somatosensoorses ajukoores, mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega. Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna 3. Milles seisneb liigutustega Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11, seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse katse somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud. Peale seda informeerib somatotoopiline koor motoorset piirkonda sellest,et pall on kätte võetud 4
kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused Vasak ajupoolkera 5
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4
rahulikud lapsed kui ka hüperaktiivne laps. Halb ja ebakindel kodune õhkkond võib hüperaktiivsuse väljakujunemist soodustada, kui ei saa seda põhjustada. Näiteks jäetakse laps hooletusse, ei toideta korralikult ega tegeleda. Tavaliseks põhjuseks peetakse seni närvisüsteemi haigusi ja ajukahjustusi ja sünnitraumasid. Hüperaktiivsuset häiret tuntakse ka nime all MBD minimaalne aju düsfunktsioon. MBD- lapsel on häirunud infovahetus ajupiirkondade vahel. See seletab käitumise, tähelepanu ja teisi kõrvalekaldeid, milles hüperaktiivsed lapsed võimelised on. Palju on räägitud säilitusainete kahjulikkusest ja eelkõige nende halvast mõjust lastele. Inglismaal Southamptoni ülikoolis viidi kolmesaja 3- ja 8-aastase lapse hulgas läbi uuring, millest selgus, et toidulisandite ja hüperaktiivse käitumise vahel on selge seos. Erinevaid toidulisandeid sisaldava segu joomise järel muutusid lapsed lärmakateks ja neil kadus
Valu tunnetuse täpne kirjeldamine võib aidata haigust diagnoosida. Mõned olukorrad või haigused võivad vajada lähemat analüüsi. Saada on erinevad standardiseeritud küsimustikud, mis aitavad hinnata haiguse raskusastet, hinnates selle mõju elukvaliteedile. Patsientidelt küsitakse, kas nad saavad iseseisvalt teha igapäevatoiminguid, nagu riietumine, dusi all käimine jne. Moodsa tehnika abil saab jälgida erinevate ajupiirkondade aktiivsust ja määrata närvirakkude aktiivsust, kuid mitte meetodeid, mistõttu on võimatu kindlaks määrata, kui tugevalt patsient valu tajub Aktuaalsed õendusprobleemid Õendustegevus · Tasakaaluhäired, mis on tingitud · Aidata ja julgustada patsienti, et saavutada lihaste nõrkusest ja lihaste liikumisvõimalusi, mida tema haigus kangusest ehk spastilisusest võimaldab(Sulsenberg (toim.), 2003: 177).
funktsioonide reguleerimisega: · Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. · Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös Suuraju koore sagarad · 1 · 2 · 3 · 4 · http://www.northernrockiesneurosurgeons.com/brain.htm Ajukoore funktsionaalsed väljad Assotsiatiivsed Motoorsed väljad väljad Sensoorsed
määratleda objekti asukoht, kuju, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO11, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga,
Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind – selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga
Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO12, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga,
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
Psühhopaatia kujunemise põhjuseks ei ole kunagi ainult üksainus faktor isoleerituna, vaid psühhopaatia on paljude faktorite integreeritud koosmõju tulemus. (Saarma, 1980). Psühhopaadi aju erinevused Teadlased on kindlaks teinud, et psühhopaatide ajus on bioloogilised erinevused. (Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond, 2009) Psühhopaatide ajus on häiritud ühendus empaatia ja otsustamisega seotud ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja teiste ajupiirkondade vahel. Teadlaste läbiviidud uuringus selgus, et psühhopaatidel olid ühendused ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja ülejäänud ajupiirkondade, sealhulgas mandeltuuma vahel nõrgemad. Mandeltuum on oimusagaras asuv närvirakkude kogumik, mis vastutab emotsioonide, mälu ja hirmu eest. Mandeltuuma ja ventromediaalse prefrontaalse ajukoore vahelisest koostoimest sõltuvad teatud emotsioonide kontrollimise, agressiivsuse ja stiimulite mõjul tekkinud
· Annab lisainformatsiooni kirurgilise operatsiooni planeerimisel ja kiiritusravi planeerimisel fMRT · Enamasti kasutatakse fMRTs nn EPI (Echo Planar Imaging) sekventsi. · Kõige sagedamini kasutatav tehnika põhineb nn BOLD (blood oxygen level dependent) ehk vere hapnikusisaldusest sõltuval kontrastsusel. BOLD-signaal · BOLD-signaali muutus üldjuhul 1-5% · Signaali võimalik triiv · Pea liikumisest tingitud efektid · Ajupiirkondade lokaliseerimine ja iseloomustamine vastavalt stimulatsiooniprotokollile Puhkeoleku fMRT (resting state fMRI) · Need uuringud võimaldavad teha kindlaks sünkroonseid BOLD- signaali muutusi mitmetes ajupiirkondades, kui patsient ei täida MRT-skanneris ühtegi eksperimentaalset ülesannet · Puhkeolekule (rahuolekule) vastav BOLD-signaal on sageli perioodiline ja väga aeglase aktivatsioonimuutusega sagedusvahemikus (0,01 - 0,1 Hz)
(Lukanenok 2009: 16) Suuraju poolkerade uuringud näitavad, et lugemisraskuse korral on lugedes parema poolkera aktiivsus suurem kui vasaku poolkera aktiivsus. Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja kuulmispiirkondades. Uuringute käigus on avastatud vähem suurrakke nägemis- ja kuulmisjuhteteedes ning teatud ajuosade proportsioonide muutust. (Lukanenok 2009: 16) Väikeaju-uuringud viitavad struktuuri ja toimimise erinevustele, mis omakorda põhjustavad motoorika-, kõne- ja keelekasutuse häireid. (Lukanenok 2009: 16) 8 3.2
Seletus – häire tekib eelkõige kõige keerukamas inimese vaimses tegevuses – loovuses, mille hindamine, arvestades suurt „normaalset“ varieeruvust on problemaatiline. Psüühiliste protsesside lokalisatsiooni dünaamika Arengu käigus (nii lapsest täiskasvanuks kui täiskasvanu õppimisel) muutub psüühilise protsessi funktsionaalne süsteem. Seoses selle muutusega võib erinevatel arengutasanditel olevatel inimestel ühesugune häire tekkida erinevate ajupiirkondade kahjustusest ja ühe ning sama ajupiirkonna kahjustus viia erinevate tagajärgedeni. Lokalisatsiooni dünaamika evolutsioonis: Ajupoolkerade absoluutne suurus evolutsioonis pole üheselt seotud vaimse arenguga. Aju on evolutsioonis muutunud ebaühtlaselt, mõned piirkonnad suurenenud ja eristunud rohkem kui teised. Integreeritud fülogeneesi teooria: evolutsioonis aju maht suureneb ebaühtlaselt. Aju osa suhtelise suuruse määrab morfofunktsionaalne seos
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3 Hüpnoosi induktsioon............................................................................................................... 4 Hüpnoosi Uurimine.......................................................................................
reageerimiseks välja- ja siseärritajatele 2) parasümpaatiline süsteem – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) →
teise poole suhtes. (See teooria kehtib, sest seletab miks enamiku vaatlejate kohaselt on olemas neli peamis värvust (punane, roheline, sinine ja kollane) – ehkki meie võrkkestal on vaieldamatult ainult kolme tüüpi kolvikesi. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting – füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon) Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm). Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt). Tekkeprotsess: Meel: nägemine/kuulmine/maitsemeel. Aju: mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara...
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
2) VEGETATIIVNE(autonoomne) NS – jaguneb kaheks allsüsteemiks 1) sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välis- ja siseärritajatele. 2) parasümpaatiline alasüsteem – seevastu soodustav organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Kaks peamist baasprotsessi, mis toimuvad närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone
- Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga. Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride. Korteksi alumiste ajuosade vaheline suhtlus on kahepoolne. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks.
ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse
asukohas (nt lateraalne pidurdus). Lateraalne pidurdus – neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Akromatopsia (värvipimedus): kaasasündinud (koonuste düsfunktsioon) või omandatud (ajukahjustus). Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks
organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. Dendriit rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. 29. Limbiline süsteem. Limbiline süsteemi ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega.
Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi - Lühikesed sagarasisesed ja pikemad sagaratevahelised ühendused Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites - Närvirakk on üks akson - All-or-nothing – kas saata akson edasi - Kõik närvirakud võitlevad enda sees kas saata informatsiooni edasi või mitte
aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) →
Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) - Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn taju kujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid (eri ajupiirkondade vahel jagatud mälu jäljed) kustutatakse, või kaetakse teistega, nii et neid on raske kätte saada. Amneesia võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel-> 1) edasihaarav amneesia - inimene ei suuda momendil toimuvat pikaajalisse mällu salvestada 2) tagasihaarav - ei mäleta minevikku. Mäluhäired jagunevad: *liigmälu- inimesele tuleb tugev tahtmatu mälestus meelde, mis segab tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus)
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähele...
ajuverevalumi ja sellega ajukahjustuse koha juba elupuhuselt täpselt määrata. - Magnetresonantskuvamine (MRI, magnetic resonance imaging) - kasutab ära aatomituumadele omase võnkesageduse. - Positronemissioon tomograafia (PET) - võimaldab hinnata verevoolu kiiruse muutumist ajuosades ning selle kaudu aju erinevate piirkondade aktiivsust ülesannete lahendamisel. - Funktsionaalne magnetresonantskuvamine (fMRI) - arvestab aju verevoolu ja hapnikutarbimist ning näitab ajupiirkondade aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis ja hea ajalise lahutusvõimega. Kokkuvõtte: - Närvisüsteem koosneb närvi- ja gliaarakkudest. - Dendriidid - jätked, mis kannavad elektrilise poyentsiaalide vahe muutust ehk närvierutust rakukeha poole. - Akson (nouronil on üks) - jätke, mis kannab närvierutust teiste rakkudeni. 14 Jan Purkinje - 1839. aastal kirjeldas neuronit esmakordselt.
elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Meeleolu on jõuline, virge, reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised tundmused - passiivsed tundmused. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigustele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Tundmuste ambivalentsus - vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Kaksikpidisus Limbiline süsteem - see on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalmuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Ühe idee kohaselt toimub emotsiooni puhul närviimpulsside tsirkulatsioon seal. Kuid nüüd on üha enam jõutud arusaamiseni,et emotsioonide eest vastutavate koorealuste keskuste töö on hoopis spetsialiseeritum ja lokaliseeritum kui limbilisest süsteemi konseptsioonist lähtuvalt arvati. Amygdala - mandeltuum Antributsioon - omistamine, annab oma elamusele tähenduse
visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon
visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard
visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon
5. ettevaatlikkus · Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist (Wilson 1998). Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda, kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või ... · Iguchi jt uurimus näitab, et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus H. J. Eysencki ekstravertsuseteooria (ARAS ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem) Ekstravertsus ja positiivne emotsionaalsus Ekstravertsus on seotud msg ajupiirkondade reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele (fMRI) Neurootilisus · H.J. Eysencki teooria, et N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest, ei ole selget kinnitust leidnud · Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson) Probleemid neurootilisuse bioloogiliste seletustega 1
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
• Hüperaktiivsus ja impulsiivsus: hõlmab ülemäärast püsimatust, eriti suhtelist rahulikkust nõudvates situatsioonides. See võib, sõltuvalt situatsioonist, avalduda kas liigse ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt püstitõusmisena jne., kuigi oleks vaja rahulikult istuda, ülemäärase jutukuse ja käratsemisena või pideva nihelemise ja väänlemisena. Probleemide tõttu võib tekkida depressioon ja agressiivne käitumine Eneseregulatsiooni puudulikkus - eesmiste ajupiirkondade närviringetes anomaaliad sh basaalganglionides. Lisaks tegevuste katkestamisele ei õpi puuduliku eneseregulatsiooniga lapsed ka enda kogemusest (Berger et al 2013). Vanuses 6-11 a kognitiivses testis 1-3 aastast eakaaslastest maas. Autismi spektri häired • Väga varieeruv häire raskusaste ja toimetulek, „ei kasva välja“ • Võib märgata „imelikke“ tunnuseid juba beebidel: füüsilise kontakti vältimine. • Üldiselt ei panda sümptomeid 1-3 eluaastani tähele
kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang . Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Enamasti peab paika tõdemus, et emotsionaalne inimene on erapoolik inimene. Inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. 43 Emotsioonide füsioloogilised alused Katsete tulemusel on leitud , et emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja -struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud
Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang . Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Enamasti peab paika tõdemus, et emotsionaalne inimene on erapoolik inimene. Inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Emotsioonide füsioloogilised alused Katsete tulemusel on leitud , et emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja -struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud
aju aktiivsusmustrid sarnanevad ärkvelolekus olevale ajule. Kuid NREM-une ajal on aju aktiivsusmustrid palju lokaalsemad ja need kestavad väikest aega. Teadvus on seotud kahtlemata aju globaalse aktiivsusega. Aju globaalset aktiivsust võib mõista ka kui aju lokaalsete aktiivsuste 3 summat. Seda sellepärast, et kui ajupiirkonnad saadavad impulsse ( infot ) ,,teadvuse ajupiirkonda", siis on vaja kõigi nende ajupiirkondade aktiivsust, sest neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda, et aktiivne ajupiirkond saadab oma impulsse kuhugi x ajupiirkonda ( x ajupiirkonda on mõeldud teadvuse ajupiirkonda, sest selle asukohta ajus veel ei teata ). Mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab
Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult 1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon 5. Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
hälbed (dünaamiline afaasik võib hoopiski vaikida), kannatab kõne initsiatiiv, mõte ei hargne. Nimetatud tasandi funktsioonide puudulikkus ilmneb alati intellektipuuetega isikutel. Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki ↓ 1. Toonust ja ärkvelolekut reguleeriv plokk. Selle moodustavad närviseosed ajutüves asuva ja kogu aju toonust reguleeriva retikulaarformatsiooni ja ülejäänud ajupiirkondade vahel. Eriti oluliseks peetakse seost otsmikusagara eesmise osaga. Seosed on kahepoolsed, s.t. et psüühiline aktiivsus eeldab küll ärkvelolekut, kuid seejärel läbi retikulaarformatsiooni mõjutab otsmikusagar omakorda toonuse tõstmist ja hoidmist. Toonuse langus mõjutab loomulikult ka kõnetegevust. Kõik inimesed on arvatavasti tunnetanud sõnaotsimise raskusi pärast väsitavat päeva. Patoloogia korral võib verbaalne aktiivsus
seetõttu tuleb välja pakkuda vahendeid, et teha isik kahjutuks. Kahjutuks tegemise vahendeid on välja pakutud bioloogilise lähenemisviisi poolt väga mitmesuguseid. Üks on surmanuhtlus, teine eluaegne vanglakaristus või kui on tegemist haigetega, siis kas kinnipidamine või vaimuhaigla. On pakutud välja veel mitmesuguseid teisi vahendeid - kirurgilist vahelesegamist (on kasutatud ajukirurgiat - lobotoomiat, kus lauba piirkonnast katkestatakse mõningad juhtteed ajupiirkondade vahel ja on saanud ka väga olulist efekti). Kirurgilise vahelesegamisega on kurjategijate puhul saavutatud aktiivsuse langus kuritegeliku käitumise osas, kuid tagajärjeks on ka muu käitumise aktiivsuse langus. Seetõttu ei ole see tõenäoliselt mitte kõige optimaalsem lahendus. USA-s kasutati seda küll 60-ndate eksperimentaalselt. On ka mitmeid vahepealseid teid, näiteks seksuaalkuritegude puhul. USA-s pakuti välja valikuvõimalus - kas lubada kastreerimist või minna
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
