Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini ?
  • Mis annab aimu tõeslisest ,,minast" ?
  • MILLISEID JÄRELDUSI TEHA OMA TULEMUSEST ?
  • Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunut/toimunut ?
  • Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt ?
  • Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse ?
  • Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunut/toimunut ?
  • Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt ?
  • Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse ?
 
Säutsu twitteris

Contents


Psühholoogia mõiste ja aine. 4
Tajuteema: 12
Sissejuhatus psühholoogiasse 12
Psühholoogiateaduse ajaloost 15
Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses 19
Ajuprotsessid 23
Sensoorsed tunnetusprotsessid 24
Psühhofüüsikalised funktsioonid 26
Taju ja tähelepanu 29
Tajuteooriad:konstrutkivistlikud ja ökoloogilisd teooriad 30
Uurimustöö: 37
EMOTSOONID 37
STRESS 38
2 PÕHIFAASI: 38
STAADIUMID, mille inimne läbi käib 38
FRUSTRATSIOON 38
AFEKT 39
Afekti diagnostilised tunnused: 39
SEADUSES 40
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 40
Isiksus: 40
Isiksuse teooriad (ajalugu) 41
Isiksuse teooriad (järg): 41
William H. Sheldon (1898-1977): 42
Ernst Kretchner (1888-1964): 42
Allport 43
Cattell : 43
Eysenck : 43
Isiksuse omaduste mõõtmine 44
Isiksuse mõõtmine 44
Isiksuseküsimustik NEO-TRI 45
Hermann Rorschach 47
Temaatiline apertseptsioonitest (TAT) 47
Rosenzwieg’y pilt-frustratsioonitest 47
Täiendavaid isikusse seadumusi ja omadusi: 48
Intelligentsuse (vaimsete võimete mõõtmine) 48
Juhan Tork 1889-1980 50
Aune Valk kommenteerib: 50
Isiksuse patoloogia 51
Impulsiivne käitumine: 53
Tahteline käitumine: 53
Seadustes 53
Tahteprotsesside psühhofüsioloogia 55
KAIJAlt: 56
USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM 56
Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt? 58
Vaata õpikust ise isiksuse tahtelise iseärasusi 59
EKSAM 60
Suur viisik (big five ) - Isiksuse omaduste Suur Viisik 60
Lävede mõiste ja liigid 62
isiksuse põhiseadumused 63
Adaptatsioon 63
INTELLIGENTSUS JNE Intelligentsuse mõõtmine 64
mälu põhiprotsessid 67
AFEKT 68
Mõtlemisnähtuste liigitamine . 69
Emotsioonid ja nende vajalikkus. 71
taju omadused 72
5 kuulsamat psühholoogi...freudid ja jungid talle ei sobi. 77
aju ehitus ja funktsioonid 77
keel ja kõne, suhtlemine 82
Taju illusioonid 82
IQ test 83
Virgatsained 83
isiku patoloogia 84
Hoiaku mõiste ja selle mõju käitumisele. 85
Tundlikkus ja selle mõõtmine psühhofüüsikas. 85
Valetamise tunnused suhtlemises. 87
Psühholoogia uurimismeetodite võrdlus 88
Intelligentsus 89
Inimestevaheline suhtlemine, selle struktuur 90
aistingu tekkimine ja vajadused 90
järelduste tegemise vormid mõtlemises 91
tahe (mis see on ja millest ta koosneb) 91
isksustestide nimesid 92
Psühholoogia ülesanne 93
psühholoogia naaberdistsipliinid 93
emotsioonide ajuprotsessid 94
mälu liigid 94
Aistingu ja taju erinevused ning nende olulisus juriidilises maailmas 94
emotsioonind ning nende kontrollimine 94
vajaduste liigid. 94
Tunnetusprotsessid: 95
Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. 95
Aistingu teke 95
Taju peamised omadused: 102
Taju liigid 103
Tähelepanu omadused on: 104
Põhiteadmine: 105
Psühholoogia
Bachman, Talis
26.09.08.
Põhiraamat – Rait Maruste ja Talis Bachman „Psühholoogia alused“

Psühholoogia mõiste ja aine.

Psyche + logos psühholoogia
(hing + õpetushingeteadus)
Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist.
Objektiivne keskond ↔ ψ ([ psii ]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi)
Psüühika determinatsioon:
*ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!)
*bioloogiliselt (aju)
Psüühilised nähtused:
*psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine))
*psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
*psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik , ärrituv (sa pole koguaeg , aga vahel)))
3 psühholoogiat:
*Eelteaduslik (common sense )
* Filosoofiline
*Teaduslik (eksperimenteerimine)
Meetodid:
* Eksperiment ( teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist . )
*laboratoorne
*loomulik
* Vaatus
*ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat )
* introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast)
*Test
*Küsitlus/ anketeerimine
* Modelleerimine e mudeldamine . Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal.
(+kliiniline, biograafiline , tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine )
P=tõenäosus
Vaidluteljed:
Bioloogiline (geen) sotsiaalne (kasvatus)
Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...)
Teoreetiline rakenduslik
Uurimistsükkel:
Teooria hüpotees  andmed  töötlus üldistus korrektiiv  teooria (ring)
Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi.
Humanistlik psühholoogia ( Rogers , Maslow ) – psühholoogia on eelkõige blabla , mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata.
Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent , Miller , Neisser, Simon , Posner ) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll).
Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses.
Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal.
Abraham Maslow: vajaduste hirearhia:
Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud.
Kurt Lewin : motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas.
Pos või pos; neg või neg; ja või ei?  valikuvõimalused, konfliktiliigid
Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol , mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli )
Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus.
Kõrge intelektuaalsed.
Madalam – sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid.
Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess.
Sünaptiline ümbervahetus – info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt)
Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess – aisting (nt nähemine, kuulmine , tasakaaal, valu)
Psühhofüüsika rajaja – Gustav Thodor Fechner
Põhimõisted:
Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud)
Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?)
Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame , ,.sd,.,s?)
Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada
Sensibilisatsioon – see kõikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?)
Weber ’i-Fechner’i seadus – psühhofüüsika põhiseadus, mille järgi – mida kõrgem on ärritajate väljendamismäär (intensiisvsus nt) seda suurem peab olema erinevus ärritajate vahel, et nad ühsteisest eristatavad oleks. Kui meil nt helis kõrguse eristamisel on 20 hz ja 23 hz kuuldavalt erinevad, siis kui me 23-20 = 3 hertsi, siis kui me 500 hz 503 hz omavahel võrdleme, siis seda erinevust inimene ei kuule .
Psühhofüüsikalised funktsioonid -
Signaalide avastamise teooria: signaal & müra, kallutused
Adaptatsioon – see kõigub, kui on hämar, siis harjume ja näeme ajapikku paremini, kui on ere, siis harjume jne. Kui aistingi tundlikkus muutub vastavalt väliskeskkonnamõjurite tasemele , siis see ongi adaptsioon . Kohaniomeine on üldmõiste ja seetõttu ei min seda selleks, vaid sensoorseks adaptatsiooniks.
Kontrast – see on erinevus, tugev kontrast on lausa vastandlikkus. Seda tajudes meie aistingute abil, me paratamatult võimendame seda kontrasti. Kõige tähesam on rääkida subj kontrasti efektidest .
Valivalt tundlikud kanalid; (eelkäija-mõiste sellele oli detektorid) – osad aistingud mõjuvaid aint teatud ärritajatele
Weberi fraktsioon : ∆I/I= const
I – stiimuli lävi määr
∆I – diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel i-le tekib vaevumärgatav erinevus.
Fechneri seadus: S=k log I
S – aistingu määr
K – Weberi fraktsioooni sisaldav konstant
I – stiimuli füüsikaline suurus (määr)
Stevens ’i seadus
S=kIb
S – aisting
I – stiimuli füüsikaline määr
b – eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne
k – tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud.
(ÜLEMINE!)
Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium (kui range on otsustamine); mõõdetakse nii „puhast tundlikkust“ kui ka kallutusi vastata konservatiivse vüi lõdva kriteeriumi järgi.
d’ - kriteerium, β - kallutused
Stiimulalternatiivid
Vastuse alternatiivid
„jah“
„ei“
Signaal on
Hit (tabamus)(parim)
Miss (mittemärkamine)
Signaali ei ole
False Alarm (valehäire)
Correct rejection (õige eitus )
Tabamuste suhe valehäiretesse –
Aistingu ajaline viivis : latentne periood = 100-200 millisekundit
Reaktsiooniaja katsed:
  • Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25 sek)
  • Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek)
  • „go-no-go“ reaktsiooniaeg
  • Eristusreaktsiooniaeg („sama-erinev“) /tajuteema/

Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut.
Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus):
  • Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...)
  • Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus
  • Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline )
  • Assimilatsioon (ühtlustumine)
  • Sünesteesia
  • Värvusaistingud (heledus, spekter , komplementaarsus, toon, küllastus, soojad /külmad v.)


Tajuteema:


Taju ja tähelepanu
Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus , mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus , kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus.
  • Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne)
  • Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju )
  • Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju , tekstuuritaju.)

Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised:
1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus . Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile .
2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta „ korjab üles“ infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused.
Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa
Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad sekundaarsed; taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu; vormitaju korjeldub teatud „hea figuuri“ moodustumise reeglitega.

Sissejuhatus psühholoogiasse


T. Bachmann,R. Maruste Psühholoogia alused 2003
Psühholoogia mõiste ja aine:
  • Psyche + logos -> PSÜHHOLOOGIA

(hing) (õpetus) (hingeteadus)
  • Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist
  • Käitumine on objekiivselt fikseeritav
  • Kahepoolne süsteem- subjekt ja keskkond

Interaktiivne süsteem
PSÜÜHIKA
Psühholoogia mõiste esmakasutus:
  • Philipp(e) Melachton-1540
  • Rudolph Goclenius sen.-1590 TEADvUS

Psüühika determinatsioon:
  • Ühiskondlik-ajalooliselt(kultuur!)
  • Bioloogiliselt(aju!)

Psüühilised nähtused:
  • psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine))
  • psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
  • psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel)))

Psüühika mõiste avaram,teadvuse mõiste kitsam
Kõik teadvuslikud protsessid on psüühika protsessid,kuid kõik psüühika protsessid pole teadvuslikud protsessid
Psüühilised protsessid on millegi toimumine,sellel on algus, kulgemine ,lõpp ja midagi muutub
Nt:emotsioon, tajud ,haistingud
Psüühilised seisundid on üldise oleku tasemed,aluseks on protsessid,erinevatest tunnustest koosnev
Nt:ärkvel olek,unes olek,pinge,ärritus
Psüühilised omadused on subjektiga kaasas käivad teatud tüüpi omadused,hetkel ei pruugi avarduda,kuid käib subjektiga kaasas
Nt:vastutustundlikkus,ärrituvus
3 psühholoogiat:
  • Eelteaduslik(common sense)
  • Filosoofiline
  • Teaduslik(eksperimentaalne)



Meetodid:
  • Eksperiment
  • laboratoorne
  • loomulik
  • Vaatlus
  • ekstrospektsioon(välisvaatlus)
  • introspektsioon(sisevaatlus)
  • Test
  • Küsitlus/anketeerimine
  • Modelleerimine

+ kliiniline,biograafiline,produktide
Eelteaduslik psühholoogia lihtsam,ebatäpsem kui teaduslik psühholoogia,kuid kiirem
Filosoofiline psühholoogia ei põhine täpsel vaatlusel;akadeemiline
Teaduslik püüab olla mõõtev,objektiivne,täpne
Eksperimendi ehk katse meetod kõige olulisem,teadlane loob mingi olukorra,millest eraödab muud tegurid,mis teda huvitavad ja püüab välja uurida,kuidas ühed tegurid mõjutavad mingit teist tegurit
Muutujad on mis omavad rohkem kui ühte võimalikku seisundit
Sõltuvad ja sõltumatud muutujad
Muutes sõltumatute muutujate taset või liiki,siis vaatame,millist mõju avaldab meie poolt uuritavale nähtusele
Testid peavad olema valiidsed ja reliaatsed
Vaidlusteljed:
  • Bioloogiline sotsiaalne
  • Spekulatiivne empiiriline
  • Teoreetiline rakenduslik

Uurimistsükkel:

Psühholoogiateaduse ajaloost


Teadusliku psühholoogia arenguloost
Wilhelm Wundt (1832-1920) –esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium
Leipzig: 1879 -teadusliku psühholoogia algusaasta
Seal hakati tegema uurimistööd
Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid , teaduskraadid,osakonnnad, ajakirjad ,kongressid
Strukturalism (Wundt,Titchener):
Psüühikaelementide loendi,struktuuri ja elementidevaheliste seoste (assotsiatsioonide) ning hierarhiate uurmine
Funktsionalism (James,Dewey):
Psüühika funktsioonide uurimine psüühiliste protsesside kaudu,selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumises ja praktiliste ülesannete täitmises
James:Harvardi ülikoolis 1885 demonstratsioonilabor
................................................................................................................................
1890:Principles of psychology
Psühhoanalüüs ( Freud , Jung , Adler ):
Inimeste käitumise,iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusesse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu
Freudi teeneks alateadvuse,teadvuse välise toomine psühholoogiasse,lisaks teooriale hakati praktiseerima,psühhoogia rakenduslik ja kliiniline suund
(Freudi psühhoanalüütiline kušett)
Neofreudistid ( Fromm , Sullivan ):
Bioloogilise ja kollektiivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega
Biheiviorism (Thorndike, Skinner ,Watson):
Psühholoogia suund, mis rahaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias
Psühholoogia taandamine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli -> reaktsiooni meetodile
Palju loomakatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele
Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Black box
R
S


Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast – teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt))
Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler, Koffka ) (sks, Gestalt,kujul):
Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu
Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe („hea Gestaldi“ tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.)
Dalmaatsia pilt
Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow):
Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused
Humanistlik psühholoogia on palju mõjutanud psühhoteraapiat ning psühholoogilist treeningut
Kognitiivne psühholoogia ( Bruner ,Broadbent,Miller,Neisser,Simon,Posner)
Teoreetilises plaanis ennetas kognitiivpsühholoogia ratsionalistlikke, konstruktivistlikke ideid
Lähtub arusaamast,et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastivõtvat,muunduvat,säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi
Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused ( representatsioonid ) ning tasemetevahelist teabeedastuse ellu viivat seesmised (otsesele vaatlusele varjatud) protsessid
Inimesed ja loomad on kui infot vastuvõtvad,salvestavad,muundavad,kasutavad süsteem.See süsteem on mitmetasandiline,keerukamad ja lihtsamad

Inimese eelistused,valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses



Motivatsioon tekib mingite vajaduste baasil,vajaduste põhiselt tekib motivatsiooniline seisund,mis näitab,mida tuleb teha,et vajadusi rahuldada
Abraham Maslow vajaduste hierarhia :

  • füsioloogilised vajadused – seksuaal -, vee-, toidu- ja unevajadus;
  • ohutus – vajadus kaitstuse järgi;
  • armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; inimesed peavad omandama mingi rolli,funktsiooni ühiskonnas,nende suhtes on ootused ja nemad ootavad teistelt midagi
  • väärikus, respekt – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
  • eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.
    Inimesed suudavad erinevalt loomadest kõrgema tasandi vajaduste nimel ohjata madalama tasandi vajadusi
    Kurt Lewin:motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas
    Freud:motivatsioon tuleneb alateadvuse surutud instinktiivsest Libido energiast,mis ei tohi teadvuses avalduda,kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega
    Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid biloogilise motivatsiooni keskusi(seetõttu nt. alkohol ,mis pidurdab ajukoort,alandab enesekontrolli)
    Ajukoor omakorda on ülevana aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime)
    Ilma ajukoore piisava toonuseta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus
    Enesekontroll väga oluline ühiskonnas
    Üldaktivatsiooni süsteemi koduks on ajukoore all peituvad evolutsiooniliselt vanemad struktuurid ehk ajukoore vanemad moodustised
    Kui see süsteem töötab nõrgalt siis me lõpuks uinume,kui töötab liiga tugevalt siis oleme pinges ja raiskame oma ressursse
    Inimesed saavad automaatselt aru kui see süsteem hakkab liiga tugevalt tööle ning viimad selle tagasi normaalsele tasemele,samuti kui süsteem töötab liiga nõrgalt
    Üldaktivatsioonisüsteem hoiab ajukoore toonuses
    Yerkes’i ja Dodsoni seaduspärasus:
  • Tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral
  • Mida lihtsalt on tegevus,seda kõrgem on optimaalse erutuse tase
    Tegevuse efektiivsus sõltub erutuse tasemest,mitte liiga kõrge ega liiga madal
    Tegevuse keerukus sõltub selle struktuurist ja individuaalsest võimekusest
    Erutustaseme mõjuriteks on puhanud olek(erutuse tase on normaale,isegi liiga kõrge),väsinud olek(erutuse tase on madal),sotsiaalne olukord ehk teiste inimeste ümbrus(viib erutuse taseme kõrgeks),sõnaline stimulatsioon (ergutamine, sõimamine, rahustamine),joogid(kohv,tee,alkohol),stimulandid ja depressandid ( kofeiin , amfetamiin viivad taseme kõrgele;erutustaset viivad alla alkohol)

    Wilhelm Wundt, Daniel Berlyne:
    Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale, tekste ) ja olukordi ,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse – mitte liiga kõrge,mitte liiga madal
    Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus ,sümmeetrilisus jms.
    Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid – kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol, monotoonsed ärritajad,müra puudumine

    Ajuprotsessid


    Kuklasagara peamine funktsioon on nägemisinformatsiooni töötlemine
    Oimusagara oluliseks rolliks on kuulmisimformatsiooni töötlemine,vajalik helida tajumiseks,sõnade,ütluste tajumiseks
    Kiirusagara roll on puute-ja kehatundlikus
    Otsmikusagar
    Talamus on vaheaju ,ajukoore süvastruktuuride ja ajukoore vahel asuv keskuste süsteem;ümbersuunamissüsteem,emotsoonide tekitamine ja vahendamine ,mälujälgede kinnistamine,liigutuskontrolli reguleerivad osad
    Hüpotalamus asub talamuse all.Eriti oluline inimese keha kui bioloogilise süsteemi talitluse tagamiseks(kõik,mis elutegevuseks vajalik),emotsioonide tagamine. Hüpotaalamuse kahjustused on letaalsed
    Kolmainsa aju hüpotees (P.MacLean)
    Seostub käitumise,tsiviliseeritusega
    Vahe aju arengu tulemuseks on parem võime individuaalselt keskkonnaga kohanduda
    Ratsionaalne aju,mõistus,tsiviliseeritud loogikat ja norme kandev aju,saame lahendada intellektuaalseid ülesandeid
    Omavahel need süsteemid konkurentsis,infovahetuses
    Neuronid -ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes
    Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan
    Biolelektriline potentsiaal
    Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb
    Aferentne on see kui protsess tuleb
    Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi
    Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised
    Neuromediaatorid
    Atsetüülkoliin+ aktivatsioon ,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks, agressiivsus
    Dopamiin – liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused ,sõltuvussuhted
    GABA ( gamma -amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon ,korteks
    Glutamaat+ õppimine,mälu
    Norepinefriin – tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu
    Serotoniin -uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur , valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid)
    Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid
    Positronide emissiooni tomograagia(PET)
    Magnetresonants- kuvamine (MRI)

    Sensoorsed tunnetusprotsessid


    Aisting:
    Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond
    • Nägemine(visuaalne modaalsus)
    • Kuulmine(auditiivne) – kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled
    • Maitsmine (gustatoorne)
    • Haistmine (olfaktoorne)
    • Puuteaisting(taktiilne)
    • Kompimine (haptiline)
    • Valu(notsitseptiivne)
    • Tasakaal(vestibulaarne)
    • + temperatuur,kinesteetilised ( liikumis -),nälg,jne.

    Kõik,mis meil on mälus ja mõtlemises,on millalgi olnud aistingus
    Aistingu evolutsiooniliselt ja individuaalses arengus kõige vanemad
    See mõju peab olema vahetu.
    Aistingud kajastavad algkvaliteete,kogu keeruline taju maailm on taandatav üksikaistingutele
    Aistinguid uurides peame kasutusele võtma abstraktsiooni,välima välja ühe kõige lihtsama teguri,muud ärritajad peab elimineerima,aisting elementaarne,kuid korraga on mõjusid palju
    Aistingud erineva moodalsusega,saame rääkida mitmetest erinevatest meeltest
    Aistingute uurimine psühholoogia ajaloos üks vanimaid
    Aisting kui kõige lihtsam psüühiline protsess,kõige lihtsamini uuritav
    Psühhofüüsika rajaja – Gustav Theodor Fechner,19 sajandi keskpaigas
    Psühhofüüsika täis igasuguseid funktsioone
    Põhimõisted
    Läved (absoluutsed l.,eristusläved) ja tundlikkus
    Tundlikus on läve pöördmõiste;mida kõrgemad läved,seda madalam tundlikkus ja vastupidi
    Erinevad lävede liigid,absoluutsed läved ja eristusläved.Absoluutsed läved näitavad milline on ärritaja avaldumise määr,kus võivad aistingud veel tekkida
    Intensiisvus heaks määraks
    Alulumine abosluutne lävi – minimaalne ärritaja määr,mille puhul veel tekib aisting;kui määra kasvatame,siis see määr,millega juba tekib aisting;alla seda ei teki
    Ülemine absoluutne lävi – ülemine ärritaja maksimaalne määr,mille puhul aising tekib,üle selle enam ei teki
    Lihtne määrata näiteks kuuldava heli sageduse põhjal võimalik määrata alumist ja ülemist määra.Alumiste lävede mõõtmine lihtsam,kui ülemiste
    Mida madalam on lävi,seda nõrgem ärritaja,mida suudame aista ja tundlikus on suurem
    Sensibilatsioon
    Eristuslävi – minimaalne mõõdetud erinevus kahe ärritaja vahel,mida aisingutes on võimalik ka eritada;eristuslävest väiksemat eritust pole enam võimalik aista
    Weber’i-Fechner’i seadus - See on psühhofüüsika põhiseadus,pärineb 19 sajandist;mida kõrgem ärritajate väljendusmismäär,seda suurem peab olema erinevus ärritajate vahel,et nad oleksid eristatavad üksteisest;
    Psühhofüüsikalised funktsioonid
    Signaalide avastamise teooria:signaal ja müra,kallutused
    Näitab, mis moodi saame lävede,tundlikuse mõõtmisel arvesse võtta seda kuidas inimene otsustab ja kas tema otsustamise krieeriumid olid lõdvad,ranged.
    Adaptatsioon – inimest iseloomusab mingisugune tundlikkuse tase,aga see ole fikseeritud vaid kõigub,see toimub siis kui kekskonna ärritajate tase oluliselt muutub.Protsessi,kus aistingu tundlikus muutub vastavalt mõjurite(keskkonnamõjurite) tasemele, seda nimetatakse adaptatsiooniks. Kohanemine on üldmõiste.Mida nõrgem ärritajate voog ,seda suuremaks läheb tundlikkus
    Kontrast – erinevus,selgesti esile tulev erinevus tugeva kontrasti korral;kontrasti tajudes meie aistingute abil me võimendame seda kontrasti;kontrasti subjektiivsed efektid
    Valivalt tundlikud kanalid;detektorid
    Ajus olemas detektor rakud ,kardinaalsed rakud,aktiveeruvad siis kui ilmub neile sobiv ärritaja.On valivalt häälestunud sensoorsed kanalid,ja igaüks vastab kindlale modaalsusele ja selle modaalsuse sees olevatele kindlatele ärritjatele

    Weberi fraktsioon:Ernst Heinrich Weber
    I/I=const
    I=stiiumuli läve määr
    I=diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus,mille lisamisel I-le tekiv vaevumärgatav erinevus
    const=proportisonaalsukonstant
    Kui ärritajate tase I on kõrgem,siis selleks,et oleks eristatav juurdekasv,peab ka delta I kasvama
    Fechneri seadus:
    S=k log I
    S=aistingu määr
    k=Weberi fraktsiooni sisaldav konstant
    I=stiimuli füüsikaline suurus(määr)
    Kui meil aisting peaks kastama subjektiivselt võrdselt,siis selleks me peaksime seda ärritajat kasvatama hoopis suuremate hüpetega
    Stevens’i seadus:
    S=kIb
    S=aisting
    I=stiiumili füüsikaline määr
    b=eksponentsiaal,mis on antud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstante
    k=tegur,mis võtab arvesse kastutatud mõõtühikuid
    Stevens kasutas ärritaja subjektiivse hindamise võtet,inimesed ise pidid hindama oma aistingute tugevust
    Signaalide avastamise teooria:aistmine on signaali avastamine müra seest;tulemusele mõjuvad ii sensoorne tundlikkus kui ka vaatamise kriteerium (kui range on otsustamine);mõõdetakse nii „puhast tundlikkust“ kui ka kallutusi vastata konservatiivse või lõdva kriteeriumi järgi d’ , B
    Aistingu ajaline viivis:latentne periood = 100-200 millisekundit
    Reaktsiooniaja katsed:
    • Lihtreaktsiooniaeg (0,15 – 0,25 sek.) – nt.nii pea kui kuulete heli,vajutage nupule
    • Valikreaktsiooniaeg (0,2 – 0,5 sek.)
    • „go-no-go“ reaktsiooniaeg – stiimulid erinevad,aga ei pea valima
    • Eristusreaktsiooniaeg („sama-erinev“)/tajuteema/

    Refraktaarsus:reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageerinut
    Aistingu intensiivsuse ja kvaligteedi muutumine ajas:
    • Adaptsioon (valgusadaptsioon,ruumisageduse adaptsioon)
    • Sensibilisatsioon:tundlikkuse tõus
    • Järelefektid;järelkujundid (negatiivne,kromaatiline)
    • Assimilatsioon (ühtlustumine)
    • Sünesteesia
    • Värvusaistingud (heledus,spekter,komplementaarsus,toon,küllastus,soojad/külmad v.)

    Taju ja tähelepanu


    Pertseptiivsed tunnetusprotsessid
    Taju:
    Esemete ja nähtuste tervikliku meeleise tunnetamise protsess:
    Terviklikkus, mõtestatus, apretseptiivsus,selektiivsus,kontekstist sõltuvus,konstantsus, kategoriaalsus,ülsidtatus,ökoloogiline põhjendatus
    Raske oleks tajuda maailma,kui ei kaasneks sellega arusaamine;tajutavad tervikud on mõtestatud
    Apretseptiivsus - tegemist on tajumise nende teguritega,mis ei tulene otseselt hetke tajust endast;mälu ja kogemus;see,mis ei tule tajutavast vaid eelnevast kogemusest
    Selektiivsus – esiteks,see kui me mingi tervikobjektid aistingute rägastikust välja eristame ja mõnikord see üks ja see sama tervik või olla tõlgendatav erineval moel
    Konteks – üks ja see sama objekt võib olla tajutud erinevalt;konteks määrab ära,mis moodi me seda objekti tajume
    Konstantsus - Tajumise ülesanne pole olla aistinguliselt täpne,vaid anda edasi seda,mis on pidevalt omane nendele objektidele
    Kategoriaalses – taju aitab liigitada sündmusi,objekte teatud klassitesse, kategooriatesse(nt.inimliik,mööbliesemed)
    Taju on üldistatud protsess
    Ökoloogiliselt põhjendatud - kohe nopime ülesse need olulised tunnused,mis näitavad teavet selle objekti kohta,
    • Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-,kuulmis-,jne.) – mõned meeled mille puhul aistingu ja tajude vahel nii suurt erinevust pole(maistmine),aga on meeled,mille puhul suur erinevus(nägemine,kuulmine)
    • Liigigtamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-,ruumi-, liikumistaju) – tegelikkus eksisteerib mitmel moel(aeg,ruum)
    • Liigitamine taju objektide järgi:vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju,tekstuuritaju

    Tajuteooriad:konstrutkivistlikud ja ökoloogilisd teooriad
    Konstrutkivistlikud – taju on ettenatud sensoorsete tingumuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess.Inimpsüühika konstrueeriv maailma mudeli (selle representatsiooni).See on sarnane hüpoteeside kontrollile
    Hermann von Helmholtz selle suuna rajaja;Irvin Rock,William Epstein, Richard Gregory
    Ökoloogilised – Taju ei konstrueeri representatsioone,ta „korjab üles“ info,mis on juba keskkonas olemas.Tajume kekskonna invariante,sündmusi nint ätidame navigatsiooni – ja liikumisülesandeid.Keskkonnas on võimaldavused
    James Jerome Gibson selle suuna rajaja
    Inimene ei mõtle välja informatsiooni olemas,objektiivses maailmas on juba informatsioon olemas
    Mõlemad olulised lähenemised,need suundumised täiendavad teineteist
    Gestaltpsühholoogia:Tervik > terviku osade summa
    Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku konstekstis;tervik on primaarne,osad sekundaarsed;taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu;vormitaju kirjeldub teatud „hea figuuri“ moodustumise reeglitega
    Wolfgang Köhler,Kurt Koffka,Max Werthmeimer
    Kontuur kuulub figuurile,mitte foonile;kontuur organiseerib objekti kujutise.Pöörduvadte kujutiste demonstratsioon :Edgar Rubin „vaas-näod“
    Globaalne konfiguratsioon domineeriv lokaalsete detailide üle;jämedakoeline kujutise info tuuakse teadvusesse enne detlaitset
    Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajuülesanded):

    Mikrogeneesi neurobioloogia : Teadvusneuronid loovad pidevalt muutuva „hekteülesvõtte“,see tekib printsiibil „asja tuum enne ja detailid pärast“
    Tähenduste ja tuumakuse eest hoolitseb ajukoore eesosa ,detailide eest ajukoore tagaosa ,kvaale esindavate draiverneuronite aktiivsust moduleerivad eest taha (tagasi) suunatud mõjud ning retikulaarformatsioonist ja taalamusest ülesse suunadut mõjud.Tähelepanu ei võrdu teadvus
    Maskeerimine on kui ühe objekti tajumist häiritakse teise objektiga
    Maskeerimist saab esile kutsuda mitmel moel (pattern-,metakontrast, shine -trough)
    Objektitaju kontekstitundlikkus ilmeb ka ajuprotsessides:konteksti alusel eeldatavast objektist erinev objekt hakkab esile kutsuma vastuseid ajukoore piirkonas,mis tavaliselt vastutab eeldatava objekti tunnuste kodeeerimise eest
    Ülerahvastusefekt
    Liikumistaju:
    • Reaalse liikumise taju (jälgimine,möödumine,Reichardt)
    • Näiv liikumine:stroboskoopiline liikumine,indutseeritud liikumine, autokineetiline liikumine,liikumise järelefekt
    • Suhteline liikumine
    • Vestibulaar -ja kinesteetilised aistingud
    • Kiirustaju
    • Optiline voog

    Gunnar Johansson:
    Bioliikumine
    Tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest ,kuid ei ole võimeline seda tegema siis,kui samad fragmendid on staatilised
    Taju konstantsus:
    Eseme ja sündmuste tajutavate omaduste (suuruse,kuju,vormi, heleduse ,suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral
    Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu
    Ruumitaju :
    Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele
    Okulomotoorsed: akommodatsioon ,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil)
    Visuaalsed:suurus,kattuvus, disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks , tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv ,geomeetriline perspektiiv
    Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt, dissotsiatsioon
    Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz
    Bela Julesz:stereogrammide meetod
    Tähelepanu:
    Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile ,millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus:
    Valivus ,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine
    Tähelepanu kui protsess (selekteerimine) ja kui seisund (aktivatsioon)
    Liigitamine – pretseptiivne, motoorne ,ideaalne
    Liigitamine – tahteline, tahtmatu ,(tahtelisjärgne)
    Tähelepanu uurimise tüüpkatsed:
    • Otsingukatse (visuaalne otsing)
    • Eelosundajaga fokuseerimiskatse
    • Dihhootiline kuul(a)mine
    • RSVP-meetodid (tähelepanu silmapilgutus,korduspimedus)
    • Vigilatnsuskatse
    • Stroop ’i efekt



    Tähelepanu protsessid:
    Fokaalne tähelepanu – teadvuse keskendamine,piiratud maht,tähenduse alusel valik;töötleb korraga ühte objekti,seega palju objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne pks,siis järgmine,jne)
    Eeltähelepanu - elementide grupeerimine tervikobjekt,mida fokaalne tähelepanu saab töödelda,“pop-out“ efektid,paralleelne infotöötlus
    Mälu:
    Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste ning praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine,säilitamine ja reprodutseerimine:
    Protsessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele
    • Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne)
    • Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-)
    • Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi
    • Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega

    Teadusliku mälupsühholoogia algus
    Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida
    Šveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas „ nõelatorke katses“.Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu
    Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb ( 1904 -1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps)
    Sir Frederick Bartlett ( 1886 -1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni ( skeemide ) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel.See oli erinev lähenemine.Ebbinghausi nn „puhta mälu“ uuringutest (muu hulgas kasutas Ebbinghaus tähenduseta trigramme,et vältida liigset isikupäraste mõtete ja eelnevate assotsiasioonide mõju mälutestides)
    Tänapäevase üldseisukohad:
    Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: (I) DNA/RNA,(2) närvivõrgustike erutus -ja pidurdusvõime mustri muutumine;viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmusel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel mutusel (sh lokaalselt); + struktuurimuutused vs protsessi edaskestmine
    Mälu pole üks eristamatu terviknähtus,vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete,neurobioloogiliste aluste ning omadustega
    Mälu ilmneb mälutegevuses,protsessides;ilmneb tema kasutamisel (pol „ konteiner laudustatud asjadega“)
    Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju, kujutlus ,mõltemine)
    Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast,ligipääsetavast informatsioonist
    Meeldejätminine (omandamine, salvestamine )
    Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel.Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutatavasse vormi
    Tulemusliku omandamise põhitegurid:
    • Aktiivsus(vajadus,motivatsioon,tahe,eesmärgipärasus)
    • Emotsioonide ja erutuse tugi
    • Kordamine(hulk,kordamismetoodika)
    • Otpimaalne hulk materjali,materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks
    • Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega

    Mälu säilitamine
    uue teabe seostamine eelnevaga ;kustumine;pidurdumine;moodutuste teke;erineva materjali sälimise erinevused
    representatsioonid: analoog representatsiopnid,abstraktsed/sümboolsed representatsioonid
    skeem (sir F. Bartlett) /“kompresseeritud“ Bartletti meetodi demostratsioon /
    Reprodutseerimine (ammutamine,taastamine)
    Põhiliigid:äratundmine, meenutamine ,mäletamine (meenutamine). Äratundmine > meenutamine
    Mälus oleva teabe jõudmine teadvusesse:aktualiseerumine
    Eesmärgipärane vs spontaane ;oluline roll taastamistunnetusel, osundajatel, assotsiatsioonidel (seostel).( Tulving :ammutamise edu sõltub mälus säiliva materjali ning ammutamisel erinevate tunnuste kokkulangevusest;otsustavad ühilduvus,kontekst,seisund)
    • Järjekorraefektid:rea esimesed ja viimased ühikud paremini
    • Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus)!
    • Reministsents:hiljem võib materjal meenuda paremini
    • Visuaalne „hüpermälu“

    Salvestamisel (enkodeerimisel) ja mälust ammutamisel (reprodutseerimisel) on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses
    Mälu liigid ja süsteemid
    Sensoorne – taju edasikestmiseks pärast taju põhjustavate ärritajate lõppu, murdosa sekundist, kustub kiiresti,füüsiline info,suur maht,on maskeeritav,“taju järelkaja“
    Lühimälu – kümneid seikundeid,skeem või sõnad,piiratud maht(7 +/- 2 kompa),tahab sisekõnet, interferents
    Püsimälu – tunde,kuid ja aastaid,mõisted,teooriad,stseenid,episoodid,vilumused,pratkiliselt piiramatu, hierarhiline ,juurdepäär raske
    Püsimälu jaguneb:
    Protseduurimälu:vilumused,oskused, implitsiitne ,mitteteadvustatav
    Semantiline mälu:mõisted,reeglid,teooriad,tähendused,abstrakte,interindividuaalne > personaalne
    Episoodiline mälu:isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis,konkreetne, ersonaalne> ühsikondlik

    20.03.09

    Uurimustöö:


    50% tööst on esse, kus võtan aluseks artikli ja mis ise sellest arvan jne
    50% tööst on referaat, räägin sellest, mis artiklis kirjas on

    EMOTSOONID


    The facial expressions illustrating the manifestations of emotion.....
    Emotsioonide väljendumine füüfsises: žhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess- pupill , suu/sülg, hingamine , pulss, higistamine , jne.
    Autokontakt – kui inimene iseennast puutub kuidagi- (kui kratsib ennast, püüab ennast kuidagi rahustada, need on märgiks enda rahustamisest või keeruliste mõtlemisül lahendamisest. Kui tekib keerululine moment, siis see tavaliselt esineb). Nt nina sügamine, kukla kratsimine, suuümbrus puutumine, käöte risti panemine rinnale jne jne jne. Arvatakse, et peamised põhjused, miks inimene spontaanselt nii teeb, on see, et ta püüab ennas alateadvuslikult kaitsta (enamik neid liigutusi on barjäärid vmt). Püüd tunda ennast turvalisena. Emotsionaalse pinge muutumine lokaalsed muutused, tekin aisting ja kihelus, et seda leevendada, inimene puutubki ennast, ise seda märakamata. NB! Emotsionaalsete olukordade puhul need sagenevad!
    Kõnetämber – see muutub mürahelisid sisaldvaks
    Silmapupill läheb suuremaks, kui talle on keegi sümpaatne, väiksemks, kui miski, keegi on asümpaatne, asiotsaalne. NB! Pupill muutub ka valgusest tulenevalt.
    Kõikide nähtusete puhul on erinevad üldkontseptsioonised teooriad, ka emotsioonidel.
    Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta.

    STRESS


    Stress – tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel. (mitte kiiresti)
    Hans Selye : üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; „adaptatsioonisümdroom“
    Stress on normaalne, vajalik reaktsioon : kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid )
    Stress võib ka kaasneda haigustega.

    2 PÕHIFAASI:

    • Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress )  taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik)
    • Stressorid : raske kehaline pingutus , trauma , hapnikuvaegus, agressioon , pikaajaline magamatus , ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus)

    NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea!

    STAADIUMID, mille inimne läbi käib


  • Häire – e shokistaadium
  • Vastupanustaadium ( adrenaliin , suhkur, kalorid )
  • Kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao- , aju häired) Siin tasub abi paluda
  • Taastumine

    FRUSTRATSIOON


    See on lühemaajalisem, kui stress. See võib tulla ja minna. Kui see kordud ja on tõsisem, võib tekkida stress.
    Seda saab lahata motiveeritud käitumist lahates, aga alati seda pole võimalik. Münikord jääb eesmärk saavutamata tõkete tõttu (välised ja seesminsed)(inimesed seisavad ees, raha ei ole / ise ei oska, et jõua). Eesmärgi mittesaavutamine, ebaõnnestumine ongi frstratsioon.
    Eriti hull on see siis, kui juba on midagi tehtud, nt on juba investeertidu ja ollakse eesmärgile lähedal, ja siis avaldub tõke.
    Omadused: impulsiivsus , f-taluvud; isikupära
    John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. ( eeldusel , et takistusi tajutakse sihilikena.)
    Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon.
    Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.
    Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed.

    AFEKT


    (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon.
    2 afekti mõistet:
  • Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) – teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse – MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!!
  • „füsioloogiline“ afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine teatud olukorras (et iga normaalne inimene käitub nii sellises ebanormaalses olukorras.)
    Kahjuks ühist seisukohta pole.
    Afekt kutsub esile teadlikke ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, kühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline.
    Patoloogilise afekti seisund pole täielikult erinev normaasest efektist. Aga pat afekti korral on sageli teadvus häirunud. Tüüpilised võivad olla mälu häired, inimene ei mõista kas hästi või mitte ldse oma tegusid . Se võib mõjutada inimeses üüvõimet mõjutada. Enamasti on tegemist süüvõimelise inimesega, erkordsetes olukordades lihtsalt.
    Kui aga väljaspool frustreerivat olukorda on samuti psüiv kontrollimatus, siis see konkreetne juhtum, mida uurime, on patoloogiline ja see on psühhiaatsia kompenetsis vmt.
    Kui inimene on haigend, sisi tekib afekt kergemini.

    Afekti diagnostilised tunnused:


  • Soodustingimused
  • Afektogeenne situatsioon ( konflik )
  • Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid – kumulatiivne afekt)
  • Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus , psüühiline pinge)
  • Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium)
  • Käitumisiseärasused
  • Teadvude ahenemine
  • Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus
  • Liigutuslik erakordsus ja võimekus
  • Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine)
  • Mäluhäired, amneesiavõimalus
  • Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia , uni, kergendus)
  • Suhtumine toimepandusse – kahetsus , ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane ja mitteosav ja mitteefektiivne.

    SEADUSES


    Vana kriminaalkoodeks : § 103, 109, 37.
    Karistusseadustik § 57, lg 6. § 57. Karistust kergendavad asjaolud
    (1) Karistust kergendavad asjaolud on:
    1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;
    2) kahju vabatahtlik hüvitamine;
    3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
    4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
    5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni , samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
    6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;
    7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;
    8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;
    9) leppimine kannatanuga.
    (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid.

    ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

    Isiksus:


    Järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes ning püsivates seadumusted väljenduv individuaalsete erisuste kogum:
    • Tunnusjoonte komplekt
      peame teadma, mis on põhilised tunnused, ja mida peame arvestama.
    • Mõõdetav ja/või tüpologiseeriv
      see annab võimaluse objekiveerida neid kõnealuseid isiksusi
    • Võimaldab ennustada isiku käitumist teatud olukordades
      meil on võime ennustada paremini kui teame, mis on olulised tunnused

    Olulisemas omadused:
    • Temperament (sünnipäraselt kaasaantud)
    • Vaimsed võimed
    • Iseloom (karakter)
    • Väärtused ja hoiakud (kõige rohkem sotsiaalne pool isiksusest (õpitav nö)

    Persona ≈ mask (kr. Lad k)
    Kas isiksus kui mask on sotsiaalne „mina“ teiste jaoks, mida inimene näitab välja varjamaks oma tõelist „mina“
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #1 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #2 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #3 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #4 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #5 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #6 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #7 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #8 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #9 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #10 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #11 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #12 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #13 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #14 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #15 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #16 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #17 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #18 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #19 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #20 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #21 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #22 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #23 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #24 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #25 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #26 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #27 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #28 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #29 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #30 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #31 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #32 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #33 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #34 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #35 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #36 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #37 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #38 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #39 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #40 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #41 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #42 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #43 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #44 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #45 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #46 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #47 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #48 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #49 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #50 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #51 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #52 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #53 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #54 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #55 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #56 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #57 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #58 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #59 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #60 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #61 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #62 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #63 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #64 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #65 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #66 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #67 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #68 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #69 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #70 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #71 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #72 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #73 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #74 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #75 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #76 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #77 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #78 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #79 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #80 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #81 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #82 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #83 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #84 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #85 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #86 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #87 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #88 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #89 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #90 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #91 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #92 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #93 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #94 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #95 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #96 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #97 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #98 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #99 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #100 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #101 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #102 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #103 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #104 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #105 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #106 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #107
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 405 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juura juura Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Talis Bachmanni loengute põhjal tehtud konspekt. Õigusteaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse esimene ja teine osa (sügis- ja kevadsemester).
    õiguse psühholoogia , sissejuhatus psühholoogiasse , juura , õigusteadus , talis bachmann , psühholoogia , õigus

    Mõisted

    põhiraamat, ajukoor omakorda, sünaptiline ümbervahetus, eristuslävi, sensibilisatsioon, psühhofüüsikalised funktsioonid, adaptatsioon, kohaniomeine, kontrast, stiimulalternatiivid signaal, psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused, eksperimendi, humanistlik psühholoogia, tulemuslikem tegevus, erutustaseme mõjuriteks, optimaalse erutuse, talamus, neuronid, aferentne, dopamiin, norepinefriin, serotoniin, magnetresonants, psühhofüüsika rajaja, tundlikus, eristuslävi, adaptatsioon, kohanemine, kontrast, apretseptiivsus, selektiivsus, konteks, konstantsus, kategoriaalses, konstrutkivistlikud, maskeerimine, konstansus, liigitamine, liigitamine, mälujälgede aktualiseerimine, sensoorne, lühimälu, püsimälu, kõnetämber, stress, stress, frustratsioonile, o reliaablus, paralleelselt neo, neo, ekstravertsusega inimesed, neo, küsimustik neo, isiksuseküsimustik neo, stanford, individuaaltestide kasutamine, tähelepanelikkus, avaldumiseks, jüri allik, ratsionaal, tahtelisel, tahe, õigusemõistetest, koosseisupärane käitumie, teadlikul tahtel, moraalne dilemma, sajandi psühholoogia, absoluutne lävi, lävest, mõnel puhul, isiksuse põhiseadmus, sensibilatsioon, informatiivsed tunnused, inimesel endal, võimalik inf, valdav 2, energeetiline roll, polaarsus, teatud vastandlikkus, tugev emotsioon, noradrenaliin, dopamiim, pseudohallutsinatsioon, alkohoolikutel, võimaldavused, apertseptsioon, kausaalne atributsioon, negatiivne oreool, paralingvistilised signaalid, liikumismulje tekkimine, endel tulving, skript, tüüpide asemel, kuklasagarast ettepoole, keha väljaarendus, piduravad, eferentne, inglise psühholoogid, ach teke, ebameeldivate stiimulitega, noam chomsky, taju maailm, nälg, take, neo, freud, rohkem infot, nähtavad lilla, füsioloogiliselt, nimetus avastaja, värvuste nägemine, inimese kuulmine, haistmisaistingud, puuteaistingud, absoluutne lävi, rimski, subjektiivsed kontuurid, prillide, illusioon, psüühilisteks protsessideks, psüühilised omadused, eelteaduslik psühholoogia, ekstrospektsioon, ekstrospektsiooni erivormiks, psühholoogia, ärritatavus, retseptorid, tingitud refleksid, operantne õppimine, hüpnoos, sotsiaalne hoiak, analüsaatori töö, adaptsioon, kontrast, sünesteesia, assimilatsioon, reprodutseerimise liikideks, meenutamise põhisisuks, reministentsi nähtus, lühimälu, praimingunähtus, mälu mobilisatsioonivalmidus, kindlus reprodutseerimistäpsuses, kujutlus, fantaasia, otstarbekohaseks käitumiseks, diskursiivne mõtlemine, heuristilised meetodid, insait, rigiidsus, lateraalne mõtlemine, asteenia, interorisatsioon, foneem, sapiri, afaasia, hääle tekitamiseks, sisekõne, afektiivne kõne, grammatilis, tahte aluseks, abuulia, tundmused, tihedad, emotsioonid, emotsioon, kirg, afekt, suunatud mõtetele, eeltähelepanu, frefraktaarsus, tähelepanu rigiidsus, inimpsüühikas, tunnusjoonte teo, kognitiiv, psühhomeetrilises suunas, instinktiteooria, pluralistlik hoolimatus, interaktsioon, grupi polarisatsioon

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    KV1719 profiilipilt
    21:46 16-12-2016


    Sarnased materjalid

    74
    docx
    Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    10
    docx
    Sissejuhatus psühholoogiasse
    31
    doc
    Psühholoogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun