilise ja koomilise kooseksisteerimine. On ambivalentne. Farss, jant- jämekoomilised žanrid, lihtsakoelisem süžee Vodevill- kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Well-made-play e hästi tehtud näidend. Vastab näidendi struktuurireeglitele ning põhineb heal ideal ja teravmeelsetel dramaatilisel situatsioonil Võõritusefekt- kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel. Vahelaulud e songid- tegelased kommenteerivad ise sündmuskäiku Reaalne ruum- teatrilava saab fiktiivseks ruumiks
Roomas ja Kreekas esitati teatrietendusi kindlaksmääratud ajal pidustustel 7. Millest kasvas välja keskaja teater? Milline nägi välja keskaja teater ja kes olid valdavalt näitlejad? 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb?
Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on "Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu. ▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka artikleid jututubadest, kuid 1867 jõudis see lõpule. Draamalooming ▪ Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma.Tekib uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus. ▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 1870 ühevaatuseline farss "Saarema onupoeg" ▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 tähendas tegelikult Eesti teatri avamist. Isiklik elu ▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus- ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. ▪ Kui aga elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need
aadliseisusest ja liitus rändgrupiga ja reisis 13 aastat näideldes ringi. Oli nii haritud, andekas, et tõusis esinäitlejaks. Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest
Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul.
· allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik),
· Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass. Kirjanduszanrid: *proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad
Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9. Iseloomusta keskaegset draamat, nimeta ka liigid. Jagunes kaheks kiriklik ja ilmalik draama. Kuna jutlused olid ladinakeelsed ning paljud ei mõistnud, hakati jutlusi kooripoiste abil läbi mängima. Laval kolm osa taevas, maa ja põrgu. Ilmalik näitekirjandus arenes kiriklikust välja. Zanrid: * müsteerium * miraakel * moralitee * satii * farss 10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha ühiskonnasuhete peegeldusi, samas ka humoorikas kommetekirjeldus ja rahvatarkuse kogu. Roosiromaan noormees näeb unes, kuidas ta satub aeda ning armub imekaunisse Roosi. Nende armastuse teele tuleb aga mitmesuguseid takistusi (Keelepeks, Häbi, Hirm,
· tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt
mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad
· lõpp ja algus ei ole selged
· puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud
Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris,
aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites.
KOMÖÖDIA (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu
3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil. 6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal
Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid. Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade taga olev sageli poliitiline satiir. Kuulusid karnevalipidustuste juurde. Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend. Jagasid rahvale kõlbelisi näpunäiteid.
näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu
(väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile) · Näidendid kirjutati enamasti üheks etenduseks. · Etendused seostati enamasti mõne tähtpäevaga. · Kõigist kunstiliikudest oli teater rahvale kõige lähemal!
EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS 2002 Sinisterra "¡Ay, Carmela!" 10 RÄNDTEATRIS 1986 ,,Aucassin ja Nicolette", Lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate ja etenduseks moodustatud vanamuusika ansambli ettekandes 1992 ,,Farss isand Patheline'ist", Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega 1992 Paul-Eerik Rummo, ,,Valguse põik", Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega THEATRUMIS 1994.a. ,,Armastuse mirage" A.Tshehhovi ainetel 1995.a. ,,Aadama mäng" 1996.a. ,,Lavakava Kristjan Jaak Petersoni loomingust" 1997.a. A.Puskini ,,Väikesed tragöödiad" 1998.a. Maeterlincki "Pelléas ja Mélisande" 1998.a
pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson. Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1873
annaabi.ee 
