BIOGRAPHICAL SKETCH OF GROVER UNDERWOOD from the book Percy Jackson and the Olympians: "The lightning thief" Grover Underwood is a mythical creature with goat-like features a.k.a satyr. He doesn't have parents or any other relatives. Grover was assigned to Percy Jackson's school and spent enough time with him to know he was a demigod. He's misson was guiding Percy Jackson safely to Half-Blood camp. While on the journey he became friends with Percy. Grover helped Percy to return the lightning bolt which was stolen by demigod Luke to it's rightful owner god Zeus. He is able to run very fast and climb up mountain edges. However, Grover is a slow walker. Grover has a very strong sense of smell. He is able to tell when monsters, gods, demigods, or other creatures are nearby. Grover can speak to animals and control them to a certan extent. He can also play reed pipe. Grover wants to look for...
Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 18. juuli 1610) Biograafia Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardin...
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul"...
jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli
https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 305. ● Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 511. ● http://www.music.lv/upload/pages/23/Andres_Mustonen.jpg ● https://maximreider.files.wordpress.com/2011/03/mustonen.jpg ● http://kultuur.info/site_media/uploads/archive/c/concert-by-earl/hortus-musicus_1_1__scaled.jpg ● http://www.erfestival.org/2014/sites/default/files/downloads/artisti/Mustonen%20Andres%20(Foto%20ERR).jpg ● http://www.concert.ee/failid/Image/HORTUS/A.Mustonenvaike(1)
Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest ja vaimsest rõhumisest. Puskini vabameelsed vaated põhjustasid tema väljasaatmise Lõuna-Venemaale, need pagendusaastad kujunesid romantismi õitseajaks Puskini loomingus, valdavaks sai eleegiline lürism, enese biograafiline mõtestamine. Eredaimalt väljendus Puskini romantism ,,Lõuna-poeemides": ,,Kaukasuse vang" (1822), ,,Mustlased" (1827). Ta alustas ka värssromaani ,,Jevgeni Onegin" (avaldati peatükkide kaupa 18251832). Pagendusaastad Mihhailovskojes kujunesid Puskini jaoks pöördeliseks, temast oli saanud Venemaa esiluuletaja, keda huvitasid nüüd isiksuse ja rahva roll ajaloos, ajalooprotsessi seaduspärasused
1930. aastate alguse teoseis valdab art déco'lik kujutusviis ning värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust (nt ,,Istuv naine", 1930 ja ,,Naine maskidega", 1931). Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu, ja naise sarm, mida sageli kujutas poeetilise nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) Aleks Aasaru Loo Keskkool Johannes Greenberg Pajats Johannes Greenberg Mõõga proovimine Aleks Aasaru Loo Keskkool
kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni). Vaheteos ,,Imede saar" Tegevus toimub 14. sajandi keskel utoopilisel Allotria saarel. Sündmustest jutustab kroonik Niccolo Casarmana, ,,Surma ratsanike" Casarmana poeg. Biograafiline triloogia ,,Mõrsjalinik" ,,Rõõmulaul" ,,Nõiduse õpilane" Tegevus toimub Itaalias. Peategelane on muusik ja helilooja Peategelane on arstiteaduse doktor, Peategelane on ajalooline isik David Cambrianus, Walesi astroloog ja alkeemik Johannes Katarina Benicasa (1347 1380), päritoluga noormees. Ta püüab Faber, kes elab 15. sajandi alguses
,,Armastusega Vincent" 1)10.september 2018 kinos Artis Dorota Kobiela ja Hugh Welchmani 2017.aasta biograafiline draama Vincent van Gogh'ist 2) Filmi tegevustik võtab aset aasta pärast kunstniku surma. Armand Roulin asub otsima Vincenti venda, kellele viia Armand' kirjakandjast isa kätte jäänud viimane kiri. On kummaline, et mõni nädal enne enesetappu ei olnud suitsiidsetest mõtetest ühtegi märki ja Vincent tundus olevat rahul ja rõõmus. Kui selgub, et vend Theo on samuti surnud, võtab noormees ette teekonna, mille jooksul kohtub mitme olulise
teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma
Pärsimäest endast pilte: Pärsimäe autoportreed (maalis iseennast): Mõningaid tema teoseid: Tüdruk kuuvalgel (1935-1937) Prantsuse köök Lamav naisakt (1938, õli) Ortodoksi kiriku interjöör (1934) Talutuba (1937) Interjöör aknaga (1935) Neiu sinises punase Valge kann kaelasidemega (1935) Kasutatud kirjandus: 1) Peatoimetaja: Mart-Ivo Eller. Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon (EKABL). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 408-409. 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_P%C3%A4rsim%C3%A4gi 3)http://www.google.ee/search?tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1684&bih= 921&q=Karl+P%C3%A4rsim%C3%A4gi&gbv=2&oq=Karl+P%C3%A4rsim%C3%A4 gi&aq=f&aqi=g1&aql=&gs_l=img.3..0.1617l1617l0l2200l1l1l0l0l0l0l42l42l1l1l0.f rgbld.(ehk teisisõnu Google.com'i kirjutada ostingusõnaks Karl Pärsimägi).
karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, lk 146- 153
· 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kirjandus · Franz Werfel, "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Rita Tasa. Eesti Raamat, Tallinn 1996
,,Kohtumine võõras linnas" (Meeting in a Strange Town) 2003 ,,Täna öösel me ei maga" (We Will Not Sleep Tonight) 2004 ,,Sigade revolutsioon" (Revolution of the Pigs) 2004 Estonian films are well-made and with a great subject Used material - http://www.efis.ee/et/kollektsioonid/Eesti-mangufilmide-TOP-10 - http://www.culture.ee/event/17th-tallinn-black-nights-film-festival/ - http://en.wikipedia.org/wiki/Johannes_P%C3%A4%C3%A4suke - http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/andres-soot - http://www.postimees.ee/77771/andres-soot-mees-nagu-film - http://en.wikipedia.org/wiki/Karujaht_P%C3%A4rnumaal - http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia - http://en.wikipedia.org/wiki/File:Viimne-reliikvia.jpg - http://et.wikipedia.org/wiki/Andres_S%C3%B6%C3%B6t - ,,Let me tell you about Estonia..." Tiiu-Mai Loko Thank you
aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist. Meie matk on raske, külmand rada reetlik, kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu. Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu. Materjal: "Eesti luule antoloogia I" Kasutatud allikad · "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" · "Eesti kirjanike leksikon" · "Noor-Eestist arbujateni" Karl Muru · www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Betti _Alver1.ppt Luuletusi Korallid Emajões Mu juurde voogas Ikka meenuvad minutid Mu juurde voogas sinu suurest särast millal helk laias voos viras vikerkaar ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast üle vee.
Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus. Riim-häälikute kokkukõla, aitab värsse omavahel siduda ning kujundab salme Robinsonaad-kirjandusteos merehädalise seiklustest üksikul saare. Romaan-tavaliselt kirjutatud proosas, mitmeplaaniline tegevustik, kujutatakse pikka ajajärku, palju tegelasi, keerukas sündmustik, probleemiderohkus. Jaguneb: ainestiku(ajalooline romaan, biograafiline, armastusromaan, detektiivromaan); kujutamisaspekti(arenguromaan, psühholoogiline romaan, filosoofiline romaan); mahu(lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi(värssromaan, kiriromaan). Sonett-jaguneb stroofidesse, koosneb 14 värsireast ja lõpeb viimases salmis puändiga Sümbol-võrdkuju(nt. koit nooruse vabaduse sümbol) Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad, aga erineva kõla ja kirjapildiga Süzee-sündmuste järjestus: sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon,
viimasel nädalavahetusel Manhattanil. Iga tööpäeva hommikul mängib DJ Phil Schaap Parkeri muusikat WKCR-is New Yorgis. Tal on ka show nimega Birdflight, mis on pühendatud Parkeri muusikale ning seda on tehtud alates aastatst 1981. 1988. aastal ilmus Charlie Parkerist biograafiline film nimega Bird, milles teda kehastab Forest Whitaker. Filmi lavastajaks on Clint Eastwood. Joonis 3. Robert Craham'i skulptuur ,,Bird Lives" Kansas City's. . Joonis 4. Charlie Parkeri elukoht New Yorgis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Charlie_Parker http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charlie_Parker.jpg http://en
heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb võimaluste paljusus ning inimelusid mõjutavad globaalsed muutused. Inimeste valikud on pigem elustiilipõhised. - Globaliseeruvad biograafiad - Globaliseeruv maailm on endaga kaasa toonud ka
muusikakunsti ajalukku. Ta viis edasi vanu klassikalisi jooni, toetudes ammustest aegadest pärit teadmistele. Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist, kes tutvustas Eesti rahvale omale loomupärast muusikat. Ta viis Eesti interpreteerimiskunsti rahvusvahelisele tasemele, täiustades mitte ainult Eesti muusikat, vaid ka kultuurielu. Kasutatud kirjandus: „Artur Lemba. Pianist ja pedagoog“, Veera Lensin, „Eesti Raamat“ 1977 „Eesti heliloojad ja muusikateadlased“, biograafiline leksikon, „Eesti Raamat“ 1966 „Eesti muusika biograafiline leksikon“, 1.köide A-M, „Eesti Entsüklopeediakirjastus“ 2007 „Lühiülevaade muusikaloost. VII klassile“, Katri Peetsalu, „Eesti Muusikakoolide Liit“ 2004 https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Lemba (26.03.2016) https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/lemba/elu.htm https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/lemba/teosed.htm https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1179
mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus 1. Aavik, J. Eesti muusika ajalugu. Stockholm, 1965. 2. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tln., Valgus, 1990. 3. Eesti muusika 1. kd. Tln., Eesti raamat, 1968. 4. Eesti Entsüklopeedia 3. kd. Tln., Valgus, 1988
on minu arvates väga hästi kirjutatud. . 7 Kasutatud kirjandus Haavaoks, P. (1984). Tallinn, Eesti Raamat E-varamu. (2014) Paul Haavaoks Võrus- E-Varamu (17.12.2017) https://www.e-varamu.ee/item/D2GAGRUIXNEFOJPUAXCMGH7C3RIOBDEQ Vikipeedia (2014) Paul Haavaoks- Vikipeedia (17.12.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Haavaoks ISIK (2004) Haavaoks, Paul- Eesti biograafiline andmebaas (17.12.2017) http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=533 8
Leidsin kergelt, sest oli teada, et see on haridusega seotud. Ülesehitus paistab loogiline ja kerge. Lisaks ise sirvimisele proovisin ka otsigut kasutada, ning sealt tuli ka kohe otsitav tulemus välja. Avaleht: E-teenused: Kodanikule: Haridus ja teadus: Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus Proovisin uurida midagi arhiivinduse teemal ja leidsin arhiiviteatise taotluse kohta infot. Avaleht: E-teenused: Ettevõtjale: Töökeskkond ja personal: Arhiiviteatise taotlus – Biograafiline Euroopa Raamatukogu portaal - http://www.theeuropeanlibrary.org/portal/ 7) Mis on portaali eesmärk? Mida portaalist leiab? Eesmärgiks on ühendada erinevaid Euroopa raamatukogusid. Euroopa Raamatukogu portaal tagab kiire ja lihtsa ligipääsu 48 Euroopa rahvusraamatukogu ja juhtivate ülikoolide raamatukogude kollektsioonidele. Portaalist leiab palju erinevaid digitaalseid ühikuid ja bibliograafilisi kirjeid. 8) Leidke info Saksamaa Rahvusraamatukogu kohta. Mis infot see kajastab? Pange
koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14 Kasutatud Kirjandus 1. 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt. 2. Eesti ballett. Koostanud K.A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984 3. Eesti kunsttants / Jaan Pert, 18991953. [S.l.] : J. Pert, 1934 4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Teatriliit 2000 (Tallinna Raamatutrükikoda) 5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983. http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711
Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka Üle kodumäe Jaguneb tsüklitesse "Aeg" sotsiaalkriitiliselt pihtimuslik, süngetooniline "Üle kodumäe" biograafiline, idülliline piltluule "Maarjamaa laulud" kõige kontrastsemad heitlused iseendaga Visnapuu ja teater 1919 tõlkis kirgededraama "Salome" 1931 "Meie küla poisid" taunivad vastukajad 1933 "Madaam Sohk ja ta pojad" tõusiklikkust pilav 1933 "Otepää all" must-valge skeem 1934 "Killamägedel" revüülik lüüriline utoopia 1935 "Maa-alused" vähemõnnestund lastenäidend 1936 "Tõivupüha" ebaõnnestus 1936 "Kuus venda" parimad vastukajad
pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike. Sonett Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3).
Autorlus -- üks peamisi kriteeriume informatsiooni hindamisel. · Kas on võimalik kindlaks teha dokumendi autor -- koostaja või organisatsioon? Kas seda infot saab kontrollida? · Kas on võimalik kindlaks teha, et dokument asub akadeemilist või teaduslikku informatsiooni sisaldaval leheküljel? · Kas autor on konkreetses ainevaldkonnas tuntud ja teatud isik/teadlane? · Kus on võimalik välja selgitada biograafiline informatsioon autori kohta: haridus, ametikoht, millise asutuse/institutsiooniga on autor seotud, e-post, aadress, telefon. Selliste andmete olemasolu võimaldab autorilt küsida lisainformatsiooni. · Kas sellele autorile/asutusele leidub viiteid ka teistes dokumentides? · Kas asutus või organisatsioon on antud valdkonnas tunnustatud. Kas selle asutuse kohta on täpsemat informatsiooni: eesmärk, ajalugu, aadress. Kas saab ühendust võtta
varjamata poliitilised seosed. Nii jäi kuningapaarile pühendatud partituur Stockholmi kuninglikku raamatukokku oma aega ootama. Eesti muusikaloos on Mederi ooper suur tundmatu. Raamatus "Muusikaelust vanas Tallinnas" (Tallinn 1972) on Hillar Saha tekitanud väikese segaduse: ta teab küll ooperietendusest Tallinnas 1680. aastal, kuid oletab, et teoseks oli Mederi kaduma läinud "Nero", mis õigupoolest pärineb alles Danzigist. Hiljem pole isegi eesti muusika biograafiline leksikon (1990) suutnud õigust jalule seada, ehkki "Argenia" partituur trükiti Saksamaal juba 1973. aastal ning saksa suurim muusikaentsüklopeedia MGG tunneb teost samuti. Tuues nüüd autori juubelit meeles pidades selle haruldase barokkooperi pooleldi lavastatud kujul avalikkuse ette, loodame esitleda Tallinnas sündinud ajaloolist meistriteost, millesarnast pole ühelgi selle piirkonna linnal, Turust Lübeckini välja. Toomas Siitan
· Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste, P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman Pildid: · http://www.opera.ee/vvfiles/4/4d03184f93e36d3fe12407218d689e82.pjpeg · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/9/90/Martna.gif/180px- Martna.gif
Õppimise ajal andsi elatise saamiseks viiulitunde ja kirjutas ajalehtedele artikleid.Romaanid on pikkade lausetega.Romaanide tegevust katkestavad sageli tegelaste mõtisklused ja monoloogid.Tammsaaret huvitab inimese tegevus ,käitumine ja hingeelu.Jutustuslaad on rahulik. 11 Pildid A.H.Tammsaare A.H.Tammsaare portree,kunstnik: E.Okas 12 Kasutatud kirjandus 1. Raamat ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 2. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php?&id=84 3. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php?id=104 4. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php?&id=85 5. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php?id=106 6. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html 7. http://www.scribd.com/people/documents/401398/folder/19957 8. http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/008-EvaldOkas2.jpg 9. http://4220330.la02.neti
omaaegseks meediageeniuseks. 1996. aastast toimuvad Palamusel Theodor Lutsu sünniaastapäeva paiku Theodor Lutsu filmipäevad. Kuigi Theodor Luts on rohkem tegutsenud Soome filmimaastikul, mis tõttu on ta Soomes tuntum kui Eestis, on Luts siiski panustanud Eesti mängufilmi arengusse, seda eriti filmiga „Noored kotkad“. Kasutatud kirjandus: https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8606/biograafia http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/theodor-luts https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Luts http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luts_theodor http://www.ef100.ee/index.php?page=124 https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/337 http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/TykkylainenLauri_TheodorL uts_TUNA2006_3.pdf http://www.postimees.ee/2524197/unustatud-rezhissoor-tundmatu-film- ajalugu
Tema stiili võib pidada jõuliseks ja ekspressionistlikuks. A. Starkopf on maetud oma koduaeda õunapuu alla Tartus J. Hurda (end. E. Vilde) tn 2. Starkopfi perekonna matmispaik asub Tartus Peetri kalmistul, kuhu on maetud skulptori abikaasa Alide Starkopf. Hauda tähistab tema enda 1962.a valmistatud graniitskulptuur "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Anton STARKOPF 120 (20.04.1889 - 30.12.1966) (järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton") Töö valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus. (1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog. Sündis Harjumaal Kohila vallas Röa külas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. Õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899- 1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki
Kuna Kalju Lepik oli minu jaoks enne täiesti võõras luuletaja,siis nüüd tean ma tema kohta piisavalt ja ei pea kunagi küsima kes ta on,kui minult tema kohta küsitakse. 17 Kasutatud kirjandus ,,Kirjandus" 9. klassile, Märt Hennoste Kalju Lepik, ,,Öötüdruk" Kalju Lepik ,,60luuletust" ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", E.Nirk ja E.Sõgel ,,Eesti kirjandusrahva leksikon", Oskar Kruus ,,Eesti kirjanike leksikon", Oskar Kruus ja Heino Puhvel ,,Eesti Kirjanduslugu", Epp Annus, Luule Epner, Sirje Olesk, Ants Järv, Ele Süvaleo, Mart Velsker http://www.sirp.ee/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html 18
70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud: ühelt poolt isiklik, biograafiline jutustus, mis sisaldab isiklikke nalju ja tundeid, teisalt poolteaduslik kogumikuelement klassifitseeriv ja arhiveeriv. Jüri Arrak Pildist tuleb ruumiliselt välja "kultuurikiht". Mulle tundub, et kunstnik üritab tähelepanu pöörata prahi viskamisele merre. Mida me oleme kord
q Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 (suri 24.jaanuaril 1993) Kasutatud kirjandus q http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/elu.htm q http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks q Gümnaasiumiõpik EESTI MUUSIKALUGU.KUNSTMUUSIKA (2007) q http://linnamuuseum.tartu.ee/media_multiple/laulupeo/vlp/juhid/GUSTAV_ERNES q EESTI MUUSIKA BIOGRAAFILINE LEKSIKON (2007) 1.köide AM q http://www.ohtuleht.ee/282251 q http://uudised.err.ee/index.php?06147249 Aitäh kuulamast ja vaatamast !
Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Künnimees. Lk 87-99. Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri. Lk 225-234. Kalda, Maie 2002. "Tuglasest Ristikivini". Eesti proosa 1906-1940. Tallinn: Koolibri. Lk 38-64. "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim E. Nirk ja E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat. Lk391-395. Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8- aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Luuetaja Jakob tammas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks
Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod. küsitlus/anketeerimine - saab uurida väga suurt hulka inimesi. Suureks metoodiliseks probleemiks saadud vastuste usaldusväärsus, võib kirja panna ju ükskõik mida. modelleerimine - mudel võib olla elektromehaaniline, mudel võib olla teoreetilistel närvirühmadel. + kliiniline - praktika tüüpiline meditsiinis, haiglas jne. biograafiline produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp:
Paula ja Joosep (2001) Paula sõidab kevadet vaatama (2008) Paula esimene koolipäev (2001) Presidendilood (2008) Paula jõulud (2001) Draakonid võõrsil (2002) Mammutilaps ajab tuult taga (2002) Paula ja Patrik (2002, leedu k 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Krusten., R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar Kruus, O., Puhvel, H. (1995,2000). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti raamat Nirk, E., Sõgel, E (1975). Eesti kirjanike biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti raamat Müürsepp., M. (1995). Eesti lastekirjandus 1970 – 1990. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu 9
Parimad tulemused tegi ta Atlanta olümpiamängudel (22. ja 26. koht).Eesti on 2010 edukas ujumisriik, kes suudab konkureerida ka endast märksa suuremate rahvustega. Kasutatud materjal 1) Entsüklopeediline teatmeteos.Olümpiamängud.Tallinn:"Valgus",1980 528lk. 2) Entsüklopeediline teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia nr.8. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995 lk704 3) Saarman, H., Teemägi, E. Eesti spordi biograafiline leksikon Tallinn. Eesti entsüklopeediakirjastus 2001 lk799 4) Brosüür Olümpiamängud 1980 Tallinn. "Valgus." 1980 lk71 5) Tiit Lääne, Eesti spordi taskuentsüklopeedia. Tallinn. TEA Kirjastus 2010 lk763 6) http://www.spordiinfo.ee/est/eesti_spordi_biograafiline_leksikon/esbl_2002/sportt.doc
Filmid: PÖFF 1. draama “Mustang” - Naiste ja meeste ebavõrdsus. 2. dok “Ta pani mulle nimeks Malala” - Mis ei tapa, teeb tugevamaks. 3. draama “Vahemere odüsseia” - Põgenikud üritavad põgeneda samasuguste metslaste eest, kes Euroopas terrorismiakte korraldavad. 4. draama “Tudeng” - Dostojevski romaani ainel. Esitab küsimuse, kas tapmine on õigustatud ja toob välja, et südametunnistus on kõige raskem karistus. 5. James Marshi biograafiline draamafilm “Kõiksuse teooria” - Stephen Hawkingi elust. Ka raske haigusega on võimalik teha suuri tegusid. Tingimusteta armastus, nii heas kui ka halvas teineteise toetamine teevad imesid. Märkimisväärne kirg millegi vastu ja unistuste poole püüdlemine. • Elmo Nüganeni draamafilm “1944” - II maailmasõja sündmused ja õudused. • Zaza Urušadze draamafilm “Mandariinid” - Sõprussidemed võivad tekkida ka kõige
esinema ja hiljem plaati tegema. Segakoor Latvija tähistas Riias Tormise juubelikontserdiga Eesti Vabariigi aastapäeva. Inglismaale on kutsutud. Helilooja on ka interpreedina, orelimängijana, katsetanud. ,,Minu orelikarjäär lõppes sellega, et konservatooriumi oreliklass pandi 1940-ndate lõpus kinni kui Nõukogude ühiskonnas ebavajalik. Kõik, kes seal õppisid, otsisis mingi muu ameti kes hakkas koorijuhiks, kes pianistiks, kuidas keegi. Minust ei 15 Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus, lk 264-266 16 Eesti Päevaleht 28.04.2007 18 saanudki pillimängimise alal midagi ja ma olin sunnitud hakkama heliloojaks." 17 Nii räägib Tormis ise. Ka koorijuhtimist oli ta proovinud, ,,...aga minu natuur ei sobi, mul ei ole kooriga kontakti," ütleb ta samas intervjuus. ,,Raua needmise" esiettekandel mängis Tormis trummi korjaki samaanitrummi, mille Lennart Meri oli sealt ära toonud
Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel. Oluline eesmärk on põhjussuhete otsimine ja kirjandusloost saab põhjuse-tagajärje suhete rida. Positivistliku lähenemise võime jagada kaheks: biograafiline ja võrdlev suund. Biograafilise suuna oluliseks keskmeks sai arusaam, et kirjandusteos on kirjaniku isiksuse ja ümbruse peegeldus. Ehk nagu pani selle kirja Hippolyte Taine: tähtsad on rass/tõug, miljöö ja moment, millest Wilhelm Scherer tegi puhtalt kirjanikukeskse kolmiku: päritu, õpitu ja läbielatu. See asetas kirjanduse uurimise ja teoste seletamise keskme kirjaniku elulukku. Võrdlev meetod kitsamas mõttes on kahe maa kirjandussuhete uurimine, laiemalt igasugune kirjanduste,
Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 9) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04 10) http://www.parnupostimees.ee/050604/esileht/10048126.php , 23.11.04 9
KASUTATUD KIRJANDUS Eesti NSV ajaloo lugemik 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04
mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat 3. Cederberg, A.R. 2001. Eesti biograafiline leksikon. Saku: AS Rebellis 4. Linnamuuseum... 2007. Linnamuuseum A. H. Tammsaare majamuuseum. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php . 12.03.2007 5. Untitled... 2007. Untitled Document http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html . 13.03.2007
Ülemnõukogu saadik ning aastatel 1989-1991 NVS Liidu rahvasaadik. 1985. aastal anti talle ENSV riiklik preemia. Kaljo Kiisk suri 20. septembril 2007. aastal. 15 Kasutatud kirjandus http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=117&lang=est&action=view&method=biograafia Eesti Muusika Biograafiline Leksikon. (1990). Tallinn: Kirjastus ,,Valgus". (lk. 30-31 Heino Eller, lk. 280-281 Raimond Valgre) http://ruja.ee/Biograafia/Alender/ http://www.adamson-eric.ee/et/muuseumist/kunstnik-adamson-ericust http://www.amandusadamson.eu/elu http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?record=ee113&webpage=ST http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=21&num=2939 http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Eller http://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/arhiivkogu/ http://www.amhold
sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles
rääkis, seda ägedamaks Puskin läks, vihastas hirmsasti ja kaotas kannatuse. Lõpuks lendasid sõimusõnad kõigi seisuste kohta. Riigiametnikud olla lurjused ja vargad, kindralid enamjaolt tõprad, ainult põllumehed väärivad austust. Eriti kippus Puskin vene aadlikkude kallale. Kõik nad tuleks üles puua, ja kui see sünniks tõmbaks tema hea meelega silmuse kinni. Kasutatud kirjandus 1.wikipeedia 2. Juri Lotman "Aleksandr Sergejevits Puskin" Tallinn 1986 3. Leonid Grossma, biograafiline sari "Puskin" Tallinn 1966 4. A. S. Puskin "Luuletused, poeemid" Tallinn 1972 5. A. S. Puskin "Luuletusi ja poeeme" Tallinn 1977 6. Irene Artma, Jaak Sarapuu "Maailma kirjanduse õpik, Vene kirjandus, keskkoolile" Viljandi 2001 7. Jüri Talvet "Maailmakirjandus 2. osa" Tallinn 1999 ni.
Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega. Samal ajal suunati erihoiu osakonda valikuliselt Stalini ajal ilmunud poliitilist kirjandust. 1956. aasta 3. jaanuarist olid keelatud kõik Eesti Vabariigis 1918a" 1940 ilmunud kalendrid, organisatsioonide ja poliitiliste parteide trükised, koolide ja teiste õppeasutuste õppekavad ja metoodilised juhendid, sõjaväe topograafilised kaardid, laulupäevade ja laulupidude kavad, linnade ja maakondade teatmikud ning "kriminaal- ja röövliromaanide sarjad (v. a
" Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89. ,,Väike eesti kirjanike leksikon." Tallinn:Virgela, 1998 -lk.70 ,,Nukits" 2000, lk 51 Undusk, J. Melanhoolne Luts : lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga // Keel ja Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30. Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts
tervet etendust lõpuni tantsida ja kaotas töökoha. Hiljem esines ta kõhutantsijana.29 Kokkuvõte Tuleb tõdeda, et referaati on raskem koostada, kui oskasin arvata. Siiski, oli tegemist väärt kogemusega mille jooksul õppisin väga palju juurde nii ühe lemmikukunstniku kohta kui ka referaadi koostamise kohta. Meeldivaks üllatuseks oli ilmunud biograafiline raamat ,,Toulouse-Lautrec. Elu ja Looming" Udo Felbingerilt, mis aitas mind väga palju. Just nii nagu pole mõtet hakata jalgratast leiutama, ei hakanud ka mina liialt palju materjali otsima keerulisematest ja kaugematest allikatest, kui sisukast eesti keelde tõlgitud biograafiast. Jalgratast ei ole ju mõtet hakata leiutama. Varasemast ajast olin tuttav peamiselt Toulouse-Lautreci afissidega, kuid pärast referaadi koostamist tunnen silma järgi ära ka tema varasemad teosed
annaabi.ee 
