antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Jambograafiast arenes hiljem välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Epitaaf on hauakiri või hauakirjaga mälestussammas, ka surnu vappepitaaf või mälestustahvel kiriku seinal. Epitaaf võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Näiteks Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina tema luuletus "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". 16. 17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks
1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. 7. Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Hasselblatti epitaaf: Johann Hobbingi epitaaf: Dietrich Mölleri epitaaf: Adolf Eberschildti epitaaf:
Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele.
1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Hoone rekonstueeriti muuseum-kontserdisaaliks. Selleks vajalikud abiruumid rajati hoone põhjatiiva ette maa alla. Niguliste muuseum-kontserdisaalis on eksponeeritud kolm Eesti neljast olulisemast keskaegsest kunstiteosest. Vaatamisväärsused Epitaafid ja vappepitaafid*: · Arent Passer. Antonius von der Buschi perekonna epitaaf. Umbes 1608 · Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698 · Gustav Bergi vappepitaaf. 1697 · Christian ja David Lilienringi vappepitaaf. 16971698 · Tuw von Saltza vappepitaaf. 17021703 · Alexander Gustav von Esseni (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp · Friedrich Wartmanni vappepitaaf. 1679 · Gottfried Wilhelm Helffreichi vappepitaaf. Umbes 1771
jäljendamist - kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, vaid looma seda, mis on võimalik ja tõepärane. Katarsis e puhastumine on vajalik selleks, et inimene muutuks paremaks. 9. Miks on ,,Aristotelese poeetika" nii oluline teos? Pealkiri on eksitab. Selles teoses räägitakse kirjandusteoste psüholoogilistest aspektidest. 10. Miks inimese elu on üks rist ja viletus, nii väidab Hesidos. 11. Mis on epitaaf? Epitaaf võib tähendada hauakirja ja ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletust. 12. Kes on H.Schliemann? Müütide põhjal püüdis leida Troojat. Jõudis selleni, et müütides ja eepostes olevad kohad on olemas. 13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks.
Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli jäädvustada üksikisiku või perekonna mälestust. Vappepitaafe on kõige rohkem säilinud Toomkirikus. Parim barokse puunikerduse näide ajast peale Põhjasõda on Tallinna
Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil Epitaaf hauakiri lahkunu mäletuseks Skene orkestra taga olev ehitis KIRJANIKUD Anakreon oli soositud õukonnalaulik, luuletas armuseiklustest, naistest, jõudeelust. Sophho 1. naissoost luuletaja Sophokles tuntud oma tragöödiate poolest nagu kuningas Oidipus Euripides tervikuna säilinud 17 tragöödiat Aristhophanes komöödiakirjanik, sõjavastane, kritiseeris poliitikuid Aristoteles oli platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja Kallimachos arhitekt ja skulptor
- Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947) - Päevapoliitilised teemad, sõjajärgsete raskuste ületamine, ülesehitustöö jm Looming Autobiograafiline Ta ärkas hommikul helgel ja kõneles endale: luuletus „Epitaaf“ „Õhtuks olgu mul aegsasti selge (mälestusluuletus) maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga küsimusi jäi, Võtab kokku jäi vastamata. On soojus õhtupäikesel tühine. luuletaja elu ja Ei enam pikalt. Ta loojub. Päev oli liig lühike.
"Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees. Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber,
Keskaegsed kirikud Rain Hein 10a Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2010 Mõisted: Epitaaf- Hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. Kodakirik-Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole, aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad. Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega
Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee.
Hans Pavelsi kenotaaf(hauamärk) Oleviste kirikus. Vaekoda(1554-55) hävis 1944. Säilinud mõned tondod(kivimaalid). Mustpeade hoone fassaad 1597. Sinna kuulusid noored, vallalised. Ümberehitust juhtis Arent Passer-muutis keskaegse viilu otsast nüriks Itaalia viiluks. Rae apteegil on ärklid(seinast eelduv tugitaladele toetuv ruumi osa).Tuulekoja seinas asub Burchartide raidkujust perekonnavapp. Pontus Delagardie hauamonument Toomkirikus(sarkofaag ja epitaaf). Maalikunstnikest tuntuim- Michel Sittow. Manerism 16.saj 2.pool. Püüti jälendada da Vinci ja Raffaeli loomingu välist vormi. Antiik ja loodus polnud nii olulised. Taodeldi peenust ja elegantsi. Kasutati looduskaugeid värve ja ruumikujutus ähmastus. Kehad venitati pikaks. Tintoretto on suurima lõuendmaali autor. Agu Pilt- moelooja. El Greco-ekspressionist, kubist.
Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2
ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VAPP Click to edit Master text styles Second level
5,6,7 Mustpeade aarded - esemete algpärituolu ei teata tihti, kuna need olid annetused gildile - Meistrinime pole tihti peal - Hirvejalgpokaal vanim 18. saj - Papagoi 15. saj, vanim säilinud mustpeade ese, rubiinist silmad. rändauhind laskmisvõistlusele. Kanuti ja Suurgildil olid sarnased. Veel: rätsepatsunfti vanim tervituspokaal. Säilinud 2 Niguliste ristimisvaagnat. nt ,,Maarja kuulutus" Sauad Presenteerimisvaagnad peen töö Vigurpokaal ,,Hans keldris" Epitaafid Epitaaf mälestuspilt kindla isiku või isikutegrupi mälestuse jäädvustamiseks. Koosneb kolmest osast: keskosa: kadunukesed, religioosne stseen; Allosa: tekst kadunu kohta; Ülal: tekst Uuest või Vanast Testamendist. Polnud seotud hauakohaga ning võis tellida juba eluajal või aastaid pärast surma Kannatusaltari kohandamine epitaafiks: 4. kohandamine 1550ndad 5. 1650ndad 6. Pealdise maalis Berent Geistmann 1604
nõudis oma kirjutistes Balti riikide iseseisvuse taastamist ja nende tunnustamist täieõiguslike Euroopa riikidena. „Maailmalõpp Hiiumaal“ ilmus 1996. aastal „Loomingu raamatukogu“ sarjas. Liina Lukase poolt tõlgitud lühijutud on pärit Edzard Schaperi 1968. aastal ilmunud kogumikust „Schicksale und Abenteuer. Geschichten aus vielen Leben“ („Saatused ja seiklused. Lugusid paljudest eludest“). Kogumikust on välja valitud neli lühijuttu: „Epitaaf patrioodile“, „Maailmalõpp Hiiumaal“, „Vaenulik õnn“ ja „Pagendatu kodu“. Valiku printsiibiks oli Balti- temaatika. Mainitud juttudes tuleb ilmsiks Schaperi mõnus soe huumor, millel ei puudu küll nõrk irooniavarjund ja muie, ent mis pole väga sarkastiline, isegi mitte koomiline. „Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest
Ilukirjanduse ehk belletristika jaotus: I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane" - sonett Betti Alver ,,Sügis" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus
Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas. täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast Välja kloostrist, olla hahkjas paas. välja piiravasit müüridest lõikavalt kuuma ja pimestavasse elu fookusesse. Vajamata kompassi troosti ja sakramendi tüürita mitte tahtagi jõuda Epitaaf Ta ärka hommikul helge ja kõneles endale: ,,Õhtuks olgu mul aegsasti selge maailm ja mis seal sees!" Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga ... küsimusi jäi, jäi vaatamata. On soojus õhtupäikesel tühine. Ei enam pikalt ta loojub. Päev oli liig lühike. Kriitika
alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht
10. Kirjelda Eesti kunstielu 16. saj. Mis seda mõjutas? 16. sajandi Eesti kunstielu mõjutasid humanism, reformatsioon ja renessanss. Kunstnikud vabanesid anonüümsusest. Esile tõusid ilmalikud teemad: maaliti portreesid, maastikku ja olustikku. Väga palju kunsti jõudis ka kodusesse interjööri. 11. Kaart 12. Mõisted: Pildirüüste- reformatsiooni kaasnähtus; toimusid Liivimaal eelkõige linnades Koadjuutor- piiskopi abiks ja ametipärijaks nimetatud abipiiskop Epitaaf- kiriku seinale paigutatud pilt lahkunu mälestuseks Inkunaabel- trükikunsti leiutamisest kuni 1500. aastani trükitud teose nimetus
algul) ja alliteratsiooni (konsonandi kordumine). Teemadeks on enamasti kaunid neiud, vein ning naljatlevalt käsitletud tunded. Poliitilisi teemasid ei olnud. Tema jäljendajaid oli palju ja sellest võrsus nn anakreontiline luule. See köitis paljusid hilisemaid poeete, kes seda oma keelde tõlkisid. Esimesed eesti keelde kreeka keelest tõlgitud luuletused olid anakreontilised, eesti keelde on anakreontilist luulet tõlkinud K.J. Peterson. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm algselt värsivormis pealiskiri haua- või mälestussambal või jumalusele pühendatud esemel, tavaliselt eleegilises distihhonis; peatselt aga tarvitati mõistet iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese luuletuse kohta. Loojaks Simonides. Epitaaf epigrammi alaliik; hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus (pidulik leinakõne isamaa eest langenuile)
- Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus
a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A. Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a. Esimene teadaolev Paide Püha Risti koguduse õpetaja oli Johan Nigrinus, kes oli Paide koguduses teeninud 1619. a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J. Rall (1886-1924), kes kõik on maetud Reopalu kalmistule. 1925.-1939. a. oli õpetajaks G
2. Õppis kodulinna ladina koolis. 3. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. 4. Elas 52 aastat. 5. Ta ostis 1597. aastal endale Stratfordi suuruselt teise maja. 6. Alates 1599. aastast tegutses Shakespeare Globe'i teatris. 7. Õppis kodulinna ladina koolis. 8. Ta suri kuu pärast oma testamendi koostamist, mida alustas väitega, et on täietervise juures. 9. Ta maeti kaks päeva hiljem Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse. 10. Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Looming: 1. Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. 2. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti. 3. Esimesed 126 sonetti on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised naisele, keda ta ise nimetab Dark Lady. 4. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. 5
antiikmütoloogiast ning antiikaja ajaloost ja kunstist sisendasid Shakespeare'i lugupidamist uhke loomuga ja sihikindlate roomlaste vastu. Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. Shakespeare`i elu lõpp 1613. aastal naasis ta 49-aastasena Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri, tema kaasajast ei ole säilinud tõendeid surma põhjuste kohta. Ta maeti Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse. Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Tema eraelust on vähe andmeid, mis on põhjustanud palju oletusi tema väljanägemise, seksuaalsuse ja usuliste veendumuste kohta. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti- Sonnet I From fairest creatures we desire increase,
VANAKREEKA LÜÜRIKA. Kordamisküsimused 1. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki. Eepika, lüürika, dramaatika. 2. Lüürika. Mis seda iseloomustab? (6) Kuidas mõiste tekkis? Millest välja kasvas? Millal oli vanakreeka lüürika õitseaeg? Nimeta vanakreeka lüürika žanre. Iseloomulik on: Elamuslikkus Subjektiivsus Vahetus Kujundlikkus Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted. Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta. Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüür...
saj lõpust. Uuemad 19.sajandi keskpaigast. Stiililiselt barokist kuni klassitsismini, väheste autorid on teada. Kirikus on näha ka harva esinevaid elemente looze. Mannteuffelite perekonnalooz asub lõunalöövis, pärineb 17.saj.ja on barokne. Patkulite looz on 18.saj. klassitsism ja asub kantsli vastas. Veel tähelepanu äratavaid kunstiteoseid toomkirikus: · Paremal sambal ukse vastas Johann Hastferi epitaaf; · 1676, meister Nicolaes Millich, putod, pealuu, Hastferi büst; · Võidukaare krutsifiks ( Kolgata grupp) 1694, meistrid Berents ja Martens; · kroonlühtrid 17. sajandist. · Pontus De la Gardie sarkofaag-hauamonument pärineb 1589.-95.a,asub kooriruumis altari kõrval. ( A.Passer ) · Caspar von Tiesenhauseni hauamonument 1599.a., asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Carl Horni ja tema abikaasa hauaplaat (nr
Tekkinud Anakreonist (luuletaja). Teema: naised, vein ja naljatletud tunded. 26. Selgita misted : hmn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis listab kangelasi vi jumalaid. ditramb - listuslaul veinijumal Dionysose auks ood - pidulik luuletus, listus- vi mlestuslaul, mis on phendatud isikule, sndmusele, nhtusele, ideele vms epigramm - algselt vrsivormis pealkirja hauakivil vi mlestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lhikest lrilist luuletust. epitaaf - lahkunu mlestuseks kirjutatud lhike tekst, tavaliselt hauasambal. 27.Sna "draama" thedab kreeka keeles tegevus 28. Antiikdraama tekkelugu. Antiikdraama tekkimine oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemngulisemaks ning meelelahutuslikumaks. Thtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli dionsiatel. 29.Tragdia ehk kurbmng on traagilise lpplahendusega, traagilisel konfliktil phinev nidend. Komdia - 'komose laul'; komos - purjus meeste juk, mis prast joomingut
Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus. Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest. Epigramm- Vana-Kreekas algselt hauasammaste või jumalatele mõeldud pühendkikide värsivormiline pealiskiri, hiljem vaba sisuga lühiluuletus. (Villon ) Epitaaf- hauakiri , lühiluuletus lahkunu mälestuseks. (villon) Evangeelium- Jeesuse elu ja õpetuse teemaline raamat Piiblis Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas. Grotesk-kujutamisviis, mis põimib ja ühendab koomilist ja traagilist, tõelistja fantastilist ülevat ja madalalt.( Villon) Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane. Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev,
nimetuse. Anakreoni põhiteemadeks olid armastus, viin, naised, jõudeelu.. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja haua- või mälestussambal või jumalusele pühendatud esemel. Hiljem hakati epigrammi mõistet kasutama iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese lüürilise luuletuse kohta. Epitaaf on hauakirjaga mälestussammas või surnu mälestustahvel; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 13
Ta on nooruse, puhtuse, süütuse, noorte naiste kaitsja Apollon Apollo Oli ilus, andekas muusik ja laskurite jumal, kellel pole varju, seega tõejumal. 6. Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. 7. Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. 8. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Nende loomingutele on iseloomulikud tragöödilsed teosed, mõlemas teoses lõpep asi surmaga. 9. Achilleuse kand müütide järgi on see Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku.
dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a. ehisviil — gooti stiilis ehitiste akende ja portaalide (uste) kohal olev terav viil, nn vimperg. empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms.). Nimi on tuletatud itaalia linna Faenza järgi. fassaad — ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg. fiaal — väike ehistornike gooti stiilis ehitiste tornide, tugipiilarite ja ehisviilude tipus, kaunistatud nn. krabide ja ristlillikutega. figuur — kuju; kujund.
meeleolude väljendamisega. Archilochos palgasõdur, looming individuaalne, ja enda seisukohta väljendav, pilkas kangelaseetikat. Eleegia - tnp. kurvatooniline luuletus ükskõik mis värsimõõdus; ant. kr. ükskõik, mis teemal luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli kaksikvärss. Epigramm - kr. Väike lüüriline pühendusluuletus, ehitise/samba vms pealiskiri; tnp. Satiiriline lühiluuletus, pilkeline luuletus. Epitaaf hauakiri Anakreontiline luule Anakreoni anonüümsete järgijate luule Lüürika kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes Filosoofiline proosa Sokrates, Platon, Aristoteles 10
3) "Muusikale" a) Milline on Byroni suhtumine muusikasse? b) Millega võrdleb autor muusikat? c) Leia luuletusest metafoore ja võrdlusi. 4) Shelley on kirjutanud luuletuses "Byronile" Oo, Võimas Vaim, kui maru pilliroost sa üle oled meie ajastust, kuid jagu ei saa üle oma vihahoost. Mõtesta need read lahti 5) Kellele viitab Shelley oma luuletuses "Epitaaf"? Kaks sõpra ustavat nad olid elus, koos meenugu nad vaikses mõtiskelus ka surnutena; koos las puhkab põrm neis südametes elus uhkas arm. Tööleht koos vastustega välja printida ja esitada hindamiseks, võib ka salvestada õpetaja arvutisse. KODUS: Lugeda õpikust lk 20-28 ja esitada Byroni luule kokkuvõtlik iseloomustus. 3.TUND TEEMA:Teisi romantikuid: H. Heine, S: Petöfi, A
Tal oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule, kasutati tema värssi ( oli keskajal populaarne, ka hiljem renessansiajal ). 19. saj lõpul, kui filoloogid hakkasid põhjalikumat uurimistööd tegema, hakati eristama tema ning jäljendajate luulet. ( teda jäljendati ka eluajal ). Renessansiajal loodi palju anakreontilisi oode. Esimesed kreekakeelsed tõlked eesti keelde olid tõlgitud anakreontilises võtmes ( Kristjan-Jaak Peterson ) 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm - nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. Epitaaf - hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 12
Afiss müürileht Bluffima luiskama, valetama Eselon sõjaveo veoüksus Afekt tundepurse, torimiline tundepuhang Professor ülikooli õppejõud, kõrgem teaduskraad Definitsioon seletus, vaste Hasis narkootikum Sufiks järelliide Professionaalne elukutseline, meisterlik Ksülofon löökpill Kartussidel ehistahvlitel (a. Ehistahvel) Maffia kuritegevusühendus Boheemlane muretu eluviisiga haritlane Sahhariin suhkru aseaine Apostroof ülakoma Epitaaf hauakiri geisa jaapani meelelahutajanna --------------------------------- nekroloog kirjutis äsja surnud inimese mälestuseks kaskaad astmeline juga katalüüs reaktsiooni kiiruse muutumine pilotaaz vigurlend mükoloog seeneteadlane apelsin ja mandarin vili ja vili aktsionär aktsiate omanik personal isikkond madrigal lüürika väikevorm arsenal relvistu pensionär pensionisaaja tärpentin segu, lahus kleptomaan vargustõbi
Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (18901952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (18691950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad
Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest
21. Ladina keele diferentseerumine ja romaani keelte „sünd“ Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus. Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt. "Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel 22. Ladina keele perioodid ja ladina keele esimesed kirjalikud mälestised 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina): Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks).
on hilisantiikajast säilinud rida tema luule jäljendeid, nn. anakreontilisi laule, milles originaali vaim avaldub vaid ühekülgselt, ent mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale. Neis Anakreoni hilisantiikseist jäljendeist lähtuv ning innustuv, eriti 18.-19. Saj. levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool kannab samuti anakreontilise luule ehk anakreontika nimetust. Säilinud on 60 fragmenti tema luulet. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm- pilkeluuletus, lühike satiiriline luuletus. Tuletatud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab lauset või pealkirja, mis kirjutati esemetele, aga ka hauaplaatidele. Epitaaf- 1) distihhoni (sõnakunsti vormi alaliik), 2) hauakiri või hauakirjaga seotud mälestussammas. Simonidesest peale kirjanduslik, seostatud autorinimedega. Kuulsaim Simonidesele omistatuist on Termopüülide kitsasteel pärslaste vastu võideldnud spartalastele pühendatud hauakiri.
Luule on kohati pihtimuslik Palju surma teemat Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle Naerab ka enese üle = ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte Irvitab ka naiste üle, kes ei suuda väärikalt vananeda Epitaaf hauakiri 2. Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus Pilet 9 Renessansikirjandus; Ülevaade ,,Romeost ja Juliast" 1. Renessansikirjandus Renessanss ehk taassünd, uuestisünd Humanism, humanistid õpetlased, kes hakkavad antiikset kultuuri tutvustama oma kaasaegsetele =Vastanduvad teoloogidele ehk vaimulikele =Võitlevad isiksuse vabastamise eest Nad on teadlased, kes kirjutavad ladina keeles, aga ka kirjanikud, kes kasutavad rahvuskeelt Shakespeare on renessansist 14
Romaani keelte "sünd" keele sünni hetke rakse tabada Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus. Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt. "Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel Ladina keele püsimine - Hariduse, valitsemise, seaduste keel - Ilukirjanduse keel Ladina keel romaani keelte adstraaduba (leksika, morfoloogia, süntaks, ortograafia) Sõnapaarid samast etümonist pr. penser (mõtlema)- peser (kaaluma), detteur -déviteur (võlgnik= it. argento- ariento Ladina keele perioodid 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj
See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on
MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused- surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka pilkeluuletusinaiste edevusest, petmisest, kadedusest ja ka endast. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist. Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, ent varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik
skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest,
__________ 1 femme fatale pr. k. saatuslik naine, vastupandamatu naine 2 deviis juhtlause, lipukiri 3 korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik 4 indulgents roomakatoliku kirikus patukaristuse amnestia, patu tühistamine 5 kurtisaan kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine; poolilmadaam 6 secret de polichinelle saladus, mida kõik teavad (polichinelle on marionetiteatri tegelane) 7 epitaaf hauakiri, kellegi mälestuseks kirjutatud salmike 8 tukat algselt Veneetsia kuldmünt (sõnast hertsog 'duca') 9 frivoolne kergemeelne, nilbe MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kelle kohta prantslased ütlevad femme fatale? 2. Kuidas võib iseloomustada paavst Aleksander VI-t? 3. Mis on indulgentsikiri? Kuidas suhtud neisse sina? 5. Mida võib Lucrezia vanematele ette heita? 6. Kas Lucrezial oli võimalik pealesunnitud abieludest keelduda? Miks? 7
4.tähtsaim vorm oli romaan, luule taandus 5.ülistati môistust, tunded jäeti tagaplaanile 6. teosed mitmetasandilised, allegoorilised 7.autorid mitmekülgsed laia silmaringiga, targad Rousseau' artikkel MKL-ist Iiri-inglise Jonathan Swift 1667-1745 LISA UUEST ÔPIKUST lk.208 kalvinismi vaimulik, publitsist, kritiseeris kuulsaid astrolooge,meeliszhanriks pamflett satiiriline jutt. Loomult halastamatu kriitik, kutsuti hulluks kirikuôpetajaks. Tema hauamonumendil on epitaaf, mille ise endale pühendas: "Karm viha ei piina enam tema südant. Mine, rändur, ja vôitle samuti vabaduse eest!" "Gulliveri reisid" 11 Sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades. Allegooria on môeldud tolleaja Inglismaa kohta. Tegemist on poliitise satiiriga. "Liliputtide maa" liliput on autori sônaloome Despotismiriik - Inglismaa miniatuuris, isel
76 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegialuuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus
oode jms. Tema kaasaegne võistleja oli Bakchylides (V saj.), keda hüüti Keose ööbikuks. Elas Sitsiilia türanni õukonnas. 33. Eleegiad ja jambid Eleegia (< kr elegos `kaebelaul'), distihhonidest koosnev flöödi saatel esitatav kaebelaul; al VII saj.-st e. Kr. igasugune eleegilises vormis luuletus. Eleegilise distihhoni skeem: // Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele) Heksameeter + pentameeter; viimane sisaldab 6 värsitõusu nagu heksameetergi, kuid 3. ja 6. värsijalg on kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks. 3. värsijala järel asetseb tsesuur, mis jagab pentameetri kaheks pooleks, kummaski kaks ja pool daktülit. Spartas oli väga populaarne eleegik Tyrtaios (VII saj.), kelle laule laulsid sõdurid lahingusse minnes. Ka Atika poliitik Solon oli väljapaistev eleegik, samuti Theognis Megarast (VI-V saj
Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia- luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). 1.1. Sappho (pärast 650 eKr) monoodiline lüürika Antiikaja silmapaistvaim naislüürik. Ta pärines Lesboselt Eresosest ülikusuguvõsast ja elas Mytilenes. Sealsete türanna kehtestamisega kaasnenud rahutuste ajal oli ta 600. a. paiku mõnd aega Sitsiilias Sürakuusas maapaos. Mytilenes koondas ta
annaabi.ee 
